Õru Vallavolikogu — Õru valla arengukava 2008–2015 — KO, 98, 1404

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõige 1 punkt 7 alusel. § 1 Võtta vastu Õru valla arengukava 2008-2015 vastavalt lisale. § 2 Tunnistada kehtetuks volikogu 26. novembri 2006. a määrus nr 11 «Valla arengukava kinnitamine». § 3. Määrus jõustub 15. mail 2008. a. Volikogu esimees Avo ALLIK Õru Vallavolikogu 9. mai 2008. a määruse nr 9 lisa Õru valla arengukava 2008-2015 1. Sissejuhatus Õru valla arengukava on dokument, mis määrab Õru valla arenguprioriteedid ning lähituleviku tegevused. See on koostatud lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse nõudest. Antud seaduse järgi on arengukava dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Arengukava täideviimisel tuleb arvestada muutuvate oludega, mistõttu iga aasta 1.oktoobriks vaatab volikogu arengukava läbi ning viib vajadusel sisse uuendusi või parandusi. Antud arengukava sisaldab strateegiat ja tegevuskava, mille kaudu korraldatakse valla tegevusi kindlustamaks stabiilne ja tasakaalustatud areng. Kasutades olemasolevaid tugevusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi on võimalik vähendada sisemisi nõrkusi, ning vältida ja ennetada ohte. Olles aluseks eelarve koostamisele, saab ressursse suunata vajalikesse valdkondadesse. Kuna arengukava on avalik dokument, on vallavalitusel ja volikogul kohustus igal aastal anda arengukava täitmise kohta aru valla elanikele. 2. Hetkeolukord Õru valla territoorium on 104,6 km2 ja elanike arv seisuga 01.01.2008 on 519 inimest ( ca 5 in/km2). Lapsi (0-6) on kogu rahvastikust 26 (5 %), lapsi (7-18) on 65 (12,5 %), tööealisi 320 (61,7 %) ja vanureid 108 (20,8 %). Rahvaarv on pidevalt langenud ja peamine rahvastiku languse moodustab väljaränne. Õru vald asub Valga maakonna südames. Valda läbib Jõhvi-Tartu-Valga maantee ja Tartu-Valga raudtee. Tõmbekeskused on kujunenud ajalooliselt (Priipalu) ja endise ühismajandi keskus ja praegune valla keskus (Õru). Strateegiliseks eesmärgiks käesoleva arengukava seisukohalt on Õru valla arenguprioriteetide määramine, vastavalt millele toimub valla eelarve kujundamine ning valla areng tervikuna. Vastavalt sellele saab piirkond areneda terviklikult ja soovitud suunas. Stabiilse arengu seisukohalt saab areng toimuda vaid maakonna ja riikliku arenguga koos. Õru valda võib iseloomustada kui tüüpilist põllumajanduspiirkonda, mida iseloomustab maapiirkonnana töökohtade vähesus kohapeal, elukvaliteedi ja sissetulekute madal tase, tööjõu suhteliselt madal kvalifikatsioon. Väljatoodud tugevused ja nõrkused on koostatud intervjuude, SWOT analüüsi ja fookusgruppide töö põhjal. Tugevused: - hea teedevõrk; - hea asend; - hea põllumaa; - suur metsamaa osatähtsus; - ilus looduskeskkond; - hea transpordiühendus. Nõrkused: - väike rahvaarv ja hõre asustus; - tööpuudus, samas ka tööjõupuudus; - rahvastiku vananemine; - ettevõtlike inimeste vähesus; - halb sotsiaalne olukord; - ükskõiksus. 3. Visioon Õru vald on meeldiv ja turvaline elupaik, kus on hea elada eri inimgruppidel. Rahvastiku arvukus on stabiliseerunud. Esile on kerkinud mitmeid haritud noori, kes arendavad ettevõtlust ning viivad edasi kohalikku kultuurielu. Mitmed ühendused koondavad elanikke pakkudes neile sisukat ajaveetmisvõimalust. Sel teel on tõusnud siinsete inimeste koostöötahe ja enesehinnang, võimaldades välja kujundada omanäoline identiteet. Ühiselt on korrastatud ümbruskonna hooned ja parandatud mänguplatside olukord, millega on muudetud Õru vald ilusaks paigaks. Õru vald suudab jätkuvalt pakkuda kvaliteetset algharidust ning võimaldab noortel minna edasi õppima talle sobivaimasse haridusasutusse. Soovijatel on võimalik raamatukogu kaudu olla kursis maailmas toimuvaga, ning enda teadmisi täiendada raamatukogu kogude kaudu. Sellega on tõusnud rahva haridustase ja võimalused heaks eluks. Samas soodustatakse soovijate ümberõpet. Noortel on võimalik osaleda erinevate huviringide töös ning olla osalised ürituste planeerimisel ja korraldamisel. Arenev ettevõtlus võimaldab inimestel leida sobivat tööd oma kodukohas. Tegutsedes säästva arengu printsiipidel säilitatakse keskkonda. Puhas elukeskkond loob tingimused Õru valla kujunemiseks meeldivaks kodukohaks. Hea kodu asub kuni 60 minuti autosõidu kaugusel töökohast. Just sellise ajaga jõuab Õru valla elanik nii maakonnakeskusesse Valka kui ka Lõuna-Eesti keskusesse Tartusse. Välja on ehitatud külades puhkealad ja sellega loodud võimalused sportimiseks ja vaba aja veetmiseks. Külaelanike kooskäimiskohaks on valminud igas külas nn külamajad. 4. Missioon Õru vallavolikogu ja -valitsuse ülesandeks on vastu võtta valla elu edasiviivaid otsuseid ja pakkuda elanikele kvaliteetseid teenuseid. 5. Strateegilised eesmärgid - elanike arvukuse stabiliseerimine; - hariduse andmise jätkamine Õru vallas ning elanike teadmiste omandamise ja enesetäiendamise võimaldamine; - elanike vabaaja veetmise võimaluste parandamine ning ühistöö innustamine; - «kolmanda sektori» (seltsingute, seltside, mittetulundusühingute, klubide jne) tegevuste toetamine. 6. Tegevusvaldkonnad 6.1 Rahvastik Rahvastiku vähesus ning selle jätkuv vähenemine on üks Õru valla suurimaid probleeme. Rahvastiku hulk ja nende majanduslik olukord kajastub otseselt vallaeelarves. Enamasti on inimeste lahkumise põhjuseks halb sotsiaalne olukord. Inimesed asuvad elama paika, kus neil on võimalik leida sobivat tööd ning saada mitmekülgseid teenuseid. Inimesed on valla suurimaks rikkuseks ning edasise tegevuse eesmärgiks antud valdkonnas on rahvaarvu stabiliseerumine. 6.2 Haridus Kooliminevate laste arvukus väheneb Eestis järjepidevalt, seades ohtu väikekoolide edasise tegevuse. Õppurite vähesus seab ohtu ka Õru algkooli tegevuse. Nimetatud koolil on oluline koht valla hariduse ja kultuurielu edendamisel. Kooli sulgemise korral seatakse ohtu kogu vastavasisuline tegevus ning halveneks elanike olukord. Vallas on üks kool: Õru Lasteaed-Algkool, mis töötab Õru alevikus kahes majas. Lasteaed asub kahekorruselises hoones, mis algselt ehitati (1963 a) elamuks. Lasteaia territoorium on 10740 m2. Lasteaia hoones on teostatud vajalikke remonttöid - katuse ja akende-uste vahetus, fassaadi värvimine, siseruumide remont, elektriinstallatsioonitööd – kuid vajalik on veel saali ja toidu ettevalmistamise ploki remontimine. Hoones on ahiküte. Vajalik on mänguväljaku täiustamine. Lasteaia nimekirjas on 2007/2008 õppeaastal 20 last. Lasteaia järjekord vallas puudub. Personali kvalifikatsioon vastab nõuetele. Algkooli tarbeks on ümber ehitatud aastatel 1997 – 2000 endise ühismajandi kontorihoone (valminud 1959). Hoone esimesel korrusel asuvad klassiruumid, köök ja söökla, õpetajate tuba, teisel korrusel saal,raamatukogu, dussi ja riietusruumid. Koolimaja territoorium on 2816 m2. Õpilasi on 2007/2008 õppeaastal koolis 14. Õru lasteaed-algkooli näol on tegemist omapärase väikekooliga, mis pakub kvaliteetset algharidust ning tagab lõpetanuile head võimalused haridustee edukaks jätkamiseks teistes haridusasutustes. Kool pakub õppetööks väga häid tingimusi ning heal tasemel õpetajaid. See loob eeldused, et kool võiks edaspidigi jätkata kvaliteetse hariduse andmist. Väikesed klassikomplektid tagavad selle, et iga õpilasega tegeletakse kooliaja vältel maksimaalselt. See on oluline eelkõige neile õpilastele, kes on pärit muukeelsest perekonnast. Õpetajate professionaalsus tagab, et lastele antavad teadmised on ajakohased, vastavuses õppekavadega. Õru Lasteaed-Algkoolil on kehtiv arengukava. Põhi- ja keskhariduse omandavad lapsed põhiliselt Tsirguliina Keskkoolis ja Valga linna koolides. Probleemid: - laste arvu vähenemine; - hoonete suured ülalpidamiskulud; - lahendamata on vaba aja veetmine õhtusel ajal; - puudub noorsootöötaja. Eesmärgid ja tegevused: - hoida lapsi ja jätkata alushariduse andmist oma vallas; - leida rakendus, ratsionaalsem kasutus koolimajas asuvale saalile ja teistele hoonetele (vaba aja veetmise võimalused õhtusel ajal, noortele ja pensionäridele oma ruum jne); - luua hea hariduskorraldusalane koostöö laste, lastevanemate, vallavalitsuse, koolipersonali, kõigi asutuste ja piirkondade vahel; - konkurentsivõimelise hariduse andmise säilitamine ja edasiarendamine vallas; - valla haridusasutuste kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega varustamine;. - noorsootöö kaasajastamine, noortele huvipakkuvate kooliväliste tegevusvõimaluste loomine; - lasteaia mänguväljaku täiustamine; - remonttööde teostamine lasteaia saalis ja toidu ettevalmistamise plokis; - sanitaarremondi tegemine koolimajas ja lasteaias, et tagada hoonete säilimine. 6.3 Sotsiaalvaldkond Sarnaselt teiste väikevaldadega on Õru valla üheks valusamaks probleemiks inimeste madal elatustase. Töötuse määr on suur ning palgad üsna madalad. Inimesed on masendunud ning nende enesehinnang langeb. Sellega on kaasnenud alkoholismi levik. Inimesed ei soovigi enam töötada vaid lepitakse palgast mõnevõrra väiksema sotsiaaltoetusega. Oluline on aidata kaasa inimeste eneseusu ja aktiivsuse tõstmisele. Pakkudes neile võimalust erinevateks koolitusteks, paraneks inimeste motivatsioon ning lootust heast tulevikust. Sotsiaalhoolekande asutused Õru vallas puuduvad. Vajadusel ostetakse koht vastavat teenust pakkuvalt ettevõttelt. Sotsiaaltöötaja ülesandeks on koduhoolduse teostamine isikutele, kes üldjoontes tulevad oma eluga toime, kuid vajavad mõningast kõrvaltuge. Vallal on määratletud korterid Õru alevikus, mida ei erastata seoses nende edasise kasutamisega sotsiaalkorteritena. 01.01.2008 aasta seisuga oli vallas pensionäre 148, puudega inimesi 76 sh. hooldajaga 21. Toimetulekutoetused - vastavalt riigi poolt kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise korrale jagunevad sotsiaaltoetused: riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused - makstakse toimetulekust vahendite piisavuse korral, on põhiliselt ettenähtud paljulapseliste peredele, lapsinvaliididele jt. riskigruppidele; hooldajatoetus - vahendid on ette nähtud puuetega inimeste sotsiaalhoolekande kulude katmiseks. Kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused - makstakse isiku avalduse alusel vähekindlustatud või erivajadustega isikutele ja perekondadele hädavajalike kulude, mida ei ole võimalik kompenseerida teiste riiklike või kohalike toetustega, osaliseks katmiseks. 01.01.2008 seisuga on vallas 16 toimetulekutoetuse saajat, 21 inimesele on määratud hooldaja. Täiendavate sotsiaaltoetustena on valla määratletud: lapse sünnitoetus, matusetoetus, koolilõuna toetus, ülalpidamiskulude toetus hoolekandeasutuses viibivale isikule ja muud toetused. Ühekordsed taotlused avalduse alusel: laste prillide toetus, hooldus ja meditsiiniliste abivahendite toetus, laste huviala ja sporditegevusega seotud toetus, õnnetusjuhtumi või kriisolukorra toetus, jm toetused. Tervishoiuteenust pakub Terviseagentuur OÜ Tsirguliina Perekeskus. 