Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a korralduse nr 569 „2008. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu” muutmine — RTL, 48, 670

„Riikliku statistika seaduse” § 3 lõike 2 alusel muuta Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a korralduse nr 569 „2008. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu” (RTL 2007, 102, 1708) punkte 107, 118 ja 150 ning sõnastada need järgmiselt: Jrk nr Vaatluse nimetus Vaatluse kood Vaatlus­periood Kogutavad ja kasutatavad andmed 107. Rahva ja eluruumide loendus. Ettevalmis­tustööd 2011. aasta loenduseks 30001 Loenduse andmete kogumise ja töötlemise infosüsteemi väljatöötamine. 2009. aasta prooviloenduse piirkondade ehitiste, eluruumide ja elanike loendite (freimide) moodustamine ning loenduse kaardi koostamine. Rahvastiku ja eluruumide (prooviloenduse piirkonnad) freimide vahel seoste loomine. Prooviloenduse kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamine. Kasutatakse rahvastikuregistri, Eesti Hariduse Infosüsteemi, maksukohustuslaste registri, ehitisregistri, ravikindlustuse andmekogu, töötuskindlustuse andmekogu, riikliku pensionikindlustusregistri, Eesti topograafilise andmekogu (ETAK), elektroonilise kinnistusraamatu ja 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmeid. 118. Leibkonna ülduuring[1] 40202 aasta I. Vastaja üldandmed Sugu, sünniaeg, sünniriik, kodakondsus, seaduslik perekonnaseis: vallaline, pole kunagi abielus olnud, abielus, lahutatud, lesk; elab koos seadusliku abikaasaga; tegelik perekonnaseis: on vabaabielus, ei ole vabaabielus; elukoht; peamine kodune keel; omandatud haridus üldhariduskoolis: keskharidus, põhiharidus, algharidus, alghariduseta; kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti- või erialahariduse tase: ei oma kutse-, ameti- ega erialaharidust, kutseharidus, kutsekeskharidus, keskeri-/ tehnikumiharidus, kõrgharidus, doktor (teaduskandidaat); nõutav haridustase kutseõppeasutusse sisseastumisel: ei olnud, põhiharidus; kutseharidusega koos omandatud üldhariduse tase: ainult kutse-, põhiharidus, keskharidus; nõutav haridustase kutseõppeasutusse sisseastumisel: põhiharidus, keskharidus; omandatud kõrgharidus: kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister; peamine sotsiaalne seisund: töötav või ajutiselt töölt puuduv haiguse, vigastuse tõttu või rasedus-sünnituspuhkusel olija, töötu, vanadus- või eelpensionil, kodune, lapsehoolduspuhkusel, ajateenija, (üli)õpilane, töövõimetus­pensionär vm; põhitöökoht eelmisel nädalal, asutuse põhitegevusala; amet; tööalane seisund: palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja või palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja või palgatööjõuta talupidaja või vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, muu; nädalas töötatud tundide arv; kui kaugel asub töökoht kodust; leibkonnas elavate liikmete arv: abikaasa või elukaaslane, ema, isa, õde või vend, lapsed, lapselapsed, muud sugulased või mittesugulased; tavaliselt leibkonna käsutuses olev raha kuus; leibkonna tavaline toimetulek: ei tule üldse toime, tuleb suurte raskustega toime, tuleb raskustega toime, tuleb tavaliselt toime, tuleb hästi toime, tuleb väga hästi toime; lauatelefoni olemasolu, mitu numbrit; neist eratelefoni kataloogides, mobiiltelefoni olemasolu, mitu numbrit, neist eratelefoni kataloogides, mitu telefoninumbritest on 14-aastaste ja nooremate laste kasutuses. II. Erinevate transpordiliikide kasutamine Tavaliselt kasutatav transpordivahend väljaspool kodu liikumiseks: auto, mootorratas, roller vm mootorsõiduk; ühistransport (buss, rong, troll, tramm, laev, elektrirong jms); ei kasuta, liigutakse jalgsi, jalgrattaga, rulluiskudel; ei liigu väljaspool kodu. Eelmisel tööpäeval ja eelmisel puhkepäeval tehtud käigu eesmärk: tööl käimine; koolis käimine; vaba aja veetmine (kino, teater, spordiüritus, huviring jms); poes, apteegis, postkontoris, arsti juures käimine jms; ei teinud käike. Liikumise viis: auto, mootorratta, rolleri või muu mootorsõidukiga; ühistranspordiga; jalgsi, jalgrattaga. Käigu pikkus (km). Kulunud aeg (tundi ja minutit). III. Reisimine Välisreisid. Reiside arv möödunud kvartalis. Millal reis algas. Reisi peamine eesmärk: töö- või isiklik reis; osalemine konverentsil, nõupidamisel, ärikohtumisel, tööga seotud õppereis, välismaal töötamine kauem kui aasta, rahvusvahelise transpordivahendi meeskonnaliige, puhkusereis, kultuuriürituse külastamine, harrastustega tegelemine, tuttavate või sugulaste külastamine, sunnitud sõit (ravi eesmärgil), muu reis. Reisi peamine sihtkoht. Millised olid teised sihtkohad: riik. Ööbimiste arv välismaal, sealhulgas: hotellides ja sellelaadsetes majutuskohtades, spetsialiseeritud majutusettevõtetes (sanatoorium jms), muudes ühismajutusettevõtetes (kämping, hostel jms), tasulises eramajutuses, tuttavate/sugulaste juures, mujal. Peamine sõidukiliik sihtkohta jõudmiseks: õhutransport, veetransport, rong, buss, erasõiduk (auto, jalgratas, mootorratas, mopeed), rendisõiduk, muu. Reisi korraldamise viis: pakettreis reisibüroost, reisibüroo üksikteenused, iseseisev sõidu ja majutuse broneerimine, reisikorraldus puudus. Välisreisile kulutatud raha (ka Eesti tööandja, organisatsiooni või eraisiku ja välisfirma, -organisatsiooni või -eraisiku makstud): enne reisi algust tehtud kulutused pakettreisile, transpordile, majutusele, viisale kokku; reisi jooksul välismaal tehtud kulutused kokku, sealhulgas majutus ja toitlustus, transport, meelelahutus ja vaba aeg, ostetud toidukaubad (ka kohapeal tarbimiseks) ja alkohol, sisseostud reisil, teenused. Reisile kulutatud raha kokku, mitmele inimesele kulutused olid. Eesti-sisesed reisid. Vähemalt ühe ööbimisega reiside arv möödunud kvartalis. Reisi algusaeg. Reisi peamine eesmärk: tööreis (osalemine konverentsil, nõupidamisel või ärikohtumisel); tööga seotud õppereis; tööle või kooli minek, sugulaste iganädalane külastamine või isiklik reis (puhkusereis, kultuuriüritusel käimine; harrastusega tegelemine; tuttavate või sugulaste külastamine; sunnitud sõit). Reisi sihtkohad. Ööbimiste arv, sealhulgas: hotellides ja sellelaadsetes majutuskohtades, spetsialiseeritud majutusettevõtetes (sanatooriumid jms), muudes ühismajutusettevõtetes (kämping, hostel jms), tasulises eramajutuses, tuttavate/sugulaste juures, mujal. Peamine sõidukiliik sihtkohta jõudmiseks: õhutransport, veetransport, rong, buss, erasõiduk (auto, jalgratas, mootorratas, mopeed), rendisõiduk, muu. Reisi korraldamise viis: pakettreis reisibüroost, üksikud reisibüroo teenused, iseseisev sõidu ja majutuse broneerimine, reisikorraldus puudus. Reisile kulutatud raha kokku, mitmele inimesele need kulutused olid. Ühepäevased piiriületused, kordade arv, välismaal kulutatud summa kokku. IV. Töötamine välismaal Kas on töötatud alates 2003. aastast vähemalt üks kuu välismaal. Mitu töökohta on sel ajal välismaal olnud. Mis riigis töötati. Millega tegeles see asutus/ettevõte, kus töötati. Mis oli töötaja amet. Mitu kuud ja aastat sel töökohal töötati. Kas töötatakse sel kohal tänaseni. Kas tegemist oli tähtajatu või tähtajalise tööga. Millise lepingu või kokkuleppe alusel töötati: kirjalik leping otse tööandjaga, kirjalik leping töövahendusfirmaga, suuline kokkulepe, muu. Põhjused, miks inimesed välismaale lähevad, on mitteolulised, pigem mitteolulised, pigem olulised või olulised: parem sissetulek, võimalus täiendada keeleoskust, saada osa kultuurist, paremad elamistingimused, paremad töötingimused, uued töökogemused, erialane enesetäiendus, perekondlikud põhjused, puuduv sobiv erialane töö Eestis. Mis põhjus veel võib olla. Töö saamine välismaal: sugulaste või tuttavate kaudu, töökuulutusele vastamine, ise ettevõtluse alustamine välismaal, töövahendusfirma kasutamine, lähetati välismaale tööle, muu. Töötasu võrreldes välisriigi elanikega, kes olid sama kvalifikatsiooniga ja kes tegid samalaadset tööd: kõrgem, samaväärne, madalam, oluliselt madalam, ei tea. Keskmine netopalk: kuupalk või nädalapalk. Netopalk valuutas: Eesti kroonides, eurodes, USA dollarites, Inglise naeltes, Vene rublades, mõnes muus valuutas. Tavapärase keskmise netopalga suurus koos lisatasudega. Töötatud tundide arv nädalas. Kellega välismaal peamiselt suheldi: Eesti päritolu inimestega, Eesti päritolu inimeste ja teise välisriigi elanikega võrdselt, peamiselt teiste välisriikide elanikega. Kas plaanitakse tulla Eestisse tööle. Miks enam välismaal ei töötata/miks kavatsetakse töötamine lõpetada: ei tahtnud pere juurest eemal olla, sissetulekud Eestis on sama töö eest suurenenud, ei kohanenud välismaa kultuurikeskkonnaga, ei osanud piisavalt keelt, elamistingimused olid halvad, töötingimused olid halvad, muu. Kas plaanitakse viie lähema aasta jooksul välismaale tööle minna: jah, kindlasti, pigem jah, pigem ei, ei. Kui kauaks: kuni 1 kuuks, 1–5 kuuks, 6 kuuks kuni aastaks, alatiseks. Miks plaanitakse välismaale tööle minna, mis on oluline: paremad sissetulekuvõimalused, võimalus täiendada keeleoskust, saada osa kultuurist, paremad elamistingimused, paremad töötingimused, uued kogemused, erialane enesetäiendus, perekondlikud põhjused, puuduv sobiv erialane töö Eestis, muu. Kas ollakse nõus töötama välismaal tööl, kus nõutav haridustase oleks madalam kui omandatud haridustase. Miks ei plaanita välismaale tööle minna: pere ja sõbrad on Eestis, ei oska keelt, saab Eestis majanduslikult piisavalt hästi hakkama, välismaal töötamiseks liiga vana, puuduvad vajalikud erialased oskused, muu. V. III ja IV kvartal. ÜRO Statistikakomitee Washingtoni töörühma poolt väljatöötatud rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevad vaegurluse põhiküsimused: isiku hinnang enda funktsioonipiirangute olemasolule (kas ja mil määral on probleeme nägemisega, kuulmisega, liikumisega, trepist liikumisega, keskendumisega ja mäluga, enda hügieeni eest hoolitsemisega ja riidesse panemisega ning teiste selliste funktsioonidega); isiku hinnang, kas nende probleemide pärast on raskusi suhtlemises (teistest arusaamine ja teiste arusaamine isikust ja teisi selliseid raskusi). 150. Immigrant-rahvastiku uuring[2] 40702 aasta I. Leibkonna üldandmed Leibkonnaliikme seos vastutava liikmega (abikaasa või elukaaslane, laps (ka lapsendatud), kasulaps, vanem, kasuvanem, õde/vend, vanavanem või tema elukaaslane, lapselaps või lapse elukaaslase laps, minia/väimees, ämm/äi, muu sugulane, mittesugulane), leibkonnaliikmete sugu, sünniaeg, isikukood, sünniriik, mis aastast elab Eestis, kas on Eestisse elama asunud rohkem kui ühel korral, mitu aastat on kokku Eestis elanud, rahvus, kodakondsus, kodakondsuse saamise viis (Eesti kodanik sünnijärgselt, saadud naturalisatsiooni teel), kodakondsuse omandamise aasta; seaduslik perekonnaseis (vallaline, pole kunagi abielus olnud; abielus; lahutatud; lesk). II. Töötamine uuringunädalal Töötamine uuringunädalal vähemalt üks tund tasu eest (jah, ei), tegelemine ettevõtlusega, talupidamisega, äri- või vahendus­tegevusega, individuaaltööga, tegutsemine vabakutselisena, maksuametis või äriregistris registreeritud ettevõtjana ja saadud selle eest tasu (jah, ei); pereettevõttes või talus töötamine ilma otsese tasuta (jah, ei); põllumajandussaaduste tootmine müügiks (jah, ei); kas ajutiselt ei töötanud, ajutiselt mittetöötamise põhjus (puhkus; sundpuhkus; riigipühad; õpingud; täiendus- või ümberõpe; enda haigus või vigastus; rasedus- või sünnituspuhkus; lapsehoolduspuhkus; vajadus hoolitseda laste eest; vajadus hoolitseda teiste pereliikmete eest; töögraafik, töövaba hooaeg; streik, töösulg; tellimuste või töö vähesus; remont, rike, materjali või tooraine vähesus; ilmastik; muu), kas saab hiljem tagasi pöörduda, kas puudus 3 kuud või vähem, kas sai tasu puudutud aja eest. III. Põhitöö Tööandja (ettevõtte/asutuse) täielik nimi, allüksuse nimi, ettevõtte ja allüksuse põhitegevusala, amet, mitu töötajat on otseses alluvuses, millisesse hõivatute rühma kuulub (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu), kas töötab kirjaliku tähtajatu töölepingu, kirjaliku tähtajalise töölepingu, töövõtulepingu, teenistuslepingu, k.a avalik teenistus, käsunduslepingu alusel, lepingu alusel tööjõudu rentiva firmaga, suulise töölepingu, suulise kokkuleppe alusel; kui pikaks ajaks on leping sõlmitud, kui palju on ettevõttes (asutuses, allüksuses) töötajaid (kuni 10, 11–19, 20–49, 50–99, 100–199, 200–499, 500–999, 1000 või enam), kus ettevõte (asutus, allüksus) asub (linn / alev / vald, maakond, riik), mis aastal asus sellele tööle, kuidas see töö on saadud (sugulaste või tuttavate kaudu, tööpakkumiskuulutusele vastamise kaudu, enda pandud tööotsimiskuulutuse kaudu, otse tööandja poole pöördumise kaudu, Tööturuameti kaudu, eratööbörsi kaudu, alustas ise ettevõtlust või rajas talu, asus tööle pereliikmetele kuuluvas talus või ettevõttes, ajateenistusest naastes endisele tööle, lapsehoolduspuhkuselt tagasi endisele tööle, seoses ületoomisega asutuse likvideerimisel/ reorganiseerimisel, pakuti paremat tööd ja ise ei otsinud, kõrvaltöö muutus põhitööks, muu), Tööturuameti piirkondliku osakonna osalus praeguse töö leidmisel (sai sealt infot tööandja kohta, leidis tööpakkumiskuulutuse Tööturuameti kuulutuste tahvlilt, Tööturuameti veebilehelt, muul viisil, Tööturuameti abita), ettevõtte (asutuse) omanik (riik (Eesti Vabariik), kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja välismaa eraõiguslik isik, muu), kas töö on alaline või ajutine (alaline töö, töö väljaõppe ajal (õpipoiss, praktikant), töö katseajaga, hooajatöö, juhutöö, muu ajutine töö); ajutisel tööl töötamise põhjus (ei tahtnud alalist tööd, ei leidnud alalist tööd, ükskõik), mitu kuud saab veel teha ajutist tööd; kas töötab täis- või osaajaga; osaajaga töötamise põhjus (õpingud, enda haigus, vigastus või puue, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, teiste pereliikmete eest, tellimuste või töö vähesus, materjali või tooraine vähesus, tööl loetakse täistööajaks vähem kui 35-tunnist töönädalat, ei ole täisajatööd leidnud, ei soovi täisajaga töötada, muu), kas töötab osaajaga sobivate hooldusteenuste puudumise tõttu (jah, sobiv lapsehooldusteenus puudub; jah, sobiv teenus haige või puudega täiskasvanu hooldamiseks puudub, ei); mitu tundi nädalas teeb seda tööd, mitu tundi on tehtud seda tööd eelmisel nädalal nädalapäevade kaupa; eelmisel nädalal töötatud ületundide arv, tavalisest pikema töötamise põhjus (soov lisaraha teenida, vabu päevi saada, töögraafik, tööhooaja algus, ületunnitöö, muu), tavalisest vähem töötamise põhjus (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, töölt lahkumine ilma uuesti tööle asumata, tööleasumine või töökohavahetus, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, teiste pereliikmete eest, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või tööde vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus, ilmastik, muu), mitu nädalat on sellelt töölt puudunud või vähem töötanud; tavaline bruto- ja netotasu; kas on nelja viimase nädala jooksul kasutatud kaugtöötamise võimalust, st töötatud (osaliselt) väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus, kaugbüroos vms) ja on tööandjaga ühenduses, kasutades infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahendeid; kui kaua on tehtud kaugtööd: kogu tööaja jooksul, enamiku tööajast (3/4), pool tööajast (1/2), veerand tööajast (1/4), alla veerandi tööajast; mitu km (m) asub põhitöökoht elukohast, kas käiakse tavaliselt (iga päev) kodust tööle; kas tehtav töö eeldab kõrgemat või madalamat haridustaset. Eesti keele oskuse vajalikkus: peab valdama vabalt, peab oskama igapäevase suhtlemise piires, ei pea oskama/pole oluline. Suhtluskeel töökaaslastega: eesti, vene, inglise, muu. Rahulolu oma asutuses, ettevõttes tööohutusega, töö intensiivsusega, töötajate tervise kontrolliga, töökoha kujundamisega, sisustamisega (täiesti rahul, peaaegu rahul, eriti ei ole rahul, üldse ei ole rahul, võimatu vastata). IV. Mittetöötava viimane töökoht Aasta ja kuu, mil viimati töötati, ettevõtte ja allüksuse põhitegevusala, amet, hõivatute rühm (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu); töölt lahkumise põhjus: ettevõtte/asutuse likvideerimine või pankrotistumine, ettevõtte/asutuse reorganiseerimine või erastamine, vallandamine, koondamine, tähtajalise töö või katseaja lõppemine, ettevõtluse/talumajapidamise lõpetamine, ajateenistusse minek, enda haigus, vigastus või puue, õppima asumine, pensionile jäämine seadusjärgses pensionieas, pensionile jäämine enne seadusjärgset pensioniiga, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, muud isiklikud või perekondlikud põhjused, muud tööga seotud põhjused (teine tööandja pakkus paremat tööd (suuremat palka, paremaid töötingimusi vms), palk oli liiga väike, töötingimused olid halvad, töö sisu ei meeldinud, töö oli liiga raske, konflikt tööandjaga, konflikt töökaaslastega, tahtmine ise ettevõtlust/talumajapidamist alustada). Tööleping lõppes töötaja algatusel (omal soovil), tööandja algatusel, poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, kolmandate isikute nõudmisel või pooltest sõltumatutel asjaoludel, muu, ei töötanud töölepinguga. V. Tööotsingud Nelja viimase nädala jooksul tööd otsinu kuulus ühte järgmistest rühmadest: eelmisest töökohast koondatud või vallandatud, tähtajalise töölepingu lõppemisega töölt lahkunud, omal algatusel töölt vabastatud, ettevõtluse, talupidamise lõpetanud, palgata töötaja pereettevõtluses või talus, vabakutseline, ajateenistusest vabanenu, koolilõpetaja, õpingute katkestaja, mittetöötav (üli)õpilane, mittetöötav pensionär, mittetöötav töövõimetuspensionär, rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel olija, kodune, kinnipidamiskohast vabanenu, sundpuhkusel olija, muu. Töö otsimise alustamise aasta ja kuu, kas on otsitud ajutist või alalist tööd, täis- või osaajatööd, soovitud brutopalk (vähemalt 1000, 2000, 3000, 4000, 5000, 10 000, üle 10 000 krooni kuus). Oma haridustasemest madalamat haridust nõudva töö vastuvõtmisega nõustumine. Tööotsimisel kasutatud võimalused nelja viimase nädala jooksul: Tööturuameti kaudu; eratööbörsi kaudu; otse tööandja poole pöördumine; sugulaste või tuttavate kaudu; tööpakkumiskuulutusele vastamine; tööotsimiskuulutuse avaldamine; tööpakkumiskuulutuste jälgimine; tööandja juures käimine ja testi või eksami tegemine; ettevõtluse alustamiseks või talu rajamiseks maa, ruumide, seadmete, töötajate jms otsimine; ettevõtte/talu registreerimise, tegevusloa, kauplemisloa, laenu taotlemine; töösaamise avaldusele vastuse ootamine; Tööturuametist vastuse ootamine; konkursi tulemuse ootamine riigi- või omavalitsusasutuse ametikohale (avaliku teenistuse seaduse järgi); varem kokkulepitud töö alustamise ootamine kuni 3 kuu pärast, varem kokkulepitud töö alustamise ootamine rohkem kui 3 kuu pärast; muu. Nimetatud tööotsimisviisidest peamine. Tööturuametis registreerimine. Oletatavale pakutud tööle kahe järgmise nädala jooksul mitteasumise põhjus: õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus, vigastus või puue, vajadus hoolitseda laste eest, teiste pereliikmete eest, ajateenistus, olemasolevast tööst vabanemise vajadus, muu. Töö mitteotsimise põhjus nelja viimase nädala jooksul: tööhooaja alguse ootamine, tööandjalt teate ootamine, täiendus- või ümberõppekursusel osalemine, õpingud, ajateenistus, vanglas viibimine, enda haigus või vigastus, puue, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, teiste pereliikmete eest, pensioniiga, elamisloa puudumine, töö puudumine lähikonnas, usu kaotamine töö leidmisesse, tulemusteta tööotsimisest tüdinemine, töö (kohe uue töö) vajaduse puudumine, muu. Kas ei otsi tööd sobivate hooldusteenuste puudumise tõttu (jah, sobiv lapsehooldusteenus puudub; jah, sobiv teenus haige või puudega täiskasvanu hooldamiseks puudub; ei, muul põhjusel). VI. Muutused alates 1992. aastast Põhitöökoht 1992. aastal / Eestisse saabumisel või milline oli järgmine töökoht. Töökoha asukohariik. Tööandja (ettevõtte/asutuse) täielik nimi, tööle asumise aasta ja kuu, tööandja (ettevõtte/asutuse) põhitegevusala, allüksuse tegevusala, amet, alluvate arv; millisesse hõivatute rühma selles ettevõttes kuulus (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu); kas töötab sellel töökohal tänaseni, asus uuele tööle, hakkas tööd otsima, ei asunud uuele tööle ega hakanud tööd otsima; töötusperioodi algusaeg (aasta, kuu); leidis töö, loobus tööotsingutest, otsib tööd tänaseni. Mitteaktiivsusperioodi algusaeg (aasta, kuu), mitteaktiivsuse põhjus (õpingud või edasiõppimiskavatsus, ajateenistus, enda haigus või vigastus, puue, rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, teiste pereliikmete eest, pensioniiga, kaotanud lootuse tööd leida; mitteaktiivsus jätkus muudel põhjustel, hakkas tööd otsima, asus tööle tööotsinguteta, mitteaktiivne tänaseni; tööalase positsiooni muutumine (jäänud samaks, muutunud madalamaks, kõrgemaks, muu). VII. Haridus Üldhariduskoolis omandatud haridus: keskharidus, põhiharidus, algharidus, alghariduseta. Kus on see haridus omandatud: Eestis, välismaal (riigi nimi). Mis keeles toimus õppetöö: eesti keeles, vene keeles, mõnes teises keeles (nimetada keel). Kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti- või erialaharidus: ei oma kutse-, ameti- ega erialaharidust, kutseharidus, kutsekeskharidus, keskeri- või tehnikumiharidus, kõrgharidus, doktor (varasem teaduskandidaat). Nõutav haridustase kutseõppeasutusse sisseastumisel: sisseastumisel ei olnud nõutavat haridustaset, põhiharidus. Kas koos kutseharidusega on saadud üldharidus: ei, omandatud ainult kutse; jah, omandatud kutse koos põhiharidusega; jah, omandatud kutse koos keskharidusega. Milline oli omandatud kõrgharidus: kutsekõrg-, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus; enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister. Kus on omandatud see haridus: Eestis, välismaal (riigi nimi). Mis keeles toimus õppetöö: eesti keeles, vene keeles, mõnes teises keeles (nimetada keel). Millises valdkonnas/erialal on omandatud kõrgeim haridustase (kui mitu kõrgeimat haridustaset, siis esimesena omandatud eriala). Kõrgeima omandatud haridustaseme saamise aasta. Kas haridustaset ja kvalifikatsiooni on võimalik üle kanda Eesti süsteemi: (jah, ei). Kas seda võimalust on kasutanud: jah, vastav dokument on saadud; jah, asjaajamine on pooleli; ei. Milline on emakeel (eesti, vene, muu). Kas on viimase viie aasta jooksul osalenud eesti keele kursustel (ei ole olnud rahalisi võimalusi, kursusi ei ole piisavalt pakutud, puudub huvi, ei ole aega, oskab eesti keelt piisavalt hästi). Kas on osalenud 12 viimase kuu jooksul kursustel (tööalased täiendus- või ümberõppekursused, konverentsid, seminarid, töötute koolitus, huvialakursused jms). VIII. Taustandmed Millisest riigist saabunud Eestisse. Isa ja ema sünniriik, rahvus, kodakondsus. Eestisse elama asumise peamine põhjus: ettevõttesisene üleviimine, töö leidmine enne saabumist, saabumine enne töö leidmist, oma äri alustamine, õpingud, suunamine pärast kooli lõpetamist, perega koos/ pere taasühendamine, pere loomine, paremad majanduslikud võimalused Eestis, muu. Elamisloa kehtivusaeg: alla aasta, 1–5 aastat, üle 5 aasta, ei tea kehtivusaega, ei ole piiratud, ei vaja elamisluba. Praegune elukoht: linn/alev/vald, maakond, riik. Eluaseme tüüp: talumaja, ühepereelamu, kahepereelamu, ridaelamu, korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus, 10 või enama eluruumiga elamus, ühiselamu, muu. Elukoht möödunud aastal: linn/alev/vald, maakond, riik. Teine elukoht: linn / alev / vald, maakond, riik. Teise elukoha kasutamise põhjus: töö, puhkus, perekondlikud põhjused, õpingud, muu. Tulevikukavatsused Eestisse jäämiseks: lühemaks kui 1 aasta, 1–5 aastaks, pikemaks kui 5 aastat, jääda alatiseks. Riik, kuhu kavatsetakse elama asuda juhul, kui ei jää Eestisse alatiseks; ei ole veel otsustanud. Kodune keel. Koduste ja teiste keelte valdamine: oskus rääkida ja kirjutada, rääkida igapäevase suhtlemise piires, arusaamine igapäevase suhtlemise piires. Kas ebapiisava eesti keele oskuse tõttu on olnud takistusi töö leidmisel, viimase 12 kuu jooksul probleeme tööülesannete sooritamisega. Põhiline seisund: töötav, töötav (üli)õpilane, töötav pensionär, töötav töövõimetuspensionär, töötu (tööd otsiv), (üli)õpilane, vanaduspensionär, töövõimetuspensionär, lapsehoolduspuhkusel olija, kodune, ajateenija, kinnipeetav, muudel põhjustel mittetöötav, muu. Elatusallikad: palk, töötasu; ettevõtjatulu, tulu talupidamisest; juhutöö; põllundussaaduste müük; äri- või vahendustegevus; töötutoetus; Tööturuameti stipendium; pension; stipendium; õppelaen; abikaasa sissetulek; vanemate sissetulek; teiste sugulaste toetus; lastetoetus; alimendid; sotsiaaltoetus, toimetulekutoetus; vara müük; renditulud, dividendid, intressid; laenud; säästud; muu. Nimetatud elatusallikatest peamine. Tavaliselt kuu jooksul leibkonna käsutuses olev summa. Viimase 12 kuu jooksul mõnest välisriigi organisatsioonist või välisriigis elavalt isikult saadud toetuse summa. Viimase 12 kuu jooksul mõnele välisriigis elavale isikule/leibkonnale osutatud rahaline abi (summa). Toimetulek: ei tule üldse toime, tuleb toime, tuleb toime mõningate raskustega, suurte raskustega, tuleb hästi toime, tuleb väga hästi toime. Kas on välisriigis elav abikaasa (elukaaslane), laps (ka lapsendatud), vanem, vanavanem, lapselaps või lapse elukaaslase laps (ka lapsendatud), õde või vend; kas nad kavatsevad Eestisse elama asuda järgmise 12 kuu jooksul. Põhjus, miks nad peavad Eestisse elama asumist vähetõenäoliseks: töö puudumine Eestis, juriidilised takistused Eestisse kolimiseks, ei soovi Eestisse elama asuda, muu. IX. Identiteet ja integratsiooni hoiakud Tunded oma rahvusgrupi ja teistest rahvustest inimeste suhtes: tunnen oma rahvusega tugevat sisemist seost, minu jaoks on oluline, mis rahvusest inimesega on tegemist, mul ei ole midagi ühist oma rahvuskaaslastega, austan oma rahvuse traditsioone ja kombeid, inimese hindamisel ei tohiks tema rahvus mingit rolli mängida (nõustun täielikult, pigem nõustun, ei poolt ega vastu, pigem ei nõustu, üldse ei nõustu). Seotus territoriaalsete üksustega: asukoht linn/alevik/küla, Eesti riik, Baltikum, Venemaa, Põhjamaad, Euroopa (väga tugevalt, üsna tugevalt, üsna nõrgalt, väga nõrgalt, üldse mitte). Mitu korda on viimase viie aasta jooksul käinud oma vanemate päritolumaal (ühe korra, kaks korda, kolm kuni viis, enam kui viis, mitte ühtegi korda); kui kaua need külastused kokku kestsid (kuni üks nädal, kuni viis kuud, kuni üks aasta), külastuse põhjus (puhkus, sugulaste külastamine, tööasjad, õpingud, muu). Kavatsus tulevikus oma vanemate päritolumaale elama asuda (kindlasti mitte, võib-olla, tõenäoliselt, kindlasti, raske öelda). Tunded Eesti suhtes: tunneb end osana Eesti ühiskonnast; peab Eestit oma kodumaaks; ei ole midagi ühist eestlastega; tunneb uhkust eestlaste saavutuste üle; tunneb, et pole siin maal teretulnud (nõustun täielikult, pigem nõustun, ei poolt ega vastu, pigem ei nõustu, üldse ei nõustu). Nõustumine mitte-eestlaste integratsiooni puudutavate küsimustega: kodus ja eraelus peaksid mitte-eestlased elama oma vanemate päritolumaa kultuuri tavade ja normide järgi, kodus ja eraelus peaksid mitte-eestlased elama Eesti kultuuri tavade ja normide järgi, avalikus sfääris (koolis, tööl jmt) peaksid mitte-eestlased elama oma vanemate päritolumaa kultuuri tavade ja normide järgi, avalikus sfääris (koolis, tööl jmt) peaksid mitte-eestlased elama Eesti kultuuri tavade ja normide järgi, mitte-eestlased peaksid pingutama enam, et kohaneda Eesti ühiskonnas, riik peaks tegema enam mitte-eestlaste positsiooni parandamiseks Eesti ühiskonnas (nõustun täielikult, pigem nõustun, ei poolt ega vastu, pigem ei nõustu, üldse ei nõustu). Suhtumine erinevatesse inimrühmadesse: tunded eestlaste vastu, tunded eestivenelaste vastu, tunded teiste Eestis elavate rahvusvähemuste (näiteks: ukrainlased, valgevenelased jne) vastu, tunded moslemite vastu, tunded Venemaa venelaste vastu, tunded mustanahaliste vastu (viie palli skaala). Naabrite eelistus: peamiselt rahvuskaaslased, võimalikult erinevatest rahvustest inimesed, sel pole tähtsust, mis rahvusest inimesed naabruskonnas elavad. Eelistus abiellumisel: pigem oma rahvuskaaslasega, pigem mingist muust rahvusest inimesega, rahvus ei ole abiellumisel oluline, muu. Eelistused sõprade valikul: pigem oma rahvuskaaslasega, pigem mingist muust rahvusest inimesega, rahvus ei ole sõprade juures oluline, muu. Erinevate kultuuride mõju vastajale: slaavi kultuur, Eesti, vanemate päritolumaa kultuur, Euroopa, Ameerika, muu. X. Eelmise elukohariigi tööelu Toimetulek eelmises elukohariigis: ei tulnud üldse toime, tulid toime suurte raskustega, mõningate raskustega, tulid tavaliselt toime, tulid hästi toime, tulid väga hästi toime. Sotsiaalne seisund eelmises elukohariigis: töötav, töötu, ajateenija, (üli)õpilane, pensionär, lapsehoolduspuhkusel, kodune, muudel põhjustel mittetöötav. Amet ja tegevusala lähteriigis, ettevõtte tegevusala, hariduse ja kvalifikatsiooni vastavus töökoha nõuetele (oli vastavuses; töö eeldas kõrgemat haridustaset, töö eeldas madalamat haridustaset). XI. Tööelu kvaliteet Informeeritus töökohustuste täitmisega seotud tervise- ja ohutusriskidest: väga hästi informeeritud; hästi informeeritud; mitte eriti informeeritud; üldse mitte informeeritud. Töö juures kokkupuutumine käsitööriistade, masinate jne poolt tekitatud vibratsiooniga; nii valju müraga, et peab teistega rääkimiseks häält kõrgendama; suitsu, vingu (näiteks keevitusvingu või heitgaaside), tolmu või pulbriliste ainete (näiteks puidu- või kivitolmu) sissehingamisega; valu tekitavate või väsitavate poosidega; suurte raskuste liigutamise või kandmisega; seismise või kõndimisega; üksluiste/korduvate käe või käsivarre liigutustega: kogu aeg; peaaegu kogu aeg; umbes 3/4 ajast; umbes pool ajast; umbes 1/4 ajast; peaaegu mitte kunagi; mitte kunagi. Võimalus mõjutada töökohas tööülesannete sisu, tööülesannete järjekorda, töötempot, töömeetodeid, tööülesannete jaotust töötajate vahel, tööpartnerite valikut, projektide valmimise, teenuste ja kaupade kohaletoimetamise graafikuid: täiesti; suurel määral; vähesel määral; üldse mitte; võimatu vastata. Konsulteerimine töökorralduse muutmise või töötingimuste küsimustes 12 kuu jooksul: jah; ei. Otsese ülemusega tööga seonduvate probleemide arutamine 12 kuu jooksul: jah; ei. Ebavõrdse kohtlemise kogemine töökohal: tööle võtmisel/ ametisse määramisel; tasustamisel; tunnustamisel; karjäärivõimalustes; töö või vahetuste jaotamisel; juurdepääsul tööandja korraldatud koolitustele; info saamisel; mitterahaliste hüvitiste saamisel; kaastöötajate ja ülemuste suhtumisel (jah, ei). Ebavõrdse kohtlemise alus vastaja arvates. Aasta jooksul töö kaotamise võimalikkus: jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte. Töö kaotades vastuvõetava töökoha leidmine: jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte. Töö kaotades ametioskustele ja kogemustele vastava töökoha leidmine: jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte. Organisatsiooni sees kõrgemale ametipositsioonile liikumine 12 kuu jooksul: jah; ei. [1] Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel [2] Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel Peaminister Andrus Ansip Riigisekretär Heiki Loot * Korraldus on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 21.12.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-08373.