Eesti Panga President — Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. a määruse nr 9 "Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine" muutmine — RTL, 38, 547

Määrus kehtestatakse «Eesti Panga seaduse» § 2 lõike 1 ja § 14 punkti 3 ning «Krediidiasutuste seaduse» § 87 lõike 2 alusel. § 1. Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. a määruses nr 9 «Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine» (RTL 2006, 79, 1465; 2007, 37, 644) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) «EP RTGSi õigusvõime hinnangu ja õiguskeskkonna hinnangu nõuded» (lisa 5);» 2) paragrahvi 1 punktid 6–9 tunnistatakse kehtetuks; 3) lisa 1 «EP RTGSi üldtingimused», lisa 2 «EP RTGSi reeglites kasutatavad mõisted», lisa 3 «EP RTGSi hinnakiri», lisa 4 «Eesti Panga päevasisese likviidsuslaenu andmise ja tagamise üldtingimused» ja lisa 5 «Õiguslike hinnangute üldised näidistingimused EP RTGSi liikmelisuse taotlejatele – õigusliku seisundi hinnang» muudetakse ja kehtestatakse uues sõnastuses (käesoleva määruse lisad 1–5). § 2. Määrust rakendatakse alates 19. maist 2008. aastal. President Andres LIPSTOK Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738. Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. a määruse nr 3 Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. a määruse nr 9 „Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine“ muutmine lisa 1 Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. a määruse nr 9 „Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine” lisa 1 EP RTGSi üldtingimused I PEATÜKK EP RTGSi KIRJELDUS JA INFRASTRUKTUUR § 1. EP RTGSi kirjeldus (1) EP RTGS on Eesti Panga halduses olev reaalajaline arveldussüsteem. (2) EP RTGS on loodud ja tegutseb Eesti õiguse kohaselt. (3) EP RTGS arveldab ainult Eesti kroonis nomineeritud makseid. (4) EP RTGSi tööaeg, maksete tegemise kord, makse tagasivõetamatuse ja makse lõplikkuse ajahetk, intresside ja tasude maksmine, päevasisese likviidsuslaenu pakkumise ulatus ja tingimused ning EP RTGSi töö muud asjaolud määratakse EP RTGSi reeglite alusel. (5) EP RTGSi reeglites nimetatud kõik kellaajad osutavad Eesti ajale. § 2. EP RTGSi infrastruktuur (1) EP RTGSi infrastruktuur koosneb järgmistest osadest: 1) peamoodul – EP RTGSi keskne moodul, mida opereerib Eesti Pank; seda kasutatakse kõigi osalejate kontode teenindamiseks; 2) kasutajaliides – osaleja valduses ja kasutuses olevad tehnilised vahendid, mis võimaldavad teha EP RTGSi tööks vajalikke arveldusi ning vahetada teavet osaleja ja Eesti Panga vahel EP RTGSi reeglite kohaselt; 3) andmeedastussüsteem – EP RTGSiga ühenduse pidamise tehniline infrastruktuur, mis koosneb seadmetest ja tarkvarast, mida kasutatakse maksejuhiste ning nende täitmise teabe edastamiseks Eesti Panga ja osaleja vahel. (2) Eesti Pank peab olema eelnevalt heaks kiitnud kasutajaliidesed, andmeedastussüsteemi ja nende kaudu edastatavate sõnumite formaadid, mida osalejad kasutatavad EP RTGSi arvelduste sooritamisel. II PEATÜKK EP RTGSiga LIITUMISE EELTINGIMUSED JA LIITUMISE KORD 1. osa EP RTGSiga liitumise eeltingimused § 3. EP RTGSi liikmesus (1) EP RTGSi liikmesus on EP RTGSi reeglite kohaste arvelduste tegemise ja õiguste ning kohustuste kandmise eeltingimus. (2) EP RTGSiga liitumist taotleval isikul (edaspidi taotleja) tekib EP RTGSi liikmesus pärast liitumislepingu sõlmimist ja selles määratud tingimustel. Liitumisleping sõlmitakse, kui taotleja on esitanud Eesti Pangale liitumistaotluse koos kõigi lisadokumentidega, mida Eesti Pank nõuab, ja Eesti Pank on taotluse heaks kiitnud. Juriidilist isikut, kellel on ligipääs EP RTGSile asjakohase liitumislepingu tingimuste alusel, nimetatakse EP RTGSi osalejaks või osalejaks. (3) Eesti Pank osaleb EP RTGSis Eesti Panga kui EP RTGSi halduri staatusest tulenevate erisustega. § 4. Krediidiasutuste õigus liituda EP RTGSiga EP RTGSiga võivad liituda Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud ja pädeva ametiasutuse järelevalve all olevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ artikli 1 lõikes määratletud krediidiasutused, välja arvatud e-raha asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/46/EÜ alusel. § 5. Isikud, kes võivad liituda EP RTGSiga Eesti Panga nõusolekul Eesti Panga nõusolekul ja üldtingimuste §-s 6 sätestatud kriteeriumide täitmise korral võivad EP RTGSiga liituda ka: 1) liikmesriikide kesk- või piirkondlike valitsuste rahaturgudel tegutsevad rahandusasutused; 2) liikmesriikide avaliku sektori asutused, kes võivad hoida klientide nimel kontosid; “avaliku sektori asutus” on nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3603/93 [asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 (praegu artiklis 101 ja artikli 103 lõikes 1) osutatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta] artiklis 3 määratletud avalikku sektorisse kuuluv üksus; 3) investeerimisühingud väärtpaberituru seaduse § 40 lõike 1 tähenduses, välja arvatud eespool nimetatud seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud asutused, kui liitumist taotlev investeerimisühing on saanud loa direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt määratud pädevalt ametiasutuselt, tegutseb selle asutuse järelevalve all ja on saanud õiguse osutada teenuseid, mis on loetletud väärpaberituru seaduse §-s 43; 4) tasaarveldus- või arveldusteenuseid osutavad organisatsioonid, kui need on pädeva ametiasutuse järelevalve all. § 6. Liitumiskõlblikkuse hindamise kriteeriumid Taotleja liitumiskõlblikkuse hindamisel lähtub Eesti Pank järgnevatest kriteeriumidest: 1) taotleja rahanduslik stabiilsus ja küllaldane kapitaliseeritus; 2) kui taotleja ei ole krediidiasutus – eeldatavalt taotleja sooritatavate tehingute minimaalne arv EP RTGSi arvelduspäeva vältel; 3) EMPs asutatud krediidi- ja investeerimisasutused peavad täitma Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid kapitali adekvaatsuse ja riskide hajutamise kohta. Väljapool EMPd asutatud krediidi- ja investeerimisasutused peavad täitma vähemalt sama rangeid nõudeid kui need, mis kehtivad EMPs asutatud krediidi- ja investeerimisasutustele; 4) taotlejal peab olema võimalus kasutada andmevahetuseks ühendussüsteeme, mis Eesti Panga hinnangul sobivad maksejuhiste ja nendega seonduva teabe usaldusväärseks vahendamiseks; 5) taotlejal on EP RTGSi reeglite täitmiseks vajalik organisatsioon, riskide haldamise menetluskord, tehnilised süsteemid ja muud vahendid, mida Eesti Pank peab EP RTGSis osalemiseks vajalikuks; 6) õiguslik seisund, mis lubab taotlejal võtta ja täita EP RTGSi liikmesusega seotud kohustused; 7) liitumisleping ja EP RTGSi reeglid peavad olema taotleja asukohariigi õigussüsteemi kohaselt kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud. 2. osa EP RTGSiga liitumise kord § 7. Liitumistaotlus (1) Taotlus EP RTGSiga liitumiseks esitatakse Eesti Pangale. (2) Koos taotlusega on taotleja kohustatud esitama Eesti Pangale dokumendid, mis kinnitavad küllaldasel määral taotleja asutamist ja tegutsemist kehtivate seaduste kohaselt ning võimaldavad õigesti hinnata taotleja majanduslikku olukorda. (3) Taotleja on kohustatud esitama tema nimel tegutsema volitatud isikute nimekirja ja allkirjanäidised koos nendele isikutele antud esindusõiguste teostamise tingimusi ning ulatust kinnitavate dokumentidega. (4) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ei nõuta, kui Eesti Pangal on ligipääs asjaomastele andmetele ja neid kinnitavatele dokumentidele ning Eesti Panga hinnangul ei ole vaja andmeid ajakohastada. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumentidele on taotleja kohustatud esitama Eesti Pangale EP RTGSi reeglites kehtestatud näidistingimuste kohased õiguslikud hinnangud järgnevalt: 1) õiguslik hinnang taotleja õigusliku seisundi ja võime kohta kanda EP RTGSi liikmesusega seotud õigusi ja kohustusi; 2) õiguslik hinnang välisriigi õiguskeskkonna mõju kohta taotleja võimele kanda EP RTGSi liikmesusega seotud õigusi ja kohustusi. (6) Pärast liitumislepingu sõlmimist on osaleja Eesti Panga põhjendatud nõude korral kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguslikke hinnanguid ajakohastama. Kui EP RTGSi reeglite järgi esitamisele kuuluvat hinnangut ei ole esitatud liikmesuse taotlemisel, on Eesti Pangal igal ajal õigus nõuda hinnangu esitamist. § 8. Taotleja liitumiskõlblikkuse selgitamine Eesti Pank korraldab uurimise ulatuses, mida ta peab vajalikuks, et hinnata, kas taotleja vastab EP RTGSi reeglite nõuetele. Taotleja on kohustatud osutama Eesti Pangale vajalikku abi uurimise korraldamiseks. § 9. Liitumistaotluse läbivaatamise tulemustest teatamine ja liitumislepingu sõlmimine (1) Eesti Pank teatab taotlejale liitumistaotluse rahuldamisest või tagasilükkamisest 30 päeva jooksul, alates kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamist Eesti Pangale. (2) Liitumistaotluse rahuldamise korral teeb Eesti Pank taotlejale ettepaneku sõlmida liitumisleping ja esitab liitumislepingu projekti. Liitumine EP RTGSiga toimub liitumislepingu tingimuste kohaselt. § 10. Tasud (1) EP RTGSi liikmesusega kaasneb kohustus tasuda EP RTGSi reeglitega kehtestatud tasusid. Üldised tasumäärad kehtestatakse EP RTGSi hinnakirjaga. (2) Tasud määrab Eesti Pank. (3) Tasud määratakse lähtudes põhimõttest, et need kataksid EP RTGSi toimimise kulud, ei diskrimineeriks kedagi põhjendamatult ja soodustaksid EP RTGSi kasutamist suurmaksete arveldamiseks. (4) Eesti Pank võib nõuda osalejatelt eritasusid uute teenuste või funktsioonide väljatöötamise või EP RTGSi toimimise muude kulude tõttu, mida ei ole pidevate tasude arvestamise alusesse arvatud. § 11. Liikmesuse peatamine või lõpetamine Osaleja liikmesuse peatamine või lõpetamine EP RTGSis toimub liitumislepingu tingimuste kohaselt. III PEATÜKK EP RTGSi KONTOD, KOMMUNIKATSIOON JA TÖÖAEG § 12. EP RTGSi kontod Pärast liitumislepingu sõlmimist avab Eesti Pank osalejale Eesti Pangas EP RTGSi arveldusteks konto või kontod või võimaldab kasutada Eesti Pangas EP RTGSi arveldusteks varem osalejale avatud kontot või kontosid. § 13. Osaleja konto debiteerimine ja krediteerimine (1) Osaleja kontot võib debiteerida maksejuhiste alusel, mis on välja andnud mõni järgmistest isikutest: 1) osaleja ise või tema volitatud esindaja; 2) Eesti Pank, 3) isik, kelle õigus osaleja konto debiteerimiseks tuleneb seadusest. (2) Osaleja kontot võib krediteerida iga maksejuhise alusel, mida Eesti Pank aktsepteerib, kui EP RTGSi reeglitest või Eesti Panga ja osaleja kokkuleppest ei tulene teisiti. § 14. Eesti Panga õigus debiteerida osaleja kontot (1) Eesti Pank võib esitada maksejuhiseid osaleja konto debiteerimiseks oma algatusel, osaleja volituse alusel või mõne teise volitatud või pädeva isiku algatusel. (2) Eesti Pank võib osaleja kontot debiteerida oma algatusel, kui debiteerimise eesmärk on: 1) Eesti Panga antud laenu tagasi maksmine, kui kõnealune tagasimakse vorm ei ole vastuolus laenu andmise tingimustega; 2) Eesti Pangale tasumisele kuuluvate intresside, teenustasude või komisjonitasude tasumine; 3) tasumine väärtpaberite eest, mida Eesti Pank müüb osalejale; 4) vahendite kinnipidamine selleks pädeva asutuse või isiku ülesandel; 5) maksevigade parandamine, 6) muud maksed, mille puhul Eesti Pank on osaleja konto debiteerimiseks volitatud kehtiva seaduse või kokkuleppega. § 15. Kommunikatsioon ja sidekanalid (1) Osaleja teeb makseid oma kasutajaliidese vahendusel. (2) Osaleja vastutab selle eest, et ta edastab EP RTGSile sisult ja vormilt õiged maksejuhised. Osaleja vastutus hõlmab ka andmekaitse nõuete ja protseduurireeglite täitmist, mis on kehtestatud toimingute õiguskindluse tagamiseks ja toiminguid teostavate isikute isikusamasuse ning volituste kontrollimiseks. (3) EP RTGSi talitlushäirete korral on osalejal õigus pöörduda abi saamiseks Eesti Panga poole. Eesti Pank võib pakkuda arveldusteks EP RTGSi reeglitega sätestatud võimalustest erinevaid ajutisi võimalusi, eelkõige selleks, et võimaldada teha olulise tähtsusega makseid. Asjakohased ajutised võimalused ja nende kasutamise korra võib täpsustada tehniliste tingimustega. § 16. Volitatud isikud (1) Eesti Pank ja osaleja esitavad teineteisele nende isikute nimekirja ja allkirjanäidised, kes on volitatud esindama Eesti Panka või osalejat EP RTGSi toimimisega seotud teabe vahendamisel ja/või protokolliliste kokkulepete sõlmimisel tehniliste tingimuste kohaldamise või andmevahetuse tehniliste lahenduste kohta. Eesti Pank ja osaleja kohustuvad hoidma volitatud isikute nimekirja ja allkirjanäidised pidevalt ajakohastena. (2) Lõikes 1 nimetatud isikute nimekirjades tuleb peale esindajate täisnimede näidata ka nende tööaeg, ametinimetus ja kontaktandmed, mis kindlustavad teabevahetuse võimaluse kogu arvelduspäeva vältel. § 17. Andmevahetus (1) EP RTGSi tööajal peab iga osaleja kasutajaliides võimaldama töökindlat ja turvalist andmevahetust EP RTGSi peamooduliga. (2) Osaleja kasutajaliidese tehnilised parameetrid ja toimivus peavad olema Eesti Panga määratud nõuete kohased. Kasutajaliidese hangib või seadistab osaleja ise. Täpsemad nõuded kasutajaliidesele võivad sisalduda tehnilistes tingimustes. (3) Eesti Pank võib anda osaleja valdusse seadmeid või tarkvara EP RTGSi toimingutes kasutamiseks või vahetatava teabe krüptimiseks. Osaleja on kohustatud hoolitsema tema valdusse antud vara korrasoleku, hoolduse ja säilimise eest. Osaleja on kohustatud hankima oma kulul seadmed või vahendid, mida on vaja EP RTGSi kasutajamooduli toimivuse ja töökindluse tagamiseks. § 18. Andmevahetuse turvalisus (1) Osaleja ja Eesti Panga vahel edastatavate maksejuhiste või muu teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks kasutatakse krüptimist. Eesti Pangal on õigus krüptimata edastatud maksejuhised ja nendega seonduv teave tagasi lükata. (2) Edasisele töötlemisele ei kuulu ja lükatakse tagasi osaleja edastatud maksejuhised ja nendega seonduv teave: 1) mida ei õnnestunud dekrüptida Eesti Panga kasutatavate vahenditega; 2) mis on elektrooniliselt allkirjastatud, kuid mille elektrooniline allkiri ei osutu kontrollimisel autentseks. § 19. Kasutajaliidese talitlushäired Kui häired osaleja kasutajaliideses või andmeedastussüsteemis takistavad arveldusi või teabevahetust EP RTGSiga, on osalejal õigus pöörduda Eesti Panga poole abi saamiseks. Abi andmise tingimused võib täpsemalt sätestada liitumislepingu või Eesti Panga ja osaleja vahel sõlmitava kokkuleppega. § 20. EP RTGSi arvelduspäevad (1) EP RTGS on arveldusteks avatud iga päev, välja arvatud laupäevad, pühapäevad, Eesti rahvuspüha ja Eesti riigipühad. (2) Eesti Pangal on õigus avada EP RTGS arveldusteks ka ühel või mitmel esimeses lõikes nimetatud päeval, teatades sellest eelnevalt andmeedastussüsteemi kaudu. § 21. EP RTGSi tööaeg (1) EP RTGSi tööaeg on alates kella 8.00 kuni 19.00 Eesti aja järgi. (2) Eesti Pangal on õigus EP RTGSi igapäevast tööaega ajutiselt muuta. Eesti Pank teatab osalejale tööaja muutustest ette viisil ja ajal, mida ta peab sobivaks. (3) EP RTGS on avatud kliendimakseteks kella 8.00 kuni 18.00 ja pankadevahelisteks makseteks kella 8.00 kuni 19.00. (4) Maksed, mis on maksejärjekorras pärast nende esitamiseks määratud tähtaja lõppemist arvelduspäeval, lükatakse tagasi ilma arveldamata. (5) Eesti Pank ja osaleja on kohustatud tagama, et vähemalt üks nende volitatud isikute nimekirja kantud töötajatest on pidevalt kättesaadav EP RTGSi tööajal. § 22. Toimiv ühendus EP RTGSiga Osaleja on kohustatud säilitama oma kasutajaliidese toimiva ühenduse EP RTGSiga koos vajalike tehniliste vahendite ja töötajate kaasamisega EP RTGSi kogu tööaja vältel. § 23. Maksed väljaspool EP RTGSi tööaega Eesti Pangal on õigus osaleja kontot debiteerida või krediteerida ka väljaspool EP RTGSi tööaega. IV PEATÜKK ARVELDUSED EP RTGSi VAHENDUSEL 1. osa EP RTGSi vahendusel arveldatavad maksed § 24. Maksete liigid (1) Osalejal on õigus teha EP RTGSi vahendusel makseid oma kontolt teise osaleja või Eesti Panga kontole ja võtta neilt vastu makseid. (2) Eesti Pank võib debiteerida osaleja kontot oma algatusel, osaleja volituse alusel või osaleja konto debiteerimiseks volitatud kolmanda isiku algatusel. § 25. Maksejuhiste sisu- ja vorminõuded (1) Maksejuhis on õigesti koostatud, kui selle koostamisel, õigsuse kinnitamisel ja Eesti Pangale esitamisel on järgitud EP RTGSi reeglitega kehtestatud või Eesti Panga ja osaleja vahel kokku lepitud nõudeid. (2) Maksejuhis on esitatud alates hetkest, kui maksejuhis on edukalt läbinud tehnilise kontrolli ja registreeritud EP RTGSi peamoodulis. (3) Eesti Panga vastutus maksejuhise töötlemise eest algab pärast maksejuhise esitamist käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt. (4) Eesti Pangal on õigus eeldada, et iga osaleja maksejuhise on saatnud selleks volitatud isik. Maksejuhise saatnud isiku küllaldase volituse puudumine ei muuda esitatud maksejuhist kehtetuks. Kui osalejale saavad teatavaks asjaolud, mis võimaldavad volitamata ligipääsu tema kasutajaliidesele, on osaleja kohustatud Eesti Panka neist asjaoludest kohe teavitama. Eesti Pank ei vastuta kahju eest, mis on tekkinud käesolevas lõikes nimetatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise või selle täitmisega hilinemise tagajärjel. § 26. Maksejuhise tagasivõtmatus ja lõplikkus (1) Üldtingimuste § 25 lõike 2 kohaselt esitatud maksejuhise EP RTGSi sisestamise hetk on ajahetk, kui see maksejuhis on läbinud edukalt finantskontrolli või arvatakse maksejärjekorda. (2) EP RTGSi sisestatud maksejuhis on tagasivõtmatu ja tingimusteta ning tuleb arveldada EP RTGSis. Maksejuhise kohane makse on saatva osaleja suhtes lõplik alates selle makse arveldamise hetkest. (3) Makse arveldamise hetk on ajahetk, kui EP RTGS debiteerib saatva osaleja kontot maksejuhise summa ulatuses. (4) Maksejuhise kohane makse on vastuvõtva osaleja suhtes lõplik alates hetkest, kui tema kontot krediteeritakse selle maksejuhise summa ulatuses. § 27. Maksejuhise esitamise aeg (1) Osaleja võib esitada maksejuhise Eesti Pangale maksejuhisega määratud makse väärtuspäeval või enne seda, kuid mitte varem kui kümme arvelduspäeva enne maksejuhise väärtuspäeva. (2) Maksejuhis lükatakse tagasi, kui see on Eesti Pangale esitatud pärast maksejuhiste esitamiseks määratud hiliseima kellaaja möödumist makse väärtuspäevaks oleval arvelduspäeval. § 28. Maksejuhise tagasivõtmine osaleja soovil (1) Osaleja võib esitada Eesti Pangale andmeedastussüsteemi kaudu avalduse võtta tagasi maksejuhis, mis ta on Eesti Pangale esitanud. (2) Maksejuhise tagasivõtmise avalduse rahuldamine on välistatud, kui Eesti Pank on avalduse kättesaamise ajal juba alustanud maksejuhise arveldamist või kui maksejuhise tagasivõtmine võib tuua kaasa kõrgendatud riski EP RTGSi toimimisele. (3) Eesti Pank teatab maksejuhise tagasivõtmise avalduse rahuldamisest või tagasilükkamisest andmeedastussüsteemi kaudu. 2. osa Maksete arveldamine § 29. Osaleja õigus maksete arveldamiseks (1) Osalejal on õigus arveldada arvelduspäeval EP RTGSis, kui on täidetud järgnevad eeltingimused: 1) osalejal on konto arveldusteks EP RTGSis; 2) osaleja liikmesus EP RTGSis ei ole peatatud; 3) osaleja ja EP RTGSi vahel on toimiv andmeedastussüsteem. (2) Arveldamiseks peab osaleja kontol olema selleks vajalik summa. Osaleja võib laenata arveldusteks vajaliku summa Eesti Pangalt päevasisese likviidsuslaenuna, kui osalejal on EP RTGSi reeglite järgi võimalus päevasisest likviidsuslaenu saada ja ta on täitnud vajalikud eeltingimused. Käesolevas lõikes nimetatud eeltingimuste hulka kuulub päevasisese likviidsuslaenu andmise raamlepingu sõlmimine osaleja ja Eesti Panga vahel. § 30.Maksejuhise väärtuspäev (1) Arvelduspäeval Eesti Pangale esitatud osaleja maksejuhise kohane makse arveldatakse maksejuhises määratud väärtuspäeval esimesel võimalusel. (2) Kui maksejuhises määratud väärtuspäev on maksejuhise Eesti Pangale esitamise päevast enam kui kümne arvelduspäeva võrra hilisem, lükkab Eesti Pank maksejuhise tagasi. Eesti Pank ei vastuta selle maksejuhise tagasilükkamise tõttu osalejale tekkinud otsese või kaudse kahju või tulude vähenemise eest. Kui osaleja soovib tagasi lükatud maksejuhise arveldamist, peab ta maksejuhise uuesti esitama, järgides EP RTGSi reeglite tingimusi. § 31. Maksejuhiste täitmise järjekord (1) Kui Eesti Pank on maksejuhise vastu võtnud, siis see täidetakse, arvestades esmalt maksejuhise prioriteeti ja seejärel maksejuhise vastuvõtmise järjekorda. (2) Esimest prioriteeti omavad EP RTGSi osalejateks olevate arveldussüsteemide edastatud maksejuhised, teist prioriteeti pädevate asutuste korraldused konto debiteerimiseks ja maksejuhised, mille algataja on Eesti Pank, ning kolmandat kuni viiendat prioriteeti kõik muud maksejuhised osaleja otsuse kohaselt. Kui osaleja ei ole maksejuhisele prioriteeti määranud, siis omistab Eesti Pank maksejuhisele viienda prioriteedi. (3) Osaleja kontolt makse tegemise maksejuhis, mille on Eesti Pangale esitanud Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaks olev osaleja teise osaleja volituse alusel, on esitatud neljanda prioriteediga, välja arvatud juhul kui maksejuhisel on EP RTGSi reeglite alusel kõrgeim prioriteet. Kõnealune volitus peab olema notariaalselt tõestatud ja esitatud Eesti Pangale volikirjana. § 32. Esitatud maksejuhiste kontrollimine Eesti Pank teeb osaleja esitatud maksejuhiste tehnilise kontrolli ja finantskontrolli. § 33. Tehniline kontroll (1) Eesti Pank teeb maksejuhiste tehnilise kontrolli tehniliste tingimuste kohaselt. (2) Kui tehnilise kontrolli käigus avastatakse maksejuhises tehnilisi vigu või mittevastavusi tehniliste tingimuste või EP RTGSi muude nõuetega, lükatakse maksejuhis tagasi. Maksejuhise tagasilükkamisest teavitab Eesti Pank osalejat tehniliste tingimustega sätestatud korras, saates osalejale teatise maksejuhise tagasilükkamise põhjuse kohta. (3) Tehnilise kontrolli läbinud maksejuhistele teeb Eesti Pank finantskontrolli. § 34. Finantskontroll (1) Finantskontrolli käigus kontrollib Eesti Pank, kas maksejuhises maksma kohustatud osaleja kontol on raha vähemalt maksejuhises määratud summas. (2) Osaleja kontol oleva raha moodustavad arvelduspäeva algul kontole kantud või arvelduspäeva vältel kontole laekuvad summad. (3) Maksejuhise täitmiseks võib kasutada konto jääki maksejuhise täitmise hetkel, millest on maha arvatud: 1) summad, mis pädev ametiasutus on osaleja kontol arestinud; 2) summad, mis osaleja võlgneb Eesti Pangale ja mida Eesti Pank on õigustatud osaleja kontolt kinni pidama. (4) Kontojäägi suurus määratakse jooksvalt, arvestades osaleja kontole laekuvaid ja sealt tehtavaid makseid. (5) Maksejuhised, mis ei läbinud finantskontrolli, arvatakse maksejärjekorda. Kui maksejärjekorras olev maksejuhis ei ole läbinud finantskontrolli ajaperioodi lõpuks, mille vältel üldtingimuste § 21 lõike 3 kohaselt on EP RTGS seda tüüpi maksete arveldamiseks avatud, lükkab Eesti Pank selle maksejuhise tagasi. Maksejuhise tagasilükkamisest teavitab Eesti Pank osalejat tehniliste tingimustega sätestatud korras. (6) Finantskontrolli läbinud maksejuhiste kohased maksed arveldatakse. § 35. Maksete arveldamine ja osalejate teavitamine (1) EP RTGS arveldab maksed viivitamata pärast seda, kui asjakohased maksejuhised on läbinud finantskontrolli. Makse arveldatakse, debiteerides vastavalt maksejuhisele saatva kontopidaja kontot Eesti Pangas ja krediteerides vastuvõtva osaleja kontot Eesti Pangas, välja arvatud juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikest 2 tuleneb teisiti. (2) Kui saatva osaleja kontol puudub makse tegemiseks vajalik summa, arvatakse maksejuhis maksejärjekorda ja sellele kohaldatakse üldtingimuste § 34 lõikes 5 sätestatud reegleid. (3) Kui makse on krediteeritud vastuvõtva osaleja kontole, teavitab Eesti Pank saatvat osalejat ja vastuvõtvat osalejat makse arveldamisest. 3. osa Maksejuhis maksejärjekorras § 36. Maksejuhise maksejärjekorda arvamine ja maksejärjekorras oleva maksejuhise täitmine (1) Kui osaleja maksejuhise täitmisel selgub, et osaleja kontol ei ole maksejuhise täitmiseks küllaldaselt raha, siis arvatakse maksejuhis selle osaleja maksejärjekorda. (2) Osaleja maksejuhise arvamine osaleja maksejärjekorda peatab sama osaleja sama või madalama prioriteediga maksejuhiste täitmise, kuid see ei peata sama osaleja kõrgema prioriteediga maksejuhiste täitmist. (3) Kui osaleja kontole laekub täiendavaid summasid, siis lähtutakse arveldamisele kuuluvate maksejuhiste määramisel maksejuhiste prioriteetidest. Sama prioriteediga maksejuhiste arveldamisel arveldatakse esimesena varem esitatud maksejuhised. § 37. Maksejärjekorras olevatest maksejuhistest teavitamine (1) Osalejal on õigus saada teavet oma maksejärjekorda arvatud maksejuhiste kohta, kui ta edastab järelepärimise Eesti Pangale. Järelepärimine ja Eesti Panga vastus edastatakse andmeedastussüsteemi kaudu. (2) Kui järelepärimist ei ole võimalik esitada andmeedastussüsteemi kaudu, on osaleja õigus edastada järelepärimine telefoni teel või elektronposti vahendusel. (3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaks oleval osalejal, keda osaleja on volitanud esitama Eesti Pangale maksejuhiseid osaleja kontolt maksete tegemiseks, on õigus saada EP RTGSi tööajal andmeedastussüsteemi kaudu pidevalt teavet osaleja kontojäägi suuruse kohta. § 38. Maksejuhise tagasilükkamine (1) Eesti Pank lükkab tagasi maksejuhise, mis on koostatud või edastatud vajalike volitusteta või EP RTGSi reegleid rikkudes. (2) Maksejärjekorda arvatud maksejuhised lükatakse tagasi, kui nende täitmise edasilükkamist tinginud põhjuseid ei õnnestu kõrvaldada enne perioodi lõppu, mille vältel üldtingimuste § 21 lõike 3 kohaselt on EP RTGS arvelduspäeval seda tüüpi maksete arveldamiseks avatud. (3) Eesti Pank teavitab osalejat maksejuhise tagasilükkamisest samal arvelduspäeval või hiljemalt kell 9.30 järgmisel arvelduspäeval, kui teavitamine samal arvelduspäeval ei ole võimalik. V PEATÜKK OSALEJA TEAVITAMINE JA ARVELDUSVIGADE PARANDAMINE 1. osa Osaleja teavitamine § 39. Osaleja teavitamine arveldustest (1) Eesti Pank võimaldab osalejal saada andmeedastussüsteemi kaudu teavet tema konto krediteerimisest või debiteerimisest. (2) Kui osalejal ei ole võimalik saada lõikes 1 nimetatud teavet andmeedastus­süsteemi kaudu, teavitab Eesti Pank osalejat tehniliste tingimustega sätestatud talitluspidevuse plaani alusel. § 40. Osaleja teavitamine tema kontojäägist ja maksete käivetest arvelduspäeval (1) Osalejal on õigus saada teavet oma kontojäägi ja maksete käibe kohta, kui ta edastab asjakohase järelepärimise Eesti Pangale. (2) Vastuseks lõikes 1 nimetatud järelepärimisele edastab Eesti Pank osalejale andmed tema kontol toimunud arvelduste kohta, sealhulgas: 1) järelepärimise objektiks oleva konto number; 2) konto jääk arvelduspäeva algul; 3) konto jääk vastuse koostamise hetkel; 4) andmed kontol blokeeritud summade kohta, kui kõnealuste andmete avaldamine ei ole vastuolus seadusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase teatise koostab Eesti Pank ja see edastatakse osalejale andmeedastussüsteemi kaudu. (4) Osaleja võib esitada lõikes 1 nimetatud järelepärimise arvelduspäeva vältel korduvalt. (5) Kui järelepärimise esitamine andmeedastussüsteemi kaudu ei ole võimalik, on osalejal õigus edastada järelepärimine telefoni teel või elektronposti vahendusel. § 41. Osaleja konto väljavõte (1) Iga arvelduspäeva lõpul koostab Eesti Pank osalejale kontoväljavõtte, milles on kirjeldatud kõik sellel arvelduspäeval kontol toimunud kanded. (2) Eesti Pank koostab ja saadab kõigile osalejatele iga arvelduspäeva kohta kontoväljavõtte, kaasa arvatud arvelduspäevad, mille vältel kontol tehinguid ei toimunud. Üldtingimuste §-s 16 nimetatud volitatud isikud võivad osaleja ja Eesti Panga vahel kokku leppida kontoväljavõtte koostamise ja/või saatmise teistsuguse korra. (3) Kontoväljavõte sisaldab vähemalt järgnevad andmed: 1) osaleja nimi või SWIFTi BIC kood; 2) kontoväljavõtte number; 3) kontoväljavõtte koostamise kuupäev; 4) osaleja Eesti Pangas asuva konto täielik number; 5) konto jääk arvelduspäeva algul; 6) konto jääk arvelduspäeva lõpul; 7) andmed arvelduspäeva vältel kontol tehtud kõigi kannete kohta, kaasa arvatud: a) maksejuhisele antud number; b) täiendav teave maksejuhise kohta; c) maksejuhisega määratud makse summa. (4) Kontoväljavõte edastatakse osalejale andmeedastussüsteemi kaudu. (5) Kui kontoväljavõtte saatmine andmeedastussüsteemi kaudu ei ole võimalik, on osalejal õigus saada kontoväljavõte tehniliste tingimustega kehtestatud talitluspidevuse plaani alusel. 2. osa Arveldusvigade parandamine § 42. Osaleja kohustus jälgida oma arveldusi (1) Osaleja on kohustatud jälgima arvelduspäeval pidevalt oma konto jääki ja maksete käivet talle Eesti Pangast edastatava teabe alusel. (2) Kui Eesti Pank on kohustatud lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmise tõttu osaleja järelepärimisele vastama, kuid osaleja ei saa Eesti Panga vastust 30 minuti jooksul järelepärimise esitamisest arvates, on osaleja kohustatud pöörduma Eesti Panga poole, et selgitada tekkinud viivituse põhjused. § 43. Ebaõigetest toimingutest teatamine (1) Osaleja on kohustatud teatama EP RTGSi arvelduste käigus või nendega seoses tehtud ebaõigetest toimingutest Eesti Pangale võimaluse korral juba toimingu tegemise päeval, kuid igal juhul hiljemalt 14. päeval pärast ebaõigeid toiminguid kajastava teabe kättesaamist. Kui osaleja ei teata kontoväljavõttes kajastatud toimingute ebaõigsusest tähtajaks, siis eeldatakse, et osaleja peab neid toiminguid õigeks. (2) Eesti Pank on kohustatud uurima toiminguid, mida osaleja peab ebaõigeks, ja selgitama nende tegemise asjaolud. (3) Eesti Pank ei vastuta ebaõigete toimingute ega nende tagajärgede eest, kui teadet ebaõigete toimingute kohta ei ole Eesti Pangale esitatud lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. § 44. Vigaste kannete parandamine (1) Kui osaleja avastab oma kontol tehtud kannete kontrollimisel vea, on ta kohustatud esitama vea parandamise nõude Eesti Pangale hiljemalt 30. arvelduspäevaks pärast vea teatavaks saamise päeva. Eesti Pangal on õigus jätta pärast seda tähtpäeva esitatud nõue läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui osaleja on küllaldaselt tõendanud, et tal ei olnud võimalik veast õigel ajal teatada. Eesti Pank ei vastuta kahju eest, mida osaleja kandis vea tõttu, kui vea parandamise nõue ei ole tähtajaks esitatud. (2) Eesti Pank parandab osaleja kontol tehtud vigase kande osaleja nõudel. Kui vea avastab Eesti Pank, võib ta vigase kande parandada oma algatusel. Eesti Pank on õigustatud vea parandama asjaomase või asjaomaste osaleja või osalejate eelneva nõusolekuta, kui viga on võimalik parandada osalejate ja Eesti Panga seaduslikke õigusi rikkumata. (3) Eesti Pank on õigustatud debiteerima osaleja kontolt kohe ja osalejat eelnevalt teavitamata iga summa, millega Eesti Pank on seda kontot ekslikult krediteerinud. (4) Eesti Pank võib nõuda osalejalt dokumentide esitamist, mis selgitavad vea tekkimise asjaolusid. Eesti Pank uurib vea tekkimise põhjuseid ja parandab vea viivitamata, kuid hiljemalt seitsmendal päeval pärast vea kohta teatise saamist, või keeldub vea parandamisest ja teatab osalejale keeldumise põhjuse. (5) Eesti Pank parandab osaleja kontol Eesti Panga vea tõttu tehtud ebaõige debiteerimise, esitades maksejuhise ebaõigesti debiteeritud summa kandmiseks Eesti Panga kontolt osaleja kontole. (6) Kui osalejat ei ole võimalik teavitada vea parandamisest andmeedastussüsteemi kaudu, teatab Eesti Panga volitatud esindaja vea kõrvaldamisest osaleja volitatud esindajale telefoni teel või elektronposti vahendusel. (7) Konto ebaõiget krediteerimist saab parandada ainult isiku nõusolekul, kelle kontot on valesti krediteeritud, välja arvatud lõikes 3 nimetatud juhtum. (8) Osaleja on kohustatud tema kontole valesti krediteeritud summa tagastama, esitades asjakohase maksejuhise oma konto debiteerimiseks ja ebaõige maksejuhise välja andnud osaleja konto krediteerimiseks. Kui osaleja keeldub eespool nimetatud maksejuhise tegemisest alusetult, on ta kohustatud hüvitama viivituse tagajärjel tekkinud otsese kahju. § 45. Hüvitisenõuete uurimine (1) Kui osaleja esitab maksete arveldamisega seotud vigadest tuleneva kahju hüvitamise nõude, peab ta esitama koos nõudega Eesti Pangale ka tõendid vigade olemasolu ja kahjusumma määramise aluste kohta. (2) Kui vigade tekkimise asjaolude selgitamiseks või tekkinud kahju suuruse määramiseks on vaja täiendavat uurimist Eesti Pangalt ja kõnealune uurimine toob kaasa Eesti Pangale täiendavad kulud, on Eesti Pangal õigus nõuda ja uurimist taotleval osalejal kohustus maksta täiendava uurimisega kaasnevate kulude eest hüvitist (uurimistasu). Uurimist taotlev osaleja on kohustatud tasuma uurimistasu Eesti Panga määratud kontole ja Eesti Panga määratud tähtajaks. Uurimistasu tagastatakse osalejale, kui uurimise tulemusena selgub, et uurimist nõudnud osaleja ei vastutanud väidetava rikkumise eest. VI PEATÜKK LÕPPSÄTTED § 46. Seaduse kohaldamine Üldtingimusi kohaldatakse Eesti seaduse alusel. § 47. Teabe säilitamine (1) Osalejad säilitavad maksejuhiseid ja EP RTGSi arveldustega seotud teatisi kümme aastat, kui seadus ei nõua pikemat säilitusaega. (2) Lõikes 1 nimetatud säilitusaja kulgemist arvestatakse maksejuhise või teatise koostamise aastale järgneva aasta algusest alates. (3) Maksejuhised ja teatised säilitatakse arvelduspäevade kaupa rühmitatuna krüptimata kujul. § 48. Koostöö erakorralises olukorras (1) Osalejad on kohustatud tegema omavahel koostööd, kui erakorralised asjaolud ei luba rakendada tavalist toimimisviisi või teabevahetuse reegleid. (2) Eesti Pangal on erakorralises olukorras õigus ajutiselt kõrvale kalduda liitumislepingu või EP RTGSi reeglite sätetest, niivõrd kui seda on vaja süsteemselt oluliste maksete sooritamiseks või ülemäärase ohu vältimiseks. (3) Osalejad on kohustatud teatama üksteisele viivitamata igast olukorrast, mis võib tingida erakorraliste abinõude kasutuselevõtu. (4) Osaleja on kohustatud erakorralistel juhtudel järgima Eesti Panga juhiseid. § 49. Konfidentsiaalsus (1) Osalejad ja Eesti Pank on kohustatud kindlustama EP RTGSi arvelduste osalejate, summade ja tingimuste konfidentsiaalsuse. Konfidentsiaalset teavet võib kolmandatele isikutele avaldada ainult seadusest tuleneva avaldamiskohustuse alusel või kõigi nende isikute nõusolekul, kes on õigustatud nõudma asjakohase teabe konfidentsiaalsuse säilitamist. Eesti Pank võib kasutada konfidentsiaalset teavet uuringuteks või statistiliselt, kui avaldatava teabe üldistatuse aste ei võimalda seda individualiseerida. (2) Osalejad on kohustatud korraldama oma töö menetlusreeglite ja eeskirjade alusel, mis võimaldavad ligipääsu EP RTGSile ainult osalejate volitatud töötajatele ning kohustavad kõiki volitatud töötajaid kasutama EP RTGSi ainult viisil, mis kindlustab konfidentsiaalsuse säilimise. (3) Rikkumises süüdiolev osaleja on kohustatud hüvitama teistele osalejatele või Eesti Pangale konfidentsiaalsuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju, kui: 1) osaleja on rikkunud konfidentsiaalsuse säilitamise kohustust; 2) volitatud töötaja on teinud EP RTGSile ligipääsu võimaldava koodi ja/või salasõna teatavaks volitamata isikule või on kasutanud EP RTGSi viisil, mis ohustab teabe konfidentsiaalsuse säilimist; 3) kolmas isik on kasutanud osaleja volitatud töötaja koode ja/või salasõnu. § 50. Maksesüsteemide ekspertide nõukogu (1) Maksesüsteemide ekspertide nõukogu on maksespetsialistidest koosnev alaline tööorgan, kellega Eesti Pank konsulteerib EP RTGSi arendamisel või EP RTGSi reeglite muutmisel. Maksesüsteemide ekspertide nõukogu võib teha Eesti Pangale ettepanekuid EP RTGSi töö täiustamiseks. (2) Maksesüsteemide ekspertide nõukogu moodustatakse ja see tegutseb Eesti Panga presidendi määrusega kinnitatud maksesüsteemide ekspertide nõukogu reglemendi alusel. Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. a määruse nr 3 „Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. a määruse nr 9 „Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine“ muutmine” lisa 2 Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. a määruse nr 9 „Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine“ lisa 2 EP RTGSi reeglites kasutatavad mõisted EP RTGSi reeglites kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Eesti Panga reaalajaline arveldussüsteem või EP RTGS – Eesti Panga halduses olev arveldussüsteem maksete arveldamiseks EP RTGSi osalejate kontodel; EP RTGSi hinnakiri – Eesti Panga presidendi määrusega kehtestatud ja EP RTGSi reeglite hulka kuuluv hinnakiri, mille alusel võetakse tasusid EP RTGSiga liitumise ja EP RTGSi kasutamise eest; EP RTGSi osaleja või osaleja – juriidiline isik, kellel on EP RTGSile ligipääs EP RTGSi liitumislepingu tingimuste kohaselt. Eesti Pank kasutab osaleja õigusi oma maksete arveldamisel enda kui EP RTGSi halduri staatusest tulenevate erisustega; EP RTGSi reeglid – Eesti Panga presidendi või Eesti Panga presidendi volituse alusel kehtestatud reeglid või protokollilised kokkulepped EP RTGSi tegevuse õiguslikuks reguleerimiseks; EP RTGSi talitlushäire või talitlushäire – tehnilised raskused, puudused või rikked EP RTGSi tehnilises infrastruktuuris ja/või süsteemikomponentides, või mis tahes muu sündmus, mis takistab EP RTGSi tavapärast funktsioneerimist, mis võib vähendada teenuse kvaliteeti või põhjustada süsteemi töö katkemise; EP RTGSi üldtingimused või üldtingimused – Eesti Panga presidendi määrusega kehtestatud ja EP RTGSi reeglite hulka kuuluvad tingimused, mis sätestavad EP RTGSi töö alused; force majeure – seaduse või normatiivakti muutmine, riigivõimu toimingud, seadmete rikked või talitlushäired, sõjategevus, sotsiaalsed rahutused, üldkasutatavate sidesüsteemide või energiavarustuse pikaajalised häired, loodusõnnetused, streigid, töövaidlused või muu olukord või sündmus, mille ilmnemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei olene osalejast ja mida või mille tagajärgi osaleja ei suuda vältida; konto – EP RTGSis osaleja konto, mis on osalejale avatud Eesti Pangas ning millel arveldatakse makseid EP RTGSi reeglite kohaselt; liikmesriik– Euroopa Liidu riik; lõplikkus – maksejuhise täitmise tagasivõtmatus, pöördumatus ja tühistamatus saatva osaleja või mis tahes kolmanda isiku poolt, sealhulgas osaleja suhtes algatatud maksejõuetusmenetluse korral, välja arvatud siis, kui maksejuhis(t)es või selle/nende aluseks olnud tehingu(te)s esineb puudusi, mis tulenevad kuritegudest või pettustest (kusjuures maksejõuetuse korral käsitletakse pettusena ka kahtlusperioodil tehtud soodustusi ja tavapärasest väiksema väärtusega tehinguid) tingimusel, et sellise otsuse teeb pädev kohus või muu vaidluste lahendamise organ üksikjuhtude kaupa, või mis tulenevad veast; maksejuhis – EP RTGSi reeglite kohane osaleja korraldus rahasumma ülekandmiseks vastuvõtva osaleja kontole; maksejõuetusmenetlus – pankrotimenetlus või moratoorium Eesti seaduse tähenduses, likvideerimismenetlus või välismaine maksejõuetusmenetlus, olulised tehingupiirangud, tegevusloa peatamine või äravõtmine või muud sarnased pädeva asutuse korraldatud toimingud; pank – Eesti krediidiasutus, Eesti krediidiasutuse filiaal või välisriigi krediidiasutuse filiaal Eesti seaduse tähenduses, millega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/12/EÜ. Pank ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/46/EÜ defineeritud e-raha asutus; päevasisene laen – laen, mis antakse ja tagastatakse ühest pangapäevast lühema perioodi jooksul; saatev osaleja – maksejuhisega makse algatanud osaleja; tehnilised tingimused – Eesti Panga presidendi selleks volitatud isiku otsusega kehtestatud tingimused, mis reguleerivad EP RTGSi töö tehnilisi parameetreid ja toiminguid kooskõlas EP RTGSi muude reeglitega; vastuvõttev osaleja – saatva osaleja määratud osaleja, kelle kontole kantakse asjaomases maksejuhises märgitud summa; õigusliku keskkonna hinnang – õiguslik hinnang välismaal asutatud juriidilise isiku asukohariigi õigussüsteemile, kaasa arvatud selle kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ seatud nõuetele maksete lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides, õigusliku seisundi hinnang – õiguslik hinnang juriidilise isiku võimele võtta ja täita EP RTGSi osaleja kohustusi. Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. a määruse nr 3 „Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. a määruse nr 9 „Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine“ muutmine” lisa 3 Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. a määruse nr 9 „Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine“ lisa 3 EP RTGSi hinnakiri § 1 Üldised põhimõtted (1) Hinnakirjas nimetatud tasud tuleb maksta Eesti Panga esitatud arve alusel, välja arvatud juhul, kui kehtiva seaduse, EP RTGSi reeglite või Eesti Panga ja kontopidaja vahel sõlmitud lepingutega on sätestatud teisiti. (2) Lõikes 1 nimetatud arve esitab Eesti Pank kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Arves näidatakse vähemalt tasu maksmise alus, tasumisele kuuluv summa kehtivas vääringus, maksetähtpäev ja Eesti Panga konto number, millele tasu tuleb üle kanda. § 2 Tasumäärad (1) EP RTGSiga liitumine on tasuta. (2) Tasu iga makse eest on 9.39 krooni. (3) Tasu iga maksejuhise tagasivõtmise korralduse esitamise eest on 93.88 krooni. Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. a määruse nr 3 „Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. a määruse nr 9 „Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine“ muutmine” lisa 4 Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. a määruse nr 9 „Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine“ lisa 4 Eesti Panga päevasisese likviidsuslaenu andmise ja tagamise üldtingimused § 1. Päevasisese likviidsuslaenu saamiseks õigustatud isikud Eesti Pank annab päevasisest likviidsuslaenu (edaspidi likviidsuslaen) Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi (edaspidi EP RTGS) maksete sooritamiseks EP RTGSi osalejatele, kes on Eesti krediidiasutused või välisriikide krediidiasutuste filiaalid, täidavad likviidsuslaenu saamise eeltingimusi ja on sõlminud Eesti Pangaga likviidsuslaenu andmist täpsemalt korraldava raamlepingu. § 2. Likviidsuslaenu andmise raamleping (1) Likviidsuslaenu antakse, makstakse tagasi ja tagatakse Eesti Panga ja osaleja vahel sõlmitud raamlepingu kohaselt. (2) Raamlepingu sõlmimise eeltingimusena peab osalejal olema konto väärtpaberite keskregistris, kus on registreeritud väärtpaberid, mida Eesti Pank aktsepteerib päevasisese likviidsuslaenu tagatisena. (3) Raamleping sõlmitakse määramata ajaks. (4) Raamleping on võimalik ühepoolselt üles öelda, kui ülesütlemist sooviv pool teatab ülesütlemisest teisele poolele kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette. (5) Eesti Pangal on õigus raamleping ühepoolselt ja ette teatamata üles öelda, kui osaleja rikub oluliselt raamlepingu või EP RTGSi reeglite tingimusi, osaleja vastu on algatatud või algatamisel maksejõuetusmenetlus või raamlepingu täitmise jätkamine on Eesti Panga hinnangul seotud ohuga EP RTGSi toimimisele. Osaleja õigus saada likviidsuslaenu lõpeb raamlepingu ülesütlemise teates näidatud ajast alates. Raamlepingu ülesütlemine ei mõjuta ülesütlemisega samal tööpäeval osalejale saadetud Eesti Panga tehingukinnitusega aktsepteeritud, kuid ülesütlemise hetkel lõpule viimata likviidsuslaenu andmise tehingu täitmist algselt kokku lepitud tingimuste kohaselt. (6) Eesti Pangal on õigus otsustada ühepoolselt likviidsuslaenu andmise korra muutmine või likviidsuslaenu andmise lõpetamine, kui Eesti Pank on seisukohal, et likviidsuslaenu pakkumine seniste tingimuste kohaselt ei ole muudetud seaduse, muutunud majandustingimuste või uute tehniliste lahenduste tõttu otstarbekas. Likviidsuslaenu andmise korra muutmise või likviidsuslaenu andmise lõpetamise otsusest teatab Eesti Pank kõigile osalejatele vähemalt 30 kalendripäeva enne asjakohase otsuse jõustumist. § 3. Likviidsuslaenu tagatis (1) Likviidsuslaenu antakse võlakirjade tagatisel, mille kvaliteet ja registreerimise koht peab olema kooskõlas Eesti Panga seatud nõuetega (tagatisvara). (2) Likviidsuslaenu täiendavaks tagamiseks rakendab Eesti Pank likviidsuslaenu summa määramisel tagatisvara turuväärtuse puhul reguleeritud allahindlust (ingl k haircut) likviidsuslaenu andmise raamlepingu tingimuste kohaselt. § 4. Likviidsuslaenu saamise taotlus (1) Likviidsuslaenu antakse raamlepingu kohaselt sõlmitava tehingu alusel. (2) Osaleja võib igal arvelduspäeval kella 9.00 kuni 15.00 esitada Eesti Pangale taotluse likviidsuslaenu saamiseks ja selleks vajaliku tehingu tegemiseks . (3) Eesti Pank rahuldab likviidsuslaenu saamise taotluse, kui see on esitatud kooskõlas kehtivate lepingute ja vorminõuetega, likviidsuslaenu summa on täielikult kaetud tagatisvaraga ja taotlus väljendab selgelt osaleja tahet. § 5. Likviidsuslaenu taotluse aktsepteerimisest teatamine (1) Taotluse osalise või täieliku rahuldamise korral edastab Eesti Pank kontopidajale tehingukinnituse, milles on vähemalt järgmised andmed: a) tagatisena aktsepteeritava finantsvara koosseis; b) pakutava likviidsuslaenu arvestuslik summa. (2) Eesti Pank edastab osalejale tehingukinnituse 15 minuti jooksul pärast likviidsuslaenu taotluse kättesaamist. Kui Eesti Pank taotlust ei rahulda, edastab ta osalejale 15 minuti jooksul teate taotluse tagasilükkamise kohta ja näitab lühidalt ära tagasilükkamise põhjuse. § 6. Likviidsuslaenu andmine ja tagamine (1) Kohe, kui Eesti Pangalt on kätte saadud tehingukinnitus § 5 lõike 2 kohaselt, esitab kontopidaja korralduse anda Eesti Pangale küllaldane tagatis tehingukinnituses aktsepteeritud tingimuste alusel. (2) Eesti Pank kannab likviidsuslaenu üle osaleja kontole Eesti Pangas pärast seda, kui Eesti Pank on edastanud tehingukinnituse osalejale ja saanud kinnituse küllaldase tagatise kättesaamise kohta. (3) Likviidsuslaenu summa tuleb Eesti Pangale tagastada samal päeval hiljemalt kell 16.30. § 7. Likviidsuslaenu intress Likviidsuslaen on intressivaba. § 8. Likviidsuslaenu tähtajaks tagastamata jätmine Kui osaleja ei ole kella 16.30 kandnud Eesti Panga kontole likviidsuslaenu tagasimaksmiseks vajalikku summat, võib Eesti Pank rakendada sanktsioone või eritingimusi vastavalt raamlepingule. Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. a määruse nr 3 „Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. a määruse nr 9 „Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine“ muutmine” lisa 5 Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. a määruse nr 9 „Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine“ lisa 5 EP RTGSi õigusvõime hinnangu ja õiguskeskkonna hinnangu nõuded EP RTGSis osalejate õigusvõime hinnangu nõuded Eesti Pank Estonia pst 13 15095 Eesti [koht] [kuupäev] Meile kui [osaleja, EP RTGSi liikmelisuse taotleja või nende filiaali nimi] (edaspidi osaleja) [koosseisulisele või lepingulisele] õigusnõustajale [jurisdiktsioon, milles osaleja on asutatud; (edaspidi jurisdiktsioon)] õigusega seonduvates küsimustes esitati taotlus anda käesolev hinnang seoses osaleja osalemisega EP-RTGSis (edaspidi süsteem). Hinnang piirdub [jurisdiktsioon] õigusaktidega, mis kehtivad hinnangu andmise kuupäeval. Me ei ole uurinud käesoleva hinnangu andmiseks ühegi teise jurisdiktsiooni õigusakte ning ei anna ega mööna seoses selliste õigusaktidega ühtki seisukohta. Iga alljärgnev väide ja hinnang on [jurisdiktsioon] õiguse kohaselt võrdselt õige ja kehtiv olenemata sellest, kas osaleja tegutseb maksejuhiseid esitades ja makseid saades oma peakontori või ühe või mitme filiaali kaudu, mis asuvad [jurisdiktsioon]-s või sellest väljaspool. I. UURITUD DOKUMENDID Hinnangu andmiseks oleme uurinud järgmisi dokumente: 1) osaleja kehtiva või kehtivate [asutamisdokumentide] tõestatud ärakiri või ärakirjad; 2) [kui kohaldub] [äriregistri] väljavõte ja [kui kohaldub] [krediidiasutuste registri või muu sarnase registri] väljavõte; 3) [ulatuses, mis kohaldub] ärakiri osaleja litsentsist või muust dokumendist, mis tõendab tema õigust osutada pangandus-, investeerimis-, rahaülekande- või muid finantsteenuseid [jurisdiktsioonis]; 4) [kui kohaldub] ärakiri osaleja juhatuse või muu juhtorgani otsusest [kuupäev], [aasta], mis tõendab osaleja nõusolekut järgida allpool nimetatud süsteemidokumente, 5) [advokaadivolikirjad ja muud dokumendid, mis tõendavad allpool nimetatud süsteemidokumentidele allakirjutamise õigust osaleja nimel] ja kõiki muid dokumente, mis käsitlevad osaleja põhikirja, volitusi ja lube, mida on vaja või mis on kohased käesoleva hinnangu andmiseks (edaspidi osaleja dokumendid). Hinnangu andmiseks oleme samuti uurinud: 1) Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. aasta määrust nr 9 „Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine“ koos muudatuste ja juurdekuuluvate lisadega (edaspidi eeskirjad), 2) Eesti Panga ja osaleja vahel sõlmitud liitumislepingut EP RTGSiga liitumiseks (edaspidi liitumisleping) ja muid dokumente, mis korraldavad süsteemi ja/või suhteid osaleja ja teiste süsteemis osalejate vahel ning suhteid süsteemis osalejate ja Eesti Panga vahel. Eeskirjade ja liitumislepingu kohta kasutatakse edaspidi nimetust süsteemidokumendid (ja koos osaleja dokumentidega dokumendid). II. EELDUSED Hinnang põhineb dokumentide osas järgmistel eeldustel: 1) meile esitatud süsteemidokumendid on originaalid või tõesed ärakirjad; 2) süsteemidokumentide tingimused ning neist tulenevad õigused ja kohustused on kehtivad ja õiguslikult siduvad Eesti õiguse kohaselt, mida süsteemidokumentide sisu alusel tuleb nendele kohaldada, ning Eesti õiguse valik süsteemidokumentidele kohaldatavaks õiguseks on Eesti õiguse kohaselt kehtiv; 3) osaleja dokumendid on asjakohased isikud nende pädevuse ja volituste piires kehtivalt vormistanud, kinnitanud, vastu võtnud või rakendanud ning kohastel juhtudel esitanud; 4) osaleja dokumendid on siduvad nende adressaatidele ning ühtegi nende tingimust ei ole rikutud. III. HINNANGUD OSALEJALE A. Osaleja on nõuetekohaselt asutatud ja registreeritud või tal on [jurisdiktsioon] õiguse kohane muu korrektne juriidilise isiku staatus. B. Osalejal on kõik temale kui juriidilisele isikule vajalikud volitused, et täita temale kohustuslikest süsteemidokumentidest tulenevaid õigusi ja kohustusi. C. Osalejale kohustuslike süsteemidokumentide vastuvõtmine või rakendamine ja neist tulenevate õiguste ning kohustuste täitmine ei riku osalejale või osaleja dokumentidele kohaldatavat [jurisdiktsioon] õigusakti. D. Ühegi osalejale kohustusliku süsteemidokumendi vastuvõtmiseks, kehtivuseks, täitmisele pööramiseks või sellest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamiseks ei ole vaja täiendavat volitamist, heakskiitu, nõusolekut, taotlust, registreerimist, notariaalset ega muud kinnitust. E. Osaleja on teinud kõik äriõiguslikud toimingud ning võtnud muud meetmed, mis on [jurisdiktsioon] õiguse kohaselt vajalikud, et tagada tema süsteemidokumentidest tulenevate kohustuste seaduslikkus, kehtivus ja siduvus. Hinnang kehtib selle andmise kuupäevast ning on adresseeritud ainult Eesti Pangale ja [osaleja]-le. Ükski teine isik ei või käesolevat hinnangut kasutada, hinnangu sisu ei või avaldada meie eelneva kirjaliku nõusolekuta ühelegi isikule peale adressaatide ning nende õigusnõustajate; erandiks on Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad riikide keskpangad ning Finantsinspektsioon. Lugupidamisega (allkiri) Euroopa Majanduspiirkonda mitte kuuluvate EP RTGSi osalejate õiguskeskkonna hinnangu nõuded Eesti Pank Estonia pst 13 15095 Eesti [koht] [kuupäev] Meile kui [osaleja, EP RTGSi liikmelisuse taotleja või nende filiaali nimi] (edaspidi osaleja) lepingulisele õigusnõustajale [jurisdiktsioon, milles osaleja on asutatud] (edaspidi jurisdiktsioon) õigusega seonduvates küsimustes esitati taotlus anda käesolev hinnang [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt osaleja osalemise tõttu EP RTGSis (edaspidi süsteem). Viited [jurisdiktsiooni] õigusaktidele hõlmavad kõiki [jurisdiktsioon] asjakohaseid õigusakte. Me anname käesolevaga hinnangu [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt eelkõige osaleja kui EMPst väljaspool asutatud juriidilise isiku suhtes seoses tema õiguste ja kohustustega, mis tulenevad allpool nimetatud süsteemidokumentidest. Hinnang piirdub [jurisdiktsiooni] õigusaktidega, mis kehtivad hinnangu andmise kuupäeval. Hinnangu andmiseks ei ole me uurinud ühegi teise jurisdiktsiooni õigusakte, ning me ei anna ega mööna seoses kõnealuste õigusaktidega ühtki seisukohta. Eeldame, et teiste jurisdiktsioonide õigusaktidest ei tulene midagi, mis võiks hinnangut mõjutada. 1. UURITUD DOKUMENDID Hinnangu andmiseks oleme uurinud järgmisi dokumente ning muid dokumente, mida oleme pidanud vajalikuks või asjakohaseks: 1) Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. aasta määrus nr 9 „Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine“ koos muudatuste ja lisadega (edaspidi eeskirjad), 2) Eesti Panga ja osaleja vahel sõlmitud liitumisleping EP RTGSiga liitumiseks (edaspidi liitumisleping) ja muud dokumendid, mille alusel korraldatakse süsteemi, suhteid osaleja ja teiste süsteemis osalejate vahel ning suhteid süsteemis osalejate ja Eesti Panga vahel. Eeskirjadele ja punktis 2 nimetatud dokumentidele osutatakse edaspidi kui süsteemidokumentidele. 2. EELDUSED Hinnangu andmiseks oleme seoses süsteemidokumentidega eeldanud, et: 1) asjakohased isikud on süsteemidokumendid oma pädevuse ja volituste piires vormistanud, vastu võtnud ja kehtivalt kinnitanud või rakendanud ning kohastel juhtudel esitanud; 2) süsteemidokumentide tingimused ning neist tulenevad õigused ja kohustused on kehtivad ja õiguslikult siduvad Eesti õiguse kohaselt, mida süsteemidokumentide sisu alusel tuleb nende puhul kohaldada, ning Eesti õiguse kohaldamine süsteemidokumentidele on Eesti õigusega kooskõlas; 3) osalejatel süsteemis, mille kaudu edastatakse mis tahes maksejuhiseid või saadakse makseid või mille kaudu täidetakse süsteemidokumentidest tulenevaid mis tahes õigusi või kohustusi, on seaduslik õigus või litsents osutada rahaülekandeteenuseid kõikides asjakohastes jurisdiktsioonides; 4) meile ärakirjade või näidistena esitatud dokumendid vastavad originaalidele. 3. HINNANG Eelnevast tulenevalt ja alljärgnevaid märkusi arvestades anname järgmise hinnangu. 3.1 Õiguskeskkonna spetsiifilised asjaolud [vajalikus ulatuses] Järgmised [jurisdiktsioon] õigusega seotud spetsiifilised asjaolud on kooskõlas süsteemidokumentidega ega välista süsteemidokumentidest tulenevaid osaleja kohustusi: [jurisdiktsiooni spetsiifiliste asjaolude kirjeldus]. 3.2 Maksejõuetusega seotud üldküsimused 3.2.a Maksejõuetusmenetluse liigid Maksejõuetusmenetluse liigid (sealhulgas kompromiss ja tervendamine), mis käesoleva hinnangu tähenduses hõlmavad kõiki menetlusi osaleja vara ja kõikide osaleja [jurisdiktsioonis] asuvate filiaalide suhtes, mida võidakse osaleja suhtes [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt rakendada, on järgmised:[menetluste loetelu originaalkeeles ja inglise keeles] (edaspidi ühiselt maksejõuetusmenetlus). Lisaks maksejõuetusmenetlusele võib osaleja, tema vara või iga tema [jurisdiktsioonis] filiaali puhul kohaldada [nimetada kohaldatavad moratooriumid või muud menetlused, mille alusel võidakse peatada maksed osalejalt ja osalejale, kohaldatakse nende maksetele piiranguid või muid meetmeid; originaalkeeles ja inglise keeles] (edaspidi ühiselt menetlused). 3.2.b Maksejõuetust käsitlevad rahvusvahelised lepingud [jurisdiktsioon] või [jurisdiktsiooni] piirkond on järgmiste maksejõuetust käsitlevate rahvusvaheliste lepingute pool: [kui kohaldub, osutada asjaoludele, mis mõjutavad või võivad mõjutada käesolevat arvamust]. 3.3 Süsteemidokumentide täitmisele pööratavus Järgnevat arvesse võttes on [jurisdiktsiooni] õiguse alusel kõik süsteemidokumentide sätted siduvad ja täitmisele pööratavad neis sätestatud tingimuste kohaselt eelkõige osaleja vastu maksejõuetusmenetluse algatamise korral. Eelkõige anname järgmise hinnangu. 3.3.a Maksejuhiste töötlemine Eeskirjade hulka kuuluvate EP RTGSi üldtingimuste (edaspidi ÜT) sätted maksejuhiste töötlemise kohta on kehtivad ja täitmisele pööratavad. Eelkõige on kehtivad, siduvad ja täitmisele pööratavad kõik eespool nimetatud sätete alusel töödeldud maksejuhised [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt. ÜT § 26 alusel määratakse täpne ajahetk, millal süsteemi edastatud osaleja maksejuhis muutub täitmisele pööratavaks ja tagasivõtmatuks ning on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtiv, siduv ja täitmisele pööratav. 3.3.b Eesti Panga ülesannete täitmise pädevus Maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamine osaleja vastu ei mõjuta süsteemidokumentidest tulenevat Eesti Panga pädevust ega volitusi. [Kinnitada [asjakohasel juhul], et: sama hinnang kehtib ka kõikide teiste üksuste (nt võrguteenuste osutaja) kohta, kes osutavad osalejale teenuseid, mida on otseselt vaja ja mida nõutakse süsteemis osalemiseks.] 3.3.c Probleemsündmuse esinemise korral rakendatavad õiguskaitse­vahendid Eeskirjade sätted, millega reguleeritakse nõuete ennetähtaegset täitmist, nõuete tasaarveldust osaleja deposiitide arvel, pandi või tagatise täitmisele pööramist, osalemise peatamist ja lõpetamist, kohustuse rikkumisega seotud viivisenõudeid ning lepingute ja tehingute lõpetamist on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt asjakohastel juhtudel osaleja puhul kehtivad ja täitmisele pööratavad. 3.3.d Peatamine ja lõpetamine [Jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtivad osaleja puhul ja pööratakse asjakohastel juhtudel täitmisele ÜT sätted osaleja süsteemis osalemise peatamise ning lõpetamise kohta süsteemidokumentides sätestatud tähenduses, kui tema vastu algatatakse maksejõuetusmenetlus, osalejaga kaasneb süsteemirisk, tal esineb tõsiseid talitlusprobleeme või muude rikkumiste korral. 3.3.e Sanktsioonid [Jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtivad ja pööratakse asjakohastel juhtudel täitmisele eeskirjade sätted sanktsioonide kohta osaleja puhul, kes ei tagasta tähtajaks päevasisest või, asjakohastel juhtudel, üleöölaenu. 3.3.f Õiguste ja kohustuste üleandmine Osaleja õigusi ja kohustusi ei saa loovutada, muuta ega muul viisil üle anda kolmandatele isikutele ilma Eesti Panga eelneva kirjaliku loata. 3.3.g Kohaldatav õigus ja kohtualluvus [Jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtivad ja pööratakse osaleja puhul täitmisele ÜT sätted kohaldatava õiguse, vaidluste lahendamise korra, kohtualluvuse ja kohtukutsete kohta. 3.4 Tagasivõidetavad tehingud Oleme seisukohal, et ühtegi süsteemidokumentidest tulenevat kohustust ega selle täitmist või järgimist enne maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamist osaleja vastu ei saa [jurisdiktsioon] õiguse kohaselt tunnistada eespool nimetatud menetlustes tagasivõidetava tehinguna või muul põhjusel kehtetuks. Eelnevat piiramata oleme eelkõige seisukohal, et see kehtib iga maksejuhise puhul, mis osaleja on süsteemis edastanud. Oleme seisukohal, et ÜT tingimused, millega sätestatakse maksejuhiste täitmisele pööratavus ja tagasivõtmatus, kehtivad ja pööratakse täitmisele [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt. Osaleja edastatud ja ÜT kohaselt arveldamiseks vastu võetud maksejuhist ei saa [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt tunnistada maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamisel tagasivõidetava tehinguna või muul põhjusel kehtetuks. 3.5 Arestimine Kui osaleja võlausaldaja nõuab [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kohtult, valitsus- või muult pädevalt ametiasutuselt osaleja varale võõrandamiskeeldu, muud eraõiguslikku või avalik-õiguslikku menetlust, mille eesmärk on avaliku huvi või osaleja võlausaldajate kaitse, või vara arestimist (edaspidi arestimine), oleme järgmisel seisukohal: [analüüs ja põhjendused]. 3.6 Tagatised 3.6.a Õiguste või hoiuste loovutamine tagatise andmiseks, pant, tagasiostutehing ja/või garantii [Jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtib ja pööratakse täitmisele loovutamine tagatise andmise eesmärgil. Eelkõige kehtib ja pööratakse täitmisele pandi andmine või tagatistehing [kokkulepe keskpangaga] [jurisdiktsioon] õiguse kohaselt. Kui osalejal on süsteemiga liitumiseks vaja teise juriidilise isiku garantiid, on see osaleja seisundist sõltumata garandile siduv ja täielikult tema vastu täitmisele pööratav ilma garantiisumma piiranguta. 3.6.b Tagatise käsutajate, pandipidajate või tagasiostuõiguse teostajate eelistamine teiste võlausaldajate ees Kui osaleja vastu algatatakse maksejõuetusmenetlus või menetlused, tagatakse osaleja tagatise andmiseks loovutatud nõuete või panditud varaga kõigepealt Eesti Panga või teiste süsteemis osalejate nõuded muude võlausaldajate nõuetega võrreldes. Kõnealusele tagatisele ei kohaldata muude võlausaldajate kasuks kehtivaid prioriteete ega eelisnõudeõigusi. 3.6.c Tagatise täitmisele pööramine Maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamise korral osaleja vastu on teistel süsteemis osalejatel ja Eesti Pangal kui tagatise käsutajatel, pandipidajatel või tagasiostuõiguse teostajatel eeskirjade kohaselt täielik õigus pöörata tagatud nõue Eesti Panga vahendusel täitmisele tagatise arvel ja nõuda sisse osaleja õigusi või varasid. 3.6.d Vormi- ja registreerimisnõuded [Jurisdiktsiooni] õiguses puuduvad vorminõuded osaleja õiguste või vara loovutamise teel tagatiseks andmise, pandiks andmise või tagasiostuõigusega müügilepingu sõlmimise ja täitmisele pööramise kohta ning [loovutamine tagatise, pandi või tagasiostu eesmärgil või, kui kohaldub, üksikasjad asjakohase (loovutamise, pandi või repo kohta, kui need on)] eesmärgil ei nõuta nende registreerimist või avaldamist üheski [jurisdiktsiooni] pädevas kohtus, haldus-, justiits- või muus ametiasutuses. 3.7 Filiaalid [ulatuses, mis on kohaldatav] 3.7.a Käesolev hinnang kehtib tegutsemisel filiaalide kaudu Iga eespool esitatud väide ja hinnang osaleja kohta on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt võrdselt õige ja kehtiv ka siis, kui osaleja tegutseb oma ühe või mitme filiaali kaudu, mis on asutatud väljaspool [jurisdiktsiooni]. 3.7.b Kooskõla õigusega Kui osaleja filiaal täidab ja järgib süsteemidokumentidest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning esitab, edastab või võtab vastu maksejuhiseid, ei riku kõnealune tegevus ühelgi viisil [jurisdiktsiooni] õigust. 3.7.c Nõutavad load Selleks, et osaleja filiaal täidaks ja järgiks süsteemidokumentidest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning esitaks, edastaks ja võtaks vastu maksejuhiseid, ei ole vaja ühegi [jurisdiktsiooni] pädeva kohtu, haldus-, justiits- või muu ametiasutuse täiendavat luba, kooskõlastust, heakskiitu, avaldust, registreerimist, notariaalset ega muud kinnitamist. Hinnang kehtib selle andmise kuupäevast ning on adresseeritud ainult Eesti Pangale ja [osalejale]. Ükski teine isik ei või hinnangut kasutada ega selle sisu avaldada meie eelneva kirjaliku nõusolekuta ühelegi isikule peale adressaatide ning nende õigusnõustajate; erandiks on Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad riikide keskpangad ning Finantsinspektsioon. Lugupidamisega (allkiri)