Pärsti Vallavolikogu — Pärsti valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 87, 1266

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 365 , jäätmeseaduse § 71 lg 1 ning pakendiseaduse § 15 lg 1, vallavalitsuse (10.03.2008 korraldus nr 110) ja volikogu ettepanekute alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Käesolev määrus reguleerib Pärsti valla haldusterritooriumil jäätmehoolduse korraldamist. (2) Jäätmekäitlust ja järelvalvet organiseerib ning jäätmehoolduseeskirjaga reguleerimata küsimusi vallahaldusterritooriumil lahendab Pärsti Vallavalitsus. (3) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, lepingu alusel kasutataval maal kasutusõigust omav isik. (4) Kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Pärsti valla haldusterritooriumil on käesoleva eeskirja täitmine kohustuslik. § 2. Mõisted Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) avaliku konkursi all mõistetakse konkurentsiseaduse alusel korraldatavat avalikku konkurssi olmejäätmete vedajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks veopiirkonnas. 2) biolagunevate jäätmete all mõistetakse anaeroobselt või aeroobselt lagunevaid jäätmeid, nagu toidujäätmed, paber ja papp; 3) bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused; 4) diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega; 5) ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel ning mida ehitustööde tegemiseks tekkekohas ei kasutata; 6) elektroonikaromude all mõistetakse kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid; 7) erikäitlust vajavaid jäätmed onvere, vereproduktide, muude kehavedelike ja sekreetidega küllastunud materjalid, teravad torkivad jäätmed ja patoloogilised jäätmed; 8) järelevalve all mõistetakse keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimist, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimist ning ebaseadusliku tegevuse peatamist või lõpetamist; 9) jäätmete all mõistetakse mis tahes jäätmekategooriasse kuuluvat vallasasja, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 10) jäätmehoolduse all mõistetakse jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust; 11) jäätmekäitluse all mõistetakse jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist; 12) jäätmekäitluskoha all mõistetakse tehniliselt varustatud ehitist jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi; 13) jäätmekäitluslepingu all mõistetakse jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitavat kahepoolset kirjalikku lepingut, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 14) jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule (Pärsti Vallavalitsusele) õiguse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks; 15) jäätmekäitluskoha järelhoolduse all mõistetakse suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseiret ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrjet; 16) jäätmete kogumise all mõistetakse jäätmete kokkukorjamist, sortimist ja segukoostamist nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 17) jäätmete kõrvaldamise all mõistetakse nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtavat toimingut; 18) jäätmete taaskasutamise all mõistetakse jäätmekäitlustoimingut, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 19) jäätmete töötlemise all mõistetakse nende mehaanilist, termilist, keemilist või bioloogilist mõjutamist, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse; 20) jäätmetekitaja all mõistetakse isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isikut, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 21) jäätmevaldaja all mõistetakse jäätmetekitajat või muud isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale; 22) jäätmevedaja all mõeldakse ettevõtjat, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas; 23) kogumisringi all mõistetakse valla poolt korraldatud ohtlike või suurjäätmete kogumist kindlaks määratud ajal määratud kohtades; 24) korraldatud jäätmeveo all mõistetakse olmejäätmete kogumist ja vedamist määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 25) metallijäätmete all mõistetakse oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevaid jäätmeid; 26) ohtlike jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 27) ohtlike jäätmete käitluslitsentsi all mõistetakse tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused; 28) olmejäätmete all mõistetakse kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 29) olmejäätmete valdaja on korteriühistu või -ühisus, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise kui vallasasja omanik; 30) pakendi all mõistetakse mis tahes materjalist valmistatud toodet, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid; 31) pakendiettevõtja all mõistetakse isikut, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 32) pakendijäätmete all mõistetakse mis tahes pakendit või pakendimaterjali, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 33) patoloogiliste jäätmete all mõistetaksekudesid, organeid ja kehaosasid lahangu või meditsiinilise protseduuri käigus kogutud kehavedelikke; 34) probleemtoote all mõistetakse toodet, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtooted on patareid ja akud, polüklooritud bifenüüle (PCB-sid) sisaldavad seadmedsealhulgas elektri- ja hüdraulikaseadmed ning määrdeained, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 35) purgimine – tekkekohast äraveetavate heitvete ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 36) prügila all mõistetakse jäätmekäitluskohta, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskohta, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskohta, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; 37) segaolmejäätmed - olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 38) suurjäätmete all mõistetakse tavajäätmeid, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud; 39) taaskasutus organisatsiooni all mõistetakse mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ning keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühingut, mille eesmärk on pakendi, pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine; 40) tavajäätmete all mõistetakse kõiki jäätmeid, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 41) territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku; 42) tootja all mõistetakse isikut, kes: a) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; b) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; c) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. 2. peatükk Jäätmete kogumine § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb jäätmeteket vältida või vähendada. Et võimalikult palju jäätmeid taaskasutusse suunata, tuleb neid kohapeal sorteerida ja liigiti koguda. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid (segaolmejäätmed), mille taaskasutamine ei ole võimalik. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (3) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega. (4) Jäätmete sortimisel tuleb liigiti koguda: 1) pakendijäätmed, sealhulgas klaas, plastik, papp, kartong, metall; 2) ohtlikud jäätmed sealhulgas vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, akud, patareid; 3) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas puulehed, oksad, pügatud muru; 4) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad; 5) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid; 6) suurjäätmed, sealhulgas diivanid, madratsid, kraanikausid WC potid, valamud, vannid kapid, toolid jms; 7) vanametall, sealhulgas must ja värviline vanametall . 8) segaolmejäätmed, sealhulgas kõik muu mis eeltoodu hulka ei kuulu § 4. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused (1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja: 1) peab rakendama oma tegevuses kõiki jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 2) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud 3) peab koguma oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud jäätmed; 4)organiseerima prügimahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu, kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse; 5) peab tagama juurdepääsu mahutitele ja et juurdepääsud oleksid läbitavad ka lumeperioodil; 6) vastutab mahuti õige kasutamise, puhtuse ja selle ümbruse korrashoiu eest; 7) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele; 8) vajadusel enne paigutamist mahutisse pakkima jäätmed kilekottidesse, kotid sulgema, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. (2) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja: 1) peab rakendama oma tegevuses kõiki jäätmete tekke vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 2) korraldama oma tegevuse käigus tekkinud jäätmete käitlust või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3) on kohustatud Pärsti Vallavalitsuse nõudmisel koostama jäätmekava; 4) käitlema tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid ja ehitus- ja lammutusjäätmeid vastavalt käesoleva määruse peatükis 4 ja 5 toodud nõuetele; 5) peab tagama juurdepääsu mahutitele ja et juurdepääsud oleksid läbitavad ka lumeperioodil; 6) organiseerima prügimahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu, kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse; 7) vastutab mahuti õige kasutamise, puhtuse ja selle ümbruse korrashoiu eest; 8) on kohustatud teavitama oma hallataval territooriumil töötavaid töölisi vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva määruse nõuetest. (3) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid. § 5. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded (1) Kasutada tuleb standardseid 80, 140, 240, 600 ja 800 liitriseid plastist ja 1500, 2500 ja 4500 liitriseid metallist jäätmemahuteid mida on võimalik tühjendada jäätmeveoki tõstemehhanismiga. (2) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. (3) Pereelamute jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, välja arvatud juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (4) Kortermajade puhul tohib vajadusel ning kokkuleppel omanikega jäätmekonteinereid paigaldada väljaspoole kinnistu piire. (5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. (6) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele selliselt, et neid saab tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (7) Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri ja jäätmeveoki lähima pealelaadimiskoha vahekaugus määratakse jäätmeveolepinguga (8) Mahutite paiknemiskohad ja juurdesõiduteed peavad olema tasased ja piisava kandevõimega. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal 4,5 m . Selle eest vastutab territooriumi haldaja. (9) Mahuteid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. (10) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (11) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab omanik või valdaja. (12) Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib kehtestatud jäätme- ja heakorraeeskirjade kohaselt kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed. § 6. Jäätmete vedu, jäätmevedaja kohustused (1) Jäätmeveo, välja arvatud olmejäätmete korraldatud veo jäätmekäitluskohtadesse, korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogutakse olmejäätmed korraldatud jäätmeveoga liitunud piirkonnas ja veetakse jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud ettevõtja poolt. (2) Jäätmevedaja on kohustatud: 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, elanike kõige vähem häirival viisil 2) vedama kogumismahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi 3) vedama jäätmeid kinnises veovahendis või muul asjakohasel viisil, et jäätmed ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 4) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veokäigus pudenenud jäätmed 5) oma tegevuse käigus mitte kahjustama kogumismahuteid 6) jäätmete vedu peab toimuma elanikke kõige vähem häirival viisil. (3) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ära vedada koheselt. (4) Juhul kui jäätmevaldaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesolevas eeskirjas sätestatud reegleid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul peale jäätmete üleandmist. 3. peatükk Jäätmete käitlemise nõuded § 7. Korraldatud jäätmevedu (1) Lähtudes vastuvõetud jäätmekavast moodustatakse Pärsti vallas üks jäätmeveo piirkond. See hõlmab kogu Pärsti valla haldusterritooriumi. Jäätmevaldaja sõlmib olmejäätmete äraveoks teeninduslepingu ja kooskõlastab veograafikud ainult avaliku konkursi korras ainuõiguse saanud veoettevõttega. (2) Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord , jäätmeveo sagedus, teenustasu piirmäärad ning jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, kehtestatakse vallavolikogu eraldi määrusega. § 8. Segaolmejäätmete käitlemine (1) Segaolmejäätmete (§3 lg 5, jäätmed, mida sorditult ära anda ei saa sh määrdunud pakend) kogumiseks sobib mahutitena kasutada: 1) üksikelamute puhul 80- 240 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastikust väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse; 2) suuremate kortermajade, asutuste ja ettevõtete puhul kaanega varustatud 600- 4500 liitriseid kogumismahuteid (ühiskonteinerid) sh metallist, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta; 3) avalikes kohtades, ürituste korraldamisel jäätmekotte vastavalt jäätmevedaja poolt kehtestatud tingimustele. Kotid likvideeritakse korraldaja poolt kohe pärast ürituse lõppemist. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast materjalist. (2) Eramajapidamised ja garaaziühistu liikmed võivad võtta mitme peale ühise konteineri. Lepingu sõlmib jäätmekäitlusettevõttega üks konteineri kasutajatest ühise tegutsemise lepingu alusel. (3) Kortermajade juures võib kasutada ühiskonteinereid. Lepingu jäätmekäitlusettevõttega sõlmib üks korteriomanik ühise tegutsemise lepingu alusel, korteriühistu puhul ühistu või elamut haldav ettevõte. (4) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi- või halduslepinguga. (5) Konteinerite kasutamisel ja mahu määramisel tuleb arvestada hinnanguliselt tekkivate jäätmete kogust ja konteinerit kasutavate inimeste arvu. (6) Olmejäätmete kogumismahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mis kuuluvad kõrvaldamisele prügilas. (7) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) ohtlikke jäätmeid ; 2) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 3) üle 400 C kuuma tuhka 3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid ; 4) käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid; 5) probleemtooteid; 6) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 7) suuremõõtmelised jäätmeid; 8) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 9) erikäitlust vajavaid jäätmed; 10) aia ja pargijäätmed; 11) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveokit (8) Liiva, jahtunud tuhka (alla 400 C) ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse, vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele. § 9. Paberi ja papijäätmete käitlemine (1) Paberi ja papijäätmete kogumiseks sobivad 600 ja 800 liitrised plastkonteinerid ja 2500 ja 4500 liitrised metallist konteinerid (2) Paberi ja papipakendi jäätmed sealhulgas ajalehed, ajakirjad, kataloogid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia need tähistatud, selleks ettenähtud paberi ja papikonteineritesse, pappkastid- ja karbid kuivalt ja kokkupressitult (Vt. Lisa 1,paberi ja pakendijäätmete kogumiskonteinerite asukohad). (3) Pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutus organisatsioonid on kohustatud tasuta tagasi võtma paberi- ja papipakendid Pärsti valla haldusterritooriumil, milleks organisatsioon paigaldab paberi- ja papipakendi tagasivõtmiseks mahutid vallavalitsusega kooskõlastatud vastuvõtukohtadesse. (4) Kuna paberpakendikonteinereid täidetakse lisaks paberipakendile ka vanapaberiga, katavad tühjenduskulu taaskasutus organisatsioon ja jäätmetekitaja võrdselt, kui jäätmetekitaja ja jäätmekäitleja ei ole kokku leppinud teisiti. (5) Alates 5 korteriga elamul on soovitav omada vanapaberi konteinerit. Antud soovitust ei rakendata vähemalt 5 korteriga elamu elanikele, kui korterelamus on projektijärgne ahi või tahkekütusega katel, kus paber ja papp põletatakse. Vanapaberi kogumine ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, jäätmevaldajad võivad ise otsustada, millise jäätmeveo firma teenuseid kasutada. Väiksema korterite arvuga elamud võiva paberi ja papi jäätmed viia avalikesse kogumispunktidesse, (Vt. Lisa 1, paberi ja pakendijäätmete kogumiskonteinerite asukohad ) § 10. Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine (1) Segapakendi kogumiseks sobivad 600, 800 liitrised plastkonteinerid ja 2500, 4500 liitrised metallist konteinerid (2) Pakendimaterjali liigid on järgmised: 1) klaas; 2) plastik; 3) paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; 4) metall; (3) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, viia need tähistatud selleks ettenähtud segapakendikonteineritesse tühjalt, puhtalt ja kokkupressitult (Vt. Lisa 1,paberi ja pakendijäätmete kogumiskonteinerite asukohad ). Taaskasutatav on ainult puhas pakend. (4) Pakendatud kauba müüja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas, selle vahetusläheduses või tagasivõtmise kohas, mille kohta on müügisaalis nähtaval kohal arusaadav kirjalik teave. (5) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile. (6) Pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutus organisatsioonid on kohustatud tasuta tagasi võtma pakendid ja pakendijäätmed Pärsti valla haldusterritooriumil, milleks organisatsioon paigaldab segapakendi tagasivõtmiseks mahutid vallavalitsusega kooskõlastatud vastuvõtukohtadesse. (7) Pakend, millele on määratud pant (sellekohane märgis tagatisraha suurusega kantud pakendile või etiketile), tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta, taaravastuvõtu punkti või viia see segapakendikonteinerisse. § 11. Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlemine (1) Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. (2) Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. (3) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed: vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, akud, patareid jne.) tuleb viia valla poolt määratud ohtlike jäätmete kogumispunktidesse Ramsi Turvas ja Päri tankla territooriumil (vt. Lisa 1) Lisaks vallavalitsuse poolt määratud ajal korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringi peatuskohta, millest vallavalitsus teavitab elanikke vähemalt 2 nädalat enne kogumisringi läbiviimist. (4) Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt AS Ramsi Turvas territooriumil teenindab vaid Pärsti valla füüsilisi isikuid va. Päästeteenistus. (5) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda. (6) Ettevõtted ja asutused sealhulgas põllumajandusettevõtted peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (8) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete sh kasutatud autokummide, PCB-sid(polüklooritud bifenüüle) sisaldavate seadmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohutus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete probleemtoodetest jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus (9) Kui endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tootja vastu ei võta, korraldab nende üleandmise jäätmekäitlusettevõttele jäätmevaldaja. § 12. Suuremõõtmeliste jäätmete käitlemine (1) Jäätmevaldaja korraldab suurjäätmete, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada konteinerisse, äraveo või paigutab kogutavad jäätmed mahuti juurde jäätmevedajaga kokkulepitud ajaks kuid mitte kauemaks kui kolmeks päevaks; (2) Suurjäätmed antakse selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta (Viljandi Prügila jäätmejaam) või vallavalitsuse poolt määratud ajal korraldatud kogumisringi peatuskohta, millest vallavalitsus teavitab elanikke vähemalt 2 nädalat enne kogumisringi läbiviimist. § 13. Elektroonika- ja elektroonikaseadmete käitlemine Elektroonikaromude sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, kogub jäätmevaldaja lahus muudest jäätmetest ja annab üle elektri- ja elektroonikaseadme turustajale tagastamiskohta või viib need Viljandi Prügila jäätmejaama § 14. Metallijäätmete käitlemine Vanametall, metallijäätmed romusõidukid ja nende osad tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele või toimetada jäätmekäitluskohta Kuusakoski Viljandi teenindusplatsile § 15. Biolagunevate jäätmete käitlemine (1) Biolagunevad jäätmed sealhulgas niidetud muru, umbrohi, köögijäätmed, puude ja põõsaste lehed, tee- ja kohvipaks koos filtriga, peenestatud munakoored, piimajäätmed jms. on soovitatav maksimaalselt kompostida oma kinnistul loomade ja kahjurite eest kaitstud, külmal ajal soojustatud kompostimisnõudes või ühiskompostrites. (2) Aia ja haljasaladel tekkivad biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. Lahtine kompostiaun või komposter peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja 10 meetri (sanitaarkaitsetsoon) kaugusel kaevust. (3) Korter- ja eramajade omanikel kellel puudub võimalus biolagunevaid köögijäätmeid komposteerida võivad köögijäätmeid koguda eraldi, paigutades need spetsiaalsesse kogumismahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult ja korraldades jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale (4) Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid, sealhulgas kile, tekstiil, nahk. (5) Biolagunevate jäätmete komposteerimine ühiskompostrites tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. § 16. Reovee ja setete käitlemine (1) Reovee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. (2) Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub paakmasinatega ainult selleks ettenähtud purgimiskohtadesse. (3) Puhastamata reovett on keelatud juhtida veekogudesse. (4) Sõnnikut, vedelsõnnikut, virtsa ei tohi põllule laotada ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud, perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud. § 17. Loomsete jäätmete käitlemine (1) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadus ja neist tulenevad õigusaktid; (2) Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda Toidu- ja Veterinaarameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele (Vt Lisa 1). (3) Loomsete jäätmete matmine on keelatud. (4) Järgides vee- ja keskkonnakaitse nõudeid võib oma kinnistul või krundil matta üksikuid lemmikloomi. § 18. Jäätmete kõrvaldamine sh põletamine (1) Vallas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse jäätmeluba omavates ja nõuetele vastavates lõppkäitluskohtades. Ladestatavad jäätmed peavad eelnevalt olema töödeldud (§ 3 lg 5, sorteeritud). Pärsti valla territooriumil prügi ladestada ei ole lubatud. (2) Põletamise teel jäätmete kõrvaldamine on lubatud järgmistel tingimustel: 1) Küttekolletes, sh kodumajapidamistes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi; 2) Okste ja prahi põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast (Siseministri 18.06.1998 määrus nr. 15 p 86 ja 87 «Tuletööde tuleohutusnõuded»); 3) Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud. 4) Välikaminas, grillahjudes jt. hoonevälistes küttekolletes võib oksi ja risu põletada aastaringselt. 5) Kulu põletamine on lubatud vastavalt keskkonnaministri 15. juuni 1998 määrusele nr 46 «Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine». 6) Avatule tegemise koht ja kasutatav põletusmaterjal tuleb eelnevalt kooskõlastadaLõuna-Eesti Päästekeskusega. § 19. Pärsti valla territooriumil asuvate jäätmehoolduskohtade järelhoolduse nõuded (1) Jäätmehoolduskoha (jäätmeaed, jäätmemaja) tegevuse lõpetamisel või ümberpaiknemisel on kohustus likvideerida hoolduskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele, toorainete ja abimaterjalide ärakasutamist või üleandmist. (2) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt. (3) Jäätmehoolduskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale. 4. peatükk Ehitus- ja lammutusprahi käitlemine § 20. Üldsätted Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetud pinnas, mis tekib ehitamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ja haljastamiseks ei kasutata. § 21. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti. (3) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. (4) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket; 2) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitus- ja lammutusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 3) korraldama oma jäätmete taaskasutamise (raudbetoon- ja betoondetailide purustamine) või andma prahi käitlemiseks üle jäätmekäitlusettevõttele (Vt. Lisa 1). (5) Eraldi tuleb sorteerida: 1) puitu; 2) kiletamata paberit ja pappi; 3) metalli; 4) mineraalset prahti (kivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jms); 5) pakendit; 6) ohtlikud ehitusjäätmed sealhulgas asbesttsementplaadid- torud, eterniit, isolatsioonimaterjal, lakid, liimid, lahustid jms. § 22. Mitteohtliku ehitusprahi käitlemine (1) Juhul, kui ehitusprahi tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistama peaks ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. (2) Liikidesse sorditud praht tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehituspraht, mida ei saa materjalina taaskasutada, kõrvaldatakse jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. (3) Mahukad ehitusjäätmed sealhulgas vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta (Vt Lisa 1). (4) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada võimalusel samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada maaomanikuga kelle maale pinnas ladustatakse. § 23. Ohtliku ehitusprahi käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed sh eterniit asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, tõrvapapp, saastunud pinnas tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid. (2) Asbesti ja asbesti sisaldavate jäätmete eri liigid tuleb koguda eraldi mahutitesse kasutades vajadusel kotte, või muid pakendeid asbestikiu ja –tolmu keskkonda sattumise vältimiseks. (3) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad (5) Ohtlikud ehitusjäätmed, tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. § 24. Lõppsätted (1) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele (2) Ehitamiseks ja ehitiste lammutamiseks peab olema jäätmevaldajal kehtivale nõuetele vastav ehitus- või lammutusprojekt, kus on näidatud tekkivate jäätmete kogused, liik ja käitlemine. 5. peatükk Tervishoiu- ja veterinaar jäätmete käitlemine § 25. Üldsätted (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad Pärsti vallas on: 1) SA Viljandi Haigla; 2) apteek; 3) Pärsti Pansionaat; 4) Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskus; 5) hooldusõed; 6) Loomade varjupaik; 7) loomaarstid ja veterinaarvelskrid. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku. (3) Kõik haiglajäätmete tekitajad peavad registreerima end Pärsti Vallavalitsuses esitades järgmised andmed: 1) tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress; 2) kontaktisik; 3) äriregistri registreerimiskood; 4) telefoni number; 5) ühes kuus tekkivate haiglajäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides; 6) jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse. § 26. Üldnõuded Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda: 1) teravad-torkivad jäätmed; 2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed; 3) patoloogilised jäätmed; 4) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed; 5) ravimijäätmed; 6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 7) olmejäätmed; 8) taaskasutatavad jäätmed. § 27. Erikäitlust vajavate tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine (1) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised ja patoloogilised jäätmed tuleb viia enne üleandmist selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada vastavate jäätmete jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kogumismahutitesse järgmiselt: 1) Teravad-torkivad jäätmed tuleb viia pakituna jäätmehoidlasse ja paigutada ainult selleks ette nähtud kogumismahutisse; 2) erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse ning asetada ainult selleks ettenähtud kogumismahutisse; 3) patoloogilised jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmetusega külmkapis. (2) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda vastavat luba omavale isikule. § 28.Ohtlike jäätmete käitlemine (1) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama arvestust ja üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, et hiljem edasi anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele (3) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse «Kemikaalide jäätmed». Kasutada tuleks kemikaali originaalpakendit. Kemikaalide jäätmed anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele (4) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse «Radioaktiivsed jäätmed» ning hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale § 29. Olmejäätmete, taaskasutatavate jäätmete ja muude jäätmete käitlemine (1) Segaolmepraht, tervishoiuasutuses tekkinud jäätmed mida ei ole võimalik taaskasutada, tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Jäätmekotid asetatakse konteineritesse, mida tühjendab vallas ainuõiguse saanud veoettevõte (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja käidelda käesoleva eeskirja § 9 ja 10 kohaselt või anda üle jäätmekäitlusettevõttele (3) Vanapaberit ja pappi tuleb koguda eraldi ja suunata taaskasutusse (4) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses ja panna taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse või saata peenestamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse § 30. Lõppsätted (1) Koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas. (2) Meditsiiniteenuste osutamisel tekkivad jäätmed kahjutustatakse SA Viljandi Haigla jäätmehoolduse korra kohaselt (kinnitatud 9.11.2004 juhatuse otsusega nr. 98) litsenseeritud jäätmekäitlusettevõtete TÜ Kliinikum, Epler & Lorenz AS, AS Cleanaway ja AS Kuusakoski poolt. 6. peatükk Järelvalve ja vastutus § 31. Järelvalve (1) Järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab vallavalitsus. (2) Järelevalve pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise üle toimub keskkonnajärelevalve seadusega ja tarbijakaitseseadusega sätestatud korras. (3) Pakendiettevõtjale pakendiseaduses pandud kohustuste täitmist kontrollivad Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Tervisekaitseinspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet. (4) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb keskkonnainspektsioon ja politseiprefektuur. (5) Pärsti Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist, füüsiliste ja juriidiliste isikute jäätmehoolduslepingute olemasolu vähemalt üks kord aastas. § 32. Vastutus (1) Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 120, 121, 122, 124, 125, 126 ja pakendiseaduse paragrahvist 29, 31, 32, 33, 34. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelvalve asutuse ettekirjutuse alusel (Jäätmeseadus paragrahv 128 lõige 1) (3) Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused.(Jäätmeseadus paragrahv 128 lõige 3 ja 4) (4) Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja paragrahvis 17 lõige 4 nimetatud kohustusi, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Pärsti Vallavalitsus (Jäätmeseadus paragrahv 128 lõige 5). § 33. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks: 1) Pärsti Vallavolikogu 16. oktoober 2002 määrus nr 56 «Jäätmehoolduseeskirja kinnitamine»; 2) Pärsti Vallavolikogu 16. aprilli 2005 määrus nr 15 «Jäätmehoolduseeskirja muutmine» (2) Määrus jõustub 1. mail 2008. Volikogu esimees Jaan MÄTAS Lisa 1 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed ladustamiseks: Viljandi Prügila II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1.Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: AS Ramsi Turvas territooriumil tööpäevadel 10-15 ja laupäeviti 10-12 2. Viljandi prügila jäätmejaam 3.Vanaõli ja akude konteinerid: Päri tanklas, tankla lahtioleku ajal 4. Patareikonteinerid: Pärsti vallamajas 5. Vallavalitsuse poolt määratud ajal korraldatud kogumisring 6. Vanad ravimid: apteek või ohtlike jäätmete kogumispunkt AS Ramsi Turvas territooriumil III Paberi ja pakendijäätmete kogumiskonteinerid Asukoht Paberpakendi/vanapaberi konteiner Segapakendi konteiner 1 Ramsi alevik, Ramsi kauplus- olmeprügikasti kõrval + + 2 Ramsi alevik, Ramsi Vaba Aja Keskus- olmeprügikasti kõrval + + 3 Ramsi alevik, Ramsi 30- olmeprügikasti kõrval + + 4 Jämejala küla, Pärsti vallamaja + + 5 Jämejala küla, SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku kompleksi sissesõidu tee- garaaži kõrval + + 6 Jämejala küla, Sakala tänava lõpp (umbtänav) + + 7 Pärsti küla, Raamatukogu/seltsimaja + + 8 Savikoti küla, Savikoti kauplus- olmeprügikasti kõrval + + 9 Savikoti küla, Musimägi- olmeprügikasti kõrval + + 10 Puiatu küla, Erikooli 2 vastas, üle tee + + 11 Puiatu küla, Puiatu 3- olmeprügikasti kõrval + + 12 Mustivere küla, Rehtla elamud- olmeprügikasti kõrval + + 13 Heimtali küla, Heimtali kauplus- kaupluse ees + + 14 Matapera küla, Taimse Materjali Kontrolli Keskuse Viljandi Sordikatsepunkt- kontorihoone kõrval + + 15 Päri küla, Kannikmäe 5- olmeprügikasti kõrval + + 16 Päri küla, Päri 3- olmeprügikasti kõrval + + 17 Tohvri küla, külakeskus- olmeprügikasti juures + + IV Biolagunevad köögi-, aia-, pargijäätmed: Komposteeritakse maksimaalselt oma kinnistul või viiakse Viljandi Prügilasse jäätmejaama V Elektri- ja elektroonikaseadmete romude vastuvõtt: Tootja või Viljandi Prügila jäätmejaam VI Vanametalli sealhulgas musta ja värvilise metalli vastuvõtt: Kuusakoski Viljandi teenindusplats VII Romusõidukite ja nende osade vastuvõtt: Lähimautolammutustöökoda või Kuusakoski Viljandi teenindusplats VIII Suuremõõtmeliste jäätmete vastuvõtt: Vallavalitsuse poolt määratud ajal korraldatud kogumisring või Viljandi Prügila jäätmejaam IX Ehitus- ja lammutusprahi vastuvõtt: Taaskasutatakse maksimaalselt ehitusobjektilvõi viiakse Viljandi Prügila jäätmejaama X Loomsed jäätmed: Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehas XI Jäätmepunkt või jäätmejaam erinevate jäätmeliikide vastuvõtmiseks: Peale 2009 aastat Viljandi Prügila territoorium