Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-29/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 3. oktoobrist 1995. a. E.-E. R.-i süüdistusasjas VNFSV KrK § 99 ja § 107 järgi — RT III, 1996, 1, 5

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 3. oktoobril 1995. a. III-1/3-29/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtu­vigade parandamise korras läbi kriminaalasja E.-E. R.-i süüdistuses VNFSV KrK § 99 ja § 107 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Pärnu 3. jsk. rahvakohtu 6. aprilli 1950. a. otsusega mõisteti E.-E. R. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 99 ja § 107 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 10 aastat ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegumi 16. mai 1950. a. määrusega jäeti rahvakohtu otsus muutmata ja E.-E. R.-i kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi määrusest näh­tub, et E.-E. R. tunnistati süüdi selles, et tema ostis 1949. a. kokku villast lõnga ning tegeledes keelatud tööndusega, valmistas sellest villaseid tooteid ja reali­seeris neid spekulatiivsete hindadega. Süüdimõistetu E.-E. R.-i seadusliku esindaja, tema poja H. R.-i, kelle elukoht on USA-s, volitusel esitas U. J. avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotletakse kohtulahendite tühistamist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: E.-E. R. on mõistetud nõukogude okupatsiooni ajal süüdi VNFSV KrK § 99 ja § 107 järgi. Eesti Vabariigi kodaniku karistamine VNFSV KrK § 99 järgi on vastuolus Rooma 4. novembri 1950. a. Konventsiooniga inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks (art. 7 p. 2), mis keelab isiku kriminaalvastutusele võtmise teo eest, mis selle toimepanemise ajal ei olnud kuritegu tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnus­tatud õiguse üldpõhimõtete järgi. Ka Eesti Vabariigi kriminaalseadustikus ei peetud kodutöönduses villaste toodete valmistamist edasimüümise eesmärgil kuriteoks. Kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, puudub E.-E. R.-ile VNFSV KrK § 99 järgi süüksarvatud tegude puhul kuri­teosündmus. Kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega võib okupeeriv riik kehtestada okupeeritud territooriumil kriminaalseadusi, mis näevad ette kriminaalvastutuse okupatsioonivõimude poolt keelatud tegude eest, kui need on samal ajal kuriteod ka tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud õiguse üldpõhimõtete järgi. Sellest tulenevalt võisid okupatsioonivõimud kehtes­tada kriminaalvastutuse VNFSV KrK § 107 sätestatud tegude eest. E.-E. R.-i süüdimõistmine VNFSV KrK § 107 järgi ei ole aga põhjendatud. Kooskõlas nõukogude kriminaalõiguse teooria seisukohtadega müüakse speku­latsiooni puhul ostetud kaubad ja esemed edasi nende esialgsel kujul. Kui isik ostab kaupu üles tooraineks, et kasusaamise eesmärgil valmistada sellest kvali­teedilt uusi esemeid ja tooteid, mille kohta kehtib keeld, ning realiseerib neid, pole see kvalifitseeritav spekulatsioonina, vaid keelatud tööndusega tegelemi­sena. Seetõttu puudub E.-E. R.-ile VNFSV KrK § 107 järgi süüks­arvatud tegudes kuriteokoosseis. Kuna okupatsioonivõimude poolt keelatud tööndusega tegelemisel villaste toodete valmistamise näol puudub kuriteo­sündmus, on VNFSV KrK § 107 järgi kvalifitseeritud tegude ümberkvalifit­seerimine VNFSV KrK § 99 järgi välistatud. Juhindudes KrMK § 5 lg. 1 p. 1 ja 2 ning AKKSi § 63 p. 3, § 64 p. 3 ja § 65 lg. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16. mai 1950. a. määrus ja Pärnu 3. jsk. rahvakohtu 6. aprilli 1950. a. otsus E.-E. R.-i süüdistusasjas VNFSV KrK § 99 ja § 107 järgi ning mõista ta surma­järgselt õigeks. 2. U. J.-i avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub 3. oktoobril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP