Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-30/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 3. oktoobrist 1995. a. T. S.-i süüdistusasjas KrK § 140 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi — RT III, 1996, 1, 6

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 3. oktoobril 1995. a. III-1/3-30/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja T. S.-i süüdistuses KrK § 140 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu 7. veebruari 1995. a. otsusega mõisteti T. S. süüdi KrK § 140 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 alusel liideti karistusele Jõgeva Maakohtu 14. oktoobri 1994. a. otsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat ja kolm kuud vabaduse­kaotust kinnises vanglas, kusjuures karistuse kandmise algusajaks loeti 23. no­vember 1993. a. Pärnu Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse süüdimõistetu T. S. ning tema kaitsja vandeadvokaat Valvo Roosmaa. Apellandid taotlesid T. S.-i õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. aprilli 1995. a. otsusega jäeti Pärnu Linnakohtu 7. veebruari 1995. a. otsus T. S.-i suhtes sisuliselt muut­mata. Kohtuotsust täpsustades jäeti sellest välja tema süüdimõistmine KrK § 140 lg. 2 p. 3 järgi. Oma avalduses kohtuvea parandamiseks vaidlustab T. S. karistuse kand­mise aja alguse, väites, et ta võeti vahi alla 20. novembril 1993. a. ja sellest päevast peaks algama karistuse kandmise aeg. Veel väidab avaldaja, et 24. juu­lil 1994. a. peeti ta kinni Pärnus kuriteos kahtlustatavana ja kuni 27. augustini 1991. a. viibis hulkurite vastuvõtu-jaotuspunktis. T. S.-i väidete kohaselt peeti teda hulkurina kinni alusetult, sest tal oli alaline sissekirjutus ja elukoht Kadri­nas, Viitna tee 4—3 ning ta töötas lepingu alusel kooperatiivis ÜKK. Avalduses taotletakse hulkurite vastuvõtu-jaotuspunktis viibitud aja arvestamist karistusaja hulka. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetas kaebuse osalist rahuldamist, leidis: Pärnu Linnakohtu 7. veebruari 1995. a. otsuses on märgitud, et T. S.-i karistuse kandmise algust tuleb arvata alates 23. novembrist 1993. a. Hiljem, s.o. 9. juunil 1995. a. on T. S.-i kriminaalasja arutamisel eesistujana osalenud Pärnu Linnakohtu kohtunik Teet Olevik täpsustanud karistuse kandmise aja algust ning lugenud selleks päevaks 21. novembri 1993. a. Kuriteo toimepane­mises kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et T. S. peeti kinni 21. no­vembril 1993. a. kell 18.00 Jõgeval. Tema karistuse kandmise aja alguseks on õigesti loetud 21. november 1993. a. Pärnu Politseiprefektuuri 3. oktoobri 1995. a. teatise kohaselt oli T. S. kinni peetud 24. juulil 1991. a. hulkurina Pärnu vastuvõtu-jaotuspunktis ning vabastati sealt 23. augustil 1991. a. ja saadeti oma elukohta Lääne-Virumaal. Riigikohus leiab, et T. S.-i kinnipidamine hulkurina Pärnu vastuvõtu-jaotus­punktis oli ebaseaduslik, sest tal oli kindel elukoht, sissekirjutus ning töökoht. Kinnipidamise ajal teostati T. S.-i suhtes uurimistoiminguid — 30. juulil 1991. a. kuulati teda üle tunnistajana ja vastastati kannatanu M. T.-ga. Kuna ebaseadus­liku kinnipidamise ajal teostati T. S.-i suhtes uurimistoiminguid, oli sisuliselt tegemist varjatud eelvangistusega. See aeg tuleb lugeda KrK § 45 alusel karis­tuse tähtaja hulka ning vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel arves­tatakse päev päeva vastu. Seega tuleb ajavahemik 24. juulist kuni 23. augustini 1991. a. lugeda kantud karistuseks ja maha arvata kandmisele kuuluvast karistusajast. Juhindudes AKKSi § 63 p. 3, § 64 p. 3, § 65 lg. 3, § 779, KrK § 45, Riigi­kohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada osaliselt Pärnu Linnakohtu 7. veebruari 1995. a. otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 1995. a. otsus T. S.-ile mõistetud lõpliku karistuse osas ja lugeda lõplikuks karistuseks kolm aastat ja kaks kuud vaba­dusekaotust alates 21. novembrist 1993. a. 2. Süüdimõistetu T. S.-i avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osa­liselt. Kohtuotsus jõustub 3. oktoobril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Eerik KERGANDBERG Herbert LINDMÄE