Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-33/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 10. oktoobrist 1995. a. V. L.-i süüdistusasjas KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi — RT III, 1996, 1, 9

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 10. oktoobril 1995. a. III-1/3-33/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liik­med Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja V. L.-I süüdistuses KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. L. on süüdi mõistetud Põlva Maakohtu 18. aprilli 1994. a. otsusega KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 5 aastaks ja 3 kuuks kinnises vanglas. V. L. tunnistati süüdi selles, et ta koos V. S.-iga ööl vastu 19. juunit 1993. a. Põlva maakonnas, Veriora vallas P. K. maja hoovis tungis viimasele kallale ja peksis pea- ja kehapiirkonda, tekitades kannatanule ülirasked kehavigastused, mille tagajärjel P. K. suri 26. juunil 1993. a. Põlva Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdimõistetu V. L., kuid see jäeti käiguta ning tagastati Põlva Maakohtu 19. mai 1994. a. määrusega läbivaatamatult, sest kaebuses sisalduvad puudused jäid tähtaegselt kõrvaldamata. Tartu Ringkonnakohus arutas V. S.-i kaitsja poolt esitatud apellat­sioon­kaebuse alusel kriminaalasja ja otsusega 2. novembrist 1994. a. jättis muutmata Põlva Maakohtu 18. aprilli 1994. a. otsuse. V. L. esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Põlva Maakohtu 18. aprilli 1994. a. otsuses. Avaldaja leiab, et kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kanna­tanut pekstes kaotas ta mälu ning sellest tulenevalt polnud võimeline aru saama oma tegudest. Ta palub läbi viia kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja ümber kvali­fitseerida kuritegu KrK § 103 järgi. Ühtlasi väidab V. L., et kriminaalasja arutamise käigus rikuti tema kaitseõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri seletuse, milles taotleti kohtuotsuse muutmata jätmist, leidis: Põlva Maakohtu 18. aprilli 1994. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu muutmisele. Avalduses kohtuvea parandamiseks ei ole V. L. esitanud ühtegi sellist argumenti, mida ei oleks maakohtu otsuses kummutatud ja see­tõttu ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks korrata maakohtu otsu­ses sisalduvaid põhjendusi. Süüdimõistetu kaitseõigust rikutud ei ole, sest süüdistuse esitamise ja eel­uurimise lõpuleviimise juures ning kohtuistungil 7. aprillil 1994. a. ja 18. ap­rillil 1994. a. on osalenud V. L.-i kaitsjana vandeadvokaat. Taotlust kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimiseks V. L. ja tema kaitsja ei ole esitanud ei kohtueelsel menetlusel ega kohtuistungitel ning ka kohus ise ei ole pidanud vajalikuks sellise ekspertiisi tegemist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 63 p. 1, § 65 lg. 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Põlva Maakohtu 18. aprilli 1994. a. otsus muutmata. 2. V. L.-i avaldus kohtuvigade parandamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 10. oktoobril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP