Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/3-30/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 22. novembrist 1995. a. H. K. hagis AS-i Melliste vastu tööle ennistamiseks — RT III, 1996, 2, 27

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. novembril 1995. a. III-2/3-30/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. novembril 1995. a. AS Melliste kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tartu Ringkonna­kohtu 13. jaanuari 1995. a. otsuse H. K. hagis AS-i Melliste vastu tööle ennista­miseks. Tartu Maakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsusega rahuldati H. K. hagi AS-i Melliste vastu tööle ennistamises ning TLSi § 117 lg. 1 alusel ennistati H. K. tööle AS-i Melliste traktoristina ja mõisteti AS-ilt Melliste tema kasuks välja 8000 krooni. Otsuse motiivide kohaselt leidis tõendamist, et hageja esitas 18. oktoobril 1993. a. oma otsesele ülemusele V. M.-ile avalduse puhkuse saami­seks ning keegi ei teatanud hagejale, et talle ei anta vabu päevi. Töösise­korra­eeskirjade tutvustamiseks ei ole AS-is Melliste toimunud ühtki koosolekut. Apellatsioonkaebuses palus AS Melliste tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse. Vastustaja esindaja vandeadvokaat R. Teeveer palus jätta otsuse muutma­ta, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja leidis, et AS Melliste juhatuse esimees J. M. esines kohtuistungil asjas tunnistajana ja ta ei saa samal ajal esineda protsessiosalise esindajana. Tartu Ringkonnakohus lahendas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal menetlust jätkamata ja TsKSi § 292 lg. 1 p. 1 alusel jättis maakohtu otsuse muutmata. Otsuse motiivide kohaselt ei olnud kaebuse esitajal, AS Melliste juhatuse esimehel J. M.-il, kaebuse esitamise õigust, kuna ta oli samas prot­ses­sis esimese astme kohtus üle kuulatud tunnistajana. TsKSi § 84 lg. 2 kohaselt ei või isik asjas olla esindajaks kui ta võttis sellest asjast osa tunnistajana. TsKSi § 279 lg. 1 kohaselt võivad apellatsioonkaebuse esitada vaid protsessi­osalised ja sama seaduse § 63 toodud protsessiosaliste loetelu järgi ei ole tunnistaja protsessi­osaline. Kohtuvigade parandamise avalduses palus AS Melliste tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari 1995. a. otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks. Avaldaja leidis, et kohus on jämedalt rikkunud TsKSi § 292 lg. 1 p. 1; § 279 lg. 1; § 6; § 295 ja § 303 sätteid. Pooleks protsessis ja ka apellatsioon­kaebuse esitajaks oli juriidiline isik AS Melliste, mitte selle juhatuse esimees, kes oli kohtus tunnistajana üle kuulatud. Kohus vaatas asja siiski sisuliselt läbi kohtuistungil, kuhu oli kutsutud hageja esindaja. Apellanti kohtuistungile ei kutsutud ja talle ei ole teatatud hageja vastuse saabumisest ja selle sisust. Kohus jätkas peale apellatsioonkaebuse saamist menetlust hagejale apellat­sioonkaebusest teatamise, temalt vastuse nõudmise, tema esindaja kohtuistungi­le kutsumise ja osavõtuga istungist. Vastustaja leidis, et Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari 1995. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud. Avalduses ei ole viidatud ühelegi asjaolule, mis TsKSi § 355 kohaselt annaks aluse kohtuvea parandamiseks. TsKSi § 84 lg. 2 välistab võimaluse, et isik, kes on protsessis varem esinenud tunnistajana saaks hiljem esineda esindajana. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKSi § 355 p. 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus on asunud ebaõigele seisukohale TsKSi § 84 lg. 2 kohal­damisel. Osundatud seaduse säte loetleb isikute ringi, kes ei või olla esindajaks kohtus ja üheks selliseks isikuks on isik, kes selles asjas on olnud tunnistaja. Ringkonnakohus asus õigele seisukohale, et TsKSi § 279 lg. 1 alusel esimese astme kohtu otsuse peale on õigus apellatsiooni korras edasi kaevata pooltel ja teistel protsessiosalistel. Pooleks käesolevas tsiviilasjas on kostja AS Melliste, kellel oli ka õigus esitada apellatsioonkaebust. Juriidilise isiku AS Melliste seaduslikul esindajal (TsÜSi § 43) oli õigus esitada apellatsioonkaebust ja olla esindajaks kohtus nii nagu füüsilise isku seaduslikul esindajal (TsKSi § 80 lg. 1, § 84 lg. 2) ja asjast osavõtt tunnistajana seda ei piira. Eeltoodu tuleneb TsKSi § 6, mille kohaselt õigusemõistmisel on tsiviilasjades kõik isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Seega apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmine TsKSi § 292 lg. 1 p. 1 alusel viitega TsKSi § 84 lg. 2 on väär. J. M. volitused apellatsioonkaebuse esitamiseks kuuluvad kontrollimisele eelmenetluses apellatsioonikohtus. Avalduses toodud väide, et apellatsioonkaebus vaadati läbi ringkonnakohtu istungil, kus esines hageja esindaja, pole õige, sest see pole kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Juhindudes TsKSi § 355 p. 2, § 357, § 354 lg. 2, kolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. AS-i Melliste kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada AS-ile Melliste 9. augustil 1995. a. maksekorraldusega nr. 262 makstud kassatsioonkautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA