Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/3-31/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 23. novembrist 1995. a. K. L.-i avalduses põlvnemise tuvastamiseks — RT III, 1996, 2, 30

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. novembril 1995. a. III-2/3-31/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, avaldaja K. L.-i osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. no­vembril 1995. a. K. L.-i kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tartu Linnakohtu 29. mai 1995. a. määruse K. L.-i avalduses põlvnemise tuvastamiseks. 28. märtsil 1995. a. Tartu Linnakohtule esitatud avalduses palus K. L. tuvastada tema tütre Kaisa L.-i (sünd. 14. aprillil 1991. a.) põlvnemise A. K.-st (surn. 10. märtsil 1995. a.). Avaldus esitati PkSi § 42 ja TsKSi § 255 lg. 2 alusel. Tartu Linnakohtu 29. mai 1995. a. määrusega lõpetati menetlus TsKSi § 218 lg. 1 alusel, kuna asi ei kuulu kohtu pädevusse. Määruse motiivide koha­selt ei ole PkSi § 42 alusel võimalik isadust tuvastada isiku suhtes, kes on avalduse kohtusse esitamise ajaks surnud. Kohtuvigade parandamise avalduses palus K. L. linnakohtu määruse tühis­tada. Perekonnaseadus ei välista isaduse tuvastamise võimalust, kui lapse isa on surnud. Kohus vaatas avalduse läbi avalikul kohtuistungil, kuid avaldajat sellele istungile ei kutsutud. Kohus ei märkinud määruses, kuhu avaldaja peab pöördu­ma, kui avaldus kohtu pädevusse ei kuulu. Kolleegium leidis, et linnakohtu määrus tuleb tühistada protsessiõigus­normi rikkumise tõttu. Kohus lõpetas asjas menetluse, leides, et põlvnemise tuvastamine ei kuulu kohtu pädevusse, kui avalduse kohtusse esitamise ajaks on surnud see isik, kelle suhtes isadust soovitakse tuvastada. Kohtu sellise seisukohaga ei saa nõustuda. PkSi § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast, kes ei ole lapse emaga abielus, asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. TsKSi § 255 lg. 1 ja 2 kohaselt tuvastab kohus juriidilise faktina sugulussuhteid, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppe­mine. Perekonnaseadus ei keela ja tsiviilkohtupidamise seadustik lubab tuvas­tada põlvnemist ka erimenetluse korras. Põlvnemise tuvastamine nii hagi- kui ka erimenetluse korras kuulub kohtu pädevusse. Seetõttu ei olnud menetluse lõpetamine õige. Juhindudes TsKSi § 357 ja § 354 lg. 2 kolleegium otsustas: Tühistada Tartu Linnakohtu 29. mai 1995. a. määrus ja saata asi läbivaata­miseks samale kohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada K. L.-ile 13. septembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja H. JÕKS Liikmed J. LUIK T. VERNIK