Iisaku Vallavolikogu — Iisaku Kunstide Kooli põhimäärus — KO, 98, 1393

Määrus on antud «Huvikooli seaduse» § 7 lõike 2, Iisaku Vallavolikogu 16.03.2006.a määruse nr 8 «Iisaku valla põhimäärus» § 99 lõike 3 ja Iisaku Vallavolikogu 23.11.2006. a määruse nr 21 «Iisaku Vallavalitsuse hallatava asutuse põhimääruse ja koosseisu kinnitamise ning muutmise kord» § 2 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Iisaku Kunstide Kooli (edaspidi kool) põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse: 1) kooli ametlik täielik nimi ja asukoht; 2) kooli tegevuse õiguslikud alused; 3) asjaajamise alused; 4) kooli tegevuse eesmärk ja ülesanded; 5) kooli struktuur ja struktuuriüksuste ülesanded; 6) õppekava kinnitamine, selle registreerimine ja muutmine; 7) kooli vastuvõtmine, koolist väljaarvamine, kooli lõpetamise kord; 8) õpperühmade moodustamine; 9) õppeaasta ja selle arvestuslikud alused; 10) õppeperioodi ja õppevaheaegade kinnitamise kord; 11) õpilaste hindamise kord; 12) õppenõukogu ja hoolekogu töökord ja ülesanded; 13) koolitöötajate ja õppurite õigused ja kohustused; 14) kooli finantseerimise ja majandamise alused; 15) järelevalve korraldamise alused; 16) kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise alused ja kord; 17) põhimääruse kinnitamise, muutmise ja täiendamise kord. § 2. Kooli nimi Kooli täielik nimi on Iisaku Kunstide Kool. Ametlik lühend puudub. § 3. Kooli asukoht Kool asub Ida-Virumaal Iisaku vallas Iisaku alevikus. § 4. Kooli õiguslikud alused (1) Kooli tegevusala on muusika- ja kunstihariduse ning tantsuõpetuse andmine. (2) Kooli kõrgemalseisev asutus on Iisaku Vallavalitsus kui valla ametiasutus. Kool on valla ametiasutuse hallatav asutus. (3) Kool tegutseb haridus- ja teadusministri antud koolitusloa alusel, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. (4) Kool juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, huviala riiklikest raamõppekavadest, Iisaku Vallavolikogu ja Iisaku Vallavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. § 5. Pitsat ja eelarve (1) Koolil on oma nimega pitsat. Pitsat on ümarakujuline ja 35 millimeetrilise läbimõõduga. Pitsati äärel on kiri «IISAKU KUNSTIDE KOOL» ja keskel kooli logo. (2) Kooli eelarve on valla eelarve üks osa. § 6. Õppekeel Kooli õppekeel on eesti keel. § 7. Asjaajamise alused (1) Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes ja Iisaku Vallavalitsuse asjaajamiskorras sätestatust. (2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. 2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED § 8. Tegevuse eesmärk (1) Kooli tegevuse eesmärk on anda riiklikust huvihariduse raamõppekavast lähtuvalt muusikalist, kunsti- ja tantsualast põhiharidust ja valmistada õppureid ette professionaalse muusika-, kunsti- ja tantsuhariduse õppeks. (2) Kool võib anda täiskasvanutele vabahariduslikku muusika-, kunsti ja tantsualast haridust. § 9. Kooli teeninduspiirkond (1) Kooli teeninduspiirkond on Iisaku vald, kool võimaldab huvihariduse omandamist eelkõige Eesti rahvastikuregistri andmetel Iisaku vallas elavatele lastele ja täiskasvanutele. (2) Väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse õpilasi kooli tingimusel, kui lapse elukohajärgne omavalitsus osaleb huvihariduse kulude katmisel või lapse seaduslik esindaja on nõus katma kogu õpilaskoha maksumuse. Juhul, kui kulude katmisel osaleb teine omavalitsusüksus, peab huviharidusega seotud kulude katmiseks olema Iisaku vallal vastava omavalitsusüksusega sõlmitud leping. § 10. Kooli ülesanded Kooli ülesanded on: 1) laste ja noorte loomevõime avastamine ja kavakindel arendamine ning Iisaku valla kultuurielu edendamine; 2) õppetegevuse läbi viimiseks lastevanematega koostöö korraldamine; 3) kooli ja Iisaku valla kultuurielu edendamiseks teiste ühingute, liitude ja asutustega koostöö korraldamine; 4) kooli töötajatele tööalaste koolituste korraldamine ja neile tingimuste loomine oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks; 5) täiskasvanute vabaharidusliku koolitusega tegelemisel õppijatele sobivas vormis õppe ning seminaride ja kursuste korraldamine. 3. peatükk KOOLI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE ÜLESANDED § 11. Struktuur (1) Hariduse andmine toimub õppeastmete kaupa. (2) Muusikaerialadel on koolis järgmised õppeastmed: 1) eelkool 1-2 aastat; 2) põhikooli noorem aste 1.-4. klass, alla 9-aastaste õpilaste puhul on 1.klassi õppekava täitmine jagatud kahe õppeaasta peale; 3) põhikooli vanem aste 5.-7. klass; 4) lisa-aasta(d). (3) Kunstierialal on koolis järgmised õppeastmed: 1) eelkool 1-2 aastat; 2) põhikool 1.-4. klass; 3) lisa-aasta(d). (4) Tantsuerialal on koolis on järgmised õppeastmed: 1) põhikool 1.-4. klass; 2) lisa-aasta(d). § 12. Õppeastmete ülesanded (1) Muusikaerialadel 1) eelkooli ülesandeks on muusikalise kuulmise ja rütmitunde arendamine; 2) põhikooli noorema astme ülesandeks on mängutehnikale aluse panemine, ennast kuulama õpetamine, iseseisvalt tekstiga töötama õpetamine; 3) põhikooli vanema astme ülesandeks on mängutehnika arendamine, esitatava teose sisu mõistmise ja edasiandmise õpetamine, töö kõlatehnikaga, vormitunnetuse arendamine; 4) lisa-aasta(te) ülesandeks on erialaseks õppeks ettevalmistamine, oskuste lihvimine ja täiendamine. (2) Kunstierialal 1) eelkooli ülesandeks on õpetada õigeid töövõtteid, tutvustada erinevaid töövahendeid, julgustada ja arendada fantaasiat ning loovust; 2) põhikooli ülesandeks on õpetada õpilastele oskust kujutada tegelikkust ja väljendada oma meeleolu, virgutada fantaasiat ja loovust; 3) lisa-aasta(tel) tegeletakse õpilasega individuaalprogrammi alusel, kus on võetud arvesse eelkõige temapoolseid soove, kuid arendatakse ka neid suundi, mida õpetaja õpilase arengut jälgides vajalikuks peab, valmistatakse õpilasi ette kunstialaseks erialaõppeks. (3) Tantsuerialal: 1) põhikooli ülesandeks on loovuse ja eneseväljendusoskuse arendamine läbi loovliikumise, rütmitunde ja koordinisatsiooni arendamine läbi klassikalise tantsu, omakultuuri väärtustamine läbi Eesti laulumängude ja tantsude; 2) lisa-aasta(te) ülesandeks on tantsuoskuse arendamine õpilaste soovitud stiilide läbi. 4. peatükk ÕPPEKORRALDUS 1. jagu Üldsätted § 13. Õppekorralduse alused (1) Õpe koolis toimub õppuri alus-, põhi-, kesk- või kutsealast haridust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal. (2) Kooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud kooli õppekava. (3) Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaalselt. (4) Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta. 2. jagu Õppekava § 14. Õppekava sisu (1) Huviala riiklikust raamõppekavast lähtuvalt koostab kool huvihariduse andmiseks õppekava. (2) Õppekavaga sätestatakse 1) õppe eesmärk ja kestus; 2) õppeainete loendid; 3) ainekavad. (3) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamiseks. (4) Kooli õpetatavate huvialade õppekavad kuuluvad järgnevatesse valdkondadesse 1) muusika ja kunst; 2) üldkultuur. § 15. Õppekava kinnitamine (1) Õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga. (2) Enne kinnitamist peavad õppekava eelnõu heaks kiitma kooli hoolekogu ja õppenõukogu. § 16. Õppekava registreerimine ja muutmine (1) Kooli õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis. (2) Õppekava registreerib Eesti Hariduse Infosüsteemis kooli direktor pärast õppekava kinnitamist. (3) Ettepanekuid kooli õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võivad teha volikogu, kooli hoolekogu või õppenõukogu. (4) Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu ja hoolekogu arvamuse. (5) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu. 3. jagu Kooli vastuvõtmine, koolist väljaarvamine, kooli lõpetamine ning õpperühmade moodustamine § 17. Kooli vastuvõtmine (1) Õppekava alusel muusika-, kunsti- või tantsualase hariduse omandamiseks on kooli vastuvõtmise aluseks lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) avaldus, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 märgitud erisusi. (2) Eelkooli võetakse õpilased vastu ilma katseteta. (3) Põhikooli noorema astme 1. klassi võetakse õpilane vastu sisseastumiskatsete alusel. Sisseastumiskatsete nõuded sätestatakse kooli õppekavas. (4) Põhikooli noorema astme 2.-4. klassi ja vanema astme 5.-7. klassi võetakse õpilane, kes mõnes muus huvikoolis riikliku õppekava alusel on läbinud eelnevad klassid. Selleks peab õpilase seaduslik esindaja lisaks avaldusele esitama ka huvikooli tunnistuse ja muusikaerialadel eriala individuaalplaani koopia. (5) Lisa-aasta õppesse võetakse õpilane, kes on põhikooli eelnevalt lõpetanud, kuid soovib õpet jätkata või õpilane, kes on vanem kui 14 aastat. (6) Õpilase kooli vastuvõtmise vormistab direktor käskkirjaga. § 18. Koolist väljaarvamine (1) Õpilane arvatakse õppurite nimekirjast välja: 1) kooli lõpetamisel; 2) lapsevanema taotluse alusel; 3) õppenõukogu otsuse alusel. (2) Õpilase võib koolist välja arvata 1) kui õpilane on õppeaasta jooksul osalenud õppetöös vähem kui 50% tundides; 2) mitterahuldavate õpitulemuste tõttu; 3) kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide eiramise või rikkumise tõttu. (3) Õpilase kooli nimekirjast väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga. § 19. Kooli lõpetamine (1) Kool loetakse lõpetatuks pärast huviala õppekava täitmist. (2) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus, milles kajastatakse koolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend. § 20. Õpperühmade moodustamine (1) Õpperühmad moodustatakse klasside kaupa võimalusel lähtuvalt õpilaste vanusest ja tasemest. Üldjuhul antakse pilliõpet individuaaltundidena. (2) Rühmad moodustakse muusikaloo õppeaines, solfedžos ja muudes muusikateoreetilistes ainetes. Üldjuhul toimub õpe kunsti- ja tantsuerialal rühmatundidena. (3) Rühma miinimumsuurus on kaks õpilast. 4. jagu Õppeaasta ja selle arvestuslikud alused § 21. Õppeaasta (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini. (2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest. § 22. Õppeperioodi ja õppevaheaegade kinnitamise kord (1) Õppeperiood on vähemalt 175 kalendripäeva. (2) Õppeperioodi arvestusühikud on poolaasta ja õppetund. (3) Õppeperiood jaguneb neljaks õppeveerandiks. (4) Õppeveerandite vahel on õppevaheajad. Õppevaheajad jagunevad: 1) sügisvaheaeg; 2) jõuluvaheag; 3) kevadvaheag; 4) suvevaheaeg. Õppevaheajad koolis on üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal ning need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega. (5) Õppetunni pikkus muusika- ja kunstierialal on 45 minutit, tantsuerialal on õppetunni pikkus 45, 60 või 90 minutit. Kahe järjestikkuse õppetunni vahel peab olema puhkepaus vähemalt 5 minutit. (6) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. § 23. Õpilaste hindamine Õpilaste hindamise korra kehtestab õppenõukogu. 5. peatükk ÕPPENÕUKOGU JA HOOLEKOGU TÖÖKORD 1. jagu Õppenõukogu § 24. Kooli õppenõukogu (1) Kooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad. (2) Õppenõukogu tööd juhib direktor. § 25. Õppenõukogu pädevus ja ülesanded (1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid. § 26. Õppenõukogu töökord (1) Õppenõukogu töövorm on koosolek. (2) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord õppeveerandis. (3) Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid vähemal viis päeva enne koosoleku toimumist. (4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest. (5) Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel. Otsus võetakse vastu poolthäälte enamusega. (6) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kättesaadav hiljemalt 2. päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. 2. jagu Hoolekogu § 27. Kooli hoolekogu Kooli hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja vallavalitsusele kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes. § 28. Hoolekogu moodustamine ja esimehe valimine (1) Hoolekogul on vähemalt viis liiget. (2) Hoolekogusse peavad kuuluma Iisaku Vallavolikogu esindaja, vastavalt õppenõukogu otsusele vähemalt üks õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindaja (v.a kooli direktor), lastevanemate üldkoosoleku otsusel vähemalt kaks lastevanemate ja üks õppurite esindaja; hoolekogusse võivad kuuluda kooli toetavate organisatsioonide esindajad ja muud isikud. (3) Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul Iisaku Vallavalitsus. (4) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub hiljemalt I veerandi lõpus kokku direktor. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees. (5) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Esimehe kandidaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku. (6) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor. § 29. Hoolekogu ülesanded Hoolekogu: 1) teeb vajadusel vallavalitsusele ettepaneku järelevalve teostamiseks kooli tegevuse üle; 2) kuulab ära kooli direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi; 3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti, teeb ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseks või täiendamiseks; 4) teeb ettepanekuid kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks; 5) teeb ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks; 6) teeb ettepanekuid kooli tasuliste teenuste ja huvihariduse andmisel lastevanemate poolt kaevate osalustasu kehtestamise ja selle suuruse kohta; 7) teeb ettepanekuid kooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks. § 30. Hoolekogu töökord (1) Hoolekogu töövorm on koosolek. (2) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees. (3) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt 3 päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord. (4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 tööpäeva jooksul uuesti kokku. (5) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees. (6) Hoolekogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi. (7) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis. Hoolekogu põhjendatud otsused on kooli direktorile täitmiseks. (8) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kätte saadav hiljemalt 2. päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. (9) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel. 6. peatükk KOOLITÖÖTAJAD JA ÕPPURID § 31. Koolitöötajad (1) Koolitöötajad on pedagoogid (direktor, õpetaja, kontsertmeister) ja kooli teenindav personal. (2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor käskkirjaga, kooskõlastades selle eelnevalt Iisaku Vallavalitsusega. (3) Koolitöötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja töölepingus ja ametijuhendis. (4) Töökorralduslikud kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse kooli töösisekorraeeskirjadega. Töösisekorraeeskirjad kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle enne kinnitamist tööinspektsiooniga. § 32. Õppurite õigused ja kohustused (1) Õppuril on õigus: 1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekava, põhimääruse ning kodukorraga; 2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid; 3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses. (2) Õppur on kohustatud: 1) järgima kooli kodukorda; 2) hoidma kooli kasutuses olevat vara. (3) Kool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema tervise kaitse. 7. peatükk FINANTSEERIMISE JA MAJANDAMISE ALUSED § 33. Kooli vara (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Iisaku Vallavolikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra alusel Iisaku vallalt või teistelt isikutelt ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara. (2) Kooli valduses olev vara on Iisaku valla omand. (3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub Iisaku Vallavolikogu kehtestatud vallavara valitsemise korras. § 34. Kooli finantseerimine (1) Kooli finantseeritakse Iisaku valla eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest. (2) Muudest allikatest saadud vahenditeks on: 1) eraldised riigieelarvest; 2) õppekulude osaliseks katmiseks lapsevanemalt või õppurilt võetav õppetasu; 3) laekumised sihtfondidest; 4) lepingute alusel teistelt omavalitsustele laekuvad rahalised vahendid; 5) asutuste, äriühingute ja üksikisikute annetused; (3) Õppekulude osaliseks katmiseks on koolil õigus võtta õppetasu. Õppetasu suuruse kinnitab hoolekogu ettepanekul Iisaku Vallavolikogu. (4) Kooli finantstegevust juhib koostöös kooli hoolekoguga kooli direktor. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt ametiasutuse kaudu. § 35. Õppetasust vabastamine ja soodustuste andmine (1) Õppetasu maksmisel on õigus teha soodustus kuni 50% ulatuses õppetasust juhul, kui õpilane on puudunud koolist mõjuva põhjusega vähemalt kaks nädalat ja 100% ulatuses juhul, kui õpilane ei ole osalenud õppetöös mõjuva põhjusega terve kalendrikuu jooksul. (2) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 sätestatud soodustuste andmise ja ulatuse määrab direktor vastavalt asjaoludele. Soodustuse andmine vormistatakse direktori käskkirjaga. (3) Vähekindlustatud perest õpilase võib õppetasust vabastada vastavalt Iisaku Vallavolikogu poolt kehtestatud korrale. 8. peatükk JÄRELEVALVE § 36. Järelevalve (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri volitusel Ida-Viru maavanem. (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab Iisaku Vallavalitsus. (3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib Iisaku Vallavolikogu revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll. (4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve organi määratud tähtpäevaks. 9. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 37. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine (1) Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Iisaku Vallavolikogu ja korraldab vallavalitsus. (2) Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb kooli ühinemises või jagunemises. Kool ühineb või jaguneb järgmiselt: 1) kool ühendatakse huvikooliga, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus huvikool; 2) kool liidetakse teise huvikooliga ja liidetav asutus lõpetab tegevuse; 3) kool jaotatakse vähemalt kaheks huvikooliks ja jagunev asutus lõpetab tegevuse. (3) Kooli ümberkujundamine põhimääruse tähenduses on asutuse muutmine teist liiki asutuseks. (4) Kooli tegevus lõpetatakse, 1) kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 2) kui kooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida; 3) kui kooli järele puudub vajadus; 4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel. (5) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu. (6) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatakse kirjalikult lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise ja ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise tähtaega. 10. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED § 38. Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine (1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks Iisaku Vallavolikogu. (2) Põhimääruse või selle muutmise eelnõu töötab välja ja esitab vallavalitsusele kooli direktor. § 39. Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks Iisaku Vallavolikogu 28.03.1996.a määrusega nr 44 kinnitatud «Iisaku Kunstide Kooli põhikiri». § 40. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01. aprillil 2008.a Volikogu esimees Vello TAAR