Autojuhi kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitunnistuse vormi kehtestamine

(1) Käesolevad kutseoskusnõuded kehtivad tasu eest töötavale autojuhile, kes töötab

1) veose veol C- või C1-kategooria auto või CE- või C1E-kategooria autorongiga;

2) sõitjate veol D- või D1-kategooria bussi või DE- või D1E-kategooria autorongiga;

3) sõitjate taksoveol.

(1¹) Määruse nõudeid ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib sõidukit

1) mille suurim lubatud kiirus ei ületa 45 km/h;

2) mida kasutavad kaitsejõud, päästeasutus ning korrakaitseorgan või mille kasutamine on nende kontrolli all;

3) mis läbib tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi, ning uut või ümberehitatud sõidukit, mida pole veel kasutusse võetud;

4) mida kasutatakse erakorralises seisukorras või mis on määratud päästeoperatsioonideks;

5) mida kasutatakse õppesõidul või ametikoolitusel;

6) mida kasutatakse mitteäriliseks sõitjate- ja veoseveoks isiklikul eesmärgil;

7) mis veab materjali või seadmeid, mida juht kasutab oma tööks, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala.

(1²) Määruse nõudeid ei kohaldata sõiduki juhile, kes juhib sõidukit, mille juhtimiseks on ettenähtud siseriiklik juhtimisõiguse kategooria (D-troll või T-kategooria traktor või R-kategooria traktor).

(2) Käesolevad nõuded on aluseks tasu eest töötava autojuhi ametikoolitamisel ja eksamineerimisel, kehtestades nõuded tema teadmistele ja oskustele.

Autojuht peab teadma

1) autojuhtide õigusi ja kohustusi reguleerivaid õigusaktide sätteid, muuhulgas tööõiguse valdkonnaga seonduvat;

2) suhtlemispsühholoogiat ja suhtlemise põhialuseid, probleemsete olukordade lahendamise viise ja meetodeid;

3) auto tehnojärelevalvesüsteemi Eestis, auto ehitusele ja tehnoseisundile esitatavaid nõudeid ning tehnoülevaatuse läbiviimise korda;

4) mootori, jõuülekande, rooli, pidurisüsteemi, veermiku, kere, rataste ja rehvide, elektri- ja valgustussüsteemi ning toitesüsteemi üldehitust ja tööpõhimõtet;

5) sõiduki põhiagregaatides ja süsteemides sagedamini esinevaid rikkeid ning nende kõrvaldamise viise;

6) sõidukite lubatud mõõtmeid, registrimassi ning registriteljekoormust ja selle määramise põhimõtteid;

7) keskkonnasäästlikke meetmeid;

8) transpordi infrastruktuuri põhialuseid;

9) ettevõtluse aluseid, ettevõtluse vorme ja äriühingute liike ning nende registreerimise korda;

10) tegevuslubade, nende piirangute ja veolubade süsteemi;

11) transpordiökonoomika aluseid ning omahinna kujunemist;

12) transpordi logistika põhimõtteid, komponente ning tähendust;

13) autovedude tähtsust vedude üldises mahus ning autoveo liikide iseärasusi

–siseriiklikul veol;

–rahvusvahelisel veol;

–oma kulul korraldataval veol;

–veol tasu eest;

14) mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja korraldusega seonduvat;

15) sundkindlustust reguleerivates õigusaktides autojuhi kutsetegevusega seotud sätteid;

16) tema poolt tööülesannete täitmisel seadustest, kollektiivlepingust või tööandja poolt kehtestatud töösisekorra eeskirja rikkumisest tuleneva vastutuse ulatust.

Autojuht peab oskama

1) juhtida autot ohutult, sujuvalt ja ökonoomselt ning rakendada õigeid juhtimisvõtteid;

2) koostada ja esitada tööõiguse valdkonnaga seonduvaid, oma kutsetegevusse puutuvaid avaldusi ja dokumente;

3) oma kutsetegevuses suhtlemisel partnerite ja klientidega

– mõistlikult arvestama nende huvide ja õigustega;

– ärilistel läbirääkimistel lähtuma hea usu põhimõttest ja samas juhinduma õigusaktidest tulenevatest regulatsioonidest;

– mõistma õigesti suhte olemust ja eesmärki ning vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat;

– tegema kõik võimaliku parema tulemuse saavutamiseks, milleks on vajalikud niisugused pingutused nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsevad mõistlikud isikud teeksid samadel asjaoludel;

4) diagnoosida rikkeid ja leida rikete põhjused auto põhiagregaatides ja süsteemides;

5) valida ja monteerida rehve veljele sõltuvalt auto massist, kiirusest ja otstarbest;

6) rakendada looduskeskkonda säästvaid meetmeid kütuse, õlide, määrdeainete, erivedelike ning pesuvahendite kasutamisel;

7) kasutada teede, linnade ja asulate kaarte ning lugeda neil kasutatavaid tähiseid ja tingmärke;

7¹) kasutada marsruudi valikuks satelliitpositsioneerimise seadmeid ning lugeda neil kasutatavaid tähiseid ja tingmärke;

8) tegutseda õigesti liiklusõnnetuse korral.

(1) Veosteveo autojuht peab teadma

1) veoste veo korraldust reguleerivat seadusandlust autojuhile vajalikus ulatuses;

2) veoste veol nõutavate dokumentide tähendust ja täitmise korda;

3) pakendite liigitust, kasutatavaid materjale, märgistamist, mõõtmeid ja kasutamise korda;

4) suurte konteinerite, kaubaaluste ja paakide kasutamise reegleid tükikaupade, puistekaupade, gaasiliste ainete ja vedelike veol;

5) veoste koormasse laadimise ja kinnitamise eeskirju ning erinevat liiki ja kuju veoste kinnitamise võtteid;

6) enamkasutatavate kinnitusvahendite liigitust ja kasutamise eeskirju;

7) kiirestiriknevate toidukaupade veoga seonduvaid erinõudeid sõidukitele;

8) suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo erinõudeid;

9) metsamaterjali veo erinõudeid;

10) ohtlike veoste mõistet ja ohtlike veoste veo erikorra üldpõhimõtteid;

11) rahvusvahelisel autoveol kasutatavat veolubade süsteemi ja erinõudeid;

12) rahvusvaheliste autoveo lepingute ja kokkulepete tähendust autojuhile vajalikus mahus.

(2) Veosteveo autojuht peab oskama

1) paigutada veose laadimisel veos ühtlaselt ja tasakaalustatult, et vältida lubatud teljekoormuse ületamist või koormatud auto ebastabiilsust;

2) valida ja kasutada sobilikke kinnitusvahendeid koorma nõuetekohaseks kinnitamiseks;

3) ühendada vedukit erinevate haagiste, kesktelghaagiste või poolhaagistega;

4) kasutada mehaanilise või digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikut ja salvestada nendega nõutavaid andmeid.

(1) Sõitjateveo autojuht peab teadma

1) autojuhile vajalikke suhtlemisnõudeid erinevate kategooriate sõitjatega suhtlemisel;

2) sõitjate teenindamise taset mõjutavaid tegureid ja põhjusi;

3) sõitjateveo korraldust reguleerivaid õigusakte autojuhile vajalikus mahus;

4) tasulise sõitjateveo liike ja vorme;

5) bussiliinide liigitust ja liiniloa mõistet ning selle kehtivusaega;

6) juhuvedude korraldust;

7) nõudeid busside varustusele ja tähistusele;

8) sõiduplaanide sisu ja vormistamist;

9) autojuhi ja sõitjate õigusi ning kohustusi;

10) autojuhi, kontrolöri ja asjaomaste ametiisikute õigusi korda rikkunud sõitjate korralekutsumiseks või sõidukist kõrvaldamiseks;

11) pagasiveo korda linna- ja kaugliinidel ning nõudeid pagasi lubatud sisule ja mõõtmetele;

12) saadetiste veo korda kaugliinidel ning nõudeid saadetiste lubatud sisule ja mõõtmetele;

13) liinivedudel rakendatavaid sõidupiletite tariife ja hindu ning sõidusoodustuste korda;

14) pagasi- ja saadetiste veo eest tasumise korda;

15) busside ehituse erinõudeid (busside kategooriad, liigid ja mugavusklassid).

(2) Sõitjateveo autojuht peab oskama

1) juhtida, kiirendada ja peatada autot sõitjateveoks ohutu sujuvusega;

2) järgida sõiduplaani liinivedudel;

3) kasutada kassaaparaati sõidupiletite müügiks;

4) täita ja kasutada sõitjateveo dokumente nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel vedudel;

5) avada bussi varuväljapääse ja evakueerida sõitjaid liiklusõnnetuse korral;

6) kasutada mehaanilise või digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikut ja salvestada nendega nõutavaid andmeid.

(1) Taksojuht peab teadma

1) tema kutsetegevuses vajalikke mõistlikke suhtlemisnõudeid erinevate kategooriate sõitjatega suhtlemisel;

2) sõitjate teenindamise taset mõjutavaid tegureid ja põhjusi;

3) taksovedude korraldust reguleerivaid õigusakte;

4) füüsilisest isikust ettevõtjana kutsetegevuse tulude ja kulude kujunemist ning maksude arvestamise korda;

5) kohaliku omavalitsusorgani poolt kehtestatud taksovedude eeskirja nõudeid ja teeninduspiirkonda;

6) sõitjate pealevõtmise korda ja sõitjate õigusi takso kasutamiseks väljaspool järjekorda;

7) taksosõidu ja ooteaja tariife ning hinna kujundamise korda;

8) taksomeetri sõidukiga kohandamise korda;

9) taksojuhi ja sõitja õigusi ja kohustusi;

10) taksoteenindusettevõtete dispetðerteenistuste tegevuse eesmärke, põhimõtteid ja tegutsemise korda;

11) turvameetmeid taksojuhi ja sõitja elu ning tervise kaitseks.

(2) Taksojuht peab oskama

1) valida sõites kõige ohutumaid ja lühemaid marsruute, vajadusel kasutada teede kaarte ja skeeme;

2) juhtida, kiirendada ja peatada taksot sõitjatele ohutu sujuvusega;

3) kasutada taksomeetrit nõuetekohaselt;

4) vormistada ja välja anda kviitungit sõiduhinna tasumise kohta;

5) kasutada takso sideseadmeid tööks vajaliku ühenduse saamiseks dispetðeriga;

6) rakendada vajalikke turvameetmeid sõitjate ohutuse tagamiseks.

(1) Käesolev eeskiri sätestab tasu eest töötava autojuhi (edaspidi autojuht) ametikoolituse ja täienduskoolituse korralduse.

(2) Autojuhte koolitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud õppeasutuses (edaspidi koolitusasutus).

(1) Ametikoolitamise eesmärk on

1) autojuhi ametialane ettevalmistamine töötamiseks autojuhina tasu eest;

2) põhjalike teadmiste ja oskuste andmine käesolevas õppekavas toodud teemade mahus;

3) ohutute ja keskkonnasäästlike hoiakute kujundamine autojuhina töötamiseks.

(2) Täienduskoolituse eesmärk on

1) parandada autojuhi liiklusohutust tagavaid oskusi;

2) kaasajastada autojuhtide seadusandlust puudutavaid teadmisi.

(1) Autojuhi ametikoolitus toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud koolitusasutuses statsionaarses õppevormis päevase või õhtuse õppeajaga.

(2) Autojuhi ametikoolitus toimub riikliku õppekava alusel koostatud koolitusasutuse õppekava järgi. Koolitusasutuse õppekava peab olema registreeritud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmebaasis (edaspidi ARK), kui «Kutseõppeasutuste seadusest» ei tulene teisiti.

(3) Ametikoolitust teostatakse eraldi iga § 1 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud veoliigi kaupa.

(4) Õppekava koostab koolitusasutus. Vastava veoliigi autojuhi õppekava koostamisel lähtutakse käesolevas määruses nimetatud õppeainete nimetustest ja õppeainete mahtudest.

(5) ARK hindab enne koolitusasutuse õppekava kinnitamisele esitamist koolitusasutuse vastavust sõidukijuhi ametiõppe läbiviimiseks. Hinnatakse alusõppe ja vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguse saamisega ühendatud koolituse ning töökeskkonda ja liiklusohutust käsitlevat valikainete läbiviimise võimaluste vastavust koolituse eesmärkidele ja õppekavale. ARK annab enne õppetöö algust hinnangu koolitusasutuse poolt koostatud õppekava vastavuse kohta käesolevale määrusele ja teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määrusele nr 42 «Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord».

(6) Teisest riigist pärit isik saab tõendada eelnevat koolitust

1) juhiloale kantud EL koodiga;

2) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.09.2003, lk 4–17) lisas toodud vormi kohase tunnistusega;

3) välisriigis väljaantud ja Eestis tunnustatava välisriigi tunnistustega.

(1) Alusõppega ühendatud ametikoolituse kursus sisaldab endas «Liiklusseaduse» mõistes juhtimisõiguse saamisega seotud koolitust, liiklusteooria ja sõidueksamite sooritamist ARK-is juhtimisõiguse saamiseks, ametikoolitust «Autoveoseaduse» mõistes ja teoreetilise ning praktilise töö eksami sooritamist koolitusasutuses.

(2) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/59/EÜ kohase alusõppega ühendatud ametikoolituse kursuse maht peab olema 280 tundi. Pärast ametikoolituse läbimist ja juhtimisõiguse saamist peab juhi esimene tööandja kindlustama tööalase stažeerimise, mille maht tööandja määratud vähemalt 3-aastase C- või D-kategooria sõidukil töötamise kogemusega juhi juhendamisel on 160 tundi.

(3) Kui lõikes 1 nimetatud koolitusele vastuvõetava isiku vanus ületab vastava mootorsõiduki juhtimisõiguse vanuse alammäära, võib isik valida veoauto- või bussijuhi kiirendatud ametikoolituse kursuse. Sellisel juhul peab isikul olema eelnevalt B-kategooria auto juhtimise õigus.

(4) Kiirendatud ametikoolituse kursusele lisandub taotletava kategooria mootorsõidukijuhi koolitus, mille minimaalne maht on toodud teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määruses nr 42 «Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord». Kui õppima asumisel isik ei ole läbinud nimetatud määruses toodud juhi esmaõppe lõppastme koolitust, tuleb see läbida kursuse jooksul.

(5) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/59/EÜ kohase alusõppe ja vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguse saamisega ühendatud koolituse läbinud isik võib vastava juhtimisõiguse ja koolitustunnistuse saamise järel alates 18-aastaseks saamisest juhtida C-kategooria autot või CE-kategooria autorongi või D1-alamkategooria bussi või D-kategooria bussi, mis teeb «Ühistranspordiseaduse» mõistes kohalikku liinivedu alla 50 kilomeetri pikkustel valla- ja linnaliinidel (edaspidi kohaliku liini bussijuht). Juhtimisõiguse saamisega seotud õppesõitu võib isik sellisel juhul teha alates 17 aasta ja kuue kuu vanuseks saamisest ja see toimub «Liiklusseaduses» kehtestatud korra kohaselt.

(1) Ametikoolituse kursusele võetakse vastu Eesti või teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või rahvastikuregistrisse kantud füüsiline isik, kellele on antud Eesti või teise riigi poolt olenevalt koolituse liigist B-, C-, D-kategooria või C1, D1-alamkategooria auto või CE-, DE-kategooria või C1E-, D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus.

(2) Ametikoolituse ja täienduskoolituse kursusel osalemiseks esitab isik koolitusasutusele

1) avalduse;

2) isikut tõendava dokumendi või juhiloa, seal hulgas esmase juhiloa, kui see on isikule väljastatud;

3) nõuetekohase tervisetõendi, kui isik taotleb esmakordselt juhtimisõigust.

(3) Kui kursusel osalev isik on pärast eelmise ametikoolituse tunnistuse saamist läbinud õppekavas nimetatud liikluskultuuri ja liiklusohutust käsitleva valikaine ja ta soovib selle valikaine arvestamist, siis esitab isik koolitusasutusele selle valikaine läbimist tõendava dokumendi.

(4) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/59/EÜ kohase alusõppe ja vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguse saamisega ühendatud ametikoolituse kursusele astumiseks ei pea isik omama eelnevalt B-kategooria auto juhtimise õigust.

(5) Veoautojuhi või bussijuhi ametikoolituse kursusele astumiseks, mis on ühendatud sõiduki juhtimisõiguse saamisega, ei pea isik omama eelnevalt C- või D-kategooria sõiduki juhiluba.

(6) Koolitusasutus peab ARK-le esitama hiljemalt üks päev pärast õppetöö algust

1) õpperühma nimekirja, mis sisaldab koolitusasutuse nime, kursusel osaleva isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, kursuse nimetust, kursuse algus- ja lõpukuupäeva, õpperühma numbrit ja koolituse läbiviimise kohta;

2) koolituse tunniplaani.

(7) Koolitaja poolt ARK-le esitatud õpperühmaga seonduvad andmed kantakse liiklusregistrisse pärast andmete õigsuse kontrollimist.

(8) Kui esitatud andmed ei lange kokku liiklusregistris olevatega andmetega, teavitab ARK sellest koolitajat, kes on kohustatud sellest teavitama isikut.

(9) Kui liiklusregistris puudub nõuetekohane elektrooniline foto või see on vanem kui kolm aastat, peab kursusel osalev isik selle tegema kutsetunnistuse taotlemisel ARK büroos.

(10) Koolitusasutuse ja ARK vaheline lõigetes 6 ja 8 nimetatud andmevahetus võib toimuda elektroonselt. Dokumendid peavad seejuures olema allkirjastatud «Digitaalallkirja seaduse» § 2 kohaselt või peab dokumentide saatja olema autenditud veebikeskkonnas.

(1) Ametikoolituskursuse sisu ja mahu kehtestab teede- ja sideminister vastava veoliigi autojuhi ametikoolituskursuse õppekavaga (edaspidi õppekava).

(2)

(3) Teooriaõppe tunni kestus on 45 minutit. Lubatud on kasutada paaristunde kestusega kuni 90 minutit. Praktilise õppetunni kestus on kuni 90 minutit ja õppesõidukorra kestus 30 minutit.

(4) Teooria või praktilise õppe rühmas võib olla kuni 25 õpilast. Vajadusel võib praktilise õppe ajal jagada rühma kaheks.

(5) Teooria ja praktilise õppe tundide sisuline ülesehitus ja vahelduvus peavad tagama õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamise ja õpilase vajaliku ettevalmistuse iseseisvaks tööks.

(6) Ametikoolituse eksamite läbiviimise korra kehtestab koolitusasutuse juhataja.

(1) Paragrahv 1 lõikes 1 nimetatud kategooriate sõidukite juhid peavad läbima täienduskoolituse enne ametikoolituse tunnistuse kehtivusaja lõppemist või juhul, kui viimasest koolitusest on möödunud rohkem kui viis aastat.

(2) Täienduskoolitusele võetakse § 10 lõikes 1 nimetatud isikuid, kellel on vähemalt kaks aastat olnud vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus.

(3) Juht saab osaleda selle veoliigi täienduskoolituses, mille sõidukite juhtimisõigus tal on.

(4) Õppetöö maht täienduskoolitusel peab olema 35 tundi, millest töökeskkonda ja liiklusohutust käsitlevate valikainete maht on 7 tundi. Töökeskkonda ja liiklusohutust käsitlevate valikainete koolitus võib toimuda ka e-õppe vormis.

(5) Isiku poolt valitud § 191, § 641 või § 1181 kohast töökeskkonda ja liiklusohutust käsitlevat valikainet, mille läbiviimine nõuab erivarustust (erisõiduk, kohandatud õppeväljak, õppemetoodika, trenažöör jne) ja läbiviijalt eriettevalmistust, on võimalik läbida enne kursuse algust kahe koolitusperioodi vahelisel ajal ka mõnes teises koolitusasutuses.

(6) Ilma § 9 lõikes 5 nõutud tehniliste võimaluste eelneva hindamiseta puudub koolitusasutusel õigus väljastada § 10 lõikes 3 nimetatud valikaine läbimist tõendavat dokumenti.

(7) Täienduskoolituse eksamite läbiviimise korra kehtestab koolitusasutuse juht.

(1) Autojuhi ametikoolitus lõpeb teoreetiliste teadmiste ja praktilise töö eksami sooritamisega koolitusasutuses. Täienduskoolitus lõpeb teoreetiliste teadmiste eksamiga.

(2) Eksami eesmärgiks on selgitada objektiivselt välja õppijate teadmised, oskused ja hoiakud kogu õppekava ja selle üksikute teemade osas. Vajadusel antakse õpilasele koolitusasutuses lisakoolitust teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste täiendamiseks.

(3) Teoreetiliste teadmiste eksami küsimustik peab haarama õppekava sisu kõigi teemade ulatuses. Teoreetiliste teadmiste eksam on sooritatud, kui eksamineeritav vastab õigesti vähemalt 80% küsimustest. Teoreetiliste teadmiste eksamil on küsimusi vähemalt 30, täienduskoolituse korral vähemalt 20.

(4) Praktilise töö eksami teemad koostab koolitaja. Praktilise töö eksamil rakendatakse hindamissüsteemi põhimõttel «jah» – sooritas, «ei» – ei sooritanud. Õpilane peab saama valida eksamipileti alusel vähemalt viie erineva õppekavas sisalduva praktilise ülesande vahel.

(5) Eksamikomisjoni koosseisu määrab koolitusasutuse juht. Eksamikomisjoni koosseisu kutsutakse lisaks õpetajatele autovedajate ametiliitude, transporditöötajate ametiühingu ja ARK-i esindaja.

(6) Koolitusasutus teavitab eksamikomisjoni liikmeid eksami toimumise päevast samaaegselt § 10 lõikes 6 sätestatud toiminguga, kui eksami toimumise päev ei ole määratud teisiti.

(7) Koolitusasutus esitab ARK-le ametikoolituse või täienduskoolituse õppekava läbinud ja eksami sooritanud isikute eksamiprotokolli hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast eksami toimumist.

(8) Kui isik on läbinud EL Nõukogu direktiivile 96/26/EÜ siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (EÜT L 124, 23.05.1996, lk 1–10) vastava vedude eest vastutaja koolituse ja vastava tunnistuse saamisest on möödunud vähem kui viis aastat, võib koolitusasutus selle isiku soovil alusõppega ühendatud ametikoolituse kursusele astumisel ta vabastada ametikoolituskursuse eksami sooritamisest õppeaines «Autovedude korraldus».

(1) Paragrahvi 13 lõikes 7 nimetatud eksami sooritanud isik esitab ametikoolituse tunnistuse taotlemisel ARK-le juhiloa või esmase juhiloa ja nõuetekohase tervisetõendi, samuti andmed või maksedokumendi koopia riigilõivu tasumise kohta.

(2) Pärast andmete kontrollimist väljastab ARK edukalt eksami sooritanud veoautojuhile ja bussijuhile lisa 1 kohase ametikoolituse tunnistuse, taksojuhile lisa 2 kohase tunnistuse ning kannab nõutavad andmed liiklusregistrisse. Paragrahvi 91 lõikes 1 nimetatud alusõppega ühendatud ametikoolituse kursuse korral peavad isiku juhtimisõiguse saamiseks sooritatud liiklusteooria ja sõidueksamite andmed olema liiklusregistris.

(3) ARK-i poolt väljastatud veoautojuhi ja bussijuhi ametikoolituse tunnistusele märgitakse Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivis 91/439/EMÜ juhilubade kohta (EÜT L 237, 24.08.1991, lk 1–24) nimetatud ühenduse ühtlustatud kood ja tunnistuse kehtivusaeg (näiteks «95. 01.01.2012»).

(4) ARK-i poolt väljastatud veoautojuhi, bussijuhi või taksojuhi esimese ametikoolituse tunnistuse kehtivusaeg on tulenevalt juhilubade vahetusperioodist vahemikus neli kuni seitse aastat.

(5) ARK-i poolt väljastatud veoautojuhi, bussijuhi või taksojuhi ametikoolituse tunnistus tunnistatakse väljaandja poolt kehtetuks, kui

1) ametikoolituse tunnistus on kadunud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks;

2) ametikoolituse tunnistus on alusetult välja antud.

(6) Kadunud, hävinud või kasutuskõlbmatuks muutunud ametikoolituse tunnistuse asemel on isikul õigus taotleda tunnistuse andjalt duplikaati.

Ametikoolituse läbiviimiseks peab koolitusasutusel olema

1) koolitusasutuse koostatud käesoleva määruse nõuetele vastav ja enne õppetöö algust kinnitatud koolituskursuse õppekava;

2) käesoleva eeskirja tingimustele vastavad pädevad õpetajad;

3) tervisekaitse nõuetele vastavad õpperuumid või nende kasutamise võimalus;

4) teooria ja praktiliste õppe tundide läbiviimiseks ettenähtud metoodilised materjalid ja tarvikud, audiovisuaalsed ja näitlikud õppevahendid;

5) õppesõidukid koolituse läbiviimiseks või nende kasutamise võimalus;

6) õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus.

7) «Liiklusseaduse» § 34 lõikes 1 nimetatud mootorsõidukijuhi koolitamise luba.

(1) Koolitusasutuses peab õppekavas toodud õppeainete õpetaja

1) valdama nõutavate õppeainete aluseid;

2) omama õppeaine profiilile vastavaid töökogemusi;

3) omama kõrg- või keskeriharidust.

(2) Sõiduõpetaja peab teadma sõiduõpetuse aluseid ning omama kehtivat sõiduõpetaja tunnistust.

(1) Koolitusasutuse kohustuslik õppedokumentatsioon on

1) õpperühma nimekiri, mis sisaldab õpilase ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja elukoha andmeid;

2) õppetöö päevik, mis sisaldab andmeid kursuse nimetuse, kursuse õppetöö alguse ja lõpu, õppeaine nimetuse, läbiviimise kuupäeva, tundide arvu, õpilase ees- ja perekonnanime, õpetaja ees- ja perekonnanime ja allkirja kohta. E-kooli kasutamise korral täidetakse selles esinevad andmeväljad;

3) eksamiprotokoll, mis sisaldab eksamikomisjoni koosseisu, õpilaste ees- ja perekonnanimesid ja isikukoode, eksamikomisjoni esimehe ja liikmete allkirju.

(2) Õppedokumentatsiooni tuleb säilitada viis aastat. Õppedokumentatsiooni võib säilitada elektroonilises andmebaasis, kui dokumendid, mis peavad olema allkirjastatud, on allkirjastatud «Digitaalallkirja seaduse» § 2 kohaselt.

(1) Ametikoolituse õppekava täitmist kontrollib ja hindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning ARK.

(2) Kontrollija teostab ametikoolituse õppekava täitmise kontrolli ja hindamist õpilaste eksamitulemuste analüüsi ja koolitusasutuste vahetu kontrolli teel.

(3) Koolitusasutus, kelle poolt õppekava täitmist kontrollitakse ja hinnatakse, on selleks tegevuseks kontrollija volitatud esindaja nõudel kohustatud

1) esitama neile § 16 lõikes 1 nimetatud õppedokumentatsiooni;

2) võimaldama kontrollida kursuse läbiviimist.

(1) Käesolev veoautojuhi ametikoolituse kursuse õppekava (edaspidi õppekava) määrab kindlaks kohustuslikud õppeained ja nende mahud veoautojuhi (edaspidi autojuht) ametikoolitamisel, kes töötab veoauto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kg.

(2) Õppekava koostamisel on arvestatud autojuhi eelnevate teadmiste ja oskustega, mis ta on saanud C-kategooria või C1-alamkategooria auto või CE-kategooria või C1E-alamkategooria autorongi juhtimisõiguse omandamisel ning eelnevate sõidukogemustega.

(1) Veoautojuhi ametikoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest

Tabel 2

Õppeaine nimetus Õppetunde sealhulgas Sõidu tunde (sõidukordi) teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde iseseisva töö tunde 1. Tööõiguse alused 8 6 2 – – 2. Liiklus- ja suhtlemispsühholoogia 12 6 6 – – 3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine 38 22 6 10 – 4. Transpordi infrastruktuur ja transpordiökonoomika alused 13 6 2 5 – 5. Autovedude korraldus (logistika) 48 32 8 8 – 6. Kindlustused 8 6 2 – – 7. Autojuhi vastutus 8 8 – – – 8. Sõidupraktika – – – – 5 (10) Kokku 135 86 26 23 5 (10)

(2) Veoautojuhi ametikoolituse õppekavas olevast viietunnisest individuaalsest sõidupraktikast võib kaks tundi sooritada simulaatoril. Enne õppetöö algust peab ARK andma hinnangu konkreetse simulaatori kasutamise sobivuse kohta.

(3) Veoautojuhi kiirendatud ametikoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest

Tabel 2A

Õppeaine nimetus Õppetunde sealhulgas teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde 1. Tööõiguse alused 6 5 1 2. Liiklus- ja suhtlemispsühholoogia 9 6 3 3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine 17 13 4 4. Transpordi infrastruktuur ja transpordiökonoomika alused 4 4 – 5. Autovedude korraldus (logistika) 28 24 4 6. Kindlustused 2 2 – 7. Autojuhi vastutus 4 4 – Kokku 70 58 12

Veoautojuhi täienduskoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest

Tabel 2B

Õppeaine nimetus Õppetunde sealhulgas teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde 1. Tööõiguse alused 6 6 – 2. Liiklus- ja suhtlemispsühholoogia 5 2 3 3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine 4 4 4. Autovedude korraldus ja ökonoomika (logistika) 8 6 2 5. Kindlustused ja vastutus 5 3 2 6. Töökeskkond ja liiklusohutus või valikained: 6.1. Säästlik ja kaitslik juhtimine, või 6.2. Sõiduki dünaamika ja juhtimisvõtted, või 6.3. Rasked tee- ja ilmastikuolud, või 6.4. Paaksõiduki juhtimise koolitus 7 7 3 3 3 3 – 4 4 4 4 Kokku 35 28 7

(1) Veoautojuhi ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt neli nädalat.

(2) Veoautojuhi kiirendatud ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt kaks nädalat.

(3) Veoautojuhi täienduskoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt neli päeva.

Õigusaktid, mis kindlustavad töövõtja sotsiaalse kaitstuse. Kõigi õigusaktide juures tuleb käsitleda põhiliselt veoautojuhte (edaspidi autojuht) puudutavaid ning nende praktilises töös esilekerkivaid probleeme.

Töölepingu sõlmimise kohustuslikkus sõltuma ta tööandja ettevõtlusvormist. Tööandja ja töövõtja vastastikused kohustused töölepingu sõlmimisel. Töörežiimi, palgatingimuste ja töökoha (liigi) määratlemine. Töölepingu lõpetamise tingimused ja põhjused. Kompensatsioonide arvutamise ja väljamaksmise kord töölepingu lõpetamisel. Tööettevõtuleping kui tsiviilõiguslik leping. Tööettevõtulepingu sõlmimise tingimused.

Lubatavad tööajad ja puhkeajad. Autojuhtide töörežiimi planeerimine. Summeeritud tööajaarvestuse rakendamine.

Töötajale garanteeritud põhipuhkus. Lisapuhkused seoses tervistkahjustava tööga. Tööandja poolt lubatavad lisapuhkused. Puhkuste andmise kord. Puhkusetasude arvutamine ja väljamaksmine. Kasutamata jäänud puhkuse kompenseerimise kord.

Töötajale makstava põhipalga mõiste. Rakendatavad palgasüsteemid. Lisatasud ja nende rakendamise kord. Palga ja lisatasude arvutamise alused ja väljamaksmise kord. Lubatavad kinnipidamised palgast ja nende rakendamise kord. Ületunnitöö mõiste. Ületunnitöö kompenseerimine. Lisatasu minimaalsed määrad. Puhkepäevadel ja riigipühadel töötamise hüvitamise kord. Autojuhi ületunnitöö arvestuse erinevused.

Autojuhi tööga seotud ohtlikud olukorrad, ohud liikluses, auto hooldustöödel jms. Liikluseeskirja osa liiklusohutuse tagamisel. Töökaitse eesmärk ja olemus töövõtja elu ja tervise tagamisel. Töökaitsealase väljaõppe kohustuslikkus ja korraldamise alused. Tööandja ja töövõtja kohustused töökaitse osas. Võimalikud töövigastused, nende uurimise kord. Töövigastustest põhjustatud kahjude hüvitamise kord.

(1) Töövõtjate pensionikindlustus. Pensionifondi moodustamise alused. Töövõtja osa pensioni suuruse kujunemisel. Pensionile jäämise iga. Vanaduspension.

(2) Pensionide liigid.

(3) Pensionide määrad ja nende väljamaksmise kord.

Töövaidluste (individuaalsete ja kollektiivsete) lahendamise erikord. Tööõiguse valdkonnas tekkivate vaidluste lahendamise kord. Töövaidlusi lahendavad institutsioonid ja nende pädevus. Töövaidluste lahendamise käik.

(1) Praktiliste õppuste käigus õpetatakse tööõiguse valdkonnas vaja minevate avalduste praktilist koostamist

1) töölepingu tüüptingimused ja koostamine;

2) CV koostamine;

3) avaldus töövaidluse lahendamiseks pädevale organile.

(2) Dokumentide koostamisel esinevate puuduste väljaselgitamine ja analüüs.

(1) Autojuhi tööks vajalikud põhiteadmised liikluspsühholoogia osas. Autojuhi tööd mõjutavad tegurid: tähelepanu, isiksuse eripärad (näiteks riskialdis käitumine, agressiivsus jne), väsimus, stress, alkohol, narkootikumid, erinevad haigused.

(2) Autojuhi tööks vajalikud põhiteadmised suhtlemispsühholoogia osas. Suhtlemise põhioskused

1) oskus elada sisse partneri rolli;

2) oskus asjakohaste kutsealaste kontaktide loomisel ja säilitamisel;

3) veenmisoskus;

4) kehtestamisoskus;

5) läbirääkimisoskus.

(3) Autokaubaveoga seotud partnerite ja kontaktisikute erinevad nõudmised. Põhjendatud ja põhjendamatud nõudmised. Autojuhile vajalikud oskused kontaktisikute põhjendamatute soovide ja nõudmiste paindlikuks ja konfliktivabaks lahendamiseks.

(4) Tüüpilisemad probleemsed olukorrad kaubasaatjate ja -saajate, kontrollijate ja teiste kontaktisikutega. Probleemsete olukordade lahendamise viisid ja võtted. Autojuhi rollid selliste olukordade lahendamisel.

Praktilised õppused kontaktide loomise oskuse ja veenmisoskuse ning kehtestamisoskuse omandamiseks rollimängude abil. Tüüpiliste probleemsete olukordade läbimängimine, lahenduste leidmine ja nende analüüs.

(1) Sõidukite ehituse ja tehnilise hoolduse õpetamisel tuleb lähtuda Eestis enamkasutatavate veoautode ja haagiste markidest.

(2) Sõiduki ehituse tundmaõppimisel tuleb lähtuda selle üldehituse ja tööpõhimõtte selgitamisest. Tehnohoolduse tundmaõppimisel tuleb lähtuda kehtivatest tehnonõuetest veoautodele ja haagistele.

(3) Firmateeninduse mõiste ja rakendamise kord.

(4) Sõidukite tehnojärelevalve süsteem ja rakendamise kord Eestis. Kehtestatud tehnonõuete aluseks olevad Euroopa Liidu normid ja nõuded

1) Euroopa Majandusühenduse direktiivid (EEC);

2) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (ECE) «Ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise tingimuste kokkuleppe» reeglid.

(5) Autode VIN-koodid (tehasetähised) ja põhiandmed andmesildil. Kiiruspiiriku ja sõidumeeriku kasutamise nõue. Suure sõiduki tunnusmärgid, nende mõõtmed ja kinnitamise kord. Autole ja haagisele nõutavad lisaseadmed ja -vahendid.

(6) Ergonoomika, autojuhi töökoht, isiku kaitse.

(1) Diiselmootorite ja ottomootorite liigitus ning lühiiseloomustus. Mootori töötsükkel, põhiliste mehhanismide ja süsteemide üldehitus ning töötamise põhimõte.

(2) Mootori jahutus- ja toitesüsteemi seadiste üldehitus ja töötamise põhimõte. Mootori jahutusvedelike margid, tähistus ja kasutamine.

(3) Mootoriõlide liigitus, nende kvaliteedinäitajad ning markeerimine. Õlide omadused ning nende muutumine töötamise käigus.

(4) Mootori toitesüsteemi hooldus, rikkis pihusti avastamine töötaval mootoril. Arvutiga juhitav toitesüsteem. Nõuded kütusepaagi ehitusele ja mahutavusele. Mootorikütuse liigitus ja kvaliteedinõuded. Diislikütuse omadused ja külmakindlus.

(5) Nõuded mootori heitgaaside väljalaskesüsteemile. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed.

(6) Kütusekulu optimeerimine.

(1) Veoautodel kasutatavate jõuülekannete liigitus ja tüübid. Rooli, siduri, käigukasti, jaotuskasti, kordisti (aeglusti), kardaanülekande, peaülekande ja veosilla üldehitus ning töötamise põhimõte.

(2) Rooliratta vabakäigu normid. Rattalõtku lubatud suurused.

(3) Paljukäigulise käigukasti kasutamine ning käiguvahetuse erinevad võimalused.

(1) Piduri õhkajami üldskeem ja selle osad. Erinevat liiki toimemehhanismidega pidurid. Sõidupiduri, seisupiduri ja erinevat liiki abi- ja kestvuspidurite tööpõhimõte. Pidurite ehitus ja hooldus ning reguleerimisvõimalused. Mitteblokeeruvate pidurite (ABS) tööpõhimõte.

(2) Rõhu kontrollimine ja reguleerimine õhkajamis. Rikkepiduri vabastamine. Pidurite rikked ja hooldus.

(1) Veermiku seadiste tüübid ja ehitus . Nõuded klaasidele ja nende läbipaistvusele. Nõuded kere välimusele ja korrosioonikindlusele. Eesmise, külgmise ja tagumise allasõidutõkke ehitus ja paiknemine veoautol ja haagistel.

(2) Poolhaagise, täishaagise ja kesktelghaagise haakeseadme ehitus ja kasutamise kord.

(3) Vedukit ja haagist ühendavate juhtmete ja nende pistikute ehitus ning ühendamise reeglid.

(4) Üldnõuded sõiduki rehvidele, nende tehnoseisund ja lubatud mustrisügavused. Rehvide valik, rehvide tähistamine koormusindeksi ja kiiruskategooria alusel. Nõuded taastatud ja uuestilõigatud mustriga rehvide kasutamisel. Nõuded talve- ja naastrehvide kasutamisel.

(1) Auto üldine elektrisüsteem ja selle osad: vooluallikad ja voolutarbijad.

(2) Autol kasutatavad põhilaternad (kaug- ja lähituled), nendele esitatavad nõuded. Põhitulede reguleerimine. Kasutada lubatud laternatüübid, nende tähistamine.

(3) Nõuded eesmiste ja tagumiste udutulede paigutamisele, reguleerimisele ja tähistamisele.

(4) Eesmised, tagumised ja küljeääretuled, nende paigutamine ja tähistamine.

(5) Suunatuled, helkurid, triiphelkurid, nende paigutus ja tähistamine.

(6) Gaaslahendusega lampide kasutamine ning nõuded.

(1) Sõidumeeriku liigid, mehaanilise ja digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikud, nende kasutamise kord. Mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehed, nende kasutamise ja säilitamise kord. Digitaalse sõidumeeriku juhi, juhi tööandja, töökoja ja kontrollija kaardid, nende kaartide kasutamine. Sõidumeeriku paigaldamise, hooldamise ja tehnilise ülevaatuse kord.

(2) Sõidukile paigaldatavad satelliitpositsioneerimise seadmed. Tähiste ja tingmärkide tundmine. Satelliitpositsioneerimise seadme abil otsitava tänava ja objekti leidmine.

(3) Hädaabi kõne «e-call» süsteemi seadmed.

(1) Üldnõuded veoauto, haagise ja poolhaagise mõõtmetele ning mõõtmise kord. Lubatud suurimad pikkused, laiused ja kõrgused. Lisanõuded sõidukite mõõtmisel. Lubatud suurimad registrimassid haagistele, autorongidele ja mootorsõidukitele.

(2) Lubatavad erandid.

(3) Lubatud suurimad teljekoormused vedavale ja mittevedavale teljele. Mitmeteljelisele telikule suurimad lubatud teljekoormused.

(1) Looduskeskkonda mõjutavad tegurid. Looduskeskkonna saastatuse põhjused ning teeliikluse osa atmosfääri üldsaastes. Kütuse, õlide, määrdeainete, erivedelike ning pesu- ja puhastusvahendite kahjulik mõju looduskeskkonnale.

(2) Heitgaasides sisalduvad kahjulikud ained ja ühendid ning nende mõju inimesele ja looduskeskkonnale. Heitgaasides sisalduvate kahjulike ainete ja ühendite piirnormid (tavaline auto, roheline auto ja ohutu auto).

(3) Katalüsaatori otstarve auto mootori heitgaaside väljalaskesüsteemis. Katalüsaatorite tüübid ja tööpõhimõtted.

(4) Müranormid sõidukitele.

(1) Transpordisüsteemi põhialused

1) vedude infrastruktuur – maanteed, terminalid, sadamad, lennuväljad jne;

2) veovahendid – autod ja haagised, raudteeveerem, lennukid, laevad jne;

3) toetavad ja abistavad tegevusalad – autotehased, hooldus- ja remondiettevõtted, kütusetanklate võrk, kindlustusteenused, uurimine, info, koolitus jne;

4) vedude juhtimine ja korraldamine – veondusalane seadusandlus, administreerimine;

5) tegevusload, maksusüsteem, kontrolli- ja järelevalvesüsteem.

(2) Eestis rakendatavad veoliigid

1) maanteeveod;

2) raudteeveod;

3) mereveod (ka veod siseveekogudel);

4) õhuveod;

5) kombineeritud veod (multimodaalsed ja intermodaalsed veod).

(3) Maanteevedudega seotud riiklikud, avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud institutsioonid.

(4) Veoturud Eestis, vedude liigid ja arengusuunad.

(5) Eesti transpordisüsteemi integreerumine Euroopa struktuuridesse. Euroopa Liidu transpordipoliitika põhisuundumused.

(1) Eesti seadustega ettenähtud ettevõtluse vormid

1) äriühingud, sealhulgas riigi äriühingud;

2) mittetulundusühingud, nende liidud, sihtasutused ja fondid;

3) munitsipaalettevõtted;

4) välismaiste äriühingute filiaalid.

(2) Erinevate äriühingute liigid

1) täisühing;

2) usaldusühing;

3) osaühing;

4) aktsiaselts;

5) tulundusühistu;

6) füüsilisest isikust ettevõtja.

(3) Ettevõtete moodustamise, äriregistrisse kandmise ja maksuametis registreerimise kord. Juriidilise isiku ja füüsilise isiku mõiste.

(4) Ettevõtete juhtimise ja haldamise põhimõtted: juhatus, nõukogu, aktsionärid, osanikud, aktsionäride ja osanike üldkoosolek.

(5) Autoveondusturule ja autoveonduse ametialale pääsemise tingimused. Tegevusload ja piirangud veonduses. Tegevuslubade väljaandmise kord.

(1) Omahinna mõiste ja selle kujunemine veonduses. Omahinna tulude ja kulude elemendid. Autojuhi osa omahinna kulude ja tulude kujundamisel.

(2) Autojuhtide ja teiste töötajate töötasu osa ettevõtte kulude üldbilansis.

(3) Ettevõtte kasumi mõiste ja selle kasutamise võimalused. Kasumi jaotamine ettevõtte arendustegevuseks, laenude tasumiseks ja dividendide väljamaksmiseks.

(4) Ettevõtte arendamise finantseerimisallikad: omafinantseerimine, põhivara suurendamine, pangalaenud jne.

(5) Taustsüsteemi osatähtsus veondusettevõtte tegevuses.

(6) Autovedude eest tasumise süsteem. Veotasu, lunatasu, lisahüvitised, tariifid. Vedaja hüvitused veotellijale kauba kadumisest, osalisest kahjustamisest või hilinemisest tingitud kahjude hüvitamiseks. Vastutuse ulatus.

Praktilistel õppustel koostatav veondusettevõtte omahinna arvestus. Omahinna kulude ja tulude elementide analüüs ja omahinna alandamise võimaluste selgitamine.

(1) Logistika põhimõte: «Õiged kaubad õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses ja õiges seisundis, õige hinnaga.» Logistilise keti põhilised komponendid, maanteevedude osa üldises logistilises süsteemis. Tähtsamad komponendid maanteeveonduses

1) klienditeenindus: tellimuste vastuvõtmine, töötlemine ja vormistamine, info kogumine ja vahetus, veonõudluse prognoosimine, maksetingimused ja hinnad;

2) ladustamine: ladude asukoha valik, kaupade käsitlemine, pakendamine ja ladustamine, laovarude ja laopindade vajaduse prognoosimine ja reguleerimine;

3) veod: sõidukite valik sõltuvalt kauba kogusest ja liigist, veoteede valik, kauba saatedokumentatsioon.

(2) Teedekaardid, nendel kasutatavad tähised ja tingmärgid. Teedekaartide koordinaatsüsteem. Linnakaartide (skeemide) koostamise reeglid. Linnakaartidel kasutatavad tähised ja tingmärgid.

(3) Sidevahendid. Veomarsruudi määramine ja korrigeerimine.

(1) Autoveonduse tähendus ja kasutusala.

(2) Autovedude liigitus

1) siseriiklik autovedu tasu eest;

2) siseriiklik autovedu omal kulul;

3) rahvusvaheline autovedu tasu eest;

4) rahvusvaheline autovedu omal kulul.

(3) Omal kulul teostatava autoveo mõiste. Siduv kohustus mitte teha autovedusid tasu eest klientidele.

(4) Veoste klassifikatsioon, veoste vedamise viisid: saadetiste vedu, puistevedu, vedu paakides.

(5) Pakendite materjal, pakendite liigid. Pakendite märgistamine käsitlusmärgistega, märgistuse tähendus.

(6) Konteinerid ja kaubaalused, nõuded nende ehitusele, liigitus, mõõtmed ja kasutamise kord.

(7) Püsipaagid, vahetatavad paagid, paakkonteinerid ja mahutikogumiga autod. Nende kasutamine vedelike, vedelgaaside ja pulbriliste ainete veol.

(8) Veoautode ja haagiste kerede liigitus sõltuvalt ehitusest ja veotingimustest. Autodel kasutatavad laadimismehhanismid, nende kasutamine.

(9) Ohtlike veoste mõiste ja ohtlike ainete klassifikatsioon. Ohtlike veoste pakendid, nende tähistamine ohumärgistega. Ohtlikke veoseid vedavate autode markeerimine. Ohtlikke aineid ilma ohtlike veoste autoveo eeskirja nõudeid täitmata vedamise erijuhud. Ohtlike veoste mõju looduskeskkonnale: õhule, pinnasele, veekogudele ja põhjaveele.

(10) Erinõuded kiirestiriknevate toiduainete veol. Nõuded kiirestiriknevate toiduainete veol kasutatavatele autodele ja haagistele.

(11) Nõutavad dokumendid autokaubaveol: saatekiri, laadimiskiri, sertifikaadid jm load. Saatekirjas nõutavad andmed, saatekirja vormistamise kord.

(1) Rahvusvahelist autokaubavedu käsitlevad õigusaktid. Nõuded ettevõtjale, nõuded veole, nõuded sõidukile ja selle autojuhile.

(2) Bilateraalsete rahvusvaheliste maanteeliiklust korraldavate kokkulepete tähendus ja nõuded.

(3) Rahvusvaheliste autokaubaveo lubade (edaspidi veoload) väljaandmise ja kasutamise kord. Veolubade liigid ja eriveoload. Veolubade taotlemine, jaotamine ja väljaandmine. CEMT veoloa väljaandmise ja kasutamise kord. Sõidukikaardid ja nende väljaandmise kord. Autokaubavedu käsitlevad rahvusvahelised lepingud, konventsioonid ja kokkulepped. Nende mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingute sisu ja tähendus.

(1) Veoautode ja haagiste valik sõltuvalt veose liigist ning nõutavast kere tüübist. Veoste paigutamine sõidukite veokasti või lastiruumi sõltuvalt saadetise kaalust, mõõtmetest ja väliskujust. Veose ühtlase ja tasakaalustatud paigutamise tähtsus.

(2) Nõuded pakendite ja saadetiste kinnitamiseks erinevatel vedudel

1) suurte ja raskete saadetiste veol;

2) postide, torude, palkide ja muude pikamõõduliste esemete veol;

3) saematerjali (talad, prussid, lauad) veol;

4) kaubaaluste ja konteinerite veol;

5) suurte rõngaste ja rullide veol;

6) töömasinate ja teiste sõidukite veol;

7) betoonelementide ja tarindite veol;

8) ISO standardi kohaste konteinerite veol.

(3) Veose kinnitusvahendite liigid. Veose kinnitusvahendite tugevusvaru ning nende valik erinevate saadetiste veol. Veose kinnitusvahendite korrasoleku kontroll ja riketega vahendite kasutamise keeld.

(1) Eestis kehtiv kord suuremõõduliste ja/või raskekaaluliste veoste autoveol. Suuremõõduliste ja raskekaaluliste veoste mõisted: raskeveosed, suurveosed, erisõidukid, saateautod, veoload, teljekoormused, veoteed.

(2) Nõutav dokumentatsioon. Veoteede kooskõlastus ja loa taotlemine. Nõuded raske- ja suurveose veol, teabetahvlid ja märgised. Nõutav lisavarustus ja tähistus.

(3) Teenustasud ja tariifid suuremõõduliste ja/või raskekaaluliste veoste veol ja nende tasumise kord.

(1) Eestis kehtiv kord metsamaterjali veol. Nõutav lisadokumentatsioon metsamaterjali veol

1) veoseleht, selle väljaandmise ja täitmise kord;

2) veoselehe väljastamise arvestusleht;

3) veoselehe register;

4) metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt.

(2) Tüüpilised rikkumised metsamaterjali veol: puudulik dokumentatsioon, sõiduki ülekoormamine, koorma puudulik kinnitus, autode mittenõuetekohane tehniline seisund.

(1) Maanteekaartide kasutamine, parima marsruudi leidmine kahe punkti vahel kaardimärgistuse alusel. Linnakaardi järgi otsitava tänava ja objekti leidmine.

(2) Kaubasaatedokumentide täitmine autojuhti puudutavate andmete osas.

(3) Sõidumeeriku lehtede täitmine enne kasutamist. Sõidumeeriku lehtede vahetamine eri tüüpi meerikute puhul.

(4) Veose kinnitusvahendite nõutava tugevuse ja kinnitusvahendite arvu väljaarvutamine sõltuvalt saadetise massist ja mõõtmetest.

(5) Suuremõõdulise või raskekaalulise autoveo dokumentide täitmine. Teenustasude ja tariifide leidmine teatmikust.

(6) Veoauto ja haagise tegeliku teljekoormuse arvutamise elementaarsed võtted.

(1) Tasu eest töötavate autojuhtide sõidu- ja puhkeaega reguleeriva eeskirja kehtivusala ning lubatavad erandid. Autojuhtide sõiduaegade kestus ja lubatavad kõrvalekaldumised. Kohustuslikud vaheajad ja lubatavad kõrvalekaldumised. Kohustuslikud puhkeajad ja lubatavad kõrvalekaldumised. Sõidu- ja puhkeaja arvestuse kord.

(2)

(3) Eeskirja täitmist kontrollivad organid. Karistused eeskirja rikkumise korral. Lisanõuded rahvusvahelistel vedudel.

(1) Eestis kehtivad nõuded kindlustuse osas. Kindlustuse eri liikide puhul autojuhte puudutavad küsimused. Vabatahtliku ja sundkindlustuse mõisted.

(2) Ülevaade Eestis tegutsevatest kindlustusseltsidest.

Elukindlustuse mõiste ja kindlustuslepingute sõlmimise kord. Kindlustusmaksud, nende sõltuvus isiku vanusest, tervisest, elukutsest. Hüvitiste maksmise kord surma või õnnetusjuhtumi korral.

(1) Kahjukindlustuse liigid

1) varakindlustus;

2) sõidukikindlustus (kasko);

3) veosekindlustus.

(2) Kahjukindlustuse sõlmimise kord, kindlustusmaksud, omavastutus. Kahjukindlustuse eritingimused, nende kajastamine kindlustuslepingus. Hüvitiste maksmise kord.

(1) Vastutuse kindlustamise mõiste. Selle kindlustusliigi erinevus kahjukindlustusest.

(2) Vastutuse kindlustus autoveonduses

1) liikluskindlustus;

2) rahvusvaheline liikluskindlustus (roheline kaart);

3) vedajavastutuse kindlustus (CMR);

4) TIR konventsiooni kindlustus.

(1) Liikluskindlustuse kohustuslikkus, kindlustuslepingu sõlmimise kord. Kindlustuslepingute liigid. Kindlustusmaksud, nende sõltuvus autost ja autojuhi isikuomadustest.

(2) Liiklusõnnetusel tekkida võivad kahjud

1) isikukahjud;

2) varakahjud.

(3) Liiklusõnnetuse vormistamine: blanketi «Teade liiklusõnnetusest» täitmise kord. Liiklusõnnetusest teatamine. Politsei poole pöördumist nõudvad juhud. Isiku- ja varakahjude hüvitamine. Kahjude hüvitamise piirmäärad.

(4) Liikluskindlustus rahvusvahelistel vedudel. «Roheline kaart», selle väljaandmine ja kasutusala.

(1) Praktiliste õppuste käigus täidetakse liiklusõnnetuse puhul vajalik blankett «Teade liiklusõnnetusest». Blanketi täitmise variandid

1) süüdi on üks liiklejaist;

2) süüdi on mõlemad liiklejad;

3) süüdi on välismaalasest osapool;

4) süüdlane põgenes õnnetuskohalt.

(2) Erinõuded «rohelise kaardi» korral.

Eestis kehtivad seadused, mis reglementeerivad autojuhi kui suurima ohu allika valdaja vastutuse. Kõigi seaduste juures tuleb käsitleda põhiliselt autojuhte puudutavaid ning praktilises töös esilekerkivaid olukordi.

Töösisekorra eeskirja sisu ja eesmärk. Töötajate stimuleerimise ja karistamise viisid. Töötaja distsiplinaarvastutuse ulatus.

(1) Süüteo mõiste, süüteo koosseis, liigid, karistuse liigid ja määrad.

(2) Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused, lisakaristused, muud mõjutusvahendid.

(3) Liiklusalased kuriteod.

(4) Kuriteo uurimisega tegelevad organid. Kohtud, nende liigid ja astmed. Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord.

(5) Kuritegude tõkestamine.

(1) Väärteo mõiste. Väärteo eest kohaldatavate karistuste liigid

1) rahatrahv-põhikaristus;

2) arest-põhikaristus;

3) sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine-lisakaristus.

(2) Väärteod

1) tööõiguse ja tervishoiu valdkonnas;

2) liikluse valdkonnas;

3) muudes valdkondades.

(3) Väärtegude kohtuvälised menetlejad, karistuste rakendamine. Menetlus rahatrahvide, aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamisel.

Eraõigust reguleerivates õigusaktides toodud nõuded vedaja vastutuse kohta. Autojuhi vastutus kauba kadumisest või kahjustamisest tingitud kahjude eest alates kauba vastuvõtmisest kaubasaatjalt vedamiseks kuni kauba üleandmiseni kaubasaajale. Autojuhi vastutus vedamise aja ületamise tõttu tekkinud kahjude eest. Vastutusest vabanemise juhud ning kahjude kindlakstegemise kord.

(1) Liiklusohutus alaste teadmiste täiendamine

1) liiklusreeglite kinnistamine ja süvendamine;

2) mitmesuguste liiklusolukordade analüüs ja hindamine;

3) riske vältiva käitumisviisi kujundamine.

(2) Juht ja sõiduk erinevates liiklusolukordades

1) teisi liiklejaid ja ümbritsevat looduskeskkonda arvestava hoiaku kujundamine;

2) piisava ohutunde kasvatamine asjatu riski vältimiseks liikluses;

3) vajalike oskuste analüüsimine ja nende arendamine võimalike ohuolukordade ennetamiseks;

4) ohutu, sujuva ja keskkonnasäästliku sõidumaneeri kujundamine;

5) tegutsemine liiklusõnnetuste ajal.

(1) Sõiduki tehnilise seisukorra ja komplektsuse kontrollimine enne mootori käivitamist. Igapäevase hoolduse läbiviimine. Tutvumine autojuhi töökohaga

1) autojuhi õige kehaasend;

2) istme, rooli ja peeglite seadmine.

(2) Tutvumine sõiduki juhtimisseadmete asukoha ja käsitsemisega ning armatuurlaual paiknevate näidikute ja märgulampidega. Mootori käivitamine. Juhi tegevus enne sõiduki käivitamist ja käivitamisel.

(1) Juhtimisseadmete ja juhtimisvõtetega kohanemine. Sõit käsilülitus- ja automaatkäigukastiga autoga. Liikumise alustamine. Käiguvahetus. Sõitmine väikese kiirusega. Erinevad pidurdustehnikad: sujuv- ja äkkpidurdus. Manööverdamine, pöörete sooritamine.

(2) Tagurdamine gabariitväravasse otse ja pöördega. Tagurdamine külgboksi.

(3) Erinevad sõiduharjutused: kiirendus ja pidurdus, peatumine laadimiseks ja liiklusvoolus, sõitmine tõusul ning langul.

(4) Säästlike, kütuse ülekulu vältivate sõiduvõtete kasutamine. Liiklusolukordade ja sõidutingimustega arvestamine.

(1) Sõit pimeda ajal. Tulede kasutamine. Sõit erineva valgustusega teedel.

(2) Ohutu piki- ja külgvahe tagamine.

(3) Sõit libedal teel. Õiged pidurdusvõtted libedal teel.

(1) Käesolev sõitjateveo autojuhi ametikoolituse õppekava (edaspidi õppekava) määrab kohustuslikud õppeained ja nende mahud sõitjateveo autojuhi (edaspidi autojuht) ametikoolitamisel, kes töötab sõitjate veol bussiga, milles koos juhi kohaga on üle üheksa istekoha.

(2) Õppekava koostamisel on arvestatud autojuhi eelnevate teadmiste ja oskustega, mis ta on saanud B-, D-kategooria või D1-alamkategooria auto või DE-kategooria ja D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõiguse omandamisel ning eelneva sõidukogemusega.

(1) Bussijuhi ametikoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest

Tabel 3

Õppeaine nimetus Õppetunde sealhulgas Sõidu tunde (sõidukordi) teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde iseseisva töö tunde 1. Tööõiguse alused 8 6 2 – – 2. Liiklus-, teenindus- ja suhtlemispsühholoogia 20 6 14 – – 3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine 35 25 6 4 – 4. Transpordi infrastruktuur ja transpordiökonoomika alused 13 6 2 5 – 5. Autovedude korraldus (logistika) 38 21 8 9 – 6. Kindlustused 8 6 2 – – 7. Autojuhi vastutus 8 8 – – – 8. Sõidupraktika – – – – 10 (20) Kokku 130 78 34 18 10 (20)

(2) Bussijuhi ametikoolituse õppekavas olevast kümnetunnisest individuaalsest sõidupraktikast võib neli tundi sooritada simulaatoril. Enne õppetöö algust peab ARK andma hinnangu konkreetse simulaatori kasutamise sobivuse kohta.

(3) Bussijuhi kiirendatud ametikoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest

Tabel 3A

Õppeaine nimetus Õppetunde sealhulgas teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde 1. Tööõiguse alused 6 5 1 2. Liiklus-, teenindus- ja suhtlemispsühholoogia 12 5 7 3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine 18 14 4 4. Transpordi infrastruktuur ja transpordiökonoomika alused 4 4 – 5. Autovedude korraldus (logistika) 24 18 6 6. Kindlustused 2 2 – 7. Autojuhi vastutus 4 4 – Kokku 70 52 18

Bussijuhi täienduskoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest

Tabel 3B

Õppeaine nimetus Õppetunde sealhulgas teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde 1. Tööõiguse alused 4 4 2. Liiklus-, teenindus- ja suhtlemispsühholoogia 8 6 2 3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine 4 4 – 4. Autovedude korraldus ja ökonoomika (logistika) 6 4 2 5. Kindlustused ja vastutus 6 4 2 6. Töökeskkond ja liiklusohutus või valikained: 6.1. Säästlik ja kaitslik juhtimine, või 6.2. Sõiduki dünaamika ja juhtimisvõtted, või 6.3. Rasked tee- ja ilmastikuolud 7 7 3 3 3 – 4 4 4 Kokku 35 29 6

(1) Bussijuhi ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt neli nädalat.

(2) Bussijuhi kiirendatud ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt kaks nädalat.

(3) Bussijuhi täienduskoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt neli päeva.

Õigusaktid, mis kindlustavad töövõtja sotsiaalse kaitstuse. Kõigi õigusaktide juures tuleb käsitleda põhiliselt sõitjateveo autojuhte puudutavaid ning nende praktilises töös esilekerkivaid probleeme.

Töölepingu sõlmimise kohustuslikkus sõltumata tööandja ettevõtlusvormist. Tööandja ja töövõtja vastastikused kohustused töölepingu sõlmimisel. Töörežiimi, palgatingimuste ja töökoha (liigi) määratlemine. Töölepingu lõpetamise tingimused ja põhjused. Kompensatsioonide arvutamise ja väljamaksmise kord töölepingu lõpetamisel. Tööettevõtuleping kui tsiviilõiguslik leping. Tööettevõtulepingu sõlmimise tingimused.

Lubatavad tööajad ja puhkeajad. Autojuhtide töörežiimi planeerimine. Summeeritud tööaja arvestuse rakendamine.

Töötajale garanteeritud põhipuhkus. Lisapuhkuse mõiste. Lisapuhkused seoses tervistkahjustava tööga. Puhkuste andmise kord. Puhkusetasude arvutamine ja väljamaksmine. Kasutamata jäänud puhkuse kompenseerimise kord.

Töötajale makstava põhipalga mõiste. Rakendatavad palgasüsteemid. Lisatasud ja nende rakendamise kord. Palga ja lisatasude arvutamise alused ja väljamaksmise kord. Lubatavad kinnipidamised palgast ja nende rakendamise kord. Ületunnitöö mõiste. Ületunnitöö tasustamine. Lisatasu minimaalsed määrad. Puhkepäevadel ja riigipühadel töötamise hüvitamise kord. Autojuhi ületunnitöö arvestuse erinevused.

Autojuhi tööga seotud ohtlikud olukorrad, ohud liikluses, auto hooldustöödel jms. Liikluseeskirja osa liiklusohutuse tagamisel. Töökaitse eesmärk ja olemus töövõtja elu ja tervise tagamisel. Töökaitsealase väljaõppe kohustuslikkus ja korraldamise alused. Tööandja ja töövõtja kohustused töökaitse osas. Võimalikud töövigastused, nende uurimise kord. Töövigastustest põhjustatud kahjude hüvitamise kord.

(1) Töövõtjate pensionikindlustus. Pensionifondi moodustamise alused. Töövõtja osa pensioni suuruse kujunemisel. Pensionile jäämise iga. Vanaduspension.

(2) Pensionide liigid.

(3) Pensionide määrad ja nende väljamaksmise kord.

Töövaidluste (individuaalsete ja kollektiivsete) lahendamise kord. Tööõiguse valdkonnas tekkivate vaidluste lahendamise kord. Töövaidlusi lahendavad institutsioonid ja nende pädevus. Töövaidluste lahendamise käik.

(1) Praktiliste õppuste käigus õpetatakse tööõiguse valdkonnas vaja minevate avalduste praktilist koostamist

1) töölepingu tüüptingimused ja koostamine;

2) CV koostamine;

3) avaldus töövaidluse lahendamiseks pädevale organile.

(2) Dokumentide koostamisel esinevate puuduste väljaselgitamine ja analüüs.

(1) Sõitjateveo autojuhi tööks vajalikud põhiteadmised liikluspsühholoogia osas. Autojuhi tööd mõjutavad tegurid: tähelepanu, isiksuse eripärad (näiteks riskialdis käitumine, agressiivsus jne), väsimus, stress, alkohol, narkootikumid, erinevad haigused.

(2) Sõitjateveo autojuhi tööks vajalikud põhiteadmised teenindus- ja suhtlemispsühholoogia osas. Sõitjatepoolsed ootused autojuhi kui teenindaja rollikohasele käitumisele. Sõitjate põhjendatud ja põhjendamatud nõudmised.

(3) Autojuhi rollid ja rollikäitumise analüüs. Autojuhi isikuomadused ja nende mõju rollikäitumisele. Suhtlemise põhioskused

1) oskus elada sisse sõitja rolli;

2) kontaktide loomise ja säilitamise oskus;

3) veenmisoskus;

4) kehtestamisoskus;

5) läbirääkimisoskus.

(4) Autojuhile vajalikud oskused, et paindlikult ja konfliktivabalt lahendada sõitjate põhjendamatud soovid ja nõudmised.

(5) Probleemsete sõitjate liigid

1) alaealised;

2) vanurid;

3) joobnud sõitjad;

4) välismaalased;

5) agressiivselt käituvad sõitjad;

6) sõitjate grupid teenindusvedudel.

(6) Suhtlemise erinevused sõltuvalt vedude liigist

1) veod kohalikel liinidel;

2) veod kaugliinidel;

3) juhuveod.

(7) Auto tehnilise seisundi ja sõitjate salongi heakorra ning autojuhi sõidustiili ja -võtete mõju teeninduskultuurile. Veofirmade tuntuse ja reklaami mõju teeninduskultuurile.

(1) Piiratud liikumisvõimega inimeste õigused.

(2) Bussijuhi kohustused ja võimalused nende teenindamisel.

Praktilised õppused kontaktide loomise oskuse ning veenmisoskuse ja kehtestamisoskuse omandamiseks rollimängude abil. Tüüpiliste probleemsete olukordade läbimängimine, lahenduste leidmine ja nende analüüs.

(1) Sõitjateveo autode (edaspidi autod) ehituse tundmaõppimisel tuleb lähtuda nende üldehituse ja tööpõhimõtete selgitamisest. Autode tehnohoolduse tundmaõppimisel tuleb lähtuda kehtivatest tehnonõuetest.

(2) Autode tootmise hetkeseis ja arengusuunad. Eestis enamkasutatavate autode margid ning mudelid. Busside liigitus, lühiiseloomustus. Hooldus- või juhendraamatu kasutamine ning nende abil tehniliste andmete ja parameetrite leidmine.

(3) Firmateeninduse mõiste ja rakendamise kord.

(4) Sõidukite tehnojärelevalve süsteem ja rakendamise kord. Kehtestatud tehnonõuete aluseks olevad Euroopa Liidu normid ja nõuded

1) Euroopa Majandusühenduse direktiivid (EEC);

2) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (ECE) Genfi kokkuleppe reeglid.

(5) Autode VIN-koodid (tehasetähised) ja põhiandmed andmesildil.

(1) Mootorite liigitus ja lühiiseloomustus, mootorite põhiandmed ja töökarakteristikud. Vänt- ja gaasijaotusmehhanismi ehitus, hooldus ja tehnilise korrasoleku tingimused.

(2) Jahutussüsteem ja selle osad. Mootori optimaalne soojusrežiim. Mootori käivitamine külmalt ja soojalt. Jahutusvedeliku taseme kontrollimine ja tiheduse (külmumiskindluse) määramine. Jahutusvedeliku lisamine ja väljalaskmine. Abinõude rakendamine mootori ülekuumenemise korral. Jahutussüsteemi rikked ja hooldus.

(3) Õlitussüsteem ja selle osad. Õli puhastamise ja jahutamise viisid. Õli taseme kontrollimine. Õli lisamine ja väljalaskmine. Õlitussüsteemi võimalikud rikked ja hooldus.

(4) Toitesüsteem ja selle osad. Ülelaadimine. Turbolaadur. Vahejahuti. Toitesüsteemi rikked ja hooldus. Toitesüsteemi kontrollimine ja õhu eemaldamine diiselmootori toitesüsteemist.

(5) Mootori väljalaskesüsteem. Heitgaaside toksilisuse vähendamise võimalused.

(6) Kütusekulu optimeerimine.

Autodel kasutatavate jõuülekannete üldehitus, tööpõhimõte ja kasutusviis. Sidur. Sidurimehhanism ja -ajam. Siduri rikked ja hooldus. Hüdromehhaaniline jõuülekanne. Käsilülitamisega, poolautomaat- ja automaatkäigukastiga bussi juhtimise iseärasused. Veosild. Üheastmeline, kaheastmeline ja lahusastmetega (rattareduktoriga) peaülekanne. Kahekäiguline veosild. Veosilla rikked ja hooldus.

Autodel kasutatavate roolide tüübid, nende ehitus ja hooldus. Roolimehhanismi, rooliajami ja roolivõimendi tööpõhimõte. Rooli võimalikud rikked, mis avaldavad mõju liiklusohutusele. Roolimehhanismi ja rooliajami korrasoleku tingimused ning hooldus.

Piduri õhkajami üldskeem ja selle osad. Erinevat liiki toimemehhanismidega pidurid. Sõidupiduri, seisupiduri ja erinevat liiki abi- ja kestuspidurite tööpõhimõte. Pidurite ehitus ja hooldus ning reguleerimisvõimalused. Mitteblokeeruvate pidurite (ABS) tööpõhimõte. Rõhu kontrollimine ja reguleerimine õhkajamis. Rikkepiduri vabastamine. Pidurite rikked ja hooldus.

(1) Vedrustus. Bussi kere asendi regulaator, kere asendi muutmine. Esisild. Juhtrataste suunang. Seadenurkade ja rattalaagrite reguleerimine.

(2) Ratas. Kilp- ja kodarratas. Rehvi tüübid ja tähistus. Rehvi valimine koormusindeksi ja kiiruskategooria alusel ning kasutamisnõuded. Lubatud mustrisügavused. Rehvi kasutusea pikendamise võimalused. Rataste tasakaalustamise vajalikkus.

Auto üldine elektriskeem ja selle osad. Vooluallikad: aku, generaator. Vooluallikate ebaõigest käsitsemisest tulenevad tagajärjed. Käiviti töötamine. Valgustus- ja signalisatsiooniseadmete tähistus ja neile kehtestatud tehnilised nõuded. Andurid ja mõõdikud. Elektriseadmete rikked ja hooldus.

(1) Juhi töökoht: juhtimisseadmete paigutus, juhiistme, peeglite ja rooli asendi muutmine. Uste avamise juhtajam. Avariiväljapääsude otstarve ning kasutamine. Juhi- ja reisijateruumi kütte- ja ventilatsiooniseadmed, nende tööpõhimõte, rikked ning hooldus.

(2) Auto komplekti kuuluv varustus ja sellele esitatavad nõuded.

(1) Sõidumeeriku liigid, mehaanilise ja digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikud, nende kasutamise kord. Mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehed, nende kasutamise ja säilitamise kord. Digitaalse sõidumeeriku juhi, juhi tööandja, töökoja ja kontrollija kaardid, nende kaartide kasutamine. Sõidumeeriku paigaldamise, hooldamise ja tehnilise ülevaatuse kord.

(2) Sõidukile paigaldatavad satelliitpositsioneerimise seadmed. Tähiste ja tingmärkide tundmine. Satelliitpositsioneerimise seadme abil otsitava tänava ja objekti leidmine.

(3) Hädaabi kõne «e-call» süsteemi seadmed.

(1) Autodel kasutatavate mootorikütuste, mootori- ja jõuülekandeõlide ning määrdeainete tähistus, põhiomadused ja kasutusvõimalused.

(2) Kütuse säästliku kasutamise võimalused. Jahutusevedelikud, nende omadused ja kasutamine.

(3) Erivedelikud: hüdroajamite vedelikud, õhusüsteemi külmumistõrjuki vedelik, tuuleklaasi pesuvedelik. Pesu- ja puhastusvahendid.

Tehnohoolduse läbiviimise süsteem ja selle ajavahemikud. Bussi igapäevasel hooldusel autojuhi poolt teostatavad tööd. Õlitus- ja määrimiskohad, määrimiskaart. Õlitus- ja määrimisvälp. Auto tehnilise seisukorra kontrollimine. Autojuhi õige tegevus tehniliste rikete ilmnemisel.

(1) Looduskeskkonda mõjutavad tegurid. Looduskeskkonna saastatuse põhjused ning teeliikluse osa atmosfääri üldsaastes. Kütuse, õlide, määrdeainete, erivedelike ning pesu- ja puhastusvahendite kahjulik mõju looduskeskkonnale.

(2) Heitgaasides sisalduvad kahjulikud ained ja ühendid ning nende mõju inimesele ja looduskeskkonnale. Heitgaasides sisalduvate kahjulike ainete piirnormid: tavaline auto, roheline auto ja ohutu auto.

(3) Müranormid autodele.

(4) Katalüsaatori otstarve mootori heitgaaside väljalaskesüsteemis ja selle tööpõhimõte.

Busside, liigendbusside ja bussirongide suurimad lubatud pikkused, laiused ja kõrgused. Lubatud suurimad registrimassid. Lubatud suurimad teljekoormused vedavale ja mittevedavale teljele. Mitmeteljelisele telikule lubatavad suurimad teljekoormused.

(1) Transpordisüsteemi põhialused

1) vedude infrastruktuur – maanteed, terminaalid, bussijaamad, sadamad, lennuväljad jne;

2) veovahendid – autod, bussid, raudteeveerem, lennukid, laevad jne;

3) toetavad ja abistavad tegevusalad – auto- ja bussitehased, hooldus- ja remondiettevõtted, kütusetanklate võrk, kindlustusteenused, uurimistöö, infovahetus, koolitus jne;

4) vedude juhtimine ja korraldamine – veondusalane seadusandlus, administreerimine, tegevusload, maksusüsteem, kontrolli- ja järelevalvesüsteem.

(2) Eestis rakendatavad veoliigid

1) maanteeveod;

2) raudteeveod;

3) mereveod (veod siseveekogudel);

4) õhuveod;

5) kombineeritud veod (multimodaalsed ja intermodaalsed veod).

(3) Maanteevedudega seotud riiklikud, avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud institutsioonid.

(4) Veoturud Eestis, vedude liigid ja arengusuunad. Bussiliinide võrgustik. Eesti transpordisüsteemi integreerumine Euroopa struktuuridesse. Euroopa Liidu transpordipoliitika põhisuundumus.

(1) Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud ettevõtluse vormid

1) äriühingud, sealhulgas riigi äriühingud;

2) mittetulundusühingud, nende liidud, sihtasutused ja fondid;

3) munitsipaalettevõtted;

4) välismaiste äriühingute filiaalid.

(2) Erinevate äriühingute liigid

1) täisühing;

2) usaldusühing;

3) osaühing;

4) aktsiaselts;

5) tulundusühistu;

6) füüsilisest isikust ettevõtja.

(3) Ettevõtete moodustamise, äriregistrisse kandmise ja maksuametis registreerimise kord. Juriidilise isiku ja füüsilise isiku mõiste.

(4) Ettevõtete juhtimise ja haldamise põhimõtted: juhatus, nõukogu, aktsionärid, osanikud, aktsionäride ja osanike üldkoosolek.

(5) Sõitjateveo turule ja sõitjateveo ametialale pääsemise tingimused. Tegevusload ja piirangud veonduses. Tegevuslubade väljaandmise kord.

(1) Omahinna mõiste ja selle kujunemine sõitjateveol. Omahinna tulude ja kulude elemendid. Autojuhi osa omahinna kulude ja tulude moodustumisel.

(2) Autojuhtide ja teiste töötajate töötasu osa ettevõtte kulude üldises bilansis.

(3) Ettevõtte kasumi mõiste ja selle kasutamise võimalused. Kasumi jaotamine ettevõtte arendustegevuseks, laenude tasumiseks ja dividendide väljamaksmiseks. Ettevõtte arendamise rahastamise allikad: omafinantseerimine, kapitali suurendamine, pangalaenud jne. Bussi liinivedude doteerimise kord linnaliikluses.

(4) Taustsüsteemi osatähtsus veondusettevõtte tegevuses.

(5) Sõitjateveo eest tasumise süsteem.

Praktilistel õppustel koostatav bussiettevõtte näitlik omahinna arvestus. Omahinna kulude ja tulude elementide analüüs ja omahinna alandamise võimaluste väljaselgitamine.

(1) Eestis kehtivad eeskirjad, mis reguleerivad sõitjateveo korraldust. Sõitjatevedu tasu eest ja omal kulul. Omavedude mõiste. Tasulise sõitjateveo liigid

1) liinivedu,

2) juhuvedu.

(2) Tegevusluba ja sõidukikaart. Riigisisene ja rahvusvaheline sõitjate vedu. Sobiva bussi valimine sõltuvalt liiniveo või juhuveo liigist.

(3) Sõitjateveo struktuur Eestis, bussivedude osa sõitjateveol. Bussiliinide võrk ja nende liigitus. Bussiliinide valiku ja avamise kord. Liiniloa tähendus, kehtivus ja liiniloa väljaandmise kord. Liiniloa väljaandjad.

(1) Õpilasliinide mõiste. Nõuded õpilasliinivedu teostavale ettevõtjale. Maakonna ja kohaliku omavalitsuse organi osa õpilasliinivedude korraldamisel. Õpilaste vedu tellimusveona ja liiniveona.

(2) Õpilaste veo eest tasumise kord.

(3) Õpilaste käitumise iseloomulikud küljed, nende arvestamine ja mõjutamine autojuhi poolt. Õpilaste bussi sisenemine ja väljumine, sellega kaasnevad ohud.

(1) Linnaliinid, vallaliinid, maakonnaliinid ja kaugliinid, nende erinevus. Autojuhi kohustused enne väljasõitu liinile, liinil töötades ja vahetuse lõppedes. Nõuded busside varustusele ja tähistusele.

(2) Sõiduplaanide sisu ja vormistamine. Autojuhi õigused, kohustused ja vastutus liinil töötamisel. Autojuhi õige tegutsemine liiklusohtlikkus olukorras, liiklusõnnetusse sattumisel või bussi tehnilise rikke korral. Tehnoabi osutamise kord liinil. Autojuhi sidevahendid ja nende kasutamine. Sõitjate informeerimine.

(3) Sõitjate õigused ja kohustused. Autojuhi, kontrolöri ja asjaomaste ametiisikute õigused korda rikkunud reisijate korralekutsumiseks või autost kõrvaldamiseks.

(1) Riigisiseste kaugbussiliinide avamise ja pidamise kord. Autojuhi lisakoolituse nõue töötamiseks rahvusvahelistel kaugliinidel. Kaugbussiliini luba ja selle taotlemise kord. Liinilubade komisjon ja selle pädevus. Liiniloa kehtivus ja pikendamine.

(2) Kaugliinide liigid

1) ekspresskaugbussiliin;

2) kiirkaugbussiliin;

3) harilik kaugbussiliin.

(3) Erinevused kaugbussiliinide vahel.

(4) Sõiduplaanide koostamise ja kinnitamise nõuded. Sõiduplaanide sisu ja vorm.

(5) Pagasiveo kord liinibussis. Vedada lubatud pagasi suurimad mõõtmed ja kaal. Vedada keelatud pagas. Pagasi säilivuse eest vastutajad.

(6) Autojuhi õigused, kohustused ja vastutus kaugliinidel töötamisel. Autojuhi sidevahendid ja nende kasutamine. Sõitjate informeerimine.

(7) Lisanõuded rahvusvahelisel kaugliiniveol vedajale, autojuhile, vedude korraldajale jt.

(1) Juhuvedude mõiste ja nende erinevused liinivedudest. Tegevusluba. Nõutavad dokumendid juhuvedudel. Sõidulehed ja nende täitmise kord. Sõiduprogramm ja sõitjate nimekiri. Autojuhi õigused ja kohustused juhuvedudel. Täiendavad nõuded lastegruppide veol.

(2) Rahvusvaheliste juhuvedude erinevus. Lisanõuded rahvusvahelistel juhuvedudel.

Pakiveo kord ja nõuded linna-, maakonna- ja kaugliinidel. Kauba ja saadetiste vedu bussides. Autojuhi vastutus kauba ja saadetise säilivuse eest. Sõitjateveol keelatud kaupade ja saadetiste vedu.

(1) Liinivedudel rakendatavad sõidupiletite tariifid ja hinnad. Sõidusoodustuste süsteem. Piletimüügi kord bussijaamas ja autojuhi poolt, pileti komposteerimine.

(2) Kassaaparaat ja selle käsitsemine.

(3) Nõuded kaugliinide piletile ning pileti kehtivus. Sõidupileti tagasiostmise võimalused. Tasumise kord juhuvedudel. Tasumise kord pagasi-, pakkide ja kaubaveo korral.

(4) Piletikontrollisüsteem bussiliinidel.

Eestis kehtivad nõuded kindlustuse osas. Kindlustuse eri liikide puhul autojuhte puudutavad küsimused. Vabatahtliku ja sundkindlustuse mõisted. Ülevaade Eestis tegutsevatest kindlustusseltsidest.

Elukindlustuse mõiste ja kindlustuslepingute sõlmimise kord. Kindlustusmaksud, nende sõltuvus isiku vanusest, tervisest, elukutsest. Hüvitiste maksmise kord surma või õnnetusjuhtumi korral. Sõitjate kindlustus.

(1) Kahjukindlustuse liigid

1) varakindlustus;

2) sõidukikindlustus (kasko);

3) veosekindlustus.

(2) Kahjukindlustuse sõlmimise kord, kindlustusmaksud, omavastutus. Kahjukindlustuse eritingimused, nende kajastamine kindlustuslepingus. Hüvitiste maksmise kord.

Vastutuse kindlustamise mõiste, selle erinevus kahjukindlustusest. Vastutuse kindlustus autoveonduses

1) liikluskindlustus;

2) rahvusvaheline liikluskindlustus (roheline kaart).

(1) Liikluskindlustuse kohustuslikkus, kindlustuslepingu sõlmimise kord. Kindlustuslepingute liigid. Kindlustusmaksud, nende sõltuvus bussi- ja autojuhi isikuomadustest. Liiklusõnnetusel tekkida võivad kahjud

1) isikukahjud;

2) varakahjud.

(2) Liiklusõnnetuse vormistamine: blanketi «Teade liiklusõnnetusest» täitmise kord. Liiklusõnnetusest teatamine. Politsei poole pöördumist nõudvad juhud. Isiku- ja varakahjude hüvitamine. Kahjude hüvitamise piirmäärad.

Praktiliste õppuste käigus täidetakse liiklusõnnetuse puhul vajalik blankett «Teade liiklusõnnetusest». Blanketi täitmise variandid

1) süüdi on üks liiklejaist;

2) süüdi on mõlemad liiklejad;

3) süüdi on välismaalasest osapool;

4) süüdlane põgenes õnnetuskohalt.

Eestis kehtivad seadused, mis reglementeerivad autojuhi kui suurema ohu allika valdaja vastutuse. Kõigi seaduste juures tuleb käsitleda põhiliselt autojuhte puudutavaid ning praktilises töös esilekerkivaid olukordi.

Töösisekorra eeskirja sisu ja eesmärk. Töötajate stimuleerimise ja karistamise viisid. Töötaja distsiplinaarvastutuse ulatus.

(1) Süüteo mõiste, süüteo koosseis, liigid, karistuse liigid ja määrad.

(2) Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused, lisakaristused, muud mõjutusvahendid.

(3) Liiklusalased kuriteod.

(4) Kuriteo uurimisega tegelevad organid. Kohtud, nende liigid ja astmed. Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord.

(5) Kuritegude tõkestamine.

(6) Illegaalne sisseränne.

(1) Väärteo mõiste. Väärteo eest kohaldatavate karistuste liigid

1) rahatrahv-põhikaristus;

2) arest-põhikaristus;

3) sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine-lisakaristus.

(2) Väärteod

1) tööõiguse ja tervishoiu valdkonnas;

2) liikluse valdkonnas;

3) muudes valdkondades.

(3) Väärtegude kohtuvälised menetlejad, karistuste rakendamine. Menetlus rahatrahvide, aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamisel.

Õppesõidu eesmärk on

1) tutvumine liinivedudeks kohandatud sõitjateveo auto juhtimis-, abi- ja turvaseadmetega;

2) tutvumine linnaliinide marsruudi ja peatustega;

3) harjutada bussi juhtimist erioludes.

(1) Sõitjateveo auto tehnilise seisukorra ja komplektsuse kontrollimine enne mootori käivitamist. Igapäevase hoolduse läbiviimine. Tutvumine autojuhi töökohaga

1) autojuhi õige kehaasend;

2) istme, rooli ja peeglite seadmine.

(2) Tutvumine sõitjateveo auto juhtimisseadmete asukoha ja käsitsemisega ning armatuurlaual paiknevate näidikute ja märgulampidega. Sõitjateveo auto mootori käivitamine. Juhi tegevus enne bussi käivitamist ja käivitamisel.

(1) Juhtimisseadmete ja juhtimisvõtetega kohanemine. Sõit käsilülitus- ja automaatkäigukastiga bussiga. Liikumise alustamine. Käigukangi käsitsemine ja selle abil sobiva asendi (käigu) valimine. Sõitmine väikese kiirusega. Erinevad pidurdustehnikad: sujuv- ja äkkpidurdus. Manööverdamine, pöörete sooritamine.

(2) Tagurdamine gabariitväravasse otse ja pöördega. Tagurdamine külgboksi.

(1) Automaatkäigukastiga bussi sõiduomaduste ja juhtimise iseärasuste tundmaõppimine. Automaatkäigukasti käikude ümberlülitumise tunnetamine.

(2) Õigete sõiduvõtete viimistlemine ning rahuliku ja sujuva sõidustiili kujundamine.

(3) Erinevad sõiduharjutused: kiirendus ja pidurdus, peatumine peatustes ja liiklusvoolus, sõitmine tõusul ning langul.

(4) Säästlike, kütuse ülekulu vältivate sõiduvõtete kasutamine. Liiklusolukordade ja sõidutingimustega arvestamine.

(1) Sõit etteantud liinil koos peatustes peatumiste, sõiduplaanist ja ajagraafikust kinnipidamise, kassaaparaadi käsitsemise ning mikrofoni kasutamisega. Vajaliku sõidusujuvuse lõplik saavutamine ja kaitsliku sõiduviisi rakendamine.

(2) Sõidu lõpetamine. Sõitjateveo auto tehnilise seisukorra kontrollimine.

(1) Sõit pimeda ajal. Tulede kasutamine. Sõit erineva valgustusega teedel.

(2) Ohutu piki- ja külgvahe tagamine.

(3) Sõit libedal teel. Õiged pidurdusvõtted libedal teel.

(1) Sõitjateveo ametialale vastava sõidutaseme väljaselgitamine ja ametioskuste hindamine. Sõitjateveo auto kasutusjuhendi tundmine, bussi nõuetekohane ettevalmistamine.

(2) Sõidutehnika, liikluseeskirja järgimise ning erinevate liiklusolukordade ja sõidutingimustega arvestamine.

(3) Sõiduaja graafikust kinnipidamine. Autojuhi tööülesannete ja kohustuste tundmine ning täitmine.

(1) Liiklusohutus alaste teadmiste täiendamine

1) liiklusreeglite kinnistamine ja süvendamine;

2) mitmesuguste liiklusolukordade analüüs ja hindamine;

3) riske vältiva käitumisviisi kujundamine.

(2) Juht ja sõiduk erinevates liiklusolukordades

1) teisi liiklejaid ja ümbritsevat looduskeskkonda arvestava hoiaku kujundamine;

2) piisava ohutunde kasvatamine asjatu riski vältimiseks liikluses;

3) vajalike oskuste analüüsimine ja nende arendamine võimalike ohuolukordade ennetamiseks;

4) ohutu, sujuva ja keskkonnasäästliku sõidumaneeri kujundamine;

5) tegutsemine liiklusõnnetuste ajal.

(1) Käesolev õppekava määrab kindlaks kohustuslikud õppeained ja nende mahud taksojuhi ametikoolitamisel töötamiseks B-kategooria autoga.

(2) Õppekava koostamisel on arvestatud autojuhi eelnevate teadmiste ja oskustega, mis ta on saanud B-kategooria auto juhtimisõiguse omandamisel ning eelnevate sõidukogemustega.

Taksojuhi ametikoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest

Tabel 4

Õppeaine nimetus Õppetunde sealhulgas teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde 1. Tööõiguse alused 8 6 2 2. Liiklus-, teenindus- ja suhtlemispsühholoogia 16 6 10 3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine 14 14 – 4. Transpordi infrastruktuur ja transpordiökonoomika alused 8 6 2 5. Taksovedude korraldus 14 10 4 6. Kindlustused 6 4 2 7. Taksojuhi vastutus 6 6 – Kokku 72 52 20

Taksojuhi täienduskoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest

Tabel 4A

Õppeaine nimetus Õppetunde sealhulgas teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde 1. Tööõiguse alused 4 4 – 2. Liiklus-, teenindus- ja suhtlemispsühholoogia 11 5 6 3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine 4 4 – 4. Autovedude korraldus ja ökonoomika (logistika) 5 3 2 5. Kindlustused ja vastutus 4 4 – 6. Töökeskkond ja liiklusohutus või valikained: 6.1. Säästlik ja kaitslik juhtimine, või 6.2. Sõiduki dünaamika ja juhtimisvõtted, või 6.3. Rasked tee- ja ilmastikuolud 7 7 3 3 3 – 4 4 4 Kokku 35 27 8

(1) Taksojuhi ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt kaks nädalat.

(2) Taksojuhi täienduskoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt neli päeva.

Õigusaktid, mis kindlustavad töövõtja sotsiaalse kaitstuse. Kõigi õigusaktide juures tuleb käsitleda põhiliselt taksojuhte puudutavaid ning praktilises töös esilekerkivaid probleeme.

Töölepingu sõlmimise kohustuslikkus sõltumata tööandja ettevõtlusvormist. Tööandja ja töövõtja vastastikused kohustused töölepingu sõlmimisel. Töörežiimi, palgatingimuste ja töökoha (liigi) määratlemine. Töölepingu lõpetamise tingimused ja põhjused. Kompensatsioonide arvutamise ja väljamaksmise kord töölepingu lõpetamisel. Tööettevõtuleping kui tsiviilõiguslik leping. Tööettevõtulepingu sõlmimise tingimused.

Lubatavad tööajad ja puhkeajad. Autojuhtide töörežiimi planeerimine. Summeeritud tööaja arvestuse rakendamine.

Töötajale garanteeritud põhipuhkus. Lisapuhkused seoses tervistkahjustava tööga. Tööandja poolt lubatavad lisapuhkused. Puhkuste andmise kord. Puhkusetasude arvutamine ja väljamaksmine. Kasutamata jäänud puhkuse kompenseerimise kord.

Töötajale makstava põhipalga mõiste. Rakendatavad palgasüsteemid. Lisatasud ja nende rakendamise kord. Palga ja lisatasude arvutamise alused ja väljamaksmise kord. Lubatavad kinnipidamised palgast ja nende rakendamise kord. Ületunnitöö mõiste. Ületunnitöö kompenseerimine. Lisatasu minimaalsed määrad. Puhkepäevadel ja riigipühadel töötamise hüvitamise kord. Autojuhi ületunnitöö arvestuse erinevused.

Autojuhi tööga seotud ohtlikud olukorrad, ohud liikluses, auto hooldustöödel jms. Liikluseeskirja osa liiklusohutuse tagamisel. Töökaitse eesmärk ja olemus töövõtja elu ja tervise tagamisel. Töökaitsealase väljaõppe kohustuslikkus ja korraldamise alused. Tööandja ja töövõtja kohustused töökaitse osas. Võimalikud töövigastused, nende uurimise kord. Töövigastustest põhjustatud kahjude hüvitamise kord.

(1) Töövõtjate pensionikindlustus. Pensionifondi moodustamise alused. Töövõtja osa pensioni suuruse kujunemisel. Pensionile jäämise iga. Vanaduspension.

(2) Pensionide liigid.

(3) Pensionide määrad ja nende väljamaksmise kord.

Töövaidluste (individuaalsete ja kollektiivsete) lahendamise erikord. Tööõiguse valdkonnas tekkivate vaidluste lahendamise kord. Töövaidlusi lahendavad institutsioonid ja nende pädevus. Töövaidluste lahendamise käik.

(1) Praktiliste õppuste käigus õpetatakse tööõiguse valdkonnas vajaminevate avalduste praktilist koostamist

1) töölepingu tüüptingimused ja koostamine;

2) CV koostamine;

3) avaldus töövaidluse lahendamiseks pädevale organile.

(2) Dokumentide koostamisel esinevate puuduste väljaselgitamine ja analüüs.

(1) Taksojuhi tööks vajalikud põhiteadmised liikluspsühholoogia osas. Autojuhi tööd mõjutavad tegurid: tähelepanu, isiksuse eripärad (näiteks riskialdis käitumine, agressiivsus jne), väsimus, stress, alkohol, narkootikumid, erinevad haigused.

(2) Taksojuhi tööks vajalikud põhiteadmised teenindus- ja suhtlemispsühholoogia osas. Sõitjatepoolsed ootused taksojuhi kui teenindaja rollikohasele käitumisele. Sõitjate põhjendatud ja põhjendamatud nõudmised.

(3) Taksojuhi rollid ja rollikäitumise analüüs. Taksojuhi isikuomadused ja nende mõju rollikäitumisele. Suhtlemise põhioskused

1) oskuse elada sisse sõitja rolli;

2) kontaktide loomise ja säilitamise oskus;

3) veenmisoskus;

4) kehtestamisoskus;

5) läbirääkimisoskus.

(4) Sõitjate põhjendamatute, headele tavadele ja kommetele mittevastavate soovide ja nõudmiste paindlik ning võimalikult konfliktivaba lahendamine.

(5) Probleemsete sõitjate liigid

1) vanurid;

2) joobnud sõitjad;

3) välismaalased;

4) agressiivselt käituvad sõitjad.

(6) Suhtlemise erinevused sõltuvalt sõitude liigist

1) sõidud linna piirides;

2) sõidud pikematel marsruutidel;

3) sõidud tellimisvedudel.

(7) Takso tehnilise seisundi ja sõitjate salongi heakorra ning taksojuhi sõidustiili ja -võtete mõju teeninduskultuurile. Taksofirmade tuntuse ja reklaami mõju teeninduskultuurile.

(1) Piiratud liikumisvõimega inimeste õigused.

(2) Taksojuhi kohustused ja võimalused nende teenindamisel.

Praktilised õppused kontaktide loomise oskuse ning veenmisoskuse ja kehtestamisoskuse omandamiseks rollimängude abil. Tüüpiliste probleemsete olukordade läbimängimine, lahenduste leidmine ja nende analüüs.

(1) Taksode ehituse tundmaõppimisel tuleb lähtuda nende üldehituse ja tööpõhimõtete selgitamisest.

(2) Taksode tehnohoolduse tundmaõppimisel tuleb lähtuda kehtivatest tehnonõuetest.

(3) Firmateeninduse mõiste ja rakendamise kord.

(4) Eestis enamkasutatavate taksode margid ja mudelid. Sõiduautode liigitus ja lühiiseloomustus. Tehase poolt taksodeks ehitatud autode erinevused.

(5) Autode tehnojärelevalve süsteem ja rakendamise kord Eestis.

(6) Eestis kehtivate tehnonõuete aluseks olevad Euroopa Liidu normid ja nõuded

1) Euroopa Majandusühenduse direktiivid (EEC);

2) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (ECE) «Ratassõidukite ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavate varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise tingimuste kokkuleppe» reeglid.

(7) Autode VIN-koodid (tehasetähised) ja põhiandmed andmesildil. Nõutavad lisaseadmed ja -vahendid.

(1) Ottomootorite ja diiselmootorite liigitus ning lühiiseloomustus. Mootori töötsükkel, põhiliste mehhanismide ja süsteemide üldehitus ning töötamise põhimõte.

(2) Mootori jahutus- ja toitesüsteemi seadiste üldehitus ja töötamise põhimõte. Mootori jahutusvedelike margid, tähistus ja kasutamine.

(3) Mootoriõlide liigitus, nende kvaliteedinäitajad ning markeerimine. Õlide omadused ning nende muutumine töötamise käigus. Mootori toitesüsteemi ehitus ja hooldus.

(4) Nõuded mootori väljalaskesüsteemile. Mootori heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed.

(5) Kütusekulu optimeerimine.

(1) Sõiduautodel kasutatavate jõuülekannete liigitus ja tüübid. Rooli, siduri, käigukasti, kardaanülekande, peaülekande ja veosilla üldehitus ning töötamise põhimõte.

(2) Rooliratta vabakäigu normid. Rattalõtku lubatud suurused.

Piduri üldskeem ja selle osad. Erinevat liiki toimemehhanismidega pidurite töö põhimõte. Pidurite ehitus ja hooldus ning reguleerimisvõimalused. Mitteblokeerivate pidurite (ABS) tööpõhimõte. Pidurite rikked ja hooldus.

(1) Kerede tüübid ja ehitus. Nõuded klaasidele ja nende läbipaistvusele. Nõuded kere vastupidavusele ning välimusele. Peeglite paigutus ja reguleerimine.

(2) Üldnõuded auto rehvidele, nende tehnoseisund ja lubatud mustrisügavused. Rehvide valik, rehvide tähistamine koormusindeksi ja kiiruskategooria alusel. Nõuded taastatud rehvide kasutamisel. Nõuded talverehvide ja naastrehvide kasutamisel.

(1) Auto üldine elektrisüsteem ja selle osad: vooluallikad ja voolutarbijad. Autol kasutatavad põhilaternad (kaug- ja lähituled), nendele esitatavad nõuded. Põhitulede reguleerimine.

(2) Kasutada lubatud laternatüübid, nende ehitus ja tähistamine. Nõuded eesmiste ja tagumiste udutulede ehitusele, paigutamisele, reguleerimisele ja tähistamisele.

(3) Suunatuled, nende paigutus ja tähistamine. Gaaslahendusega lampide kasutamine ning nõuded.

(1) Sõidukile paigaldatavad satelliitpositsioneerimise seadmed. Tähiste ja tingmärkide tundmine. Satelliitpositsioneerimise seadme abil otsitava tänava ja objekti leidmine.

(2) Hädaabi kõne «e-call» süsteemi seadmed.

(1) Üldnõuded sõiduauto mõõtmetele.

(2) Lubatud suurimad pikkused, laiused ja kõrgused. Lubatud suurimad registrimassid. Lubatud suurimad teljekoormused vedavale ja mittevedavale teljele.

(1) Looduskeskkonda mõjutavad tegurid. Looduskeskkonna saastatuse põhjused ning teeliikluse osa atmosfääri üldsaastes. Kütuse, õlide, määrdeainete, erivedelike ning pesu- ja puhastusvahendite kahjulik mõju looduskeskkonnale.

(2) Heitgaasides sisalduvad kahjulikud ained ja ühendid ning nende mõju inimesele ja looduskeskkonnale. Heitgaasides sisalduvate kahjulike ainete ja ühendite piirnormid.

(3) Müranormid sõidukitele.

(4) Katalüsaatori otstarve auto mootori heitgaaside väljalaskesüsteemis. Katalüsaatorite tüübid ja tööpõhimõte.

(1) Transpordisüsteemi põhialused

1) vedude infrastruktuur – maanteed, terminaalid, sadamad, lennuväljad jms;

2) veovahendid – autod ja haagised, raudteeveerem, lennukid, laevad jms;

3) toetavad ja abistavad tegevusalad – autotehased, hooldus- ja remondiettevõtted, kütusetanklate võrk, kindlustusteenused, uurimine, info, koolitus jms;

4) vedude juhtimine ja korraldamine – veondusalane seadusandlus, administreerimine, maksusüsteem, kontrolli- ja järelevalvesüsteem.

(2) Eestis rakendatavad veoliigid

1) maanteeveod;

2) raudteeveod;

3) mereveod (ka veod siseveekogudel);

4) õhuveod;

5) kombineeritud veod (multimodaalsed ja intermodaalsed veod).

(3) Maanteevedudega seotud riiklikud, avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud institutsioonid.

(4) Taksovedude osakaal ühistranspordis.

(1) Eesti seadustega ettenähtud ettevõtluse vormid

1) äriühingud, sealhulgas riigi äriühingud;

2) mittetulundusühingud, nende liidud, sihtasutused ja fondid;

3) munitsipaalettevõtted;

4) välismaiste äriühingute filiaalid.

(2) Erinevate äriühingute liigid

1) täisühing;

2) usaldusühing;

3) osaühing;

4) aktsiaselts;

5) tulundusühistu;

6) füüsilisest isikust ettevõtja.

(3) Ettevõtete moodustamise, äriregistrisse kandmise ja maksuametis registreerimise kord. Juriidilise isiku ja füüsilise isiku mõiste.

(4) Ettevõtete juhtimise ja haldamise põhimõtted: juhatus, nõukogu, aktsionärid, osanikud, aktsionäride ja osanike üldkoosolek.

(5) Reisijateveo turule ja reisijateveo ametialale pääsemise tingimused. Tegevusload ja piirangud veonduses. Tegevuslubade väljaandmise kord.

(1) Omahinna mõiste ja selle kujunemine veonduses. Omahinna tulude ja kulude elemendid. Autojuhi osa omahinna kulude ja tulude kujundamisel.

(2) Autojuhtide ja teiste töötajate töötasu osa ettevõtte kulude üldises bilansis.

(3) Ettevõtte kasumi mõiste ja selle kasutamise võimalused. Kasumi jaotamine ettevõtte arendustegevuseks, laenude tasumiseks ja dividendide väljamaksmiseks.

(4) Ettevõtte arendamise finantseerimisallikad: omafinantseerimine, põhivara suurendamine, pangalaenud jne.

(5) Taustsüsteemi osatähtsus veondusettevõtte tegevuses. Füüsilisest isikust ettevõtja tulud ja kulud.

(6) Füüsilisest isikust ettevõtja poolt makstavad riiklikud maksud.

Praktilistel õppustel koostatav reisijateveo ettevõtte omahinna arvestus. Omahinna kulude ja tulude elementide analüüs ja omahinna alandamise võimaluste väljaselgitamine. Koostatakse füüsilise isiku kulude ja tulude arvestus. Kulude ja tulude analüüs ja maksude arvestamine.

(1) Taksoveo eeskiri. Taksoveo mõiste ja teeninduspiirkond. Kohaliku omavalitsuse organi osa taksoteeninduse korraldamisel.

(2) Taksoveoluba.

(3) Taksoveolubade väljaandmise kord.

(4) Taksoveolubade väljaandjad.

(5) Sõidukikaart.

(6) Taksoveolubade arvu piiramine jms.

Taksotunnused

1) taksomeeter, selle liigid, töötamise põhimõte, taatlemine ja adapteerimine ning kasutamine;

2) plafoon, selle kasutamine.

(1) Nõuded taksojuhile

1) riietus;

2) teenindustase (keeleoskus, suhtlemine, käitumine jms).

(2) Taksojuhi kohustused

1) tänavate ja teedevõrgu tundmine ning teenindamine lühemat teed mööda;

2) tariifide väljapanek ettenähtud kohas ja nendest kinnipidamine;

3) sõidu eest tasumist tõendava kviitungi väljastamine;

4) tagasipöördumine ettenähtud tegevuspiirkonda;

5) muud kohustused.

(3) Taksojuhi õigused eriolukorras

1) teenindamisest keeldumine;

2) ettemaksu nõue;

3) muud õigused.

(1) Sõitja kohustused.

(2) Sõitja õigused.

1) takso valimine peatuses;

2) väljaspool järjekorda takso saamise erijuhud;

3) muud õigused.

Tariifid taksoveol;

1) tariifi vabadus;

2) sõidu- ja ootetariifid;

3) öötariifid;

4) muud tariifid.

(1) Taksondusega seotud seadusandlus

1) äriseadustik;

2) kaubamärgiseadus;

3) hinna- ja tarbijakaitset puudutavad õigusaktid;

4) keeleseadus;

5) kodakondsusseadus;

6) kohalike omavalitsusorganite õigusaktid.

(2) Turvameetmed taksojuhi ja kliendi elu ning tervise kaitseks.

(1) Eesti kehtivad nõuded kindlustuse osas. Kindlustuse eri liikide puhul käsitletavad taksojuhte puudutavad küsimused. Vabatahtliku ja sundkindlustuse mõisted.

(2) Ülevaade Eestis tegutsevatest kindlustusseltsidest.

Elukindlustuse mõiste ja kindlustuslepingute sõlmimise kord. Kindlustusmaksud, nende sõltuvus isiku vanusest, tervisest, elukutsest. Hüvitiste maksmise kord surma või õnnetusjuhtumi korral. Sõitjate kindlustus.

(1) Kahjukindlustuse liigid

1) varakindlustus;

2) sõidukikindlustus (kasko);

3) veosekindlustus.

(2) Kahjukindlustuse sõlmimise kord, kindlustusmaksud, omavastutus. Kahjukindlustuse eritingimused, nende kajastamine kindlustuslepingus. Hüvitiste maksmise kord.

(1) Vastutuse kindlustamise mõiste, selle erinevus kahjukindlustusest.

(2) Vastutuse kindlustus autoveonduses

1) liikluskindlustus;

2) rahvusvaheline liikluskindlustus (roheline kaart).

(1) Liikluskindlustuse kohustuslikkus, kindlustuslepingu sõlmimise kord. Kindlustuslepingute liigid. Kindlustusmaksud, nende sõltuvus auto- ja taksojuhi omadustest. Liiklusõnnetusel tekkida võivad kahjud

1) isikukahjud;

2) varakahjud.

(2) Liiklusõnnetuse vormistamine: blanketi «Teade liiklusõnnetusest» täitmise kord. Liiklusõnnetusest teatamine. Politsei poole pöördumist nõudvad juhud. Isiku- ja varakahjude hüvitamine. Kahjude hüvitamise piirmäärad.

Praktiliste õppuste käigus täidetakse liiklusõnnetuse puhul vajalik blankett «Teade liiklusõnnetusest». Blanketi täitmise variandid

1) süüdi on üks liiklejaist;

2) süüdi on mõlemad liiklejad;

3) süüdi on välismaalasest osapool;

4) süüdlane põgenes õnnetuskohalt.

Eestis kehtivad seadused, mis reglementeerivad autojuhi kui suurima ohu allika valdaja vastutuse. Kõigi seaduste juures tuleb käsitleda põhiliselt taksojuhte puudutavaid ning praktilises töös esilekerkivaid olukordi.

(1) Süüteo mõiste, süüteo koosseis, liigid, karistuse liigid ja määrad.

(2) Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused, lisakaristused, muud mõjutusvahendid.

(3) Liiklusalased kuriteod.

(4) Kuriteo uurimisega tegelevad organid. Kohtud, nende liigid ja astmed. Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord.

(5) Kuritegude tõkestamine.

(6) Illegaalne sisseränne.

(1) Väärteo mõiste. Väärteo eest kohaldatavate karistuste liigid

1) rahatrahv-põhikaristus;

2) arest-põhikaristus;

3) sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine-lisakaristus.

(2) Väärteod

1) tööõiguse ja tervishoiu valdkonnas;

2) liikluse valdkonnas;

3) muudes valdkondades.

(3) Väärtegude kohtuvälised menetlejad, karistuste rakendamine. Menetlus rahatrahvide, aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamisel.

(1) Liiklusohutus alaste teadmiste täiendamine

1) liiklusreeglite kinnistamine ja süvendamine;

2) mitmesuguste liiklusolukordade analüüs ja hindamine;

3) riske vältiva käitumisviisi kujundamine.

(2) Juht ja sõiduk erinevates liiklusolukordades

1) teisi liiklejaid ja ümbritsevat looduskeskkonda arvestava hoiaku kujundamine;

2) piisava ohutunde kasvatamine asjatu riski vältimiseks liikluses;

3) vajalike oskuste analüüsimine ja nende arendamine võimalike ohuolukordade ennetamiseks;

4) ohutu, sujuva ja keskkonnasäästliku sõidumaneeri kujundamine;

5) tegutsemine liiklusõnnetuste ajal.

(1) Ühe veoliigi ametikoolituse läbinud ja vastavat tunnistust omavale isikule teise veoliigi ametikoolituse õppekava koostamisel võib koolitusasutus arvestada isiku poolt juba läbitud teemadega ja koostada sellest tulenevalt lühendatud õppekava.

(2) Isik, kes taotleb või kellele on antud C-, D-kategooria auto või CE-kategooria autorongi juhtimisõigus seoses teenistusülesannete täitmisega kaitsejõududes või kes omab nende kategooriate sõidukite juhtimisõigust alla kahe aasta, võib ametikoolituse tunnistuse saada kiirendatud ametikoolituse õppekava edukal läbimisel määruses kehtestatud korras.

(1) Enne määruse jõustumist antud tunnistus kehtib 5 aastat selle väljastamisest, kuid mitte kauem kui 2011. aasta 1. septembrini.

(2) Kehtiva tunnistuse omanikul on õigus avalduse alusel vana vormi kohane tunnistus ümber vahetada ARK-s, esitades selleks vana tunnistuse ja väljavõtte koolitaja eksami protokollist.