Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-73/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 17. oktoobrist 1995. a. J. M.-i süüdistusasjas KrK § 144 järgi — RT III, 1996, 1, 12

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 17. oktoobril 1995. a. III-1/1-73/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatasid avalikul kohtuistungil kassat­siooni korras läbi kriminaalasja J. M.-i süüdistuses KrK § 144 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. 28. märtsil 1995. a. mõistis Jõgeva Maakohus J. M.-i süüdi KrK § 144 järgi ja karistas teda 3-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. J. M. tunnistati süüdi selles, et ta 23. septembril 1994. a. Jõgeva Maakonna Puurmani vallas Tammiku külas, joobeseisundis, vara tahtliku hävitamise ees­märgil süütas ühepereelamu, milles elasid S. R.-i 5-liikmeline perekond ja J. M.-i lahutatud abikaasa M. M. koos kahe alaealise lapsega. Tulekahjus hävis 70% elamust, millega omanikule — Puurmani Põllumajandus­ühistule — tekitati kahju 25 319 krooni, perekond R.-ile 47 099 krooni ning M. M.-ile 1290 krooni. Sellele kohtulahendile esitas apellatsioonprotesti Jõgeva prokurör, kes taotles J. M.-i süüdimõistmist lisaks KrK § 144 ka § 101 p. 5, 6, 7 ja § 15 järgi ning karistuse karmistamist. Tartu Ringkonnakohus oma 1. juuni 1995. a. otsusega rahuldas protesti osa­liselt ja mõistis J. M.-ile KrK § 144 järgi karistuseks 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Ringkonnakohtu otsusele esitas kassatsioonkaebuse J. M., kes taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist ning võimaluse korral tema tingimisi vabasta­mist vabadusekaotuslikust karistusest, kuna siis saab ta võimaluse tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes palus jätta Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata, leidis: Ringkonnakohus vaatas kriminaalasja läbi prokuröri protesti alusel, milles taotleti karistuse karmistamist ja omas seega vastavalt AKKSi § 32 lg. 3 p. 4 sätetele õigust tühistada esimese astme kohtu otsus karistuse mõistmise osas ja mõista kohtualusele raskemat karistust. J. M. on toime pannud esimese astme kuriteo, millega tekitati suur vara­line kahju ja asetati ohtu kuue inimese, s.h. viie väikelapse elu, kes süütamise momendil — kesköö paiku — elamus magasid. Ringkonnakohus on oma otsu­ses motiveerinud, miks peab ta vajalikuks J. M.-i karistamist reaalse vabaduse­kaotusliku karistusega KrK § 144 sanktsioonis keskmiselt ettenähtust rangema karistusega. Riigikohus nõustub nende järeldustega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 63 p. 1 ja § 65 lg. 3, Riigi­kohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 1995. a. otsus J. M.-i süüdimõistmises jätta muutmata. 2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub 17. oktoobril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Herbert LINDMÄE Peeter VAHER