Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse riikliku koolitustellimuse leping nr 3.4-4/949 — RTL, 46, 642

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse riikliku koolitustellimuse leping Tartu, 29. mai 2008. a nr 3.4-4/949 Käesolev riikliku koolitustellimuse leping (edaspidi leping) on sõlmitud 29. mail 2008. aastal Tartus. Haridus- ja Teadusministeerium, kes tegutseb Eesti Vabariigi nimel, (edaspidi ministeerium) minister Tõnis Lukase isikus, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ning Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus kui Eesti Infotehnoloogia Kolledži pidaja (edaspidi rakenduskõrgkool) juhatuse liikme Kalle Tammemäe isikus, kes tegutseb põhikirja alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool), tuginedes «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 27 lõikele 1 ja kooskõlas «Ülikooliseaduse» § 131 lõikega 2, sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas. 1. Lepingu dokumendid 1.1. Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 1.2. Lepingule lisatakse sõlmimisel järgmine lisa: 1.2.1. Lisa 1 – 2008. aastal ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus Eesti Infotehnoloogia Kolledži lõpetajatele. 2. Lepingu eesmärk ja ese 2.1. Lepingu eesmärk on määratleda poolte õigused ja kohustused ministeeriumipoolse riikliku koolitustellimuse esitamisel rakenduskõrgkoolile ja selle täitmisel. 2.2. Lepingu esemeks on ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus rakenduskõrgharidusõppe lõpetajatele. 3. Poolte kohustused lepingu täitmisel 3.1. Rakenduskõrgkool kohustub: 3.1.1. looma lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks vajaliku arvu õppekohti positiivselt akrediteeritud õppekavade alusel vastavalt lisa(de)s esitatule; 3.1.2. tagama Eesti Infotehnoloogia Kolledži lõpetajate arvu vastavalt lepingu lisa(de)s toodud tabeli(te) veerus esitatule ning lepingu punktile 4.2; 3.1.3. mitte muutma õppekava struktuuri (välja arvatud juhul, kui see parandab õppe kvaliteeti ja kooskõlastatult ministeeriumiga) ning langetama õppekava alusel läbiviidava õppe kvaliteeti ja teiste rakenduskõrgkooli normdokumentidega kehtestatud nõudeid lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohal õppivatele üliõpilastele; 3.1.4. tagama õppekava ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli aluseks nende suhtes positiivsete akrediteerimisotsuste tegemisel ning arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks; 3.1.5. mitte nõudma riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal esmakordselt õppivatelt üliõpilastelt täiendavat õppeteenustasu (tasu üliõpilase õpetamiseks tehtavate otseste ja kaudsete kulude katteks) õppekava mahu ulatuses nominaalse õppeaja jooksul. 3.2. Ministeerium kohustub finantseerima lepingu lisa(de)s määratud lõpetajate arvule vastava arvu õppekohti vastava õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õppekava nominaalkestuse jooksul «Rakenduskõrgkooli seaduses» ning käesolevas lepingus ettenähtud alustel ja korras. 4. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimine ja õppe nominaalkestus 4.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohti finantseeritakse vastava õppe õppekohtade arvestusliku maksumuse ulatuses nominaalse õppeaja jooksul igal aastal summas, mis leitakse lepingu lisa(de)s ettenähtud lõpetajate arvu ja õppevaldkonnale, vajadusel õppesuunale või erandina õppekavale kehtestatud koefitsiendi (lisa(de)s viies veerg) ning õppetasemele vastava õppekoha baasmaksumuse korrutisena. Vastuvõtuaastal on finantseerimise maht 1/3 aastasummast ja lõpetamise aastal 2/3 aastasummast. 4.2. Kui lisa(de)s osundatud aastal on lõpetanute arv väiksem lepingu konkreetses lisas määratletud arvust ning lepingu mittetäitmise põhjuseks on vastaval aastal õppima asunud üliõpilase surm, kaitseväeteenistus või akadeemiline puhkus tervislikel põhjustel, arvatakse nende üliõpilaste arv maha lepingu lisas toodud lõpetajate arvust. Viimasel kahel juhtumil nihkub lepingus määratud lõpetamise aeg õppetööst eemal viibitud aja võrra edasi. 4.3. Juhul kui Eesti Infotehnoloogia Kolledži lõpetanute arv on väiksem lepinguga ja lepingu lisaga määratud lõpetajate arvust, on ministeeriumil õigus sellele järgneva aasta riikliku koolitustellimuse esitamisel rakenduskõrgkoolile riikliku koolitustellimuse finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest iga puudu jäänud lõpetaja õpetamiseks tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus. 5. Õppekoha baasmaksumus ja õppevaldkonna koefitsiendid 5.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks ning õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavade koefitsiendid kinnitab Vabariigi Valitsus. 5.2. Õppekoha baasmaksumus sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi. Üliõpilase õpetamiseks tehtavate kulutuste hulka arvatakse kõik otsesed kulutused õppetööle (õppejõudude ja abipersonali tööjõukulud, jooksvad kulutused õppevahenditele jms), samuti kaudsed kulutused administratsiooni ja tugiteenistuste ülalpidamiseks ning õppetööga otseselt ja kaudselt seotud ruumide ja seadmete jooksvate kulude katteks. 6. Riigieelarvest raha eraldamise kord 6.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimiseks ettenähtud raha eraldatakse rakenduskõrgkoolile ministeeriumi eelarve kaudu järgmiselt: 6.1.1. 1/3 ulatuses vastava aasta riikliku koolitustellimuse mahust hiljemalt 15. oktoobriks; ning 6.1.2. 2/3 ulatuses vastava aasta riikliku koolitustellimuse mahust hiljemalt 15. veebruariks. 7. Teated 7.1. Ministeeriumi ja rakenduskõrgkooli vahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti. Teate peab esitama selleks volitatud isik. 7.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 7.2.1. teade on üle antud allkirja vastu; 7.2.2. teade on saadetud riikliku postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise poole lepingus sätestatud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva. 7.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni, faksi või elektroonilise posti teel. 8. Vastutus 8.1. Pool vastutab lepingus ja selle lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab teisele poolele oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju. 8.2. Pool ei vastuta teise poole ees ning ei kanna kohustust hüvitada tekkinud kahju, kui lepingu mittekohane täitmine tuleneb teise poole lepingu mittekohasest täitmisest või kui see on tingitud vääramatust jõust. 9. Vaidluste lahendamise kord 9.1. Kõik vaidlused, mis tekivad poolte vahel seoses lepingu ja selle lisade täitmise, muutmise või lõpetamisega, lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. 9.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus ministeeriumi asukoha halduskohtus. 10. Lepingu ja selle lisade muutmine ja täiendamine 10.1. Lepingu ja selle lisade muutmine või täiendamine toimub ainult ministeeriumi ja rakenduskõrgkooli kirjalikul kokkuleppel. Lepingu ja selle lisade muudatused ja täiendused on kehtivad vaid juhul, kui need vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla ministeeriumi ja rakenduskõrgkooli selleks volitatud isikud. 10.2. Kui üks pool esitab teisele poolele lepingu või selle lisade muutmiseks kirjaliku ettepaneku, peab ettepaneku saaja sellele vastama kahekümne (20) tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. 11. Vääramatu jõud 11.1. Pooled vabanevad vastutusest lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise tõttu, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, mis antud olukorras olid vältimatud ja/või poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei- ja/või sõjaväeoperatsioonid, liiklus- ja ilmastikuolud jm loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mida rahvusvaheline praktika tunnustab vääramatu jõuna. 11.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva võimaliku kahju tekkimise vältimiseks. 11.3. Vääramatu jõu esinemisel pikeneb leping aja võrra, mille jooksul pooled ei saanud vääramatu jõu tõttu oma kohustusi täita. 12. Lepingu jõustumine, kehtivus ja lõpetamine 12.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast lepingu Riigi Teatajas avaldamist ja kehtib kuni pooled on kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud. 12.2. Lepingu lõpetamisel kohustuvad pooled täitma lepingujärgsed kohustused lepingu lisades fikseeritud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade osas. 12.3. Lepingu poolel on õigus leping üles öelda, kui teine pool on lepingulist kohustust rikkunud ega ole rikkumise kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldanud. 12.4. Ministeerium ja rakenduskõrgkool võivad lepingu igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel. 13. Lõppsätted 13.1. Käesoleva lepinguga seotud informatsiooni vahetamiseks nimetavad pooled oma kontaktisikud lepingu punktis 14. 13.2. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad ministeerium ja rakenduskõrgkool Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 13.3. Käesolev leping on sõlmitud kahes (2) eestikeelses eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks (1) eksemplar. 14. Poolte rekvisiidid ja allkirjad 14.1. Ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium reg nr: 70000740 aadress: Munga 18, 50088 Tartu telefon: 7350 210 faks: 7350 220 kontaktisik: kõrghariduse osakonna juhataja 14.2. Rakenduskõrgkool: Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus reg nr: 90005872 aadress: Raja 4c, 12616 Tallinn telefon: 6285 800 faks: 6285 801 kontaktisik: jurist-personalijuht Raili Reimer, 6285 821 ak: 10220009433011 Ühispangas ................................. ......................................... Tõnis Lukas Kalle Tammemäe Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse vahel sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepingu lisa 1 2008. aastal ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus rakenduskõrgkooli lõpetajatele 1. RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPPE LÕPETAJAD 2011. a Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Loodus- ja täppisteadused Arvutiteadused 100 2,1 3 kokku: 100 Ministeerium: Rakenduskõrgkool: ..................................... ..................................... Tõnis Lukas Kalle Tammemäe