Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-34/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 31. oktoobrist 1995. a. A. F.-i süüdistusasjas KrK § 115 lg. 2 p. 3 järgi — RT III, 1996, 1, 15

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 31. oktoobril 1995. a. III-1/3-34/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja A. F.-i süüdistuses KrK § 115 lg. 2 p. 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Sillamäe Linnakohtu 21. märtsi 1995. a. otsusega mõisteti A. F. süüdi KrK § 115 lg. 2 p. 3 järgi ning teda karistati 3-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. A. F.-i süüdimõistmise aluseks on tema käitumine 5. novembri 1994. a. hilisõhtul Sillamäe kultuurimaja lähikonnas asuvas linnapargis. Kohtu poolt tuvastatuks loetud tehiolude kohaselt läks ta kultuurimajast läbi pargi saatma alaealist N. K.-d, jätkas kaasasolnud viina joomist pargipingil, kus asus saade­tavat tütarlast ründama suguühendusse astumise eesmärgil. Vastupanu ületa­miseks ja füüsilise üleoleku rõhutamiseks tõukas ta N. K. asfaldile pikali, kägistas viimast ning appikarjetest hoolimata riietas rünnatava lahti ja sooritas vastupanu ületamise järel temaga suguakti. Kannatanu hirmutamiseks lõi A. F. teda korduvalt näkku. Niisugune tegevus on hinnatud vastavaks menetlusosaliste eeluurimisel antud ütluste, vaatlus- ja ekspertiisiandmetega ning A. F.-i käitumine on kvali­fitseeritud alaealise vägistamisena KrK § 115 lg. 2 p. 3 järgi. Sillamäe Linnakohtu 21. märtsi 1995. a. otsuse peale esitas süüdimõistetu A. F.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi L. Andrejeva väljaspool AKKSi § 6 lg. 1 sätestatud tähtaega 10. aprillil 1995. a. apellatsioonkaebuse, olles eelnevalt, s.o. 27. märtsil 1995. a. esitanud linnakohtule avalduse apellatsioonitähtaja pikendamiseks 20 päevani. Sillamäe Linnakohtu 12. mai 1995. a. määrusega jäe­ti kaitsja apellatsioonitähtaja pikendamise taotlus rahuldamata. Selle määru­se vaidlustamiseks esitatud kaitsja erikaebus jäeti Viru Ringkonnakohtu 5. juuni 1995. a. määrusega samuti rahuldamata. Järgnevalt on EV Riigikohtule esitanud A. F.-i kaitsjana vandeadvokaat N. Rogulski avalduse Sillamäe Linnakohtu 21. märtsi 1995. a. otsuse tühis­tamiseks kohtuvea parandamise korras. Avaldaja leiab, et Sillamäe Linnakohus on süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel tuginenud kohtualuse, kannatanu ning tema seadusliku esindaja kohtueelsel uurimisel antud ütlustele ja jätnud tähelepanuta nende poolt kohtus räägitu selle kohta, et suguühe A. F.-i ja N. K. vahel toimus ilma vägivallata, mõlema nõusolekul ning nende varasemate suhete jätkuna. Väidetult tulenes sellest kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine. Avalduses rõhutatakse ka seda, et esmaseid uurimistoiminguid on teosta­nud erinevad politseiametnikud, kellel selleks õiguslik alus puudus — krimi­naal­asi ei olnud nende menetluses ja neile ei ole antud dokumenteeritud korraldusi uurimistoiminguteks. Samuti seda, et A. F.-i ennast süüstavate ütluste vormis­ta­misel ei ole järgitud KrMK § 351 nõudeid ja tema süüdistatavana ülekuulamise protokollis on osa KrMK § 127 lg. 1 ettenähtud rekvisiitidest täitmata. Kohtu­arstliku ekspertiisi tulemusi ei saa väidetult arvestada seetõttu, et ekspertiis on määratud enne kriminaalasja algatamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta ei toetanud kaitsja poolt esitatud avaldust, tuvastas: Sillamäe Linnakohtu 21. märtsi 1995. a. otsuses on KrMK § 19 ja § 50 nõuetele vastavalt analüüsitud A. F.-i käitumisega seotud tehiolusid ja tõendeid. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas on sisukohaselt käsitletud tema kohtu alla andmise aluseks olnud süüdistuse formulatsiooni ja tõendeid, mis ta süüdi­olekut kinnitavad. Kohus on põhjendatult hinnanud kannatanu psühho-füüsilist seisundit, vägivallajälgi, kõrvalistele isikutele vahetult sündmuste järel avaldatud selgitusi ja kaebeid kogumis vastavatena N. K. poolt avaldatud vägistamise kirjeldusega, mis on fikseeritud tema esimestel ülekuulamistel. Sündmuste samasugust kulgu on süü ülestunnistusele ilmumisel ja järgnenud ülekuulamistel eraldi kinnitanud ka A. F. Hiljem avaldunud kannatanu ja kohtualuse tahe leevendada kuriteolise ründe olemust kokkuleppel toimunud suguühenduse tasemele ei võimalda kummutada KrK § 115 lg. 2 p. 3 tunnustele vastanud kuriteo toimumist. Avaldaja viited uurimistoimingute puudulikule või ebakorrektsele vormis­tamisele ei osunda ühelegi AKKSi § 39 lg. 3 loetletud kriminaalprotsessi sea­duse olulise rikkumise tunnusele, mis annaks aluse kohtuotsuse tühis­tamiseks. Politseiametnikke on protokollide koostamise asjaolude kohta kohtuistungil üle kuulatud. A. F.-i omakäeliselt vormistatud süü ülestunnistusele ilmumine ja tema järgnenud ütlused on adekvaatses seoses muude sündmuste järel kogu­tud tõenditega. KrMK § 156 lg. 2 kohaselt võib juhul, kui kriminaalasja alga­tamise põhjendatus tuleneb eksperdi arvamusest, ekspertiisi määrata ka enne kriminaalasja algatamist. A. F.-i kriminaalasjas ei ole ilmnenud ka muid kriminaalprotsessi ees­kirjade rikkumisi, mis AKKSi § 39 lg. 4 mõttes on takistanud või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalprotsessi seaduse olu­lise rikkumise tunnuste puudumise tõttu, juhindudes AKKSi § 63 p. 1, § 65 lg. 3 ja § 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Sillamäe Linnakohtu 21. märtsi 1995. a. otsus muutmata. 2. Süüdimõistetu A. F.-i kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 31. oktoobril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Eerik KERGANDBERG Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP Peeter VAHER