Iisaku Vallavolikogu — Iisaku Kunstide Kooli arengukava — KO, 97, 1380

Määrus kehtestatakse «Haridusseaduse» § 7 lõike 2 punkti 1, «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel ning kooskõlas Iisaku Vallavolikogu 21.12.2006.a määrusega nr 26 kinnitatud «Iisaku valla arengukava muutmine» tegevuskavas püstitatud ülesannetega. § 1. Kinnitada Iisaku Kunstide Kooli arengukava aastateks 2008 – 2012 (lisa määruse juures). § 2. Määrus jõustub 01. aprillil 2008.a Volikogu esimees Vello TAAR LISA Iisaku Vallavolikogu 27.03.2008.a määruse nr 5 juurde IISAKU KUNSTIDE KOOLI ARENGUKAVA 2008 - 2012 Sissejuhatus Käesolev arengukava on koostatud ajavahemikus november 2006 – oktoober 2007. Arengukava eesmärgiks on: • kokkuvõtte tegemine ja hetkeolukorra kirjeldamine, et oleks arusaadav milline on arengu lähtepunkt; • kunstide kooli üldiste arengusuundade väljatoomine; • tegevuskava planeerimine kunstide kooli arengu suunamiseks ajavahemikus 2008-2012. Arengukava koostamise käigus viidi läbi swot-analüüs Iisaku Kunstide Kooli õpetajate seas, küsitlused õpilaste, lastevanemate ja vallakodanike seas. Tulenevalt eelpool viidatud küsitluste-analüüsi tulemustele pandi kirja Iisaku Kunstide Kooli hetkeseis ja toodi välja lahendamist vajavad probleemid, mille lahendamiseks valiti viieaastane periood. Samas jätkub töö arengukavaga edaspidigi. Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse kooli õppenõukogu ja hoolekogu poolt iga õppeaasta 1. aprilliks ja esitatakse vastavalt vajadusele ettepanekud selle muutmiseks Iisaku Vallavalitsusele. Uuendused kinnitab Iisaku Vallavolikogu. Visioon Iisaku Kunstide Kool on Iisaku valla haridusasutus, kus on loodud tingimused ümbruskonna muusika-, tantsu- ja kunstihuvilistele lastele, noortele ja täiskasvanutele nende võimetele, huvidele ja vajadustele vastavaks elukestvaks õppimiseks, tagamaks nende konkurentsivõimet ja jätkusuutlikku arengut kunstilistel aladel. Missioon Võimaluste loomine kodukohas loovaladega tegelemiseks. Mida paremad tingimused õnnestub luua selleks, et eeldused kujuneksid võimeteks, seda suuremad on väljavaated olla edukas. 1. IISAKU KUNSTIDE KOOLI HETKESEIS 1.1. Ajalugu Iisaku Kunstide Kool (edaspidi kool)on Iisaku valla huvikool, mis alustas oma tegevust 1989. aastal. Kooli asutamise algatajaks ning esimeseks direktoriks oli Eha Leiger. Kooli algusajast peale on koolis töötanud kunstiõpetaja Kaja Tina ja akordioniõpetaja Valentina Järve. Endistest õpilastest on pärast õpinguid Viljandi Kultuuriakadeemias õpetajate ridasid täiendamas tantsuõpetaja Ave Jääger. Kokku on olnud aastate jooksul erinevaid õpetajaid 20. Lisaks eelnimetatuile kunstiõpetajad Sirje Kivist ja Viive Aidma, tantsuõpetaja Juta Reest, klaveriõpetajad Tatjana Elken, Jevgenia Golub, Ellen Lätt, Anneli Sabolotni, Anneli Kasela, Judith Kulvere, Liivi Toom-Kangur, Elve Aasa, Eha Kruus, puhkpilliõpetaja Toomas Kuslap, solfedžoõpetajad Koidu Ahk, Meeli Õunap, Marina Vou, Helga Surva, Monika Sakk, kitarriõpetaja Jevgeni Vološin, kontsertmeister Katrin Kõrvemaa, kontrabassiõpetaja Margus Pikhoff. Käesoleval 2007/2008 õppeaastal töötavad koolis järgmised õpetajad: kunstiõpetaja Kaja Tina, akordioni ning musikateoreetiliste ainete õpetaja Inna Mihhailova, tantsuõpetaja Ave Jääger, klaveriõpetajad Irina Sbrodova ning Viia Igaunis, direktor, plokkflöödi ja kandleõpetaja Pille Nagel. Kooli esimene lend lõpetas aastal 1994, 2007. aastal lõpetas 14 lend. Kokku on kooli lõputunnistuse saanud 117 õpilast. Vt: LISA - Vilistlased ja kunstialadel õpinguid jätkanud õpilased. 1.2. Tegevuspiirkond Kooli tegevuspiirkond on Iisaku valla haldusterritoorium. Väljaspool Iisaku valda elavate laste osalemine kooli õppetöös on reguleeritud kooli ja teiste omavalitsuste vaheliste lepingutega. Käesoleval õppeaastal õpib koolis õpilasi, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Alajõe, Mäetaguse, Tudulinna, Lohusuu ja Kohtla vald, Tartu linnja Tallinn. 1.3. Kooli struktuur ja juhtimine Kooli tegevust juhib direktor, kellega sõlmib töölepingu Iisaku vallavanem. Kooli õpetajad ja teised töötajad võtab tööle, sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor. Hetkel onkoolis kinnitatud ametikohtade struktuur alljärgnev: 1,0 direktori ametikohta; 6,0 õpetaja ametikohta; 0,5 koristaja ametikohta. Eelpool toodud struktuur on kaetud 7 inimesega. Koolil on õppenõukogu, mille liikmeteks on koolis töötavad õpetajad, kelle ülesandeks on kooli õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu tuleb kokku vähemalt 4 korda aastas: õppeaasta alguses, õppeveerandite lõpul ning enne hindamisperioodi algust. Iisaku Vallavalitsuse poolt on moodustatud vähemalt 5-liikmeline kooli hoolekogu, mille liikmeteks on õpetajate, Iisaku Vallavolikogu, lastevanemate ja õpilaste esindajad. 1.4. Põhitegevus Kool juhindub oma tegevuses Haridus- ja Teadusministeeriumi väljatöötatud huvikoolidele suunatud õigusaktidest, Iisaku Vallavolikogu ja Iisaku Vallavalitsuse õigusaktidest ning kooli põhimäärusest. Kooli tegevuse põhieesmärgiks on plaanipärase muusika, kunsti-, ja tantsuhariduse andmine, kus põhimõtteks on õpetamise süstemaatilisus ja eesmärgistatus. Väga tähtis on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, mis toimub põhimõttel, et iga inimese loovvõimete avaldumiseks on vaja luua teatud tingimused ja leida individuaalne arengutee. Loovuse arendamisel rõhutatakse pideva tegevuse ja süvenemisoskuse vajalikkust, mis on vajalik ka ükskõik millises teises elusituatsioonis. Koolist saab tarviliku ettevalmistuse ka edaspidiseks erialaseks kutseõppeks. Kooli kontsert- ja näitusetegevuse kaudu toimub kohaliku kultuurielu edendamine. 1.5. Õppekorraldus Kooli õppekorralduse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnitatud raamõppekavad. Nende alusel koostatakse kooli eripära ja võimalusi arvestav õppekava, mis realiseerub igaks õppeperioodiks kehtestatava tunnijaotuskava, ainekava ja tööplaanide kaudu. Kooli õppeaasta jaguneb kaheks poolaastaks (neljaks õppeveerandiks) ning koosneb 35-st õppenädalast, mis korrapärase õppetöö kõrval sisaldavad arvestusi, eksameid, näituste, kontsertide külastamist, mitmesuguseid esinemisi ja loomingulist praktikat. Õppetöö toimub tunniplaani alusel 45-minutiliste individuaal- ja rühmatundidena muusika- ning kunstierialal, tantsuerialal on tunni pikkus 45, 60 või 90 minutit. Õppeetapi läbimisel omistatakse kõikidele õpilastele tunnistus. Neile, kes läbivad Haridus- ja Teadusministeeriumi raamõppekava, tantsuerialal õpetaja poolt koostatud õppekava alusel koostatud kooli õppekava täies mahus, omistatakse õppeetapi lõpetamist tõendavale tunnistusele lisaks kooli lõputunnistus. Lähima aja olulisim ülesanne on õppekavade korrastamine vastavalt uuele huvikooli seadusele. 1.6. Õppeastmed Põhiõpe Toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi raamõppekava alusel koostatud kooli õppekava alusel. Ettevalmistusklass tegutseb hetkel ainult muusikaerialadel. Õppetöö toimub kahel päeval nädalas, kokku kaks tundi. Õppekava on koostatud õpetaja poolt. (Vajadus on avada eelklass ka kunstierialal, kuid selleks tuleks võtta tööle lisaks üks kunstiõpetaja.) 1-4 klass Õppetöö toimub Haridus – ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud kohaliku omavalitsuse huvikooli /muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava alusel. Muusikaerialadel jagatakse 7 – 9 aastaste õpilaste korral esimese klassi programm kahe õppeaasta peale. Nädalas on kaks eriala ja kaks solfedžo tundi, alates kolmandast klassist üks muusikaloo tund. Koolipoolsete võimaluste ning õpilaste huvi korral on võimalus saada lisatunde (ansambel, lisapill, saate kujundamine). Võimalik on ka üldkultuuriline õpe, mille korral võib õppeainete mahtu vähendada. Kunstierialal on nädalas 6-8 tundi. Õpitakse joonistamist, maali, kompositsiooni, vormiõpetust, alates 3. klassi teisest semestrist kunstiajalugu. Tantsuerialal toimub õppetöö tantsuõpetaja koostatud õppekava järgi. Nädalas toimub kolm 60-minutilist või kaks 90 minutilist tundi (neljandas klassis lisaks üks 45-minutiline tund). Õpitakse loovmängu, loovtants- improvisatsiooni, klassikalist tantsu, rütmikat, folkloorset tantsu, alates 4. klassist tantsu loomise kunsti. 5. – 7. klass Muusikaerialadel järgneb noorema astme läbimisel õppimine vanema astme õppekava järgi. Õppetöö toimub Haridus - ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud kohaliku omavalitsuse huvikooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava alusel. Lisa-aastad Õppetöö toimub õpetaja koostatud õppekava järgi. Õppetunde on kunstierialal nädalas kuus, tantsuerialal kaks 90-minutilist tundi ning muusikaerialadel kaks eriala tundi, soovi korral võib õppida lisapilli, ansamblit, saate kujundamist. Kunsti- ja tantsuerialal võivad huvilised jätkata lisaklassis õppimist pärast neljandat klassi, muusikaerialadel järgneb lisaklass VII õppeaastale. Õppetasu on arengukava koostamise ajaltantsuerialal 170 krooni, kunstierialal 200 krooni, muusikaerialadel 220 krooni, eelklassi õppetasu on 150 krooni. Õppetasu ei sõltu õpilase poolt saadavast tundide arvust. Õppetasu suuruse kinnitab hoolekogu ettepanekut arvesse võttes Iisaku Vallavolikogu. Täiskasvanute õpe Täiskasvanute õpe on seni toimunud klubilises vormis. Kooli juures ning kooli õpetajate juhendamisel tegutseb kaks seltsingut: kunstiklubi ja kandleklubi. Kunstiklubi on koos käinud alates 2001. aastast. Koos käiakse tavaliselt kaks korda kuus. Tegeletud on erinevate tehnikatega – klaasikunstiga, keraamikaga, valmistatud erinevaid pühadeseadeid, õpitud viltimistööd, kootud kaltsuvaipu jne. Kandleklubi alustas tegevust 2006. aasta oktoobris. Koos käiakse kord nädalas ning õpitakse traditsioonilisi pillilugusid. Edaspidi on kavas teiste muusika- ja kunstide koolide eeskujul hakata edendama ka tasulist õppekava alusel toimuvat täiskasvanute õpet. Õppidasoovijaile lähenetakse individuaalselt, võetakse arvesse nendepoolseid soove ja vajadusi. Selleks tuleb teha ka vastav õppekava, kui vajadus tekib. Vaja on kehtestada õppemaks täiskasvanutele ning leida pedagoogidele palgaraha. 1.7. Õpilased Alates 1989. aastast, mil kool rajati, on olnud siinsetel lastel tänuväärne võimalus tegeleda neid huvitavate kunstialadega süvendatult kodu lähedal. Õpilaste huvi koolis õppimise vastu on püsinud küllaltki stabiilsena, langedes õpilaste arvus, peamiselt tingituna laste arvu vähenemisest piirkonnas ning moodustades läbi aastate ligikaudu neljandiku Iisaku Gümnaasiumi õpilaste arvust. Arvatavasti on õpilaste arvu vähenemise põhjusteks veel vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistumine (ringid gümnaasiumi ja rahvamaja juures), õppemaksu tõus (õppemaksu tõustes 2007. aasta jaanuaris lahkus 10 õpilast), kitarriõpetaja lahkumine (endised kitarriõpilased ei valinud õpingute jätkamiseks mõnda muud pilli, vaid jätsid õppimise pooleli). Analüüsides õpilaste nimekirju, on aastate lõikes märgata õpilaste arvu vähenemist (102>59). Seitsmeteistkümne aasta jooksul koolis õppinuist on muusika, kunsti või tantsuõpinguid jätkanud 18 õpilast.Koolis õpivad õpilased, kes seda soovivad ja omavad õppimiseks vajalikke eeldusi, ning on vanuses alates 5-ndast eluaastast kuni 19-nda eluaastani k.a. Edaspidi tuleks kaotada vanuse ülempiir, et kooli võimalusi saaks kasutada elukestva õppe edendamiseks Iisaku vallas. Kooli õppima asumiseks tuleb läbida sisseastumiskatsed, mis toimuvad vastavalt: kevadel, enne õppeaasta lõppemist, ja/või suve lõpus, uue kooliaasta algul. Sisseastumiskatsed võimaldavad õppenõukogul õpilaste suunamise õpperühmadesse vastavalt võimetele ja eeldustele kooli õppekava järgi õppimiseks. Õpilased, kes soovivad kooli õppetööga liituda õppeaasta keskel peavad arvestama olemasolevate vabade võimalustega. Koolis kehtivast korrast teavitatakse õpilasi ning lapsevanemaid kooli avaaktusel, kus antakse kaasa ka vajalikku infot sisaldavad voldikud. Kodulehe valmimisel saab infot interneti vahendusel. Kooli sisse astumiseks täidab lapsevanem vormikohase avalduse, võttes sellega ühtlasi endale vastutuse õppimiseks vajalike tingimuste loomise, õpilase kasutusse antava kooli inventari säilimise ja õppetasu õigeaegse tasumise eest. Kooli direktor ja õpetajad kasutavad õpilase isikuandmeid vajadusel koostööks õpilase ja tema koduga. Avalduse esitamise ja katsete läbimise järel kantakse õpilane kooli õpilaste nimekirja. Õppeetappide lõpus hindamistel saadud hinded kantakse hinnete koondtabelisse, mis on aluseks õpilasele lõputunnistuse väljastamisel. Enamus kooli õpilasi elab Iisaku vallas. 15. jaanuari 2008 seisuga õpib koolis: Iisaku vallast 50 õpilast Alajõe vallast 3 õpilast Tudulinna vallast 1 õpilane Kohtla vallast 1 õpilane Mäetaguse vallast 1 õpilane Lohusuu vallast 1 õpilane Tallinna linnast 1 õpilane Tartu linnast 1 õpilane KOKKU: 59 õpilast 1.8. Õpetajad Kooli struktuur sisaldab 6,0 õpetaja ametikohta, mis on kaetud kokku kuue õpetajaga. Kolm neist on kõrgema erialase pedagoogilise haridusega, üks õpetaja omab erialale vastavat keskeriharidust ja omandab kõrgharidust EMA-s. Kahel õpetajal on erialale vastav keskeriharidus, ühel neist vanemõpetaja ametijärk. Üks kõrgema erialase, pedagoogilise haridusega õpetaja on lapsehoolduspuhkusel. Õppetundide normkoormus ühel õpetaja ametikohal on 20 tundi nädalas rühmatundide korral ja 22 tundi nädalas individuaaltundide korral. Tööaeg koos üldtööajaga on 35 tundi nädalas. Tööaja kasutamise aluseks on tunniplaan. Õpetajaid tasustatakse tegeliku pedagoogilise koormuse järgi töö tasustamist sätestavate õigusaktide alusel. Õpetaja üldtööaja raames määratud töökohustused on fikseeritud õpetaja ametijuhendis, mis on õpetaja töölepingu lahutamatu osa. Keskmine pedagoogiline staaž on 15 aastat. Õpetajate keskmine vanus on 42 aastat. 1.9. Materiaalne baas Kool on Iisaku Vallavalitsuse hallatav asutus ja tegutseb Iisaku vallavara baasil. Kooli finantseeritakse Iisaku valla eelarvest ja teistest allikatest saadud vahenditest ja omatuludest. Omatuludeks on valdavalt õppekulude osaliseks või täielikuks katmiseks lastevanematelt võetav õppetasu, mille suuruse, sellest vabastamise ja soodustuste andmise korra kehtestab Iisaku Vallavolikogu. Omatuludeks on ka muud tulud, mis on saadud vastavalt kooli põhimääruses lubatud tegevusega seotult, näiteks: teistelt omavalitsustelt saadav õpilaskohatasu vastavalt omavalitsuse territooriumilt koolis õppivate laste arvule, tulu tasulistest teenustest nagu ruumide üür ja keraamikaahju kasutus. Tänu rahastamisvõimaluste leidmisele projektide kirjutamise kaudu, on soetatud enamus kooli õppeotstarbelisest inventarist. Hollandi Fondide toetusel toimus 1998. aastal koolis põhjalik remont. Pärast seda on toimunud väiksemas mahus remont- ja värvimistöid. Kõige halvemas seisus on praegu nii sise- kui välisuksed, mis on amortiseerunud ja vajaksid väljavahetamist. Kokku on kooli kasutada: 7 klassiruumi, koristaja ruum, õpetajate garderoob, õpetajate tuba, direktori kabinet, kunstiklassi abiruum, kilbiruum; dušširuum, riietusruum, 3 wc-d, kokku 13 erinevat ruumi. Kuigi ruume tundub päris palju olema, oleks vaja teise kunstiõpetaja tööletulekul saada lisaks ruum, et õpetajad saaksid töötada paralleelselt. Samuti oleks vaja vastava sisustusega laoruum, kus hoida tantsukostüüme ning kunstieriala metoodilise fondi töid. Praegu saame ajutise variandina kasutada ühte gümnaasiumi ruumi ning metoodilise fondi tööd seisavad kilbiruumis, mis mõistagi ei ole kõige sobivam paik. Klaverieriala õpilastele mõeldes oleks vaja saada lisaks üks klaveriga harjutusruum. Samuti annaks sellise klaveriklassi olemasolu võimaluse kahel klaveriõpetajal samaaegselt tööd teha. Tänu annetusele ning projektide kaudu rahastamisele on kool suhteliselt hästi varustatud õppeotstarbelise inventariga. Samas on osa vajalikust õppeotstarbelisest inventarist siiani veel puudu. Tantsuklass tuleks varustada sobiva tantsupõranda kattega. Tagasihoidlikus seisus on kooli infotehnoloogiline varustatus. Kui suudame koolile muretseda kaasaegse sülearvuti, tuleks soetada ka digitaalprojektor, et saaks kasutada öppetöö läbiviimisel kaasaegseid metoodikaid, mis muudaks õppimise õpilaste jaoks atraktiivsemaks. Kunstierialal muudaks keraamikaga tegelemise põnevamaks savivaltspressi olemasolu. Akordionieriala jaoks on vaja uut ja korralikku 96-bassilist akordioni. Klaverierialale on tarvis osta uus kabinetklaver. Olemasolevad pillid on amortiseerunud ning nende remontimine ei ole enam otstarbekas. Seni on olnud põhitähelepanu all õppeotstarbelise inventari soetamine ning tahaplaanile on jäänud mööbel. Enamus koolis kasutusel olevaist laudadest – kappidest jm mööblist pärineb kooli asutamise päevilt, on inetu ja amortiseerunud. Seepärast tuleks igal aastal panustada ka mõnede mööbliesemete asendamisele sobivamate vastu. 1.10. Mõju ümbruskonnale Traditsioonilisteks ja oodatud kultuurisündmusteks Iisaku valla kultuurielus on saanud mitmed kooli ettevõtmised. Olgu siinkohal nimetatud: kooli jõulukontsert (alates 2004. aastast oleme selleks puhuks õppinud ka muusikalise näidendi), kevadnäitus, looduspraktika näitus muuseumi saalis ning näituseprojektid rahvamaja saalis. Kindlasti võib öelda, et kool kasvatab kultuuri ja kunsti väärtustavat publikut. Oleme organiseerinud väljasõite kontsertidele, etendustele ning näitustele. Oleme otsinud ja leidnud külalisi Iisaku kunstielu elavdamiseks, näiteks on kunstiõpilasi juhendanud tuntud graafik Kaisa Puustak, tantsuõpilasi hinnatud tantsuõpetaja Andre Laine, muusikutega on käinud Eesti muusika päeva raames kohtumas muusikateadlane Johannes Jürisson, heliloojad Hans Hindpere, Urmas Sisask. Kunstiõpilaste jaoks on oodatud sündmuseks suvised looduspraktika kunstilaagrid Eestimaa eri paikades. Lisaks kunstiõpilastele saavad vabade kohtade olemasolul laagris osaleda ka teised huvilised. Kokku on kunstilaagris oldud 16 suve. Käidud on erinevates kohtades Peipsi ääres, Koerus, Palamusel, Tudulinnas, Letermal, Aas, Metskülas, Varessaares. Muusika- ja tantsuõpilased on andnud kontserte koolides ja rahvamajades (Illukal, Lohusuus, Maidlas, Tudulinnas, Avinurmes, Mäetagusel, Oraval, Narvas, Sadalas, mitmel pool Hiiumaal). Arendada võiks veel ühistööd lasteaiaga ja gümnaasiumiga, et äratada huvi koolis õppimise vastu. 2. KOOLI ARENGUKAVA 2.1. Arengu eeldused Kooli senisest tegevust silmas pidades viidi 2006/ 2007 õppeaasta jooksul läbi: 1. SWOT-analüüs kooli õpetajate poolt 2. Küsitlused õpilaste, lapsevanemate ja vallakodanike seas Kooli arengu eeldused · õppeinventari ja ruumide olemasolu; · õpilaste individuaalsusega arvestamine ja eneseväljendusvõimaluste pakkumine; · kooli osalemine valla kultuurielus; · Iisaku valla mainekujundus, traditsioonide loomine; · lastele loomingulise ja turvalise keskkonna pakkumine. Võimalused · sihtgrupis huvi äratamine; · täiendkoolitused koolisiseselt ja väljastpoolt; · professionaalsete kunstnike, muusikute, tantsijate kaasamine (loengud, loomingututvustused), · eneseväljendusvõimaluste loomine sõltumata vanusest; · projektide kirjutamine; · tihedamad suhted vilistlastega; · töö lastevanematega. Probleemid · õpetajate palkade konkurentsivõimetus; · professionaalsete õpetajate lahkumine; · valikuvõimaluste vähenemine; · võimekate laste kõrvale jäämine (laiskus, vähene kodupoolne toetus, arvutimängud); · omavalitsuste nõrk tulubaas, · riigipoolse toetuse vähesus, · lapsevanemate madal maksujõulisus; · omavalitsuste vaheliste finantssuhete ebakindlus; · laste vähesus. 2.2. Tegevuskava Arvestades arengu eeldusi ja arengu üldiseid eesmärke on kooli edasise arengu planeerimise ja suunamise eesmärgil koostatud tegevuskava järgnevaks viieks aastaks, ajavahemikuks 2008-2012. Nr. Prioriteetne valdkond Eesmärk 2008 2009 2010 2011 2012 1. Õpetajate palkade ühtlustmine Ühtlustada kooli õpetajate palgad teiste huvikoolide tasemega X X X X X 2. Õpetajate tunnustamine Leida tunnustamise võimalusi ja kasutada neid õpetajate esitamiseks tunnustamiseks X X X X X 3. Teise kunstiõpetaja tööle võtmine Eelklassi avamine X 4. Lastevanematega koostöö arendamine Vähendada õpilaste väljalangevust X X X X X 5. Võimaldada koolis õppimine täiskasvanuil Elukestev õpe X X X X X 6. Avatud tunnid «sõbranädal» Anda võimalus koolitegevusega tutvumiseks huvilistele X X X X X 7. Kodulehekülje tööle rakendamine Info levitamine X 8. Koostöö ajakirjandusega Koolielu kajastamine X X X X X 9. Korraldada õppeväljasõite õpetajatele ja õpilastele Koostöö teiste koolidega, silmaringi arendamine X X X X X 10. Tähistada kooli 20. sünnipäeva X 11. Arhiveerimine Kooli puudutava dokumentatsiooni arhiveerimine vastavalt arhiivinõuetele X 12. Põhimääruse uuendamine Põhimääruse vastavusse viimine uue haridusseadusega X 13. Õppekavade uuendamine Õppekavade vastavusse viimine uue huviharidusseadusega X 14. Sõlmida lepingud teiste omavalitsustega Võimaldada nende territooriumil elavate õpilaste osalemist kooli õppetöös X X X X X 15. Uste vahetus Kooli vara on kaitstud X 16. Värvimistööd ja jooksev remont Esteetiline õpikeskkond X X X X X 17. WC-de remont Vee säästmine X 18. Tulekahjusignalisat-siooni paigaldamine Turvaline õpikeskkond X 19. Metoodilse fondi ruumi väljaehitamine Õpilaste teoseid on võimalik otstarbekalt paigutada ning korralikult säilitada X 20. Soetada tantsuklassi tantsupõranda kate Turvaline õpikeskkond X 21. Savivalts kunstiklassi Rikastada võimalusi keraamikaga tegelemiseks X 22. Soetada pildiraame Tööde eksponeerimine teistes valla asutustes X X X 23. Soetada kokkupandavad istmed väljas joonistamiseks Paremad tingimused, kõrgemal istudes vaade parem X 24. Soetada ergonoomilist mööblit Amortiseerunud mööbli parandamine ja ümbervahetamine X X X X X 25. Infotehnoloogiline arendamine Kaasaegsete infotehnoloogiliste võimaluste kasutamine õppetöös X X X X X 26. Kunstiklassile lisaruumi leidmine Korraga saab tööd teha kaks kunstiõpetajat X 27. Klaverieriala harjutusklassi leidmine Koolis võimalik vabal ajal klaverit harjutada X LISA Kunstialadel õpinguid jätkanud ja /või töötavad vilistlased Evi Rebina - Viljandi Kultuuriakadeemia, Sibeliuse Akadeemia Riina Gunt - Jõhvi kutseõppekeskus, Kalevipoja lasteaia kunstiõpetaja, Jõhvi huvikeskuse kunstiõpetaja Maarja Uibomets – TEMT arhitektuuri eriala Marge Vaher - Tallinna Pedagoogikaülikool, muusikaõpetaja Külli Karask – Tartu Heino Elleri nim. Muusikakool, Eesti Muusikaakadeemia Anne Aidma – Tartu Kõrgem Kunstikool Riin Reinsalu – Tartu Kunstigümnaasium Eneli Lätt – Tartu Kunstigümnaasium Annely Rohi – Tallinna Pedagoogikaülikool, käsitööõpetja eriala Dagmar Roots – Tartu Kõrgem Kunstikool Ave Tamme – Euroülikool, moedisaini eriala Katrina Paas – Tartu Kõrgem Kunstikool Ave Jääger – Viljandi Kultuuriakadeemia Maire Rebina – Tartu Kõrgem Kunstikool Rita Marits – Tartu Ülikool, muusikapedagoogika Rosvin Reest – Tartu Kõrgem Kunstikool Jürgen Tina – Tartu Kõrgem Kunstikool Annika Sellik – Eesti Kunstiakadeemia