Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-32/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 10. oktoobrist 1995. a. A. S.-i süüdistusasjas KrK § 207 lg. 1 ja § 210 lg. 2 p. 1 järgi — RT III, 1996, 1, 8

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 10. oktoobril 1995. a. III-1/3-32/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liik­med Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja A. S.-i süüdistuses KrK § 207 lg. 1 ja § 210 lg. 2 p. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. S. oli süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 4. aprilli 1995. a. otsusega KrK § 207 lg. 1 järgi ja karistatud kuuekuulise vabadusekaotusega ning KrK § 2102 lg. 2 p. 1 järgi ja karistatud samuti kuuekuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel mõisteti A. S.-ile kuritegude kogumi eest karistuseks kuus kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele sama kohtu poolt 24. oktoobri 1994. a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa — kuus kuud ja kaks­kümmend kaheksa päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja kaks­kümmend kuus päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 11. november 1993. a. Tuginedes KrMK § 336, korrigeeris Narva Linnakohus 5. mai 1995. a. määrusega Narva Linnakohtu 4. aprilli 1995. a. otsust ja luges A. S.-ile mõiste­tud karistuse kandmise algusajaks 4. aprilli 1995. a. Avalduses kohtuvea parandamiseks taotleb Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber Narva Linnakohtu 4. aprilli 1995. a. otsuse tühistamist A. S.-ile lõpliku karistuse mõistmise ja karistuse kandmise koha määramise osas ning kriminaal­asja saatmist uueks arutamiseks Narva Linnakohtule. Samuti palub prokurör tühistada Narva Linnakohtu 5. mai 1995. a. määrus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles toetatakse avalduses sisalduvat taotlust, leidis: Prokuröri avalduses kohtuvea parandamiseks on põhjendatult märgitud, et kuna kuriteod, mille toimepanemises A. S. Narva Linnakohtu 4. aprilli 1995. a. otsusega süüdi tunnistati, olid toime pandud enne 24. oktoobri 1994. a. kohtu­otsuse tegemist, oleks lõpliku karistuse mõistmisel tulnud lähtuda KrK § 40 lg. 3, mitte aga § 41 sätestatust. Seega oleks ajaliselt hiljem arutatud kriminaal­asjas kuritegude kogumi eest mõistetud karistusele tulnud liita kas täies ulatuses või osaliselt eelmise otsusega mõistetud karistus sellise arvestusega, et lõplik karistus oleks igal juhul olnud vähemalt kaks aastat vabadusekaotust — seega vähemalt nii suur kui oli kahe kohtuotsusega mõistetud karistustest raskeim. Vaid pärast selliselt mõistetud lõplikku karistust oleks tulnud karistuse kandmise aja alguseks lugeda 11. november 1993. a. — see on karistuse kandmi­se algus ajaliselt varasema kohtuotsuse järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub prokuröriga ka selles, et KrK § 40 lg. 3 kohaldamisel ei saa ajaliselt varasema kohtuotsusega mõistetud ja selle kohtuotsuse alusel ka osaliselt kantud vabadusekaotuslikku karistust käsitleda varasema vabadusekaotusliku karistuse kandmisena KrK § 23 lg. 7 mõttes: kuritegude konkurentsi tuvastamisega hilinemine ei tohi iseenesest kaasa tuua kohtualuse olukorra halvendamist. Seetõttu oleks A. S.-ile vabadusekaotusliku karistuse kandmise kohaks tulnud määrata poolkinnine vangla. Koos Narva Linnakohtu 4. aprilli 1995. a. otsusega kuulub tühistamisele ka sama kohtu 5. mai 1995. a. määrus. Vastavalt KrMK § 336 lg. 1 võib otsuse teinud kohus kohtuotsuse täitmise staadiumis määrusega lükata otsuse täitmine edasi, pikendada või ajatada rahatrahvi tasumist, vabastada karistuse kandmi­sest, asendada karistust, pöörata täitmisele mitu kohtuotsust ja lahendada ilm­nenud kahtlused ning ebaselgused. Kohtuotsus on ebaselge, kui selles puudub karistuse kandmise algusaeg. Sellise ebaselguse lahendamine on põhjendatud KrMK § 336 sätestatud korras. Kui kohtuotsus sisaldab karistuse kandmise algusaega, ei ole selles osas põhjust rääkida kohtuotsuse ebaselgusest ja otsuse teinud kohus ei ole õigustatud tegema otsuses muudatusi. Narva Linnakohtu väljumine KrMK § 336 sätestatud volituste piiridest on käsitletav kriminaal­menetluse seaduse olulise rikkumisena. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks osundada ka sellele, et Narva Linnakohtu 5. mai 1995. a. istungi läbiviimisel rikuti KrMK § 336 lg. 5 sätestatut, sest kohtuistungile ei olnud kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kutsutud süüdimõistetut. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrK § 23 lg. 6 ja § 40 lg. 3 ning AKKSi § 39 lg. 4; § 63 p. 2 ja 3; § 64 p. 3 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Narva Linnakohtu 4. aprilli 1995. a. otsus A. S.-ile karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. 2. Tühistada Narva Linnakohtu 5. mai 1995. a. määrus A. S.-i kriminaal­asjas. 3. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub 10. oktoobril 1995. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP