Räpina Vallavolikogu — Räpina Vallavolikogu 24. septembri 2003. a määruse nr 24 "Räpina Ühisgümnaasiumi arengukava kinnitamine" muutmine — KO, 83, 1220

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 37 lõigete 2 ja 5, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 31 lõike 3 ja Räpina Vallavolikogu 22. 01. 2003. a. määruse nr 3 «Koolide arengukavade kinnitamise kord» alusel § 1. Muudatuste eesmärk (1) Käesoleva muudatusega kaasajastatakse Räpina Ühisgümnaasiumi arengukava ja tegevuskava. (2) Arvestades muudatuste suurt arvu on õigusselguse põhimõttest tulenevalt otstarbekas kehtestada õigusakti uus terviktekst. § 2. Räpina Ühisgümnaasiumi arengukava uus terviktekst (1) Muuta Räpina Vallavolikogu 24. 09 2003. a. määrust nr 24 «Räpina Ühisgümnaasiumi arengukava kinnitamine», kehtestades arengukava uue tervikteksti alljärgnevas sõnastuses: RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2003 - 2010 I. Sissejuhatus 1. Räpina Ühisgümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Räpina Ühisgümnaasiumi arengukava lähtub Räpina Ühisgümnaasiumi põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. II. Üldandmed Räpina Ühisgümnaasium asub Põlvamaal Räpina linnas. Aadress Kooli tn.5, Räpina 64504. Räpina Ühisgümnaasium peab oma eelkäijaks 1913.a. loodud Räpina Kõrgemat Algkooli, mis 1917.a. muudeti Räpina Reaalgümnaasiumiks, 1924.a. Räpina Põllumajanduse Ühisgümnaasiumiks ja 1944.a. taasloodud Räpina Keskkooli.1961.a. avati uus koolimaja, 1988.a. juurdeehitus, 1989.a. internaadihoone. Praegu asub internaadihoones poiste tööõpetuse kabinet. 2001.a.1.septembril liideti RÜG-iga Räpina Põhikool. 2005. aasta suvel toimus vana õppekorpuse renoveerimine ning klassiruumid varustati kaasaegse mööbliga. 2007.a 1.sept oli koolis 605 õpilast, 578 eestikeelsetes klassides ja 28 vene klassides. Koolis on 28 klassikomplekti ning õpilased saavad osa võtta 32 huviringi tööst. Koolis töötab 58 õpetajat, nende hulgas sotsiaalpedagoog, riigikaitseõpetaja, majandusõpetaja, logopeed. Vene klasside õpilased õpivad muusikat, kunsti ja tööõpetust, informaatikat ning kehalist kasvatust koos eesti klasside õpilastega. Gümnaasiumis õpivad põhikooli lõpetanud vene klassi õpilased eesti õpilastega ühes klassis. Gümnaasiumis pööratakse suurt tähelepanu riigieksamiainete õpetamisele. Igal aastal on meie koolist kõrgkooli pääsenud palju lõpetanuid. Maakonnas oleme olnud riigieksami tulemuste põhjal pidevalt I ja II kohal. Gümnaasiumiklasside õpilased saavad koolis RÕK väliselt õppida riigikaitset, autoõpetust, politoloogiat, informaatikat, majandust, C-võõrkeelt ning inglise keeles ja saksa keeles inimeseõpetust. Koorilaul ja rahvatants- need on aastaid toonud meie koolile tunnustust. Edu on saavutatud ka sporditöös. Koolil on oma infoleht ja aktiivselt kajastatakse koolielu sündmusi ajalehtedes Koit ning Räpina Rahvaleht. Lähiaastateks prognoositav õpilaste arv: 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011 I klass 40 40 36 36 36 V klassi naaberkoolidest 5 7 4 1 0 X klassi 53 32 42 42 42 IX klassi lõpetajad 75 73 79 60 59 XII klassi lõpetajad 49 46 49 30 40 Klassikomplektid 29 28 28 26 26 Õpilaste arv 706 605 568 519 507 Räpina Ühisgümnaasiumis on kvalifitseeritud kaader. 2006/ 2007 õa lõpetasid 3 õpetajat kõrgkooli. Aeg on tinginud selle, et saksa keele õpetaja on omandanud inglise keele lisaeriala kõrgkoolis. Täiendõppe võimalustest on õpetajad väga huvitatud. Koos õpilastega osaletakse ka mitmesugustes vabariiklikes ja rahvusvahelistes projektides. III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1Tulemuslikkuse hindamine Sisehindamine Põhikooli ja gümnaasiumi hindamiskriteeriumid Sisehindamise raporti esitamine Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele Välishindamine 3.2 Hetkeseis ja arengueeldused Räpina ÜG teenindab algklasside ja põhikooli osas põhiliselt Räpina valla, osaliselt Mikitamäe valla ja Veriora valla lapsi ning gümnaasiumi osas liitub eelpool mainitutele Meeksi vald. Gümnaasiumiklassidesse astuvad peamiselt Ruusa PK, Mikitamäe Kooli, Mehikoorma PK, Orava PK ja Viluste PK lõpetanud õpilased. 1.septembrist 2001.a. on Räpinas üks üldhariduskool, kus eesti õppekeelega komplektidele lisandusid ka põhikooli osas vene õppekeelega klassid. Iga inimese peamine unistus on anda oma lapsele korralik haridus. Kool on Räpina arengu üks sõlmpunktidest: mida tugevam on kool, seda enam on tal perspektiivi. Kool peab olema: · Piirkonna intellektuaalsuse keskus · Infokeskus · Kultuurikeskus Mida parem on kooli materiaalne baas, seda mitmekülgsemad võimalused on õpilastel. Hea materiaalne baas + tugev pedagoogiline kaader = kooli õppekasvatustöö kõrge tase. PROBLEEMID: ·Kaadrivalik on piiratud ·Laste siirdumine linnakoolidesse Hariduslike erivajadustega õpilaste võimetekohase arengu tagamiseks rakendatakse järgmisi meetmeid: Individuaalne ette- ja järelõpetamine (klassi- ja aineõpetajate konsultatsioonid) Logopeediline abi Parandusõpe Koduõpe Pikapäevarühma töö Individuaalne õppekava Sotsiaalpedagoogi abi ja toetus Arenguvestluste läbiviimine 3.3 Arengu üldeesmärk, prioriteedid Räpina Ühisgümnaasiumi arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele ja ühiskonna taotlustele. Tõsta koolihariduse taset tagamaks lõpetanutele konkurentsivõimeline haridus edasise elutee edukaks jätkamiseks. Tugevdada eesti keele õpet põhikooli venekeelsetes klassides. Jätkata vene põhikoolist tulnud õpilastele gümnaasiumiklassides vene keele ja kirjanduse õpetamist vene keeles. Kooli töös tuleb lähtuda õpilaskesksusest. RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON: kooli õpilaste mitmekülgset ja võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond võimaldab kujuneda haritud ja kasvatatud inimeseks ja täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks, kes tuleb toime edasiste õpingutega ja oma eluga, on suuteline eluga kaasas käima, selleks end pidevalt täiendades. RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI VISIOON: olla piirkondliku tähtsusega kooliks, kus on isiksust arendav, koostööd soosiv ja turvaline õpi- ja õpetamiskeskkond, mis kujundab õpilaste õpimotivatsiooni ja võimaldab omandada mitmekülgset, akadeemilist edasijõudmist võimaldavat ning oma eluga toimetulekut soosivat haridust. Rahvastiku üleüldisest dünaamikast tingituna on oodata tulevikus õpilaste arvu vähenemist. Vene õppekeelega õpilastel aidatakse läbi osalemise erinevates integratsiooni- programmides integreeruda ja toime tulla Eesti ühiskonnas. Räpina kooli õpilased on õpi-ja teadmishimulised ning jätkavad õpinguid erinevates ameti- ja kõrgkoolides. Kooli õppetöös on möödapääsmatu kaasaegsete tehniliste vahenditega sisustatud õppeklasside olemasolu, kaasaegsete võimaluste kasutamine erinevate ainete õpetamisel. Kooli renoveerimise käigus valmis auditoorium, mis sisustati kaasaegse tehnikaga. Tähelepanu on vaja pöörata ainetevahelistele seostele. Valik- ja vabaainetega õppekava kujundamisel tuleb lähtuda vajadusest õpilase enda isiku tundmaõppimiseks ja arendamiseks, vajadusest ja oskusest elada perekonnas ja kodus, vajadusest arendada õpilase erivõimeid ning rahuldada nõudlust pühenduda eri huvidele. Oluliseks tuleb pidada hoiaku kujundamist, et õpilane võtab ise endale vastutuse õpingu ja selle tulemuste eest. Arvestades suurt eriõpet vajavate õpilaste hulka, on otstarbekas jätkata parandusõpet, individuaal- ja rühmaõpet logopeedi juures, koduõpet, järeleaitamist õpiraskustega õpilastele ning individuaalõppekava rakendamist. Pikapäevarühmade töö jätkamine on vajalik, kuna õpilased on sõltuvad koju saamisel transpordist. Pikapäevarühmad peaksid kindlustama nende õpilaste järelvalve ja aja mõistliku kasutamise. Pikapäevarühm moodustatakse vene ning eesti klassi õpilastest. Optimaalne ringitundide töö jaotus ja koostöö valla teiste hallatavate asutustega ning Räpina Vabahariduse Ühenduse ja Räpina Avatud Noortekeskusega kindlustab paremini õpilaste võimalused oma huvide rakendamiseks. Räpina Ühisgümnaasiumi arengutee on jätkata õppiva organisatsioonina, kus on loodud õpikeskkond nii õpilastele kui ka õpetajatele ja teistele täiskasvanutele. Õpetajaskond kõrgelt kvalifitseerituna ja arenemisvõimelisena peab andma oma panuse kogu piirkonna hariduse edendamisse. Kool peaks saavutama psühholoogilis-pedagoogilise keskuse staatuse vanemate hulgas. Kooli õppe-kasvatustööd toetavate abisüsteemide (majanduslik ja meditsiiniline teenindamine, toitlustamine, raamatukogu, arvutibaas jms.) kaudu tagab kool heatasemelise, nõuetele vastava turvalise õpi- ja töökeskkonna. Omavalitsuse ja kooli koostöö kaudu lastevanematega on vaja saavutada jätkuvalt kooli maine tõus piirkonnas, maakonnas, vabariigis. See on üks faktoritest, mis tagab koolile õpilaskontingendi säilimise ja õpetajate kaadrivaliku. 3.4. Arenguindikaatorid 3.4.1. Juhtimine Kool on õppiv organisatsioon, mis suudab end kohandada muutuva keskkonna vajadustega, suudab ajaga kaasas käia. Kool on ise aktiivne keskkonna kujundaja, suudab ümbruskonna elu väärtuslikumaks muuta, suudab kogukonnale pakkuda arenguvõimalusi. 3.4.2.Avatus Koolis on loodud süsteem, mille kaudu lapsevanematelt küsitakse arvamusi, nende arvamused kuulatakse ära ja küsimused saavad alati vastuse. Vastava korra järgi on lastevanematel ise alati võimalik külastada( osaleda) õppe- ja kasvatusprotsessiga seotud ettevõtmisi. Kooli arengukava, õppekava ja muud olulised õppekasvatustegevusega seotud dokumendid on avalikkusele kättesaadavad. 3.4.3.Õpetajad, töötajad Kõikidel õpetajatel on vastav ainealane ja pedagoogiline ettevalmistus. Kõik töötajad on pädevad ja teevad oma tööd kohusetundlikult, olles sellega eeskujuks õpilastele. 3.4.4. Keskkond Kool ja selle ümbrus on puhas, hoolitsetud ja piiritletud, vaimset ja füüsilist tervist mittekahjustav ning turvaline. 3.4.5.Edasiõppimine Lõpetajatest võimalikult paljud jätkavad oma haridusteed st. õpivad edasi. Kooliaegne klassiväline tegevus koolis toetab noore tulevast edasiõppimist. 3.4.6. Hoolimine Kool suudab viia maksimaalselt paljud vastuvõetud õpilased kooli lõpetamiseni. Koolis toimib õpilaste nõustamise süsteem. 3.4.7.Õpitulemused Õpilastel on head tulemused õppimises ja huvitegevuses. 3.5.Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise: 1) Koolisisene juhtimine · Koolisisene juhtimine · Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 2) Kooli töö ( planeerimine) · Kooli arengukava, plaanid · Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine 3) Õpetamine ja õppimine · Ainealase töö planeerimine · Ainealase töö korraldus · Õpilaste osalus õppetöös · Õpilaste hindamine 4)Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 5)Kooli töökeskkond 6)Klassi-ja kooliväline töö 7) Hoolekogu 8) Kaader 9) Infokommunikatsioonitehnoloogia (IKT) 10) Kutsenõustamine 11) Sotsiaaltöö IV. Arengukava valdkondade ülesanded 4.1. Koolisisene juhtimine 4.1.1. Koolisisene juhtimine 1.PRIORITEET:Kooli juhtkond TEGEVUSED: Luua stabiilne ja töine pedagooge, õpilasi ja nende vanemaid toetav õhkkond koolis Luua töine õhkkond meeskonnatööks, arendada töist ja meeskonnatööd valdavat kollektiivi. Suhelda nii koolis kui ka teiste partneritega selgete reeglite järgi, mis peegelduvad ka käskkirjades ja korraldustes Kaasata pedagooge eesmärkide määratlemise ja saavutamise protsessi, motiveerides neid selleks Tegelda kavakindlalt õpetajaskonna töö hindamisega, metoodilise töö suunamisega ja täiendkoolituse planeerimisega Täpsustada kõigi töötajate ametijuhendid ja töölepingud Klassijuhatajatel lähtuda oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest ja klassi probleemidest, teha koostööd teiste õpetajate, kooli juhtkonna, lapsevanemate ja sotsiaaltöötajatega. Kooli töötajatel lähtuda oma töös kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, õppenõukogu ja kohaliku omavalitsuse otsustest ning kooli hoolekogu soovitustest Leida paremaid võimalusi õpilaste ja lapsevanemate informeerimiseks. Julgustada ja motiveerida õpilasi osalemaks koolielu probleemide lahendamisel. Juhtkonnal arvestada kooli tervisekaitsenõuete täitmist päevakavas ja õppekorralduses. Kooli maine kujundamine- lahtiste uste päevad, õppimisvõimaluste tutvustamine naaberkoolides, kooli tutvustamine meedias 2.PRIORITEET: Kasvatustöö TEGEVUSED: Planeerida, analüüsida, hinnata ning koordineerida klassi õpilaste, õpetajate ja lastevanemate koostegevust Koostöö klassijuhatajate, aineõpetajate ja kooli juhtkonna vahel Otsida kooli probleemidele loovaid lahendusi Osaleda kooliarenduses kooli ja piirkonna huve, koolidevahelist ja rahvusvahelist koostööd silmas pidades Arenguvestluste läbiviimine õpilaste võimetekohase arengu tagamiseks 3.PRIORITEET: Õppenõukogu Õppenõukogu töö aluseks on haridusministri 29.mai 2000.a. määrus nr. 14 „Kooli õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord“ TEGEVUSED: Käsitleda koolielu olulisi ja prioriteetseid küsimusi Võtta vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste järjekindla paranemise, arengu 4.PRIORITEET: Õpilasesindus TEGEVUSED: Täita ülesandeid vastavalt seaduse, kooli põhimääruse ja õpilasesinduse põhimäärusega antud õigustele ja kohustustele Osaleda koolielu probleemide lahendamisel, otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel Osaleda õpilaste koolikohustuse täitmise tagamisel, koolis turvalise õpikeskkonna loomisel ja narkomaaniavastases ennetustöös Luua vastastikune, lugupidav, koostöövalmis õhkkond õpilaste ja pedagoogide vahel 5.PRIORITEET: Sisehindamine TEGEVUSED: · Koostada sisehindamise süsteem, mille abil õppida tundma kooli tugevaid ja nõrku külgi · Viia läbi enesehindamist, mis aitaks ette näha muutusi ja oma tegevust vajadusel korrigeerida · Esitada sisehindamise raport 6.PRIORITEET: Kooli kodukord. Asjaajamine TEGEVUSED: Sätestada selged reeglid õpilastele, juhtkonnale, õpetajatele ja personalile, mis fikseerivad nende kohustused, õigused ja vastutuse Luua turvaline töökeskkond õpilastele ja õpetajatele Luua otstarbekas asjaajamise kord Oma töös lähtuda riigi standarditest ning Arhiiviameti ja HTM nõuetest ning kooli vajadustest Tagada hästitoimiv koolisisene infovahetus 4.1.2.Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 1.PRIORITEET: Lastevanemate ja õpilaste kaasamine koolielu arendamisele TEGEVUSED: · Koostada küsitlusi lastevanematele saamaks ülevaadet lastevanemate ootustest ja muredest · Vahendada infot lapse käitumise ja edasijõudmise kohta koolis · Luua võimalused lastevanematele oma lapse koolitöö ja edukuse üle arutamiseks õpetajatega, kooli juhtkonnaga, koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi või logopeediga · Viia läbi lastevanemate koosolekuid · Nõustada lapsevanemaid toetamaks lapsi õppetöös ning leevendamaks õppe- ja kasvatusraskusi · Viia lapsevanemad kurssi kooli eesmärkide ja arendustegevusega · Kaasata lapsevanemaid kooli arengukava ja õppekava kujundamisse ja arendamisse · Kaasata õpilasi stabiilse kooli sisekorra ja distsipliini loomiseks koolis · Anda õpilastele võimalus oma seisukohti esitada ja kaitsta hoolekogus ja õppenõukogus 4.2. Kooli töö planeerimine 4.2.1.Kooli arengukava, plaanid 1.PRIORITEET: Töötada välja piirkonda puudutav selge hariduspoliitika ja kontseptsioon TEGEVUSED: Töötada välja oma piirkondlik haridusstrateegia, koostöö piirkonna üldharidus- ja huvikoolidega, koostöös haridus- ja kultuurispetsialistiga ning sotsiaaltöötajatega ning lastekaitseinspektoriga Kujundada gümnaasiumiastmes reaal- ja humanitaarõppe suunad selliselt, et ka ühe klassikomplekti olemasolul (õpilaste arvu vähenemise korral) on võimalik grupiõppena erineva suunaga haridust omandada Leida võimalused e-kooli rakendamiseks Leida võimalused koostöös spordikooliga gümnaasiumis spordiklassi avamiseks Jätkata Räpina Ühisgümnaasiumis kolme võõrkeele (inglise, saksa ja vene keel) õpetamist. Jätkata vene õpilastele süvendatud eesti keele õpet valmistamaks neid ette gümnaasiumis eestikeelsele õppele üleminekuks. Eesti keeles õpetatakse vene õpilastele põhikoolis kunstiõpetust, muusikaõpetust, kehalist kasvatust, tööõpetust ja informaatikat. Gümnaasiumis õpetatakse vene õpilasi koos eesti õpilastega. Jätkata integratsiooni tegevuskava elluviimist Räpina ÜG, pöörates tähelepanu vene klassidele põhikoolis. Kaasata arengukava väljaarendamiseks kogu kooli kollektiiv Arengukava koostamisel võtta arvesse kooli senine tegevus, õpetajate, õpilaste ja vanemate tulevikunägemusi piirkonna üldise arengu kaastekstis, haridusuuringuid, koolikorralduslikke õigusakte, maa- ja vallavalitsuse arenguplaane Tagada, et arengukava oleks ülevaatlik, konkreetne dokument, mõistetav ka lastevanematele ja õpilastele Üldtööplaan õppeaastaks koostada lähtuvalt arengukavast Avalikustada kooli üldtööplaan kooli koduleheküljel Vajadusel korrigeerida ja täiendada arengukava Korrigeerida ja täiendada kooli õppekava Lähtuvalt kooli arengukavast ja õppekavast koostada sisekontrolliplaan, õppenõukogu tööplaan ja ainesektsioonide tööplaanid Leida võimalused joonestamise õpetamiseks gümnaasiumiastmes ning sellest lähtuvalt muuta ka õppekava ja tunnijaotusplaani Leida võimalused õpilaste soovil eelkutseõppe rakendamiseks Eesti Maaülikooli baasil Parandada kutsesuunitlustööd ja töökasvatust koolis ning lisada kooli õppekavasse õppekäigud Leida võimalused ja laiendada erivajadustega õpilaste tugi- või abiõppe rakendamist põhikooli lõpuni (lihtsustatud õppekava, abiõpetajad, eraldi klassi(de) avamine erivajadustega lastele). 4.3.Õpetamine ja õppimine 4.3.1.Ainealase töö planeerimine 1.PRIORITEET: Ainealase töö planeerimine TEGEVUSED: · Kooskõlastada kooli õppekava üldosa riikliku õppekava ja kooli arengukavaga · Õppekava peab kajastama kooli arusaama õppimisest ja õpetamisest, õpitulemuste kontrolli ja hindamise põhimõtteid · Õppekava ainekavade osa peab sisaldama nii kohustuslike kui ka valikainete kavu · Ainekavades peavad olema püstitatud aine õppe- ja kasvatuseesmärgid, klassiti määratud õppesisu, põhimõisted ja õpitulemused, hindamise vormid ja põhimõtted · Töökavad peavad konkretiseerima kooli õppekava üldosa ja ainekavasid, on vormistatud õppeveerandite või kursuste kalenderplaanidena, näidatud on alateemad, põhimõisted, kasutatavad meetodid, õppekirjandus, oodatavad õpitulemused ja nende kontrollimise/hindamise aeg ning moodused · Koostada õpilastele individuaalsed õppekavad või plaanid tagamaks ka vähemandekate või teistest andekamate õpilaste võimetekohane areng · Määratleda õpetajate koostöö ja ülesanded ning vastutus klassi õpitulemuste, pädevuste kujundamise ning läbivate teemade käsitlemisel · Kavandada vajalike õppematerjalide koostamine ja hankimine · Kaasata kõigi arenguks sobiva õpi- ja töökeskkonna kujundamiseks ka logopeed, sotsiaalpedagoog ning psühholoog. · Õues õppe võimaluste parandamine 4.3.2.Ainealase töö korraldus 1.PRIORITEET: Koolihariduse õppekvaliteedi tõstmine ja parem koolielu korraldamine TEGEVUSED: Garanteerida õpetajatele pidev täiendõpe ning vajadusel ümberõpe Seada sisse oma kooli “aasta õpetaja” tiitel koos rahalise preemiaga Õpilaste tunnustamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine Teha kõik võimalik, et kooli lõpetajad oleksid elus läbilöögivõimelised, tugeva psüühilise tervisega ja sotsiaalset kindlustunnet omavad noored Õpetamisstrateegiate ja –meetodite valikul arvestada õpilaste võimekust ja arengu eripärasid ning olemasolevaid vahendeid, eelkõige e-õppe võimaluste kasutamine ja õuesõppimine Õpetamisel pöörata tähelepanu õpilaste moraalsele, sotsiaalsele ja kultuurilisele arengule Töökoosolekute ja täiendkoolituse ülevaated teha kättesaadavaks kõigile Tagada õpilaste abistamine väljaspool õppetunde(konsultatsioonid, logopeediline abi, pikapäevarühmad) Luua tingimusi ka andekamatele õpilastele (ainealased projektid, laagrid, ringid jne) Gümnaasiumiklasside õpilastele tasuta ( valla vahendite arvel) töövihikute andmine 4.3.3.Õpilaste osalus õppetöös 1.PRIORITEET: Õpilaste osalus õppetöös TEGEVUSED: Tagada õppimisvõimalus kõikidele õpilastele Luua klassis töine atmosfäär Tagada hea ja tulemuslik koostöö õpilaste ja õpetajate vahel, mis tugineb vastastikusel lugupidamisel ja lähtub eri osapoolte huvidest Õppimine muuta eesmärgikindlaks, õpilaste tähelepanu köitvaks ning õpilaste üldist koormust ja iga arvestatavaks Õpilaste käitumine nii koolis kui ka väljaspool kooli peab vastama normiks kujunenud tavadele ja kooli kodukorrale Võtta osa kooli, linna, maakonna ja üleriigilistest olümpiaadidest, õpilasvõistlustest ja konkurssidest 4.3.4.Õpilaste hindamine 1.PRIORITEET: Hindamine (hindamise alused on kinnitanud RÜG õppenõukogu 29.08.2005.a. otsus nr.4) TEGEVUSED: · Hindamine peab lähtuma õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest ning peab toetama õppeprotsessi efektiivselt ja süsteemselt · Muuta hindamismeetodid paindlikuks ning tasakaalu loovaks kirjalike kontrolltööde ja suulise vastamise vahel · Tagada hindamise objektiivsus · Teha vahet õpilase klassi arengu hindamise ning vahetulemuste saavutamise hindamise vahel · Hindamise eesmärgid, aeg ja viis teha teatavaks nii õpilastele kui ka vanematele · Analüüsida hindamise tulemusi õpilastega ja ka õppenõukogus, vajadusel kavandada meetmeid olukorra parandamiseks · Teavitada lapsevanemaid lapse edasijõudmise kohta koolis (põhikoolis kanda hinded õpilaspäevikusse ) · Tagada, et õpilased valdavad klassi tasemele vastavaid õpioskusi ja pädevusi, saavutavad eksamitel ja tasemetöödes häid tulemusi, õpilaste sotsiaalne, eetiline ja kultuuriline arengutase oleks kõrge ning edasiõppimine järgmises haridusastmes oleks valdav · Korraldada ühiseid kontrolltöid ja tasemetöid piirkonna koolides · Koostada õppetöötulemuste kokkuvõtted ja analüüsida iga õppeveerandi/tsükli lõpus 4.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 1.PRIORITEET: Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus TEGEVUSED: · Tagada nõuetekohane arvestus koolikohustuse täitmise kohta ning anda ülevaade kooli teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest õpilastest · Täpsustada ja kontrollida 1.klassi tulevate laste nimekirjad · Pidada täpset arvestust õpilaste liikumise kohta · Leida mõjutusvahendeid koos sotsiaalpedagoogi, hoolekogu, vallavalitsuse, alaealiste komisjoni- ja noorsoopolitseiga koolikohustust mittetäitvate laste ja vanemate mõjutamiseks · Informeerida omavalitsust koolikohustuslike õpilaste õpingute katkestamisest ja põhikooli lõpetanud õpilastest · Pidada pidevalt arvestust õpilaste puudumiste kohta · Rakendada meetmeid õpilaste põhjuseta puudumiste ärahoidmiseks · Suurendada pikapäevarühma osatähtsust järelvalve tagamiseks, koduste ülesannete ning vajadusel õpiabi osutamisel · Vormistada nõuetekohaselt õpilaste vastuvõtt kooli, kooli lõpetamine ja õpilaste liikumine · Kooli korrapidamisse kaasata gümnaasiumi 10. ja 11. klasside õpilased eesmärgiga hoida ära lõhkumisi, õnnetusi ning tagada õpilaste turvalisus 4.5. Kooli töökeskkond 1.PRIORITEET: Kooli baasinventariga varustatus ja õpperuumide tingimused tuleb viia vastavusse kaasaegsete nõuetega TEGEVUSED: · Renoveerida uus õppehoone · Aineklassid sisustada kaasaegselt ja täiendada vastavalt vajadusele · Õpperuumid viia vastavusse tervisekaitsenõuetega: sundventilatsioon uues õppehoones, WC-d korda, koolipingid, klassitahvlid, tuletõrjesignalisatsioon · Varustada vajalike vahenditega staadion ja võimlad · Ehitada välja ja kaasaegselt sisustada kodunduse kabinet · Vähendada klasside täituvuse ülemine piirnorm 24 õpilaseni 2009/2010. õppeaastaks · Õppevahendite ostmine ( kabinetpianiino, õppevahendite süstematiseerimise ja korraldamise vahendid) · Kooli territooriumi korrashoid · Logopeedikabineti sisustamine · Õpilaskodu avamine kaugemalt käivatele õpilastele või koostöös Räpina Aianduskooliga õpilaste majutusvõimaluste tagamine RAK õpilaskodus · Videovalve paigaldamine kooli territooriumile 2.PRIORITEET: Tervistedendav kool TEGEVUSED: ·Juurutada ja võtta laiemalt kasutusele terviseedenduslikke programme ja projekte ·Ennetustöö tubakatoodete- ja alkoholitarbimise vältimiseks ja/või vähendamiseks ·Komplekteerida koolis psühholoogi ametikoht ·Tagada esmaabivahendite olemasolu ainekabinettides ·Viia läbi ühiseid spordi- ja kultuuriüritusi koos piirkonna koolidega ·Gümnaasiumiklasside õpilastele tasuta ( valla vahendite arvel) lõunasöögi andmine 3.PRIORITEET: Ennetustöö teostamine narkomaania; HIV viiruse ja AIDS-i leviku tõkestamiseks ning koolivägivalla tõkestamiseks TEGEVUSED: · Rakendada koolis narkomaaniavastast ennetustegevust, koordineerida narkoalast, HIV-i ja AIDS-i vastast ennetustööd · Ennetustegevus koolivägivalla tõkestamiseks ja vältimiseks · Tõhustada õpilasesinduse osa narkomaaniavastases ja koolivägivalla vastases ennetustegevuses 4.PRIORITEET: Soodustada kohalikku kultuurilist väljundit ning tõsta selle kvaliteeti kultuurilistesse vahenditesse tehtavate investeeringute kaudu TEGEVUSED: · Korraldada ühiskeelelaagreid eesti ja vene õppekeelega õpilastele vastavalt kooli integratsiooniplaanile · Kohustuslik kirjandus lisada kooli õpikute fondi 4.6. Klassi-ja kooliväline tegevus 1.PRIORITEET: Võimaluste parandamine ja laiendamine spordiga tegelemiseks ning sportliku taseme tõus koolis TEGEVUSED: · Kooli staadioni lõplik väljaehitus (abihooned staadioni inventari hoidmiseks jms.) · Staadioni üleandmine vallale · Kaasaegsete spordivahendite hankimine spordisaalide ja väljakute inventariseerimiseks · Uue jõusaali ehitamine · Spordi- ja mänguväljaku rajamine Räpina ÜG territooriumile (hüppepaik ja jooksurada 60 m) · Jalgrattaparkla rajamine · Ümbritseda kooli territoorium aiaga · Jätkata traditsiooniliste spordiürituste läbiviimist (konkreetne kava traditsioonilistest üritustest) 2.PRIORITEET: Võimaluste parandamine ja laiendamine huvitegevusega tegelemiseks TEGEVUSED: ·Osa võtta erinevatest rahvusvahelistest projektidest, koostöö jätkamine Petseri 3. keskkooliga ·Osa võtta erinevatest laagritest ·Arendada suhtlemis- ja võõrkeelteoskust ·Luua võimalus osaleda erinevates huviringides ·Kaasata koolielu probleemide lahendamisse õpilasesinduse liikmeid ·Õpilasesinduse liikmetel võimaldada osaleda vabariiklikel teabepäevadel ja konverentsidel ·Ühisürituste korraldamine vene klasside õpilastega 4.7.Hoolekogu Kooli hoolekogu töö aluseks on haridusministri 22. juuni 2000. a. määrus nr. 19 “Kooli hoolekogu tegutsemise kord” 1.PRIORITEET: Koosseis, esindatus, roll ja funktsioon, suhted kooliga, omavalitsusega ning üldsusega TEGEVUSED: · Aidata luua võimalusi ja tingimusi õppijatele võimete- ja huvikohase hariduse omandamiseks · Osaleda kooli arengukava väljatöötamises ja elluviimisel · Aidata luua koolis edukas õppekasvatustegevus · Luua head suhted hoolekogu, kooli juhtkonna, õpetajate, õpilasesinduse, lapsevanemate ja personali vahel · Luua head sidemed omavalitsusega ning tagada, et materiaalseid ressursse eraldataks vastavalt kooli vajadustele · Tagada, et oluline teave kooli vajadustest, probleemidest ja tulemustest jõuaks kooli pidajani ning lastevanemateni, vilistlasteni, kooli toetavate organisatsioonideni, vajadusel riiklikku järelevalvet teostavate ametnikeni · Osaleda aktiivselt õpilaste koolikohustuse täitmise tagamisel, koolivägivalla ennetamisel ja turvalise õpikeskkonna loomisel 2.PRIORITEET: Toekuse ja mõjususe suurendamine koolielujuhtimisel TEGEVUSED: Kooli eelarve põhjendamine Koolikohustuse täitmise tagamine Vilistlasnõukogu moodustamine ja töö suunamine Täiendavate finantseerijate ja abistajate leidmine 3.PRIORITEET: Koostöö kohaliku omavalitsusega ja ettevõtjatega TEGEVUSED: Sponsorabi taotlemine ettevõtjatelt, projektidest Kooli arengukava läbiarutamine ja põhjendamine 4.8. Kaader 1.PRIORITEET: Komplekteerida kool pedagoogide kvalifikatsiooninõuetelevastava kaadriga TEGEVUSED: Täiendada kaadrit erialase kõrgharidusega pedagoogidega, tasemekoolituse kaudu tagada võimalikult paljude pedagoogide nõutav kvalifikatsioon. Välja selgitada enesetäiendamise (teemade ) prioriteedid, arvestades kooli arengukava. Pöörata tähelepanu peale pedagoogide ka teiste töötajate enesetäiendamisele. 2.PRIORITEET: Töötajate tööalase stimuleerimise süsteemi täiustamine TEGEVUSED: Täiustada töötajate tööalase stimuleerimise süsteemi. Tagada vähemalt miinimumnõudmised töötajate töökeskkonna osas. 4.9. Infokommunikatsioonitehnoloogia Visioon Koolil on kaks vähemalt 16-kohalist arvutiklassi õpetajaarvuti, puutetundliku tahvli ja projektoriga. IKT on kooli õppekavas eraldi ainena nii põhikooli kui gümnaasiumi astmes. Õppekavas on põhioskustele lisaks IKT valikkursused. Erinevate ainete õpetajad kasutavad aktiivselt arvutiklassis tunni läbiviimise võimalust. Õpetajad kasutavad e-õpet. Tegutseb mitu ringi, kus kasutatakse arvuteid, toimuvad täiskasvanute koolitused ja mõlemad arvutiklassid on korralikult koormatud. Kool on liitunud e-kooliga. Kooli juhtkonnal on kõigil oma arvutitöökoht. Õpetajatel on arvutite hulk piisav ja kõik saavad oma igapäevatöös kasutada IKT vahendeid. Õpilased kasutavad IKT vahendeid õppetöös igapäevaselt. Tänu IKT heale kasutusoskusele on õpilased igal alal edukad. 