Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-71/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 10. oktoobrist 1995. a. B. L.-i süüdistusasjas KrK § 100 ja § 207 lg. 1 järgi — RT III, 1996, 1, 10

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 10. oktoobril 1995. a. III-1/1-71/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja B. L.-i süüdistuses KrK § 100 ja § 207 lg. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Lääne-Viru Maakohtu 23. novembri 1994. a. otsusega mõisteti B. L. süüdi ja teda karistati KrK § 100 järgi seitsmeaastase vabadusekaotusega ja § 207 lg. 1 järgi üheaastase vabadusekaotusega. Kergem karistus loeti kaetuks raske­maga. Lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel mõisteti 7 aastat vabaduse­kaotust kinnises vanglas. B. L. mõisteti süüdi selles, et tema 8. märtsil 1994. a. kella 11.45 paiku Lääne-Virumaal Avanduse vallas, Simunas Alle tn. 1 maja ees kättemaksu ajendil võla mittetasumise eest tahtlikult tappis M. G., tulistades teda neli korda automaatpüstolist. B. L. on veel süüdi mõistetud selle eest, et ta ostis Tallinnas 1993. a. loata summutiga automaatpüstoli ja 1994. a. padru­neid, hoidis neid ilma loata oma elukohas ja kandis kaasas. Lääne-Viru Maakohtu 23. novembri 1994. a. otsuse peale esitas kannatanu V. G. apellatsioonkaebuse, milles ta leidis, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele. V. G. palus B. L.-i süüdi tunnistada KrK § 101 p. 1 järgi ning mõista õiglane karistus. Viru Ringkonnakohtu 2. juuni 1995. a. otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu 23. novembri 1994. a. otsus B. L.-ile KrK § 100 järgi mõistetud karistuse ja karistuste liitmise osas. KrK § 100 järgi mõisteti talle karistuseks 10 aastat vabadusekaotust, KrK § 207 järgi mõistetud karistus jäi muutmata. KrK § 40 lg. 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks 11 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kriminaalkolleegium motiveeris maakohtu otsuse muutmist sellega, et B. L.-ile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele, kohtualuse isikule ega toimepandu laadile. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas süüdimõistetu B. L. kassat­sioon­kaebuse, milles ta nõustub täielikult Lääne-Viru Maakohtu 23. novembri 1994. a. otsusega ja vaidlustab Viru Ringkonnakohtu 2. juuni 1995. a. otsuse talle mõistetud karistusmäära osas ning palub karistust vähendada. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes palus jätta Viru Ringkonnakohtu otsuse muutmata, leidis: Viru Ringkonnakohus vaatas kriminaalasja läbi kannatanu V. G. apellat­sioonkaebuse alusel, milles taotleti B. L.-ile süüks arvatud tegude kvalifitseeri­mist KrK § 101 p. 1 järgi, raskema karistuse mõistmist ja karistuste liitmist KrK § 41 järgi. Seega oli ringkonnakohtul AKKSi § 32 lg. 3 p. 4 alusel õigus tühistada esimese astme kohtu otsus karistuse mõistmise osas ja mõista kohtu­alusele raskem karistus. Ringkonnakohus on oma otsuses põhjendanud, miks maakohtu poolt mõis­tetud karistus ei vasta kuriteo raskusele, kohtualuse isikule ega toimepandu laadile ning mõistnud uue karistuse KrK § 100 sanktsiooni piires. Riigikohus nõustub nende põhjendustega ja leiab, et Viru Ringkonnakohus on B. L.-ile karistuse mõistmisel juhindunud KrK 4. peatüki nõuetest ning seetõttu puudub seaduslik alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 63 p. 1, § 65 lg. 3, kriminaal­kolleegium otsustas: 1. Viru Ringkonnakohtu 2. juuni 1995. a. otsus B. L.-i kriminaalasjas jätta muutmata. 2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub 10. oktoobrist 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Herbert LINDMÄE