Legislator Case Law & Legislation
12974112 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-37/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 14. novembrist 1995. a. M. K. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 1, § 141 lg. 2 p. 2, 3 ja § 195 lg. 3 järgi — RT III, 1996, 2, 20

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-37/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 14. novembrist 1995. a. M. K. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 1, § 141 lg. 2 p. 2, 3 ja § 195 lg. 3 järgi — RT III, 1996, 2, 20

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. novembril 1995. a. III-1/3-37/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi krimi­naalasja M. K. süüdistuses KrK § 139 lg. 1, § 141 lg. 2 p. 2, 3 ja § 195 lg. 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Valga Maakohtu 29. märtsi 1995. a. otsusega mõisteti M. K. süüdi KrK § 139 lg. 1, § 141 lg. 2 p. 2, 3 ja § 195 lg. 3 järgi ning teda karistati KrK § 40 alusel kuritegude kogumi eest karistuste osalisel liitmisel vabadusekaotusega 7 aastat poolkinnises vanglas. Kohtuotsusega tunnistati M. K. süüdi selles, et ta varastas 10. mail 1994. a. Valga maakonna Karula vallas Kaagjärve vahtkonnast Tõnu Kõivastiku palke 11 384 krooni väärtuses, 26. mail 1994. a. röövis ta Valgas Hämariku baaris noaga ähvardades A. T.-lt 49 krooni ja dressid väärtu­sega 180 krooni ning 26. mail 1994. a. huligaanitses Valgas, ähvardades tänaval alaealisi K. L.-i ja I. I.-d noa ja püstolitaolise esemega. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 1995. a. otsusega jäeti Valga Maakohtu 29. märtsi 1995. a. otsus muutmata. M. K. apellatsioon­kaebus jäeti rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 1995. a. otsusega tühistati Valga Maakohtu 29. märtsi 1995. a. otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 16. juuni 1995. a. otsus M. K.-le KrK § 141 lg. 2 p. 2, 3 järgi mõistetud karistuse ning KrK § 40 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. Lõplikuks karistuseks mõisteti M. K.-le 4 aastat vabadusekaotust. Süüdimõistetu M. K. kassatsioonkaebus rahuldati, tema kaitsja vande­advokaat Heia Vuchmanni kassatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Riigiprokuratuuri prokuröri Toivo Vee avalduses kohtuvea parandamiseks taotletakse Valga Maakohtu 29. märtsi 1995. a. otsuse tühistamist M. K.-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha osas. Kuna karistuse mõistmisel ei ole rakendatud KrK § 23 lg. 7 sätteid, on kriminaalasjas eba­õigesti kohaldatud kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Riigiprokuratuuri prokuröri T. Vee avalduses kohtuvea parandamiseks esitatud taotlus on põhjendatud. M. K. mõisteti süüdi KrK § 139 lg. 1, § 141 lg. 2 p. 2, 3 ja § 195 lg. 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Kuna KrK § 141 lg. 2 sätestatud kuriteo eest nähakse ette raskema karistusena vabadusekaotus üle 8 aasta, pani M. K. vastavalt KrK § 72 lg. 2 toime esimese astme kuriteo. KrK § 23 lg. 7 järgi kannab esimese astme kuriteo toimepannud isik karistust kinnises vanglas. Seetõttu on M. K.-le vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel karistuse kandmise koha määramisel ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et esimese ja teise astme kohtulahendis karistuse kandmise koha määramisel tehtud kohtuvea võib kriminaalasja läbivaatamisel parandada Riigikohus ise, tehes selle kohta vastavalt KrK § 63 p. 3 uue otsuse. Uue kohtuotsuse tegemiseks ei ole vaja käesolevas kriminaalasjas koguda täiendavaid tõendeid või muuta neile antud hinnangut. Samuti ei raskenda see süüdimõistetu olukorda, kuna karistuse kandmise koha määramisel ei ole koh­tul valikuvabadust. Süüdlase teole kriminaalõigusliku kvalifikatsiooni andmisega lahendab kohus sisuliselt ka karistuse kandmise koha küsimuse vastavuses KrK § 23 sätetega. Juhindudes AKKSi § 63 p. 3, § 64 p. 3, § 65 lg. 3 ja § 779 ning KrK § 23 lg. 7, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Valga Maakohtu 29. märtsi 1995. a. otsus ja Tartu Ringkonna­kohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 1995. a. otsus M. K.-le mõistetud vaba­duse­kaotusliku karistuse kandmise koha osas. 2. Määrata M. K.-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise kohaks kinnine vangla. 3. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 14. novembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Eerik KERGANDBERG Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP Peeter VAHER

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →