Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-77/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 14. novembrist 1995. a. H. P. süüdistusasjas KrK § 204 lg. 1 järgi — RT III, 1996, 2, 18

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. novembril 1995. a. III-1/1-77/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja H. P. süüdistuses KrK § 204 lg. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. H. P. mõisteti Pärnu Maakohtu 9. juuni 1995. a. otsusega süüdi KrK § 204 lg. 1 järgi ja karistati 3-aastase vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga. H. P. tunnistati süüdi selles, et juhtides 18. mail 1994. a. kella 23.10 pai­ku Pärnu maakonnas Pärnu—Ikla maanteel kaubabussi Ford Transit, rikkus 119. ki­lomeetril LE p. 81 sätteid sellega, et ei arvestanud oma väheseid sõidu­kogemusi ja LE p. 82 nõudeid sellega, et takistuse ilmnemisel ei põiganud sellest ümber teisi liiklejaid ohustamata, vaid kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva mikroautobussiga Datsun Nissan, mille tagajärjel viimase juht A. R. sai surmavalt vigastada ning mikroautobussis viibinud A. T., G. R. ja S. R. said kergeid kehavigastusi. Sama otsusega mõisteti H. P.-lt välja G. R.-i kasuks 2300 krooni, S. R.-i kasuks 45 000 krooni ja Pärnumaa Haigekassa kasuks 6464,25 krooni. Vaadanud kriminaalasja läbi süüdimõistetu kaitsja apellatsioonkaebuse alusel, jättis Tallinna Ringkonnakohus 8. septembril 1995. a. Pärnu Maakohtu otsuse muutmata. Kassatsioonkaebuses taotleb H. P. enda õigeksmõistmist seoses KrK § 204 lg. 1 ettenähtud kuriteokoosseisu puudumisega. Samuti leiab ta, et kohtud on ebaõigesti lahendanud tsiviilhagi küsimuse, sest sõiduki kindlustaja on hüvitanud sõiduki taastamisremondi maksumuse ja matusekulud hagejatele. Kaebusele on lisatud ASA Kindlustuse dokumentide koopiad, millest nähtub, et kannatanutele on tõepoolest kindlustussummasid välja makstud. Kannatanud on esitanud vastuväited kassatsioonkaebuse peale, milles paluvad jätta kohtulahendid muutmata ning lisanud ASA Kindlustuse õiendi, millest nähtub, et autokahju, mis tekkis 18. mail 1994. a. liiklusõnnetuse taga­järjel, ei ole hüvitatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri arvamuse, kes palus jätta asjas tehtud kohtuotsused muutmata, leidis: Kassatsioonkaebuses korratakse sisuliselt apellatsioonikaebuse väiteid H. P. süü puudumise kohta. Ringkonnakohus on neid väiteid kontrollinud, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, nagu seda nõuab KrMK § 50 ning tulnud põhjendatult järeldusele, et H. P. käitumises esineb KrK § 204 lg. 1 ettenähtud kuriteokoosseis. Samas ei ole kohtud otsuse tegemisel järginud KrMK § 269 lg. 2 sätteid, mille kohaselt kohtuotsuse tegemisel rahuldab kohus osaliselt või täielikult tsiviilhagi või jätab selle rahuldamata olenevalt selle tõendatusest. KrMK § 270 sätestab kohtu käitumise juhul, kui kriminaalasja arutamist edasi lükkamata ei ole võimalik täpselt arvestada tsiviilhagi suurust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et ei maakohtu ega ka ringkonnakohtu käsutuses polnud otsuse tegemisel mingeid tõendeid selle kohta, kas liiklus­õnnetusega tekitatud kahju korvatakse kindlustuse poolt. Seega otsustati tsiviil­hagi küsimus teadmata, millisele summale on hagejal õigus tsiviilhagi esitada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 63 p. 3, § 64 lg. 1 ja § 65 lg. 3, kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Pärnu Maakohtu 9. juuni 1995. a. otsus ja Tallinna Ringkonna­kohtu 8. septembri 1995. a. otsus osas, millega rahuldati S. R.-i ja G. R.-i tsiviilhagid ning jätta see küsimus lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kassatsioonikaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub 14. novembrist 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri ILVEST Lea KALM Jüri RÄTSEP