Iisaku Vallavolikogu — Iisaku Lasteaia Kurekell arengukava — KO, 98, 1394

Määrus kehtestatakse «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 91 lõike 3 alusel, arvestades lasteaia pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu arvamust ning kooskõlas Iisaku Vallavolikogu 21.12.2006.a määrusega nr 26 kinnitatud «Iisaku valla arengukava muutmine» tegevuskavas püstitatud ülesannetega. § 1. Kinnitada Iisaku Lasteaia Kurekell arengukava aastateks 2008-2010 (lisa määruse juures). § 2. Määrus jõustub 01.mail 2008.a Volikogu esimees Vello TAAR LISA Iisaku Vallavolikogu 24.04.2008.a määruse nr 7 juurde IISAKU LASTEAIA KUREKELL ARENGUKAVA 2008-2010 1. SISSEJUHATUS Iisaku Lasteaia Kurekell arengukava on dokument, mis määrab lasteaia arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ja arengukava uuendamise korra. Arengukava aluseks on «Koolieelse lasteasutuse seadus», Iisaku valla arengukava ja Iisaku Lasteaia Kurekell õppekava. Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2008 - 2010. Õppekava on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks ning vastab alushariduse raamõppekavale. Arengukava peamiseks eesmärgiks on tagada õppe- ja kasvatustöö vastavus riikliku õppekava nõuetele, pedagoogilise personali areng ning lasteaia kujunemine võimalikult soodsaks õpi- ja arengukeskkonnaks. 2. OLUKORRA KIRJELDUS 2.1. Üldandmed Aadress: Tartu mnt 56, Iisaku alevik, Ida-Virumaa Telefon: 337 2741 E-mail: kaarin.kask@iisakuvv.ee Teeninduspiirkond: Iisaku valla haldusterritoorium (kinnitatud Iisaku Vallavolikogu 22.11.2000.a määrusega nr 114) Lasteaia pidaja: Iisaku Vallavolikogu Õppekeel: eesti keel Lahtiolek: 10,5 tundi (7.30-17.30; valverühm 17.30-18.00) 2.2. Ülevaade lasteaia ajaloost Iisaku lasteaed alustas tööd 1962.aastal Iisaku Sovhoosi Lastepäevakoduna. Lasteaia esimeseks juhatajaks oli Juta Lomp.Lasteaed asus kohal, kus kunagi paiknes Iisaku kihelkonnakoolimaja. 1963. aastal vahetus juhataja, uueks juhatajaks sai Agnessa Kask. 1965. aastal asus juhatajana tööle Aino Puhidinskaja, kes jäi lasteaeda juhtima pikkadeks aastateks. Lasteaed tegutses 3-rühmalisena, pidevalt valitses kohtade puudus. 1968. aastal avati Iisakus veel teinegi lasteaed – Alutaguse Metsamajandi Lasteaed. 1986. aastal lasteaiad ühinesid vastvalminud uude majja. Lasteaed hakkas kandma nime Kurekell. Tegutsemist alustati ööpäevase lasteaiana, 6-rühmalisena ja 100 lapsega. Lasteaed kuulus küll endiselt Iisaku sovhoosile, kuid lasteaias hakkasid käima kõik Iisaku ja selle lähiümbruse lapsed. 1990. aasta kujunes lasteaiale keeruliseks ajajärguks – sovhoosi likvideerimine, majanduslikud raskused ja laste arvu vähenemine põhjustasid töötajate koondamise ning lasteaiahoone pooltühjaks jäämise. 1991. aastast tegutseb lasteaed Iisaku valla allasutusena. Lasteaia vabadesse ruumidesse asus 1995.aastal Iisaku Vallavalitsus. Tasapisi hakkas laste arv lasteaias tõusma. 2002. aastast tegutseb lasteaed 4-rühmalisena, ruumipuuduse tõttu asub koolieelne rühm nüüdIisaku Gümnaasiumi ruumides. 2006. aastal valiti konkursi tulemusena uueks lasteaia juhatajaks Kaarin Kask. 2.3. Hetkeseisu analüüs Iisaku Lasteaed Kurekell (edaspidi lasteaed)onvalla omandil põhinev koolieelne lasteasutus, mis võimaldab hoidu ja alushariduse andmist nii Iisaku valla kui ka lähiümbruse valdade lastele. Lasteaed on loodussuunitluse, säästliku mõtteviisiga ja TEL-võrgustikuga liitunud lasteasutus. Lasteaia õppekava on seotud kodukoha omapära ja kultuuriga, kus lasteaiategevuspõhineb pikaajalistel traditsioonidel. Õppimise alusena väärtustatakse lapse omaalgatuslikku tegevust ja mängu. Lasteaia õppe- ja kasvatustöö üldeesmärk on toetada laste igakülgset arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Lasteaed tegutseb 1986.aastal valminud tüüpprojekti järgi ehitatud 140-kohalises lasteaiahoones. Praegusel hetkel jagab lasteaed maja Iisaku Vallavalitsusega. Lapsed Lasteaia hoones tegutseb 3 rühma, ruumipuudusel paikneb 4.rühm Iisaku Gümnaasiumi ruumides. Riikliku järelevalve 17.11.2006 õiendis nr 1.2-22/3879 tehti ettepanek lasteaia omanikule kaaluda võimalust koolieelikute rühmale ruumide leidmiseks lasteaia hoones.Lasteaed pakub kohti 74 lapsele, hetkelon nimekirjas 62 last, nendest 54 on Iisaku valla lapsed ja 8 teistest valdadest pärit lapsed. Vene keelt kõnelevaid lapsi käib lasteaias 3. TABEL 1. LASTEAIA RÜHMADE KOMPLEKTEERIMINE RÜHM LASTE VANUS SEADUSEGA LUBATUD LASTE ARV SÕIMERÜHM «LEPATRIINUD» 1,5 – 3 14 II RÜHM «SIPELGAD» 3 – 4-5 20 III RÜHM «JAANIUSSIKESED» 5 – 6 20 IV RÜHM «MESIMUMMID» 6 – 7 20 TABEL 2. PROGNOOSITAV KOOLIMINEJATE ARV AASTATE LÕIKES AASTAARV KOOLIMINEJAD 2008 17 2009 11 2010 14 2011 7 2012 10 2013 18 2014 10 Personal Lasteaia personal on püsiv ja erialase haridusega. Lasteaias on 16 töötajat, neist 8 lasteaiaõpetajat ja 4 õpetaja abi. Rühmaõpetajate arvelt on täidetud ka muusika- ja liikumisõpetajate kohad. Lepinguliselt töötab lasteaias logopeed. Lasteaia majandamisega tegelevad majaperenaine, majahoidja ja pesukorraldaja. Lasteaeda juhib juhataja. Kõrgharidus on 4-l õpetajal, kesk-eriharidus 3-l ja üks õpetaja ning õpetaja abi omandavad kõrgharidust. Lasteaiaõpetajate keskmine vanus on 43 aastat, keskmine pedagoogiline staaž on 26 aastat. Kasvukeskkond Eelarve Lasteaia rahastamine toimub valdavalt Iisaku valla eelarvest. Lastevanemate poolt tasutav osalustasu on Iisaku Vallavolikogu 23.11.2006.a määruse nr 24 kohaselt 8% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus ühe lapse kohta (2008. aastal 348 krooni kuus, v.a. üks kollektiivpuhkuse kuu), sellele lisandub toiduraha (2008. aasta alguses toiduraha summa sõimerühmas 14 krooni, aiarühmas 15,50 krooni). Eelarve maht viimastel aastatelon olnud järgmine(kroonides): 2005 1 576 788 2006 1 396 067 (ei ole võrreldav – söökla likvideerimine) 2007 1 989 330 kasv 42 % 2008 2 294 900 kasv 15 % Eelarve ressurssidest 60,5% kulub töötasudeks, 29% ülalpidamiskuludeks, 1,5% koolituskuludeks (2 % personalikuludest). Lasteaiasonkäivitunud otsekorraldussüsteem lastevanematele osalustasude ja toiduraha maksmisel. Õue-ala Lasteaed asub Iisaku valla keskuses – Iisaku alevikus. Lasteaia territooriumi kogupindala on 9715 m², sellest hoone alust pinda 651 m². Seega jääb õuepinda ühe lapse kohta mitmeid kordi soovitatust rohkem. Õueala on avar ja heakorrastatud, eemaldatud on ohtlikud atraktsioonid. Juurde on paigaldatud uus linnak ja ronila, rajatud liikumisväljak, parandatud katusealused. Renoveerimisootel on piirdeaed, sõimerühmale mõeldud eraldi õueala. Kaugemas perspektiivis on kavandatud õueala kõnniteede renoveerimine, samuti tänaseks pooleldi amortiseerunud mängupaviljonide lammutamine ja ühe polüfunktsionaalse mängupaviljoni ehitamine, mida saaks vajadusel kasutada ka suvelavana ja õuesõppe läbiviimiskohana. Hoone Lasteaia hoone valmis 1986. aastal 6-rühma jaoks. Üldjoontes on hoone samasugusena säilinud tänaseni. Käesolevaks ajakson remonditud lasteaia katus, maja esiküljel katusealune, hoones renoveeritud aknad, saali ning rühmade magamis- ja söögitubade põrandad. Lasteaiahoone vajab hädasti kapitaalremonti, kuna sellisel kujul ei ole juba ammu tagatud tervisekaitse- ja päästeameti, samuti töökaitse poolt püstitatud nõuded. Tingimuste kaasajastamiseks ja parandamiseks on vajalik renoveerida vee- ja kanalisatsioonisüsteem, elektrisüsteem ja valgustus, samuti rühmade abiruumid. Väljavahetamist nõuavad välisuksed, samuti puudub nõutav tuletõrje- ja valvesüsteem. Vallavalitsusel on valmimas hoone renoveerimise projekt. Vahepealse laste arvu järsu langusega seoses kohandati 1/3 lasteaiast vallavalitsuse tarbeks, sel põhjusel asub koolieelikute rühm olude sunnil Iisaku Gümnaasiumi ruumes. Viimane asjaolu õppe- ja kasvatustöö ladusamale organiseerimisele kasuks ei tule, kuid esialgu ei ole muutusi ette näha. Sisustus Lasteaia põhihoones asuvates rühmades on olemas uued puidust voodid, toolid-lauad. Vajaka jääb nukunurgamööblist, riiulitest rühmades, samuti on ajale jalgu jäänud õpetajate töökohad. Probleemneon laste garderoobide sisustus, kus puuduvad igasugused kapid, s.h tervisekaitseinspektsiooni poolt nõutud riiete kuivatuskapid. Tunduvalt kehvem mööbliga varustatus on gümnaasiumihoones paikneval koolieelikute rühmal, kes peab leppima vanade ja neile kohandatud mööbliesemetega. Õppevahendid Esmased vahendid õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks on olemas. Õppekava eesmärkidest lähtuvalt on kaardistatud uuendamist ja täiendamist nõudvad vahendite vajadused. 2.4. SWOT – analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED - logistiliselt hea asukoht; - arenemisvõimeline, haritud, püsiv kaader; - tugevad traditsioonid; - lapse arengut soodustav kasvukeskkond; - loodussuunitlusega ja tervislikke eluviise väärtustav õppekava; - uuendatud mänguvahenditega õueala; - sõbralik lapsekeskne töökeskkond ja hea meeskonnatöö; -­ osaline ruumikitsikus; - rahaliste ressursside piiratus; - kap.remondi vajadus (avariiohtlikud vee- ja elektrisüsteem jne.) - personalile elementaarsete hügieenivõimaluste puudumine; - tervishoiutöötaja puudumine; - omavalitsusel puuduvad kriteeriumid, mille alusel hinnata lasteaia töö tulemuslikkust ja kujundada eelarve; - parkimisvõimaluste piiratus; VÕIMALUSED OHUD - koostöö suurendamine; - uute koostööpartnerite otsimine ja leidmine; - osalemine erinevates projektides; - õpikeskkonna järjepidev kaasajastamine; - töötajate motivatsiooni tõstmine; - lasteaia oma palgajuhendi väljatöötamine; - beebikooli taaskäivitamine. - laste sündivuse vähenemine; - teiste elualade parem tasustamine; - pedagoogide töö vähene tunnustamine; - bürokraatia kasv; - riskiperede arvu suurenemine. 3. LASTEAIA PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. Missioon Lasteaed on loodussuunitlusega, avatud lasteaed, mis on mängumaaks lapsele, partneriks lapsevanemale lapse arendamisel ja kooliks ettevalmistamisel. 3.2. Visioon Lasteaed on kodukoha kultuuri ja traditsioone hoidev ja kandev kvaliteetset alusharidust pakkuv lasteasutus, mis koostöös peredega kujundab lastes tervislikku ellusuhtumist ja valmisolekut igapäevaeluks. 3.3. Lasteaia arenduse valdkonnad Strateegiline juhtimine Lasteaias toimub süstemaatiline arendustegevus.Lasteaia arendustegevuse aluseks on arengukava. Lasteaia arengukava määrab lasteaia visiooni lapse arengust lähtuvalt, lasteaia personali strateegilised eesmärgid, õppeaastate prioriteedid ning arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused toetavad ja tagavad strateegiliste eesmärkide saavutamise. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse lasteaias järjepidevalt sisehindamise tulemustest. Aasta tegevuskavas kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise ning aasta tegevuskava kavandamisel lähtutakse sisehindamise tulemustest ja arengukavast. Sisehindamine tagab lasteaia eesmärgistatud tegevuse.Sisehindamise käigus analüüsitakse lasteaia põhitegevuste tulemuslikkust.Sisehindamisetulemusedon aluseks lasteaia tegevuse parendamisel.Sisehindamine lasteaias tagab personali õiguspärase tegevuse ning ressursside otstarbeka kasutamise.Lasteaia juhataja kaasab enesehindamisse sidusgrupid. Personali juhtimine ja koostöö Personali täiendkoolituse kavandamine lasteaias tuleneb arengukava strateegilistest eesmärkidest.Täiendkoolituse vajadustulenebsisehindamise tulemustest. Väljatöötamisel on personali tunnustamissüsteem. Pedagoogiline personal osaleb lasteaia põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel.Lasteaed on peredele avatud.Informatsiooni liikumine sidusgruppide vahel on lasteasutuses süsteemne. Kasvukeskkonna kujundamine Lasteaia personal on kujundanud lasteaias vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna. Lasteaed on valikuid võimaldav, õppe- ja loovmängu vahendid on mitmekesised ja lastele kättesaadavad. Lasteaias on olemas alternatiivsed õppevahendid ja –materjalid. Igal lapsel on töökoht vastavalt tema kasvule ja hariduslikule erivajadusele. Lasteaia õppe- ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ja lasteaia maa-ala on heakorrastatud. Lasteaias on pedagoogidel võimalused IT-vahendite kasutamiseks. Õpetamine ja kasvatamine Lasteaia õppekava üldosa on koostatud lasteaia eesmärkidest lähtuvalt ning kajastab lasteaia eripära. Lasteaia õppekava arendamisel lähtutakse õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist. Rühmade õppe- ja kasvatustegevuse plaanide koostamisel lähtuvad pedagoogid laste eripärast. Lasteaia pedagoogid on kutsealaselt pädevad.Pedagoogid kujundavad lastes õppima õppimise oskusi, koostööoskusi ning suunavad õpilasi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Pedagoogid valivad õpetamisstrateegiad ja õpetamismeetodid lähtuvalt laste individuaalsusest. Lapsed on aktiivsed õppijad.Mäng on õppe- ja kasvatusprotsessi olulisem osa. Laste toetamine Lasteaias on toimiv õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem.Lasteaias rakendatud tugisüsteemid tagavad laste toetamise. Lastele ja lapsevanematele on kättesaadav spetsialisti nõustamine. Lasteaias lähtutakse tugisüsteemide korrigeerimisel nende mõjususe analüüsist. Haridustulemuse saavutamine Laps omandab individuaalsetest võimetest lähtuvalt raamõppekavas etteantud pädevused.Toimub laste koolivalmiduse hindamine. 4.STRATEEGILINE TEGEVUSKAVA 2008 - 2010 4.1. Strateegiline juhtimine Indikaator : Arengukava Eesmärgid: 1. Lasteaia arengukavasse on vastavalt parendustegevustele sisse viidud muudatused 2. Arengukava on valla koduleheküljel kättesaadav erinevatele huvigruppidele Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee- rimise allikas Vastutaja 1. Arengukava uuendamine Uuenenud arengukava x x x eelarve juhataja 2. Arengukava kajastamine valla kodulehel Arengukava on kodulehel x x x Indikaator : Aasta tegevuskava Eesmärgid: 1. Aasta tegevuskava koostamisel arvestatakse eelmise aasta õppe-kasvatustöö analüüsi aruannet 2. Tegevuskava koostamisse on kaasatud personal töögruppide koosolekute näol Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee- rimise allikas Vastutaja 1. Töögruppide koosolekud Protokollid x x x eelarve juhataja 2. Aasta tegevuskava koostamine ja kinnitamine Käskkirjaga kinnitatud parandusette- panekuid arvestav tegevuskava x x x eelarve juhataja 3. Lasteaia õppe- kasvatustegevuse ning majandusliku tegevuse analüüs Aasta aruanne x x x eelarve juhataja Indikaator : Sisehindamine Eesmärgid:1. Sisehindamise regulaarseks ja süsteemseks muutmine 2. Enesehindamise kaudu lasteasutuse õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi hindamine Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee-rimise allikas Vastutaja 1. Sisehindamissüsteemi väljatöötamine Kinnitatud sisehindamise kord x eelarve juhataja 2. Pedagoogide eneseanalüüs ja enesehindamine Aruanded x x projektid juhataja 3. Rühma töö analüüs Aruanded x x x eelarve juhataja 4. Juhtimistegevuse (tugitegevuse) ja õppe- kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüs Aruanded x x x eelarve juhataja 5. Sisehindamine SH aruanne eelarve juhataja 4.2. Personali juhtimine ja koostöö Indikaator: Personali arendamine Eesmärgid: 1. Personali koolitus toimub aastaeesmärgist ja sisehindamise tulemustest lähtuvalt 2. Arenguvestlused on saanud arendustegevuse loomulikuks osaks 3. Toimib personali tunnustamis- ja motiveerimissüsteem Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee-rimise allikas Vastutaja 1. Koolituskava väljatöötamine Koolituskava x x x eelarve juhataja 2. Personali tunnustamise süsteemi loomine (sh rahalise fondi taotlemine eelarvesse) Tunnustamise süsteem x x eelarve projektid juhataja 3. Koolitused Aruanded, tunnistused x x x eelarve projektid juhataja 4. Ametikohtade loomine 0,5 logopeed 0,25 med.õde Ametikohtadel rahaline kate eelarves x x x x x eelarve juhataja 5. Arenguvestluste läbiviimine töötajate seas Aruanne x x x eelarve juhataja Indikaator : Koostöö lastevanematega ja teiste huvigruppidega Eesmärgid: 1. Lastevanemad on teadlikud lasteaia eesmärkidest ja kaasatud lasteasutuse tegemistesse 2. Suurenud on hoolekogu otsustuste osa lasteaia probleemide lahendamisel 3. Läbi erinevate projektide on hangitud lisaraha ühisürituste korraldamiseks Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee-rimise allikas Vastutaja 1. Lastevanemate kaasamine tegevuskavade koostamisele Erinevad küsitlused x x x eelarve juhataja 2. Lastevanemate nõustamine: loengu organiseerimine vanematele vähemat kord õppeaastas Koolitus lastevanematele kindlal teemal x x x eelarve juhataja 3. Ühisüritused lastevanematega -tähtpäevad -matkad -perespordi- päevad x x x eelarve juhataja 4. Hoolekogu kaasamine lasteaia töö planeerimisel ja probleemide lahendamisel Hoolekogu otsustuste suurenenud osakaal x x x eelarve juhataja 5. Koostöö valla teiste (haridus) asutustega Ühised üritused/ õppepäevad x x x eelarve ja projektid juhataja 6. Uue lasteaeda ja kodukorda tutvustava voldiku väljatöötamine Voldik lastevanematele x eelarve juhataja 7. Ankeetküsitluse läbiviimine vanemate rahulolu selgitamiseks Kokkuvõte vanemate rahulolu tulemustest x x x eelarve juhataja 8. Projektide kirjutamine Rahastatud projektid x x x 4.3. Kasvukeskkonna kujundamine Indikaator : Turvalisus Eesmärgid: 1. On analüüsitud töö- ja kasvukeskkonda 2. Toimunud on töö- ja kasvukeskkonna parendamine Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee- rimisallikas Vastutaja 1. Lasteaiatöötajate esmaabialaste teadmiste tõstmine läbi koolituse Koolitustõendid x x x eelarve juhataja 2. Tööohutusalase koolituse läbiviimine Registreerimisleht allkirjadega x x x eelarve juhataja 3. Töötajate riskianalüüsi teostamine Riskianalüüs x x x eelarve juhataja 4. Töötajate tervisekontrolli läbiviimine Perearsti tõend x x x juhataja Indikaator :Ruumid ja maa-ala Eesmärgid: 1. Laste eripära ja erivajadusi arvestav turvalise kasvu- ja mängukeskkonna arendamine Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee-rimise allikas Vastutaja 1. Lasteaia elektri- ja valgustussüsteemi uuendamine Tervisekaitse- nõuetele vastav valgustiheduse väärtus x eelarve projektid KOV juhataja 2. Sõimerühma trepikoja remont Tervisekaitse- nõuetele vastavad ruumid x x eelarve juhataja 3. Õuepoolse varikatuse renoveerimine Varikatus vastab ohutusnõuetele x eelarve KOV juhataja 4. Laste riiete kuivatuskappide ostmine (3 tk.) Tervisekaitse- nõuetele vastavus tähtaeg x x eelarve juhataja 5. Olemasolevate õuevahendite turvalisuse tagamine Lasteaia mänguväljaku ahendid/ ehitised on turvalised x x x eelarve juhataja 6. Automaatse tulekahjusignalisatsiooni paigaldus Päästeameti nõuetele vastavus tähtaeg eelarve KOV juhataja 7. Turvavalgustuse paigaldus Päästeameti nõuetele vastavus tähtaeg x x eelarve KOV juhataja 8. Suitsu- ja tulekindlad uksed Päästeameti nõuetele vastavus tähtaeg x x eelarve juhataja KOV 9. Turvavahendite kasutamine Kiivri, helkuri, helkurvesti kasutamine x x x eelarve projektid juhataja 10. Lasteaia õueala vahendite ja piirdeaia uuendamine Õueala pakub mitmekesiseid tegutsemis- võimalusi Õuealal on uus aed x x x eelarve juhataja KOV 11. Rühmaruumide pesuruumide ja san.sõlmede renoveerimine koos inventari vahetusega Tervisekaitse- nõuetele vastav olukord x x eelarve juhataja KOV Indikaator : Õpivõimaluste mitmekesistamine Eesmärgid: 1. Õppematerjalid ja vahendid on kaasajastatud 2. Lasteaed on edukalt liitunud tervistedendavate lasteaedade võrgustikuga 3. Igal aastal osaletakse 1-2 õppekavaga seotud projektis Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee-rimise allikas Vastutaja 1. Infotehnoloogiliste vahendite täiustamine Paraneb töö kvaliteet x x x eelarve projektid juhataja 2. Olemasolevatest ja vajaminevatest õppevahenditest andmebaasi koostamine Andmebaas x eelarve juhataja 3. Õppe- ja mänguvahendite täiustamine ja kaasajastamine Lastel on kasutada kaasaegsed õppe- ja mänguvahendid x x x eelarve juhataja 4. Huvitegevuste võimaldamine Lasteaias tegutsevad ringilised tegevused x x x eelarve projektid juhataja 5. Rühmade nukunurkade uuendamine Täiendatud nukunurgad rühmades x x x eelarve juhataja 6. Õueala kui õpikeskkonna kujundamine (viidad, taimede sildid jm) Õpivõimalusi pakkuv õue-ala x eelarve projektid juhataja 7. Tervisekasvatusalaste tegevuste läbiviimiseks vajalike vahendite muretsemine Tervisekasva-tusalane töö on muutunud mitmekülgsemaks x x x eelarve projektid juhataja 8. Nukuteatrite külalisetenduste planeerimine lasteaia saalis 2 korda aastas teatrikülastused x x x juhataja 4.4 Õpetamine, kasvatamine, õppimine Indikaator : Lasteasutuse õppekava Eesmärgid: 1. Õppekava uuendamine ja arendamine Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee-rimise allikas Vastutaja 1. Lasteaia õppekava uuendamine Uuendatud lasteaia õppekava x eelarve juhataja 2. Õppekava jätkuv arendamine Ainekavade uuendamine töögruppides x x x eelarve juhataja 3. Õppekavaga seotud projektid Õpetajad omandavad uusi kogemusi x x x eelarve ja projektid juhataja 4. Liiklus- ja tervisekasvatuse õpetuse sisseviimine õppekavasse Täiendused õppekavale x x x eelarve juhataja Indikaator : Rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine Eesmärgid: 1. Lapsest lähtuva õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise arendamine 2. Õppekasvatustöösse on integreeritud avastusõpe ja terviseõpetus 3. Õppekasvatustöösse on planeeritud õuetegevus Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee-rimise allikas Vastutaja 1. Rühmade tegevuskavade uuendamine (lapsest lähtuva käsitluse rakendamine) Toimivad lapsekesksed rühmade tegevuskavad x x x eelarve juhataja 2. Koolitus «Lapsest lähtuv planeerimisprotsess koolieelses lasteasutuses» Pedagoogidel on paranenud planeerimis- ja eesmärgistamise oskused x eelarve juhataja 3. Terviseõpetuse ja avastusõppe integreerimine õppetegevusse Sisehindamise vaatlusleht, õppekasvatus- töö aruanne x x x eelarve juhataja 4. Mängulise tegevuse planeerimine tegevuskavasse - “ - x x x eelarve juhataja Indikaator : Õpetamine, kasvatamine Eesmärgid: 1. Õpetamine ja kasvatamine laste individuaalsust arvestades 2. Laste kaasamine õppeprotsessi 3. Vanemate kaasamine õppe-kasvatustegevusse Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee-rimise allikas Vastutaja 1. Koolitus «Individuaalse arenduskava koostamine» Pedagoogid oskavad vajadusel koostada indiv. arengukava x eelarve juhataja 2. Õppetöö toimumine grupitegevustena Õppetegevuste tulemuslikkuse paranemine x x x eelarve juhataja 3. Lapse loovuse arendamisega seotud huvitegevuste jätkumine Lasteaias tegutsevad huviringid x x eelarve ja projektid juhataja 4. Õppetegevuste läbiviimine lähtuvalt lapse valikust Laps on tegevustes motiveeritud x x x eelarve juhataja 5. Õppekäikude osakaalu suurendamine tutvumaks erinevate kooslusvormidega looduses Loodust tundvad ja keskkonna- teadlikud lapsed x x x eelarve ja projektid juhataja 6. Lapse kaasamine õppetegevuse protsessi planeerimisel Areneb lapse isiksus valikute ja otsuste tegemisel x x eelarve ja projektid Juhataja 7. Vanemate kaasamine terviseedendusse Ühised matkad, perespordipäevad x x x Indikaator : Mängimine, õppimine Esmärgid: 1. Laste õpetamine ja kasvatamine läbi mängu 2. Laps omandab teadmised liikluskasvatusest 3. Õppimine värskes õhus, avastades ja planeerides ise võimalusel oma tegevust Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee rimise allikas Vastutaja 1. Mäng ja õppimine koos, tegevused läbi mängu Õppetegevused toimuvad läbi mängu x x x eelarve juhataja 2. Laste vabamängu vaatlemine, dokumenteerimine Laste vabamängu analüüs x x x eelarve juhataja 3. Koolitus «Rollimängud lasteaias» Pedagoogid oskavad rollimänge organiseerida x x eelarve juhataja 4. Mängunurkade mitmekesistamine Lapsed mängivad loovmänge x x x eelarve juhataja 4.5. Laste toetamine Indikaator : Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine Esmärgid: 1. Laste arengu analüüsimine, dokumenteerimine ja lapsevanemale tagasisidestamine 2. Pedagoogid oskavad märgata AEV-ga lapsi Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee-rimise allikas Vastutaja 1. Lapse arengu hindamise korra väljatöötamine Lapse arengu hindamise kord õppekavas x x eelarve ped.nõukogu 2. Lastevanematega arenguvestluste läbiviimise juhendi väljatöötamine Arenguvestluse läbiviimise juhend x x x eelarve juhataja 3. Sisekoolitus «Arenguvestlus lapsevanemaga» Pedagoogidel paraneb nõustamisoskus x eelarve juhataja 4. Arenguvestluste läbiviimine lastevanematega Arenguvestluste abil paraneb koostöö x x x eelarve juhataja Indikaator: Laste toetamine Eesmärgid: 1. Erivajadustega laste toetamine Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee-rimise allikas Vastutaja 1. Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamise ja arengu toetamise süsteemi loomine Erivajadustega laste arengu toetamise põhimõtted õppekavas x eelarve juhataja, ped.nõukogu 2. Logopeediline teenindamine Tööl logopeed, kes nõustab vajadusel ka lapsevanemaid x x x eelarve juhataja 3. AEV laps on integreeritud tavarühma Andekad ja teisest keelekeskkonnast lapsed on märgatud x x x eelarve juhataja 4.6. Haridustulemus Indikaator : Koolivalmidus Eesmärgid: 1. Kvaliteedi tõstmine laste kooliks ettevalmistamisel 2. Lapsevanemale on kättesaadav mitmekesine info koolivalmiduse kohta 3. Kooliminevate laste arengut on analüüsitud 4. Koostöö Iisaku Gümnaasiumiga Jrk nr Prioriteetsed egevused Tulemus 2008 2009 2010 Finantsee-rimise allikas Vastutaja 1. Koolivalmiduse määratlemine, täpsustamine (lasteaiaõpetaja ja I kl.õpetaja) Ühine arusaam lapse oskustest üleminekul lasteaiast kooli x x x eelarve juhataja 2. Koostöö kooliga, tagasiside saamine Koostöö Iisaku Gümnaasiumi õpetajatega x x x eelarve juhataja 3. Koolivalmiduse omandamine Lapsed on omandanud õppekavas kehtestatud eeldatavad arengutulemused x x x eelarve õpetajad 4. Lastevanematele info jagamine koolivalmidusest Teadlikum lapsevanem x x x eelarve Õpetajad 5. Laste koolivalmiduse analüüs Kooliminevate lastega on läbi viidud test x x x 5. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Lasteaia arengukava muutmine toimub koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Arengukava täiendused ja muudatused vaadatakse läbi iga õppeaasta esimeselpedagoogilisel nõupidamisel. Muudatused esitab lasteaia juhataja Iisaku Vallavalitsusele läbivaatamiseks. Arengukava kinnitab Iisaku Vallavolikogu.