Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-31/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 10. oktoobrist 1995. a. T. I., P. B., M. M.-i, T. P. ja K. S.-i süüdistusasjas ENSV KrK § 195 lg. 2 järgi — RT III, 1996, 1, 7

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 10. oktoobril 1995. a. III-1/3-31/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtu­vigade parandamise korras läbi kriminaalasja T. I., P. B., M. M.-i, T. P. ja K. S.-i süüdistuses ENSV KrK § 195 lg. 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Oktoobri rajooni rahvakohtu 2. septembri 1985. a. otsusega mõis­teti T. I. süüdi ja teda karistati ENSV KrK § 195 lg. 2 järgi vabaduse­kaotusega 3 aastat üldrežiimiga kasvatusliku töö koloonias. T. I. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 12. detsember 1984. a. Kohtuotsuse järgi tunnistati T. I. (sünd. 26. juulil 1968. a.) süüdi selles, et tema koos P. B. ja M. M.-iga kirjutas 1. juuli 1984. a. öösel Tallinnas Hagudi, Kauba, Planeedi, Videviku, Virmalise ja Pioneeride tänaval majaseintele, ustele, plankudele jne. kriidiga sündsusetuid ja nõukogude ühiskonda solvavaid fraase ning maalisid Toompeal Linda kuju jalamile ja mujale Eesti natsionaal-fašist­likku parteid propageerivad tähed «FN». 1. detsembri 1984. a. öösel osales T. I. koos P. B., K. S.-i ja T. P.-ga Tallinnas Snelli tiigi pargis 1. detsembri 1924. a. Eesti Töörahva Relvastatud Ülestõusule pühendatud mälestusmärgi rüvetamises. Mälestusmärgile kallati bensiini ja süüdati see põlema. Mälestusmärgi jalamil hävisid lilled ja mälestus­märk tahmus. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ja karistati VNFSV KrK § 195 lg. 2 järgi: P. B.-d (sünd. 23. jaanuaril 1969. a.) vabadusekaotusega 3 aastat üld­režii­miga kasvatusliku töö koloonias. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 18. det­sember 1984. a. M. M.-i (sünd. 14. septembril 1968. a.) vabadusekaotusega 1 aasta. ENSV KrK § 481 sätteid kohaldades lükati tema suhtes kohtuotsuse täitmine üheks aastaks edasi. T. P.-d (sünd. 3. augustil 1968. a.) vabadusekaotusega 2 aastat. ENSV KrK § 481 sätteid kohaldades lükati tema suhtes kohtuotsuse täitmine kaheks aastaks edasi. K. S.-i (sünd. 28. septembril 1966. a.) vabadusekaotusega 2 aastat üld­režiimiga parandusliku töö koloonias. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 30. detsember 1984. a. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 3. oktoobri 1985. a. määrusega jäeti Tallinna Oktoobri rajooni rahvakohtu 2. septembri 1985. a. otsus muutmata ning kohtualuste T. I., P. B., K. S.-i ja T. P. ning nende kaitsjate kassatsioonkaebused rahuldamata. Süüdimõistetu T. I. kaitsja vandeadvokaat Üllar Talviste avalduses kohtu­vea parandamiseks taotletakse T. I. süüdimõistmises ENSV KrK § 195 lg. 2 järgi kohtulahendite tühistamist, kriminaalmenetluse lõpetamist kuriteokoos­seisu puudumise tõttu ja vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. sea­duse «Kohtuväliselt represseeritud ja aluseltult süüdimõistetud isikute rehabi­liteeri­mise kohta» § 5 lg. 1 tema rehabiliteerimist talle süüks arvatud tegudes. Süüdimõistetud P. B., M. M., T. P. ja K. S. ei ole Riigikohtule avaldust kohtuvea parandamiseks esitanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks osaliselt, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et T. I., P. B. ja M. M.-i käitumine, mis seisnes kriidiga majaseintele ja mujale sündsusetute, natsionaal-fašistliku partei nimetusega seonduvate ja nõukogude-vastaste väljendite kirjutamises, on ebaõigesti kvalifitseeritud ENSV KrK § 195 lg. 2 järgi. Need teod ei olnud oma sisult eriti küünilised ega jõhkrad ning seetõttu tulnuks nad kvalifitseerida KrK § 195 lg. 1 järgi. Kuna aga selle kuriteokoos­seisu puhul kuulus kriminaalvastutusele isik, kes enne kuriteo toimepanemist oli saanud kuusteist aastat vanaks, oli sellest vanusepiirist nooremate T. I., P. B. ja M. M.-i kriminaalvastutusele võtmine välistatud. Nende isikute poolt nõukogudevastaste väljendite kirjutamine, mis oli ajendatud noorukite protestist nõukogude okupatsioonivõimude vastu, ei olnud subjektiivsest küljest käsitletav huligaansusena. Seetõttu tuleb nad nendes tegudes ENSV KrK 195 lg. 2 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. T. I., P. B., K. S.-i ja T. P. tegu, mis seisnes 1. detsembri 1924. a. ajaloo­mälestisele bensiini kallamises ja selle süütamises, ei ole samuti käsitletav kuritahtliku huligaansusena, kuna süüdimõistetute tahtlus oli suunatud nõukogu­de mälestusmärgi rikkumisele. Nõukogude ajaloomälestise suhtes toimepandud tegu seondub Eesti Vaba­riigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetava võitlusega ning selles osas kuuluvad ülalnimetatud isikud rehabiliteerimisele. Juhindudes KrMK § 5 lg. 2 ning AKKSi § 49 lg. 3, § 63 p. 3, § 64 p. 3, § 65 lg. 3 ja § 779 samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse «Kohtu­väliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta» § 5 lg. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Oktoobri rajooni rahvakohtu 2. septembri 1985. a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 3. oktoobri 1985. a. määrus ning mõista T. I., P. B., M. M.-i, T. P. ja K. S.-i ENSV KrK § 195 lg. 2 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Rehabiliteerida T. I., P. B., M. M., T. P. ja K. S. neile süüks arvatud tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. 2. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 10. oktoobril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Herbert LINDMÄE