01.01.2008. oli 139 isikut kindlustamata. Kiirabi väljakutsed toimuvad läbi Lõuna-Eesti Elva häirekeskuse, kust need edastatakse kiirabibrigaadidele. Statsionaarse arstiabi- ja erialaarsti teenuse saamiseks (va hambaarst) tuleb pöörduda Valka või Tartusse. Vallas apteek puudub. Probleemid: - töökohtade nappus; - elanikkonna vähenemine; - terviseteenuste osutamine kohapeal puudub; - sotsiaalteenuste vajavate elanike suur osakaal, teenuste spekter väike; - tööharjumuse puudus noortel, töötutel; - kallis transport; - sportimisvõimaluste vähesus; - vähesed võimalused teenuse pakkumise osas erivajadustega inimestele. Eesmärgid ja tegevused: - terve ja tugev töövõimeline elanikkond - elanikele vajalike sotsiaalteenuste osutamine kohapeal (lastekaitse, pesupesemine, päevakeskus, avahooldus, sotsiaalkorterid); - tervisliku eluviisi propageerimine, rahvaspordi võimaluste laiendamine; - elanikkonna teadlikkuse tõstmine; - koduõendus rakendamine; - sotsiaaltoetuste süsteemi korrigeerimine ja täiustamine; - koostöö tugevdamine kogukondade ja «kolmanda sektoriga», külavanemate valimine. 6.4 Kultuur ja sport Inimeste vaba aja sisustamisel on oluline koht kultuuri ja spordiüritustel ning nende läbiviimiseks võimaluste andmisel ja loomisel. Üheks võimaluseks on puhkealade väljaehitamine, millised saavad kultuuri- ja spordiürituste läbiviimise kohaks. Puhkealadele rajatakse palliväljakud, kiiged, lõkkeplatsid, võimalusel supluskohad jne. Puhkealale jäävad pargid korrastatakse. 6.4.1 Kultuur Õru vallas on välja kujunenud mitmed traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused. Neil osalemine pakub inimestele meeldivat vaheldust igapäeva rutiinile ning kergitab identiteeti. Äärmiselt oluline on nende traditsioonide jätkamine. Samas on oodatud uued ideed ning neid peaks võimaluste piires toetama. Erinevate ürituste korraldamisel saab takistuseks aktiivse inimese puudumine, kes võtaks antud ülesande enda kanda. Õru vallas tegutsevad rahvamajad puuduvad. Kultuuriürituste/sündmuste korraldamiseks kasutatakse Õru Algkooli saali. Ürituste korraldamine lasub vallavolikogu kultuurikomisjonil. Kultuurielu edendamisele saavad kaasa aitavad kodanikeühendused, kelle tegevus on projektipõhine koos vallapoolse toetusega. Hetkel tegutseb vallas kolm mittetulundusühingut –Priiajakeskus LET , Lota Maaparandusühing ja Lotamõisa Arendus. Priiajakeskus Let on korraldanud sakraalseid üritusi Priipalu kirikus ja külaelulisi üritusi Priipalus, MTÜ Lota Maaparandusühing on eestvedajaks Lota küla arendamisel ( 2007 aastal «Lota küla arengukava» koostamise korraldamine). Valla ainuke avalik raamatukogu asub Õru alevikus.Raamatukogu on peamine paik, kus inimesed saavad sisukalt ja harivalt vaba aega veeta. Rahvaraamatukogu seadusega kohustatakse raamatukogu tagama elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, ja toetada elukestvat õppimist ning enesetäiendamist. Selle nimel on Õru rahvaraamatukogule remonditud ruumid, avatud raamatukogus internetipunkt (2 kohta + 1 koht oma arvutiga olijale). Sellega on loodud inimestele võimalus juurdepääsuks avalikule teabele andmesidevõrgu kaudu, milline kohustus tuleneb Avaliku teabe seadusest. 1.jaanuari 2008 a seisuga oli Õru raamatukogus lugejaid 149, trükiseid oli 11231 eksemplari. Avaliku internetipunkti kasutus oli 2007 aastal ca 73% kogu lahtiolekuajast. Priipalus asub Eesti Apostliku Õigeusu kirik, mis tuleb võtta kaitse alla. Kogudus kirikul puudub. Kirik on seeläbi eelkõige turismiobjektiks, mis vajab aga tublisti remonti. Probleemid: - valla kultuuri- ja noorsootöö korraldus; - trükiste hinna pideva tõusuga kaasnev raamatukogude komplekteerimisvõimaluste piiratus; - aktiivsete külakogukondade nappus; - kooskäimiskohtade puudumine külades; - Priipalu kirik vajab renoveerimist, hooldamist; - erinevate huvigruppide tegevuste korraldamiseks napib koostöötahet ja vahendeid . Eesmärgid ja tegevused: - kultuuriasutuste võrgu hoonete hooldusremont ja kultuuriobjektide renoveerimine; - omakultuuri jätkuv toetamine. Traditsioonide säilimisele kaasaaitamine; - noortes huvi tekitamine, noorte vaba aja sisustamise mitmekesistamine; - omaalgatusliku tegevuse jätkuv toetamine (tegevustoetuste süsteemi loomine); - huvialahariduse toetamine; - täiskasvanutele suunatud huvialaringide juhendajate leidmine; - kultuurikorraldus baseerub valla allasutuste, mittetulundusühingute, seltside, seltsingute ja klubide tegevusel; - mittetulundusühingute, seltside, seltsingute ja klubide jne loomise innustamine ja nende tegevuste toetamine; - külaelanike kooskäimiskohaks nn külamajade ehitamine; - eestvedajate nõustamine ja toetamine; - pärandkultuuri objektide korrastamine, eksponeerimine ja tutvustamine; - Keeni raudteejaama küüditatute memoriaali idee väljaarendamine. 6.4.2 Sport Vallas puuduvad staadion ja sisehall. Lasteaia õuealal on võimalik mängida korvpalli ja jalgpalli, algkooli saalis on võimalik mängida võrkpalli. Ka külades on võimalik mängida pallimänge (Uniküla, Priipalu). Head võimalused on vallas tervisespordiga tegelemiseks: võimalik on talvel suusatada, Õru aleviku 1,4 km kergliiklusteel saab sõita rullsuuskadega, jne. Spordivahenditest on koolis olemas esmased vahendid sportimiseks. Avalikuks kasutamiseks mõeldud jõusaali vallas ei ole. Probleem: - vallaelanike vähene aktiivsus ja huvi tervisespordi vastu. Eesmärgid ja tegevused: - spordiürituste, traditsioonide taaselustamine; - jõu- ja pallimängude saalide rajamine endisesse katlamajja; - kergliiklustee valgustuse ehitamine; - valgustatud kelgumäe rajamine Õru alevikku; - kevadmatka muutmine traditsiooniliseks ürituseks; - Priipalu krossiraja rajamise toetamine; - puhkealade rajamine. 6.5 Infrastruktuur 6.5.1 Joogiveevarustus ja kanalisatsioon Õru aleviku bioveepuhasti on amortiseerunud ning vajab renoveerimist. Halvas olukorras on ka veetrassid. Õru aleviku pumbajaam väljastab küll nõuetele vastavat vett, kuid trassides selle kvaliteet taas langeb. Veetrasside remont on vajalik pakkumaks inimestele kvaliteetset vett ning parandamaks keskkonna olukorda. Oluliseks põhjuseks on ka järjest karmistuvad keskkonnanõuded ning suured kulutused remonttöödele. Vallas on koostatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2006-2018. Keskkonnainvesteeringute Keskus on eraldanud Õru vallale raha reovee ülepumpamisjaama ja biotiikide rekonstrueerimiseks. Paljudes külades on kuival ajal joogi-ja majandusveega varustatuse probleemid. Alates 2008 aastast rakendatakse vallas hajaasustuse veeprogrammi. 6.5.2 Elamumajandus Korterelamute haldamiseks Õru alevikus ei ole loodud ühistuid ega asutud elamuid ühiselt majandama muul viisil. Kortermajades ei ole tehtud viimastel aastatel remonti. Valla omanduses olevates korterites ja elamutes on tehtud hädapärasemaid remonttöid. 6.5.3 Teed Valla teede ja tänavate remonti teostatakse riigieelarveliste sihtsuunitlusega vahendite arvel. Samas pole otstarbekas rajada uut mustkatet Õru alevikus kohtadesse, kus lähiaastatel tuleks asuda vahetama kanalisatsiooni ja veetrasse. Teostatakse valla teede lumetõrjetöid ja iga-aastast hooldust. 6.5.4 Soojavarustus Õru aleviku neljas korterelamus on lokaalkatlamaja. Valla allasutustest on ahiküte lasteaias ja lokaalne katlamaja algkoolis. Otstarbekas on ehitada Õru alevikku konteinerkatlamaja, mis töötaks kohalikul kütusel (põhk, teravili,puit jne). 6.5.5 Ühistransport Ühistransport toimib ülemaakonnaliste liinide baasil. Vallasiseselt ühtegi bussiliini avatud ei ole. Õpilaste veoks tellib vald bussiliini transporditeenust osutavalt firmalt. 6.5.6 Infrastruktuuri kokkuvõte Probleemid: - vananenud vee- ja kanalisatsioonitrassid; - joogivee halb kvaliteet; - paljudes kohtades kvaliteetse joogivee puudumine. Eesmärgid ja tegevused: - koostada kõigi vallateede ja avalikku kasutusse määratud erateede korrastamise pingerida ja teehoiukavad; - Õru aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside ning reoveepuhasti rekonstrueerimine; - kortermajades korteriühistute moodustamine või muul ühistegevuse vormil elamute ühise majandamise korraldamine; - Õru aleviku kortermajade ja valla asutuste varustamine soojusenergiaga tsentraalselt; - valla valitsemiseks mittevajaliku vara võõrandamine; - Õru aleviku tööstuspiirkonda kanalisatsioonitrassi rajamine ning veetrassi rekonstrueerimine; - valla omanduses olevate (võetavate) elamute ja elamuehituseks mõeldud kinnistute müük noorperedele, kes soovivad oma kodu rajada Õru valda, soodustingimustel. - ehitusprojektide koostamine kanalisatsiooni- ja veetrasside rajamiseks ja rekonstrueerimiseks. 6.6 Majandus 6.6.1 Ettevõtlus Ettevõtluse vähene hulk on Õru vallas suureks probleemiks. Antud situatsiooni tekkimisel on oluline koht kvalifitseeritud tööjõu puudumisel. Oluliseks komponendiks on ka inimeste soovimatus töötada nende jaoks liiga madalapalgalistel ametikohtadel. Kõik see takistab ettevõtluse loomist ja arendamist ning halvendab sotsiaalset olukorda. Samas on täielikult vallas kasutamata potentsiaal mida pakub Jõhvi-Tartu-Valga maantee. See tee on saamas oluliseks turismiteeks, mille äärsetel elanikel on võimalik arendada turistidele mõeldud teenust nagu toitlustamine, majutus, telkimine jne Probleemid: - ettevõtlike inimeste puudumine; - kvalifitseeritud tööjõu puudumine. Eesmärgid ja tegevused: - valla rahvaarvu suurendamine; - tutvustada huvilistele ettevõtluse arendamise võimalusi Õru vallas; - tutvustada elamuehituse võimalusi vallas, toetada elamualade väljaarendamist. 6.6.2 Põllumajandus ja puidutööstus Põllumajandus on Õru vallas pikkade traditsioonidega. Oma viljaka mulla tõttu on Õru vald hea paik sellist liiki ettevõtlusega tegelemiseks. Kuid senised põllumajandusviisid on muutunud.Endised suurfarmid ja karjalaudad on kasutuseta või lammutatud. Suurtootjate käes on suurem osa haritavatest põldudest. Väiketootjatel on raske konkureerida suurtootjatega. Tehnika kaasajastamine on kulukas, kuid hädavajalik tootmise maksimeerimiseks. Tänapäevase tootmistehnika soetamine eeldab raha taotlemist erinevatest fondidest ja pankadest. Sageli puuduvad selleks oskused ja ka võimalused. Vallas tegutseb kaks puidutööstusettevõtet, neist ühe toodanguks on põhiliselt katuselaastud ja teine toodab palkmaju. Vallas on veel mitmeid endisi tootmishooneid, mille kasutuselevõtmine ei ole enam võimalik (amortiseerunud) või on nad ebaratsionaalsed oma pindalalt või konstruktsioonidelt. Sellised hooned tuleb lammutada. 6.6.3 Teenindus Teenindusasutuste esindatus ja areng on suuresti sõltuv elanike hulgast. Õru valla vähene elanike arvukus on takistuseks siinse teeninduse arengule. Mõningate teenindusasutuste rajamine ei ole just klientuuri vähesuse tõttu kuigi otstarbekas. Samas asub läheduses maakonnakeskus, kus kõik vajalikud teenused on saadaval. Vallavalitsus võiks olla koht, mis aitaks inimestel leida võimalust neile vajalike teenuseid saada. 6.6.4 Turism Õru vald asub Via Hanseatica arenguvööndis. Via Hanseatica on kujunemas Läänemere-regiooni atraktiivne, ajalooline, kultuuride ja looduskeskkonna mitmekesisusel põhinevaid elamusi pakkuv, mugavat ja sujuvat liiklust ning kaasaegset teenindust võimaldavLübeck-Gdansk-Kaliningrad-Riia-Tartu-Narva-Peterburi suunal paiknev arenguvöönd. Tema tohutut potentsiaali on võimalik ära kasutada kohalikel elanikel ja maaomanikel turismitoodete arendamisel. Selleks tuleb oskuslikult ära kasutada võrratu looduskeskkond, ajaloo ja kultuuripärand. Toodeteks, mida pakkuda turistidele, võivad olla: suveniirid, matkarajad, fototurism, jahiturism, majutus, toitlustamine jne. Eesmärgid ja tegevused: - koostöös maaomanikega jalgsimatka ja jalgratta matkaraja marsuutide kavandamine ja väljaehitamine; - puhke- ja telkimiskohtade rajamine; - kodulooline ajaloo uurimine; - kultuuri, ajaloo ja arhitektuuripärandit tutvustavate trükiste väljaandmine; - vaatetorni ehitamine maalilise Väikese-Emajõe kaldale; - looduse üksikobjektide tähistamine viitade ja selgitavatekirjeldustega; - kultuuri, ajaloo ja arhitektuuriobjektide tähistamine viitade ja kirjeldustega. 6.7 Valla juhtimine Valla juhtimisel on oluliseks punktiks avatus. Vajalik on inimestega suhtlemine ja nende teavitamine vallavolikogu ja -valitsuse tegevustest. Sellega aidatakse kaasa elanike ning vallavalitsuse headele suhetele. Inimesed peavad saama kaasa rääkida neid puudutavates küsimustes. Vallal on koduleht internetis, kus avaldatakse informatsiooni valla, vallavalitsuse ja tema allasutuste kohta. Vald osaleb projektis «Virtual Community of the Valga-Valka Region», millega luuakse inimestele internetiühenduse saamise võimalus õhu teel. Eesmärgid ja tegevused: - elanike teavitamine vallas toimuvast erinevate vahendite kaudu, (nt teadetetahvlite püstitamine küladesse); - inimeste teavitamine vallaametnike ametiülesannetest; - erinevate seaduste lahtiseletamine asjast huvitatuile. 6.8 Ühinemine 21. märtsil 2002 aastal tegi Tõlliste vald Õru vallale ühinemisettepaneku. Ühinemine oli planeeritud aastal 2005. Õru Vallavolikogu võttes arvesse rahvaküsitluse tulemusi asus seisukohale , et Õru vald peaks jätkama iseseiva omavalitsusüksusena, samal ajal jätkates läbirääkimisi Tõlliste vallaga ühinemise teemadel. Seadusandluse muutmine võimaldab valdade ühinemist ka valimistevahelisel ajal. Ühinemise eesmärgiks on parandada piirkonna haldussuutlikust ja omavalitsuse majanduslikku potentsiaali. Sellega aidatakse kaasa ametnikkonna spetsialiseeritusele ning saavutatakse halduskuludes mõningast kokkuhoidu. Paranevad avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Suurenenud eelarve võimaldab teostada suuremaid hädavajalikke investeeringuid. Suureneb inimressurss ja seda on võimalik paremini ära kasutada. Ohuks võib saada uue vallakeskuse liigne domineerimine. Sellega võivad jääda varju äärealade probleemid. Suurenev elanikkond võib vallaametnikke viia inimestest kaugemale, millega väheneb nende probleemide tundmine. See aga halvendab avaliku teenuse kvaliteeti. Õru valla huvide maksimaalseks esindamiseks on vajalik luua komisjon, kes töötab välja Õru vallale liitumiseks sobivaimad tingimused. Ühinemise järgselt peab olema tagatud antud piirkonna edasine stabiilne areng. Lahenduseks võiks siin olla osavalla moodustamine. Kõige levinum variant on Õru valla ühinemine Sangaste valla, Tõlliste valla ja Hummuli vallaga. Probleemid: - uute ääremaade tekkimise oht; - asjaajamise muutumine keerulisemaks, aeganõudvamaks ja kulukamaks; - ühinevate valdade väga ebaühtlane võlakoorem;- oht, et väikekülade probleemid jäävad lahenduseta kuna suures volikogus jääb ilmselgelt nende osalus vähemusse. Eesmärgid ja tegevused: - ühinemiskomisjoni loomine; - ühinemise ettevalmistamine; - kuni ühinemiseni teha koostööd naaberomavalitsustega kultuuri, spordi, turismi jm valdkondades. 7. Tegevused Tegevus Aeg Maksumus (EEK) Vastutaja Finantsallikas 7.1 Tehniline infrastruktuur Õru aleviku tööstuspiirkonna kanalisatsioonitrassi ehitamine ja veetrassi rekonstrueerimine koos projekteerimisega 2008-2010 3 000 000 «Õru Soojus» direktor Fondid, Vallaeelarve Õru aleviku reoveepuhasti ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine koos projekteerimisega 2008-2012 6 000 000 «Õru Soojus» direktor Fondid, Vallaeelarve Õru aleviku ülepumpamisjaama, survetrassi ja biotiikide rekonstrueerimine 2008 650 000 «Õru Soojus» direktor KIK, % vallaeelarvest Õru aleviku veetrasside rekonstrueerimise projekti koostamine 2009 15 000 «Õru Soojus» director Vallaeelarve Õru aleviku veetrasside rekonstrueerimine 2010-2012 2 000 000 «Õru Soojus» direktor Fondid, Vallaeelarve Õru aleviku tsentraalkatlamaja projekteerimine 2014 200 000 «Õru Soojus» director Energiasäästu-programm 7.2 Valla juhtimine, avalik haldus, sotsiaal Ühinemiskomisjoni töö jätkamine, ühinemise ettevalmistamine 2008-2012 Volikogu esimees Vallaeelarve Tööohutuse tagamine vallavalitsuses 2008-2010 45 000 Vallavanem Vallaeelarve Vallavalitsuse ruumide remont 2009-2010 30 000 Vallavanem Vallaeelarve Korterite rekonstrueerimine sotsiaalkorteriteks 2008-2010 560 000 Sotsiaaltöötaja Fondid, Vallaeelarve Huvilistele ettevõtluse arendamisvõimaluste tutvustamine 2008-2015 Vallavanem Huvilistele projektide koostamise ja erinevate fondide kohta teabe jagamine 2008-2015 Vallavanem Elanike teavitamine vallas toimuvast 2008-2015 Vallasekretär Inimeste teavitamine vallaametnike ametiülesannetest 2008-2015 Vallasekretär Erinevate seaduste lahtiseletamine huvitatuile 2008-2015 Vallasekretär 7.3 Teed ja tänavad Õru aleviku tänavate remont 2013-2014 500 000 «Õru Soojus» direktor Riigieelarve, vallaeelarve Vallateede ja avalikku kasutusse määratud erateede remonttööd 2008-2012 250 000 «Õru Soojus» direktor Riigieelarve, vallaeelarve Bussiootepaviljonide püstitamine küladesse 2010-2012 30 000 «Õru Soojus» direktor Fondid, vallaeelarve 7.4 Haridus Lasteaiahoone remonttööd 2008-2012 250 000 Õru lasteaed-algkooli juhataja Riigieelarve, vallaeelarve Köögitehnika uuendamine 2009 10 000 Õru lasteaed-algkooli juhataja Vallaeelarve Arvutite soetamine 2008-2015 100 000 Õru lasteaed-algkooli juhataja Vallaeelarve Lasteaia õueala planeerimine ja täiustamine väikevormidega 2008-2010 25 000 Õru lasteaed-algkooli juhataja Vallaeelarve Kooli mööbli uuendamine 2008 10 000 Õru lasteaed-algkooli juhataja Vallaeelarve Koolimaja remonttööd 2008 100 000 Õru lasteaed-algkooli juhataja Vallaeelarve, riigieelarve 7.5 Heakord ja vaba aeg Maade munitsipaliseerimine 2008-2010 50 000 Maakorraldaja Vallaeelarve 300 000 «Õru Soojus» direktor Õru aleviku kergtee valgustus 2011-2012 Fondid, vallaeelarve Õru aleviku tänavavalgustuse rekonstrueerimine 2009-2010 150 000 «Õru Soojus» direktor Vallaeelarve Priipalu kalmistu inventariseerimine 2008 50 000 Maakorraldaja Vallaeelarve Priipalu puhkeala rajamine 2008-2012 400 000 Maakorraldaja Fondid, vallaeelarve Õru aleviku puhkeala rajamine 2009-2012 1 500 000 Maakorraldaja Fondid, vallaeelarve Lota külas puhkeala rajamine 2010-2012 400 000 Maakorraldaja Fondid, vallaeelarve Õruste küla puhkeala rajamine 2010-2012 600 000 Maakorraldaja Fondid, vallaeelarve Uniküla puhkeala rajamine 2010-2012 300 000 Maakorraldaja Fondid, vallaeelarve Kompostimisväljaku rajamine Õru alevikku 2009-2010 300 000 «Õru Soojus» direktor Vallaeelarve Sibula karjääri geoloogilised uuringud 2013 200 000 Maakorraldaja KIK, vallaeelarve Endise katlamaja rekonstrueerimine jõu- ja pallimängude saaliks 2009-2012 2 000 000 MTÜ Fondid, vallaeelarve 7.6 Kolmas sektor Katta vallaeelarvest «kolmanda sektori» poolt kavandatud tegevuste omaosalust, kui need tegevused tulenevad valla või küla arengukavast.