Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord — RTL, 48, 658

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks. (2) Meetme raames antav toetus on tehnoloogiainvesteeringuks ettenähtud regionaalabi, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes (ELT L 302, 01.11.2006, lk 29–40), ja «Konkurentsiseaduse» §-s 342 sätestatut. (3) Määrust ei kohaldata projektidele, mis on suunatud järgmiste tegevusvaldkondade rahastamiseks: 1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine; 2) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) nimetatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 120) ja joogitootmine, välja arvatud alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 110 välja arvatud alajagu 1107); 3) Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1628/2006 artikli 1 lõikes 2 sätestatud tegevusvaldkonnad: kalandus ja vesiviljelus (sealhulgas EMTAK 2008, jagu C, alajagu 102), laevaehitus, söetööstus, terasetööstus ja sünteeskiutööstus. (4) Määrust kohaldatakse suure tööstusettevõtja poolt elluviidavate põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonna projektidele vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1628/2006 artikli 1 lõikes 2 sätestatule. § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on tööstusettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine läbi tehnoloogiainvesteeringute, mis aitavad kaasa tööstusettevõtjate tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvule, toodete lisandväärtuse suurenemisele, uute turuvõimaluste avanemisele ja töötajate ümberpaiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele. § 3. Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus). § 4. Mõisted Käesoleva määruse tähenduses: 1) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 2) ühistaotlus on taotlus, mille on esitanud ühistaotleja (edaspidi ka taotlus); 3) ühistaotleja on soetatava investeeringu ühiskasutamise eesmärgil vähemalt kahe tööstusettevõtja poolt loodud juriidiline isik. Ühistaotlejaks loetakse ka tööstusettevõtjat, kes on kaasanud ühe või enam tööstusettevõtjast partnerit (edaspidi ka taotleja). Ühistaotlejateks ei loeta ühte kontserni kuuluvaid tööstusettevõtjaid «Äriseadustiku» § 6 tähenduses ning seotud isikuid «Tulumaksuseaduse» § 8 tähenduses; 4) tööstusettevõtja on ettevõtja, kelle põhitegevusala kuulub EMTAK 2008 jaos C «Töötlev tööstus» märgitud tegevusvaldkondadesse; 5) suur tööstusettevõtja on ettevõtja, kes ei ole väike- ja keskmise suurusega ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 70/2001 mõistes; 6) väike- ja keskmise suurusega tööstusettevõtja on väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 70/2001 lisa I tähenduses, mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 33–42), mida on muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) 364/2004 või mis tahes teise määruse tähenduses, mis asendab nimetatud määrust; 7) tehnoloogiainvesteering on investeering materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses olemasoleva tööstusettevõtja laiendamisega, toodangu mitmekesistamisega uute toodetega või olemasoleva tööstusettevõtja kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega; 8) materiaalne vara on masinad ja seadmed; 9) immateriaalne vara on vara, mis soetatakse tehnoloogiasiirdena patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel; 10) laevaehitus on laevade ehitamine, remont ja ümberehitamine Euroopa Komisjoni laevaehituse riigiabi raamistiku (ELT C 317, 30.12.2003, lk 11) mõistes; 11) eksport on kauba võõrandamine koos selle toimetamisega välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile; 12) põllumajandustoodete esmatootmine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 sätestatud tegevus, milleks on esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist. Esmatootmine hõlmab ka jahipidamist ja kalapüüki ning loodussaaduste kogumist. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 5. Meetme raames toetatavad tegevused (1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) tööstusettevõtja põhitegevusalaga seotud uue või kasutatud materiaalse vara soetamine; 2) projekti raames soetatud materiaalse vara seadistamine ja häälestamine seadme või masina tarnija poolt; 3) soetatud materiaalse vara kasutuselevõtuks vajaliku immateriaalse vara soetamine. (2) Kasutatud materiaalse vara soetamist ei toetata suur-tööstusettevõtjast taotleja ja ühistaotluse esitanud taotleja korral. (3) Kasutatud materiaalse vara võib soetada, kui: 1) seadme või masina ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisvahendeid; 2) seadme või masina hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam; 3) seadmel ja masinal on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele. § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Meetme raames on abikõlblikud järgmised projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud §-s 5 nimetatud tegevustega seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele: 1) väike- ja keskmise suurusega tööstusettevõtja põhitegevusalaga seotud uue või kasutatud materiaalse vara ostmisega seotud kulu; 2) suure tööstusettevõtja või ühistaotluse esitanud taotleja ja tema partnerite põhitegevusalaga seotud uue materiaalse vara ostmisega seotud kulu; 3) väike- ja keskmise suurusega tööstusettevõtja põhitegevusalaga seotud uue või kasutatud materiaalse vara kapitaliliisingu esmase sissemaksega seotud kulu, juhul kui kapitaliliisinguga kaasneb materiaalse vara väljaostmise kohustus; 4) suure tööstusettevõtja või ühistaotluse esitanud taotleja ja tema partnerite põhitegevusalaga seotud uue materiaalse vara