Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-92/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 30. novembrist 1995. a. L. P. hagis A. P. vastu eluruumile õiguse kaotanuks tunnistamises — RT III, 1996, 2, 35

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. novembril 1995. a. III-2/1-92/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja L. P. ja kostja A. P. osavõtul, tõlk L. Lombi juuresolekul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. novembril 1995. a. A. P. erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. sep­tembri 1995. a. määruse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise kohta L. P. hagis A. P. vastu eluruumile õiguse kaotanuks tunnis­tamises. Tallinna Linnakohtu 28. märtsi 1995. a. otsusega rahuldati L. P. hagi ESi § 36 ja § 53 alusel ning tunnistati kostja õiguse kaotanuks Tallinnas Sõpru­se pst. 242—8 asuvale eluruumile ja loeti üürileping tema suhtes lõppenuks. Kostja, olles kohtusse kutsutud ajalehekuulutusega, kohtusse ei ilmunud. 12. juunil 1995. a. esitas kostja linnakohtule avalduse menetluse taastamiseks (kaja). See tagastati kostjale 13. juunil 1995. a., kuna tegemist polnud tagaselja­otsusega. 20. juunil 1995. a. esitas kostja linnakohtule apellatsioonkaebuse koos avaldusega selle esitamise tähtaja ennistamiseks. Linnakohtu 31. juuli 1995. a. määrusega jäeti avaldus tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonna­kohtu määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja teatanud, et korterist väljatõstmisest sai ta teada 25. mail 1995. a. Apellatsioonkaebus on esitatud alles 20. juunil 1995. a. Tõendeid seadusliku takistuse olemasolu kohta ei ole esitatud. Erikaebuses palutakse apellatsioonikohtu määrus tühistada ja apellat­sioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKSi § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kostja 28. märtsi 1995. a. kohtuistungil ei olnud. TsKSi § 246 lg. 1 koha­selt saadetakse poolele, kes kohtuistungil ei olnud, kohtuotsuse ärakiri viie päeva jooksul arvates selle avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuse ärakirja saatmise nõue võimaldab protsessiosalisel eeldatavalt teada saada kohtuotsusest ja esitada teade apellatsioonkaebuse esitamise kohta 10 päeva jooksul kohtu­otsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjale kohtuotsuse ärakiri saadeti. Kuigi TsKSi § 281 lg. 1 ei seosta apellat­sioonkaebuse ja selle kohta teate esitamise tähtaega kohtuotsusest teadasaamise ajaga, on TsKSi § 246 lg. 1 sätestatud nõude täitmatajätmine kohtu poolt selliseks kaalukaks põhjuseks, mis annab aluse möödalastud tähtaja ennis­tamiseks. Apellatsiooniteate asemel algselt kaja esitamine võib juriidilise hariduseta inimese puhul olla praegusel ajal (protsessiseaduse uudsus) tähtaja möödalaskmise kaalukaks põhjuseks. Juhindudes TsKSi § 346 p. 4 kolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. septembri 1995. a. määrus ja Tallinna Linnakohtu 31. juuli 1995. a. määrus tühistada. Ennistada A. P.-le apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Saata asi Tal­linna Linnakohtusse apellatsiooni vormistamiseks. Erikaebus rahuldada. Tagastada A. P.-le 21. septembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja H. JÕKS Liikmed J. LUIK T. VERNIK