Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-76/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 7. novembrist 1995. a. S. V. ja J. E. süüdistusasjas KrK § 142 lg. 3 p. 2, 3 ning J. L.-i süüdistusasjas KrK § 142 lg. 3 p. 2, 3 ja § 208¹ järgi — RT III, 1996, 1, 16

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 7. novembril 1995. a. III-1/1-76/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. V. ja J. E. süüdistuses KrK § 142 lg. 3 p. 2, 3 ning J. L.-i süüdistuses KrK § 142 lg. 3 p. 2, 3 ja § 2081 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetud S. V. ja J. L. ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsusega on S. V. süüdi mõistetud KrK § 142 lg. 3 p. 2, 3 järgi ning karistatud 7-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas alates 6. septembrist 1993. a. Sama kohtuotsusega on süüdi mõistetud J. L. KrK § 142 lg. 3 p. 2, 3 järgi ning karistatud 6-aastase vabadusekaotusega, karistusele liideti KrK § 41 alusel Viljandi Maakohtu 3. augusti 1992. a. otsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinni­ses vanglas alates 6. septembrist 1993. a. Süüdistuses KrK § 2081 järgi mõisteti J. L. õigeks. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi J. E. KrK § 142 lg. 3 p. 2, 3 järgi ning karistati 6-aastase vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 alusel 3-aastase katse­ajaga. Pärnu Linnakohus tunnistas S. V., J. L.-i ja J. E. süüdi selles, et nad orga­niseeritud grupi koosseisus pressisid välja kannatanult K. P.-lt 100 000 krooni. Ajavahemikul 1993. a. juulist kuni 6. septembrini 1993. a. S. V. ja J. E. oma­kasu eesmärgil, esinedes K. P.-le laenu andnud isikute nimel, hakkasid omal initsiatiivil nõudma K. P.-lt võlgade tasumist nende kätte. Selleks käisid nad korduvalt K. P. elukohas ja ähvardasid raha mittesaamisel kasutada K. P. ja ta perekonnaliikmete suhtes füüsilist vägivalda. Nad viisid K. P. kahel korral sunniviisiliselt hirmutamiseks metsa ja võtsid K. P.-lt vabaduse, hoides teda 3.—4. augustil 1993. a. kinni toru külge käeraudadega aheldatult Pärnus, Paju tn 3—1 J. E. ema korteri duširuumis. Seejärel 4. augustil 1993. a. hoidsid nad K. P.-d käeraudadega aheldatult S. V. elukohas Pärnus, Karjamaa tn. 15 köögis pliidi praeahju ukse küljes 7 tunni vältel ja sama päeva õhtul 15—20 minuti vältel K. S.-i autos roolisamba küljes. Pärast kannatanu vabastamist sundisid nad teda pidevalt grupi liikmetega kohtuma ja andma aru raha hankimiseks tarvitusele võetud abinõudest. S. V., saanud teada K. P. kavatsusest võtta 100 000 krooni suurune panga­laen, kaasas organiseeritud grupi liikmeks 2. septembril 1993. a. J. L.-i. Sel päeval ähvardati K. P. viia metsa ja sunniti kirjutama S. V. dikteerimisel ja tema nimele võlakiri 100 000 krooni kohta ning määrati K. P.-le kohtumine 6. septembril 1993. a. Otepää Panga juures, kust viimane pidi saama panga­laenu. S. V. ning J. L. sõitsid sinna kohale, et K. P.-lt pangalaenuna saadav rahasumma enda kätte saada. Pärnu Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsuse peale esitasid apellatsioon­kae­bused süüdimõistetud S. V. ja tema kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann ning J. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat Raivo Pert. Kõik apellandid taotlesid linna­kohtu otsuse tühistamist ja süüdimõistetute S. V. ja J. L.-i õigeksmõist­mist kuri­teokoosseisu puudumise tõttu nende käitumises. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsusega tühistati osaliselt Pärnu Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsus S. V., J. L.-i ja J. E. süüdimõistmises KrK § 142 lg. 3 p. 2, 3 järgi. S. V. mõisteti süüdi KrK § 1243 lg. 1 järgi ja karistati 1-aastase vabaduse­kaotusega ning vabastati kohtusaalist seoses karistuse ärakandmisega. J. E. mõisteti süüdi KrK § 1243 lg. 1 järgi ja karistati 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 alusel 3-aastase katseajaga. J. L. mõisteti õigeks süüdistuses KrK § 142 lg. 3 p. 2, 3 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Alar Kirs. Protestis leitakse, et S. V., J. L.-i ja J. E. tegevus oli suunatud raha enda kätte saamisele ebaseaduslikul teel. Võlausaldajad A. K., H. T. ja V. K. ei volitanud süüdi­mõistetuid enda nimel tegutsema ja viimased tegutsesid mitte ainult võlgade tasumise huvides, vaid peamiselt isikliku kasusaamise eesmärgil. Seetõttu kvali­fitseeris Pärnu Linnakohus õigesti süüdimõistetute käitumise väljapressi­misena KrK § 142 järgi. Kuna J. L. ei pannud toime vägivallategusid kannatanu K. P. suhtes, ja ei olnud väljapressimise täideviija, siis tuleb tema käitumine kvali­fitseerida väljapressimisele kaasaaitamisena. Ülaltoodust lähtudes taotletakse kassatsioonprotestis Tallinna Ringkonna­kohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsuse tühistamist ja krimi­naalasja saatmist uueks kohtulikuks arutamiseks samale kohtule teises kohtu­koosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles toetati protestis esitatud taotlust ning süüdimõistetute S. V. ja J. L.-i seletused, milles nad taotlesid protesti rahul­damata jätmist, leidis: Tallinna Ringkonnakohus, tühistades Pärnu Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsuse S. V., J. L.-i ja J. E. süüdimõistmise osas KrK § 142 lg. 3 p. 2, 3 järgi ning mõistes S. V. ja J. E. süüdi KrK § 1243 lg. 1 järgi, on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust, sest otsus ei ole kooskõlas kohtuotsusele esitatud nõuetega. KrMK § 274 p. 4 mõtestab lahti seadusandja tahte selle kohta, mida peab kohustuslikult sisaldama kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriv osa. Selles peab olema näidatud, millises süüdistuses kohus iga kohtualuse süüdi tunnistab ja millistel tõenditel see kohtu järeldus põhineb. AKKSi § 29 lg. 4 täpsustab ülaltoodud nõuet ringkonnakohtu otsuse osas ja sätestab, et ringkonnakohtu otsuse motiveerivas osas peavad olema märgitud ringkonnakohtu poolt tuvas­tatud asjaolud ning tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud. Kohtuotsuses motiivide puudumine on AKKSi § 39 lg. 3 p. 7 kohaselt kriminaalseaduse olu­line rikkumine ja toob kaasa kohtuotsuse tühistamise kassatsiooni korras. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses motiveeritakse põhjalikult seda, miks ei ole antud kriminaalasjas tegemist väljapressimisega. Samas pole analüüsitud tõendeid, mille põhjal kohus jõudis järeldusele, et kohtualuste käitumine tuleb kvalifitseerida isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmisena. Kirjeldamata on jäänud ka inkrimineeritavate tegude tehiolud. Ainus lause ringkonnakohtu otsuses: «— kuna kriminaalasja materjalidest nähtub, et võlgade sissenõudmise käigus võeti K. P.-lt mitmel korral ebaseaduslikult vabadus S. V. ja J. E. poolt, siis nende käitumine on kvalifitseeritav KrK § 1243 lg. 1 järgi» — ei sisalda toimepandud tegude kirjeldust ega tõendite analüüsi. Tegemist on kohtualuse õiguste rikkumisega, kuna ta ei saa kohtuotsusest teada, millises konkreetses teos ja milliste tõendite alusel ta süüdi tunnistati. Tallinna Ringkonnakohus on küll põhjendanud, miks Pärnu Linnakohtu järeldused ei vasta kriminaalasjas tuvastatud faktilistele asjaoludele, kuid samal ajal ei selgu kohtuotsusest, millistele KrMK § 48 lg. 2 loetletud tõenditele rajab ringkonnakohus ise järelduse, et S. V., J. L. ja J. E. ei tegutsenud võlgade sissenõudmisel omal initsiatiivil. Meelevaldne on ringkonnakohtu oletusliku iseloomuga väide, et tunnistajad: «— võlausaldajad on andnud ütlusi ilmse suunitlusega, et mitte ise sattuda puutumusse kuriteoga». Ülaltoodu alusel on ebaõiged ka eeldused, millest lähtudes ringkonnakohus leidis, et kohtualuste käitumises ei või esineda KrK § 142 ettenähtud kuriteo koosseisu tunnuseid. Antud kriminaalasjas on ringkonnakohus rikkunud menetlusnorme ja ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, mille tõttu ja juhindudes AKKSi § 63 p. 2, § 64 p. 1, 2, 3 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsus S. V., J. L.-i ja J. E. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub 7. novembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Eerik KERGANDBERG Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP Peeter VAHER