kapitaliliisingu esmase sissemaksega seotud kulu juhul, kui kapitaliliisinguga kaasneb materiaalse vara väljaostmise kohustus; 5) materiaalse vara ostuhinnas või liisingumaksumuses sisalduv seadistamise ja häälestamise kulu; 6) materiaalse vara soetamisega kaasnev immateriaalse vara soetamisega seotud kulu juhul, kui see liidetakse taotleja põhivarale ja seda käsitletakse amortiseeruva varana. (2) Juhul kui suure tööstusettevõtja ja ühistaotluse esitanud taotleja korral ületab immateriaalse vara maksumus materiaalse vara maksumuse on immateriaalne vara abikõlblik 50% ulatuses projekti kõigist kuludest. (3) Lisaks vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) amortisatsioonikulud; 2) kulud, mis on varem Eesti riigi muudest tuludest, Euroopa Liidu fondidest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud; 3) käibemaks; 4) muud projektiga mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. (4) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. (5) Abikõlblike kulude hulka arvatakse materiaalse vara soetamine isikutelt, kelle põhitegevusalaks on vähemalt viimase aasta jooksul olnud seadmete või masinate müük. (6) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud. (7) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani. (8) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva. (9) Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2013. aasta 31. detsembriks. (2) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud. (3) Taotluses sisalduva projekti ajalise kestuse arvestus algab taotlusvooru taotluste esitamise tähtajast või taotluses näidatud hilisemast tähtajast ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti lõpptähtajaga. (4) Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist vastavalt §-s 19 sätestatud korras ühel korral projekti jooksul tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõikes 2 sätestatud projekti kestust, juhul kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja ettenägematud asjaolud. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist. (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. § 8. Toetuse piirmäär (1) Projekti kogumaksumus ei või olla väiksem kui 1 miljon Eesti krooni. Ühistaotluse esitanud taotleja poolt taotletava projekti kogumaksumus ei või olla väiksem kui 2 miljonit Eesti krooni. (2) Toetuse finantseerimise piirmäär on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on: 1) suure tööstusettevõtja puhul kuni 20% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalne määr 80%; 2) väike- ja keskmise suurusega tööstusettevõtja puhul kuni 40% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalne määr 60%; 3) ühistaotluse esitanud taotleja puhul kuni 20% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalne määr 80%; 4) ühistaotluse esitanud taotleja puhul kuni 40% abikõlblikest kuludest juhul, kui vähemalt 50% ühistaotluse esitanud taotleja partneritest on väike- ja keskmise suurusega tööstusettevõtjad ning omafinantseeringu minimaalne määr 60%. (3) Omafinantseeringuna ei käsitleta kulusid, mis on varem Eesti riigi muudest tuludest, Euroopa Liidu fondidest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud. 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 9. Toetuse taotlemine (1) Käesoleva meetme raames esitatakse taotlused sihtasutuse juhatuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäevaks. Taotlusvooru tähtpäevast, taotlusvooru eelarvest ja osaeelarvetest teavitab sihtasutus üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne vooru avanemist. Sihtasutuse juhatus võib määrata ühistaotluste vastuvõtmiseks eraldi taotlusvooru tähtpäeva. (2) Meetme eelarve jagatakse enne taotlusvooru avanemist taotlusvooru eelarveks, mis omakorda jaguneb osaeelarveteks kuni 750 miljonilise aastakäibega ettevõtjate taotluste, üle 750 miljonilise aastakäibega ettevõtjate taotluste ja ühistaotluste vahel. Meetme eelarve jagamise taotlusvooru eelarveteks ja osaeelarveteks kinnitab sihtasutuse juhatus, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel. (4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik. § 10. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võivad olla Eesti äriregistrisse kantud tööstusettevõtjast äriühingud. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja või tema emaettevõtja peab taotluse esitamise hetkeks olema püsivalt tegutsenud põhitegevusalal vähemalt 24 kuud. Ühistaotluse esitanud taotlejas osalevad tööstusettevõtjad, partnerid või nende emaettevõtjad peavad olema püsivalt ning eraldiseisvalt tegutsenud vähemalt 24 kuud. 2) taotlejal, ühistaotluse esitanud taotlejas osalevatel tööstusettevõtjatel või tema partneritel ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja või ühistaotluse esitanud taotlejas osalevad tööstusettevõtjad või tema partnerid peavad olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» ja maksuseadustes sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 3) taotleja, ühistaotluse esitanud taotlejas osalevate tööstusettevõtjate või tema partnerite aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga; 4) taotleja, ühistaotluse esitanud taotlejas osalevate tööstusettevõtjate, või tema partnerite suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 5) taotleja, ühistaotluse esitanud taotlejas osalevate tööstusettevõtjate või tema partnerite omakapital vastab «Äriseadustiku» nõuetele; 6) taotlejal, ühistaotluse esitanud taotlejas osalevatel tööstusettevõtjatel või tema partneritel on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele; (3) Juhul kui taotleja, ühistaotluse esitanud taotlejas osalevad tööstusettevõtjad või tema partnerid on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. § 11. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal; 2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust; 3) ühistaotluse korral võimaldama kontrollida kõiki ühistaotluses osalevaid tööstusettevõtjaid või tema partnereid; 4) sihtasutust viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 5) tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu; 6) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva tööstusettevõtja või selle osa ja sellega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 7) sihtasutuse nõudmisel esitama Maksu- ja Tolliameti tõendi taotleja, ühistaotluses osalevate tööstusettevõtjate või tema partnerite maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla väljastatud varem kui 10 tööpäeva alates taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäevast; 8) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme tingimustele. (2) Taotlus ja selles sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis; 2) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 sätestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2013. aastal; 5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering; 6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 7) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel. (3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) andmed taotleja tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal, sealhulgas realiseerimise netokäive, ekspordikäibe osakaal kogukäibes, ärikasum või -kahjum, kulum, tööjõukulud, bilansimaht, omakapitali suurus ja töötajate keskmine arv; 3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk ja oodatavad tulemused, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, tegevuste lühikirjeldus, tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa; 4) andmed taotleja majandusnäitajate prognooside kohta projekti alustamise aastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kahe aasta kohta, sealhulgas realiseerimise netokäive, ekspordikäive, ärikasum või -kahjum, kulum, tööjõukulude, bilansimaht, omakapitali suurus ja töötajate keskmine arv; 5) taotleja kinnitust esitatud andmete õigsuse kohta. (4) Ühistaotluse esitamisel peab taotlus sisaldama § 12 lõike 3 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud andmetele lisaks ka andmeid ühistaotluses osalevate tööstusettevõtjate või tema partnerite kohta. (5) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente: 1) taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud tööstusettevõtja viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav; 2) tööstusettevõtja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud; 3) tööstusettevõtja äriplaan; 4) tööstusettevõtja investeeringustrateegia; 5) masina või seadme pakkujale esitatud lähteülesande kirjeldus; 6) vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt esitatud hinnapakkumist juhul kui materiaalse või immateriaalse vara tehingu summa käibemaksuta ületab 100 000 Eesti krooni. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Odavama pakkumise välistamise korral tuleb lisada põhjendus; 7) projektijuhi ja projekti elluviijate elulookirjeldused; 8) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. (6) Ühistaotluse esitamisel peab taotlus sisaldama § 12 lõike 5 punktides 1–3 ja 8 nimetatud dokumente ka ühistaotluses osalevate tööstusettevõtjate või tema partnerite kohta. 4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 13. Taotluse menetlemine (1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. (2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada kuni 15 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus täiendava informatsiooni või ekspertiisi järele. § 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on 3 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega. (2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist. (3) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 kalendripäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. (4) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. (5) Kui taotlus on esitatud hiljem kui sihtasutuse juhatuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäev, jätab sihtasutus taotluse läbi vaatamata ning tagastab taotlejale. § 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale esitatud nõuded. (3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. (4) Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused (1) Menetlusse võetud taotluste nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 4) taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. (4) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. (5) Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 17. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamine ja koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata. (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis lõikes 5 toodud hindamiskriteeriumite alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,5 ja mille rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet. Juhul kui rahuldatud taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale. (3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,5 või kui vähemalt üks lõike 5 punktidest 1–4 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0. (4) Ühistaotluse puhul hinnatakse lisaks ühistaotluse esitanud taotlejale ühistaotlejas osalevaid tööstusettevõtjaid või tema iga partnerit eraldi vastavalt lõikes 3 sätestatule lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ning ühistaotluse koondhinne kujuneb hindamisel saadud hinnete kaalutud keskmise alusel. (5) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja tööstusettevõtja arengule (sealhulgas kasvab tootlikkus, suureneb taotleja, ühistaotluses osalevate tööstusettevõtjate või tema partnerite poolt loodud lisandväärtus, töökohad on jätkusuutlikud, avanevad uued turud, suureneb ekspordipotentsiaal) kuni 35 % maksimaalsest koondhindest; 2) projekti eesmärgid, nende realistlikkus ja projekti jätkusuutlikkus (sealhulgas projekti eesmärgid on realistlikud ja põhjendatud, investeering aitab projekti eesmärke saavutada, investeering vastab ettevõtja vajadustele, investeeringustrateegia jätkusuutlikkus pärast projekti lõppu) kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 3) tööstusettevõtja organisatsiooniline võimekus (sealhulgas visiooni ja strateegia olemasolu, juhtimisalane võimekus, finantsvõimekus, turundus- ja ekspordivõimekus, (toote)arendusvõimekus, sealhulgas innovaatilisus) kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti ettevalmistuse kvaliteet (sealhulgas projekti eemärkide ja tulemuste selgus ning mõõdetavus, projekti ajendiks oleva kitsaskoha ja projekti vajalikkuse kirjeldus, informatsiooni adekvaatsus) kuni 15% maksimaalsest koondhindest. § 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ja muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi; 2) meetme eelarves avaneb vabasid vahendeid; 3) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne. (5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas: 1) toetuse saaja ning projekti nimetus; 2) toetuse suurus; 3) omafinantseeringu määr; 4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev; 5) projekti elluviimise tingimused; 6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord; 7) toetuse väljamaksmise tingimused; 8) asjaolu, et toetus on investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1628/2006 mõistes. (6) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani või taotlejani väljastusteatega tähtkirjaga. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse muuta projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarve § 5 lõikes 1 loetletud tegevustele vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 15%; 2) soovitakse pikendada projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikele 4, kuid mitte kauemaks kui 31. detsember 2013. a; (3) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib sihtasutus kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2013. aasta 31. detsembriks; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta. § 20. Vaidemenetlus Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 34 lõikele 3. Vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras. 5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED § 21. Toetuse väljamaksmise tingimused (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. (2) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on: 1) projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude teostamine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides); 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele; 3) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt. (3) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel. (4) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid ja lepingud. Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muuhulgas kirjalikud tööd, tootenäidiste fotod, omahinna kalkulatsioonid, fotod teavitamiskohustuse täitmise tõendamiseks. (5) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus kulude tasumist tõendavaid dokumente ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse, sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele. (6) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3) läbiviidud tegevused ei vasta projektis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud. § 22. Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 6 kuud. (2) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest. (3) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Elluviimise järgseid aruandeid esitatakse iga-aastaselt kuni 2 aasta möödumiseni projekti lõpptähtajast. (4) Projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. 6. peatükk TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED NING SIHTASUTUSE ÕIGUSED § 23. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 28 sätestatule; 6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a; 10) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1628/2006 mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes art 4 lõike 2 punktis c sätestatule; 11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele; 12) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 13) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 14) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 15) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes; 16) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 18) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 21) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul; 22) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 24. Sihtasutuse õigused Sihtasutusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata planeeritud tegevusi, mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%; 5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle rakendusaktides või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle rakendusaktides või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 8) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 9) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 10) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid. Minister Juhan PARTS Kantsler Marika PRISKE