Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-90/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 30. novembrist 1995. a. R. K. hagis L. U. vastu ostu-müügi lepingu tühistamiseks — RT III, 1996, 2, 34

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. novembril 1995. a. III-2/1-90/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed T. Ver­nik ja J. Luik, L. U. esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. novembril 1995. a. R. K. kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 18. augusti 1995. a. otsuse R. K. hagis L. U. vastu ostu-müügi lepingu tühistamiseks. R. K. ostis L. U.-lt 10. märtsil 1993. a. sõlmitud lepingu alusel sõiduauto Ford Sierra, mis oli registreeritud Eesti Riiklikus autoregistrikeskuses regist­reerimismärgiga 604 AEO. Vastavalt eelnimetatud lepingu p. 2 määrati sõiduki hind ja tasumise tingimused poolte kokkuleppel. Müügihinda ei ole lepingus näidatud. Hagiavalduse kohaselt tasus ostja R. K. lepingu sõlmimisel L. U.-le 12 000 FIM-i ning andis talle täiendavalt üle sõiduauto VAZ 2108, mille maksu­museks hindasid pooled 18 000 FIM-i. EV Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo tööta­jad võtsid 9. juunil 1993. a. hagejalt sõiduauto Ford Sierra ära, sest see oli 9. märtsil 1993. a. Soomes varastatud tegelikult omanikult K. P.-lt. Hageja palus tunnistada kehtetuks sõiduauto Ford Sierra ostu-müügi lepingu ning kohustada kostjat tagastama lepingu alusel saadud 12 000 FIM-i (29 303 krooni) ja sõidu­auto VAZ 2108 maksumus 18 000 FIM-i (43 954 krooni 55 senti). Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmiti tehing kostjaga eksimuse mõjul. Asudes ekslikult seisukohale, et kostja on seaduslik omanik, nõustus hageja temaga sõlmima sõiduauto ostu-müügi lepingut. Tallinna Linnakohtu 7. aprilli 1995. a. otsusega rahuldati hagi osaliselt — tunnistati kehtetuks R. K. ja L. U. vahel 10. märtsil 1993. a. sõlmitud sõiduauto Ford Sierra ostu-müügi leping ning mõisteti L. U.-lt välja R. K. kasuks 12 FIM-i väärtusest tulenevalt 29 303 krooni. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu 7. aprilli 1995. a. otsus ei ole seaduslik. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonikohtu põhjenduste kohaselt peavad pooled TsKSi § 88 lg. 4 kohaselt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastu­väited. Kohtu arvates ei ole veenvalt tõendatud, et Ford Sierra väljus tema esialgse omaniku K. P. valdusest omaniku tahte vastaselt ja seetõttu ei ole ka vastuvaidlematult tõendatud tehingu tegemine olulise eksimuse mõjul. Asja omanikult varastamist ei saa usaldusväärselt tõendada ainuüksi R. K.-lt EV Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo töötajate poolt 9. juunil 1993. a. auto äravõtmise fakt ja Eesti Interpoli Keskbüroo 30. märtsi 1994. a. õiend auto varguse kohta Soomest. Tallinna Linnakohtu toimikule lisatud Keskkriminaalpolitsei materjalidest selgub, et K. P. on 7. märtsil 1992. a. loovutanud L. U.-le omandiõiguse vaidlus­alusele sõiduautole. EV Riikliku Tolliameti Tallinna Inspektuuri luba nr. 005313 L. U.-le transiitnumbri väljastamiseks eelnimetatud autole on välja antud 16. märt­sil 1992. a. ning vastavuses Eesti Riikliku Autoregistri teatisele regist­reeriti auto 18. märtsil 1992. a. L. U. nimele. R. K. palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu 18. augusti 1995. a. otsuse tühistada materiaalõiguse normi ebaõige rakendamise tõttu. Kassaator leiab, et tehingu tegemine olulise eksimuse mõjul on vaidlematult tõendatud. Kriminaal­politsei poolt auto äravõtmine oli seaduslik. Kostja on aktsepteerinud tema poolt müüdud sõiduauto Ford Sierra hinna 30 000 FIM-i tasumist sõiduautoga VAZ 2108 ja 12 000 Soome margaga sularahas. Vastustaja L. U. leiab, et ringkonnakohtu otsus on õige ning selle tühista­miseks ei ole alust. TsÜSi § 71 lg. 8 kohaselt võib isik, kelle nõudel eksimuse mõjul tehtud tehing on kehtetuks tunnistatud, nõuda teiselt poolelt kahjude hüvitamist, kui ta tõendab, et eksimus leidis aset teise poole süül. Antud juhul ei ole kostja hagejale kahju tekitanud, sest ta ei olnud vaidlusalust autot varasta­nud ega teinud ühtki ebaseaduslikku tehingut. Eesti politsei rikkus R. K.-lt Soome kindlustusseltsi taotlusel sõiduauto äravõtmisega põhiseaduse ja krimi­naalprotsessiseaduse sätteid. Väidetavat hagisummat ei ole kostja kunagi õigeks võtnud ning hageja ei ole suutnud seda ka tõendada. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 18. augusti 1995. a. otsuse tühis­tamiseks ei ole alust. R. K. vaidlustab oma kassatsioonkaebuses apellat­siooni­kohtu tõendite hindamise, leides, et tõendite väära hindamise tõttu kohaldas kohus valesti TsÜSi § 71. See väide on alusetu, kuna kaebuses ei ole näidatud, millist protsessiõiguse normi kohus rikkus. Seadus ei anna kassat­sioonikohtule tõendite hindamise õigust. Vastavalt TsKSi § 336 lg. 1 kontrollib kassatsiooni­kohus kassatsioonkaebuse alusel, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. TsÜSi § 71 lg. 1 kohaselt on eksimus tegelike asjaolude mitteteadmine või ebaõige ettekujutus neist. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud, et vaidlusalune sõiduauto väljus esialgse omaniku K. P. valdusest omaniku tahte vastaselt. Soomes koostatud omandiõiguse üleandmise akti kohaselt müüs K. P. 7. märtsil 1992. a. sõiduauto Ford Sierra L. U.-le. Kuna hageja esitatud tõendi­tega ei ole ümber lükatud asjaolu, et L. U. omandas auto õiguslikul alusel, siis ei ole tõendatud ka tehingu tegemine olulise eksimuse tõttu. Ringkonnakohtu põhjendus TsÜSi § 71 alusel hagi rahuldamata jätmiseks pole täpne. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seisukohal, et tehingu kehtetuks tunnistamise aluseks TsÜSi § 71 järgi ei ole vara omandamine isikult, kellel ei olnud õigust omandit üle anda, sest omaniku ja hilisemate valdajate suhteid reguleeritakse asjaõigusseaduse sätetega. Vastavalt AÕSi § 80 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab. Kostja võimalikud vastuväited hagile sätestab AÕSi § 83. Kostja (ostja) nõudel kaasatakse kohtuprotsessi müüja (TsK § 255). Hagi rahuldamisel võib ostja (valdaja) omakorda esitada AÕSi § 87 lg. 1 alusel nõude isiku vastu, kellelt ta asja valduse sai. Asja materjalidest ei selgu, millisel õiguslikul alusel politsei R. K.-lt auto ära võttis ja Soome kindlustusfirmale üle andis. Kui õiguslik alus selleks puu­dus, võib R. K. esitada nõude politsei poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Juhindudes TsKSi § 346 p. 1 kolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu 18. augusti 1995. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. JÕKS Liikmed J. LUIK T. VERNIK