1.PRIORITEET: IKT rakendamine administreerimisel TEGEVUSED: Teabe liikumise ja avaldamise korra täpsustamine ja kõigi töötajate teavitamine Teabe avalikustamine kooli veebilehel vastavalt kehtivale korrale Digitaalse asjaajamise ja dokumendihalduse tarkvara Amphora rakendamine asjaajamises Tunniplaani koostamine vastava programmi abil. Liitumine e-kooliga ja e-kooli rakendamine Digitaalselt allkirjastatud dokumentide väljastamine 2.PRIORITEET: IKT rakendamine õppetöö läbiviimisel TEGEVUSED: Õpetaja poolt koostatud õppematerjalide kättesaadavus õpilastele kooli kodulehelt Kooli õppekava täiustamine IKT kasutamisega ainetundides Õppekava täiendamine IKT valikkursustega (multimeedia) ja IKT ringi(de)ga Ainetundides IKT vahendite kasutamise toetamine Veebikesksete õpikeskkondade kasutamine e-õppe rakendamisel 3.PRIORITEET: Riist- ja tarkvarabaasi hoidmine kaasaaja tasemel TEGEVUSED: Planeerida arvutiostud võimalikult suurte kogustena, et väheneks erinevate masinate hulk Arvutivõrgu väljaehitamineuues õppekorpuses e-kooli rakendamiseks Tarkvara ja viirusetõrje litsentside kaasajastamine 4.10. Kutsenõustamine 1.PRIORITEET:Käsitleda õppeaineid seoses elukutsetega TEGEVUSED: Ainekavades kajastada seosed elukutsetega Kutse-eelne õpetus gümnaasiumi osas valikainete kaudu Kutsenõustamine 8. ja 9. klassides ning 11. ja 12. klassides 2.PRIORITEET: Välja selgitada õpilaste kutsesobivus ja võimekus, tutvustadaedasiõppimisvõimalusi TEGEVUSED: Testide läbiviimine ja individuaalsed vestlused õpilastega koostöös kutsenõustamisteenistusega ( 8., 9., 11., 12. klass) Kutsesuunitlustöö klassijuhataja tundides, koostöö lastevanematega Suunata õpilasi ise infot otsima Koostöö Põlva maakonna kutsenõustamisteenistusega Erinevate infomesside külastus („ISE “, „ Intellektika“, „ Teeviit“) 4.11. Sotsiaaltöö 1.PRIORITEET:Koostöö Räpina valla sotsiaalosakonna, naaberkoolide japolitseiga TEGEVUSED: Infovahetus Koostöö lastevanemate ja üldsusega Osalemine tervistedendavate koolide tegevuses 2.PRIORITEET:Tugiõpilaste liikumise arendamine TEGEVUSED: Tugiõpilaste koolitamine ja nende tegevuse toetamine

VI Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava muudetakse, kui prioriteetne valdkond on täidetud või arengukava koostamise aluseks olevatesse dokumentidesse tehakse parandusi ja täiendusi. Arengukava kinnitab Räpina Vallavolikogu poolthäälteenamusega. § 3. Räpina Ühisgümnaasiumi arengukava täitmise tegevuskava uus terviktekst (1) Muuta Räpina Vallavolikogu 24. 09 2003. a. määrust nr 24 “Räpina Ühisgümnaasiumi arengukava kinnitamine”, kehtestades arengukava täitmise tegevuskava uue tervikteksti alljärgnevas sõnastuses: TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 2008-2010 I KOOLISISENE JUHTIMINE 1. Kooli juhtkond 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Töise ja meeskonnatööd valdava kollektiivi loomine x x x direktor 2. Stabiilse ja töise pedagooge, õpilasi ja nende vanemaid toetava õhkkonna loomine koolis x x x direktor 3. Õppekasvatustöö ülesannete arutelu kollektiivis. x x x õppealajuhataja 4. Nõudmiste ühtlustamine ja täitmise tagamine. x x x õppealajuhataja 5. Õpetajaskonna haaramine otsuste tegemise protsessi. x x x direktor 6. Õpetajaskonna töö hindamine. x x x õppealajuhataja 7. Metoodilise töö suunamine ning täiendkoolituse planeerimine. x x x õppealajuhataja 8. Õpetajate täienduskoolituse organiseerimine oma koolis. 20000 20000 20000 60000 KOV õppealajuhataja 9. Õpilaste (ÕE) kaasamine kooli arendustegevusse. x x x huvijuht 10. Kooli personali osalemine kooliarenduses (arutelud, töögruppide töö). x x x direktor dir. asetäitja majandusalal 11. Töötajate ametijuhendite korrigeerimine ning töölepingute allkirjastamine. x x x direktor 12. Õpilaste tunnustus-süsteemi täiendamine ( preemiareisid, pildid kooli kodulehel, tänukirjad vanematele, info vallalehes) x x x direktor 13. Õpetajate tunnustus-süsteemi täiendamine ( aasta õpetaja ) x direktor ainekomisjonid 14. Teenindava personali tunnustussüsteemi väljatöötamine. x direktor 15. Kooli kodulehe uuendamine x x x arvutispetsialist 16. Otsuste avalikustamine ja kättesaadavaks tegemine kooli kodulehel x x x direktor arvutispetsialist 17. Tervisekaitsenõuete täitmine päevakavas ja õppekorralduses x x x tervisenõukogu 18. Evakuatsiooniõppuste läbiviimine koos päästeametiga x x x direktor, dir. asetäitja majandusalal 19. Tööohutuse koolitus ja tervisekaitse x x x direktor 20. Meditsiiniline-teenindamine x x x direktor kooli med. töötaja 21. Soodsa mikrokliima loomiseks ühisürituste korraldamine x x x direktor huvijuht 22. Kooli maine kujundamine (lahtiste uste päevad, õppimisvõimaluste tutvustamine naaber-koolides, kooli tutvustamine meedias x x x direktor huvijuht 2. Kasvatustöö 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Klassijuhatajate lähtumine oma töös õppekasvatustöö ülesannetest ning klassi probleemidest. x x x klassijuhatajad 2. Koostöö õpetajate, kooli juhtkonna, lapsevanemate ja sotsiaaltöötajatega. x x x õppealajuhataja 3. Koostöö klassijuhatajate, aineõpetajate ja kooli juhtkonna vahel. x x x õppealajuhataja 4. Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate koostegevuse koordineerimine. x x x õppealajuhataja 5. Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate koostegevuse analüüsimine. x x x õppealajuhataja 6. Arenguvestluste läbiviimine x x x klassijuhatajad 3. Õppenõukogu 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Koolielu oluliste ja prioriteetsete küsimuste käsitlemine. x x x direktor 2. Õppenõukogu, kohaliku omavalitsuse ja hoolekogu otsuste täitmine. x x x direktor 3. Töökoosolekute ja täiendkoolituste ülevaated. x x x õppealajuhataja 4. Õpilasesindus 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Osalemine koolielu probleemide lahendamisel, otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel. x x x direktor 2. Regulaarsed ÕE koosolekud. x x x huvijuht 3. Kohtumised kooli juhtkonnaga. x x x direktor 4. ÕE koolitused 2 000 2 500 3 000 7 500 KOV direktor 5. ÕE osalemine tervisenõukogus, hoolekogu töös. x x x huvijuht 6. Koostöö õpilaste ning õpetajate vahel. x x x õppealajuhataja 5. Sisehindamine 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Uue sisehindamise süsteemi väljatöötamine ja arutelu. x õppealajuhataja 2. Sisehindamise süsteemi kirjalik vormistamine ja avalikustamine. x õppealajuhataja 3. Sisehindamise süsteemi rakendamine. x x x õppealajuhataja 4. Sisehindamise süsteemi täiustamine. x x õppealajuhataja 5. SWOT analüüs. x x x õppealajuhataja 6. Enesehindamine. x x x õppealajuhataja 7. Sisehindamise raporti esitamine x direktor õppealajuhataja 6. Kooli kodukord. Asjaajamine. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Asjaajamise korra täiustamine. x x x direktor 2. Amphora rakendamine asjaajamises x x x sekretär 3. Digitaalselt allkirjastatud dokumentide väljastamine x x x direktor sekretär 4. Tunniplaani koostamine vastava programmi abil. x x x õppealajuhataja 5. Teabe avalikustamine kooli veebilehel x x x arvutispetsialist 6. Kooli kroonika toimetamine. x x x õppealajuhataja 7. Hästitoimiva koolisisese infovahetuse korraldamine. x x x direktor 8. Kooli kodukorra täitmise kontroll ja kokkuvõtted õppenõukogus. x x x õppealajuhataja 9. Kodukorra täitmise analüüs ÕE-s. x x x huvijuht 7. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Süsteemne info edastamine kooli kodulehekülje, infolehe ja teiste infokanalite kaudu x x x õppealajuhataja 2. Info kooliastumisel, lahtiste uste päevad. x x x õppealajuhataja 3. Küsitluste ja rahulolu-uuringute läbiviimine lastevanematele. x x x õppealajuhataja 4. Õpilast puudutav info õpilaspäeviku kaudu põhikoolis. x x x klassijuhatajad 5. Hindamisjuhendi tutvustamine. x x x õppealajuhataja 6. Hinnetelehe saatmine x x x klassijuhatajad 7. Lastevanemate üldkoosolekute korraldamine x x x direktor 8. Klassi lastevanemate koosolekute korraldamine vähemalt 1x õ/a jooksul x x x klassijuhatajad 9. Koolielu tutvustamine maakonna ning Räpina valla lehes. x x x õppealajuhataja 10. Koostöö lapsevanema ja sotsiaalpedagoogi ning logopeediga. x x x õppealajuhataja 11. Õpilastel võimalus esitada ja kaitsta oma seisukohti hoolekogus ja õppenõukogus. x x x õppealajuhataja 12. Tunnustus- ja mõjutusvahendite süsteemi arutelu, ÕE ettepanekud. x x x õppealajuhataja huvijuht II KOOLI TÖÖ PLANEERIMINE 1. Kooli arengukava, plaanid 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Arengukava korrigeerimine ja täiendamine. x x x õppealajuhataja 2. Arengukava muudatuste ja tegevuskava esitamine volikogule kinnitamiseks. x x x direktor 3. Arengukava elluviimine ning täitmise analüüs. x x x õppealajuhataja 4. Õppekava korrigeerimine ja täiendamine x x x õppealajuhataja 5. Üldtööplaani koostamine lähtuvalt arengukavast. x x x õppealajuhataja 6. Üldtööplaani avalikustamine kooli kodulehel. x x x õppealajuhataja 7. Õppenõukogu plaani kinnitamine x x x õppealajuhataja 8. Ainesektsiooni tööplaanide koostamine. x x x ainesektsiooni juhataja 9. Ürituste plaani koostamine. x x x huvijuht 10. Tasemetööde kalenderplaani koostamine. x x x õppealajuhataja 11. Tugisüsteemide rakendamine erivajadusega õpilastele 40000 80000 80000 200000 KOV õppealajuhataja 12. Spordiklassi avamine x x x direktor õppealajuhataja 13. Joonestamise õpetamine gümnaasiumiastmes 12000 14000 16000 42000 KOV direktor õppealajuhataja 14. Eelkutseõppe rakendamine Eesti Maaülikooli baasil x x x direktor õppealajuhataja 15. Lisada kooli õppekavasse õppekäigud 50000 50000 50000 150000 KOV direktor õppealajuhataja 16. Tööharjumuste kujundamine x x x direktor õppealajuhataja III ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE 1. Ainealase töö planeerimine. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Ainekavade korrigeerimine, täiustamine. x x x õppealajuhataja 2. Töökavade korrigeerimine x x x õppealajuhataja Individuaalõppekavade koostamine. x x x õppealajuhataja 3. Konsultatsioonide korraldamine. x x x õppealajuhataja 4. Parandusõpe I , II, III kooliastmes. x x x õppealajuhataja 5. Logopeediline abi I, II, III kooliastmes. x x x õppealajuhataja 6. Töö pikapäevarühmas. x x x õppealajuhataja 7. Õppematerjalide koostamine x x x õppealajuhataja 2. Ainealase töö korraldus 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Koolihariduse õppekvaliteedi tõstmine ja parem koolielu korraldamine. x x x õppealajuhataja 2. Õpetajate pidev täiendõpe ning vajadusel ümberõpe. x x x õppealajuhataja 3. Õpilase võimekuse ja arengu eripärasuste arvestamine . x x x õppealajuhataja 4. Õpilaste abistamine väljaspool õppetunde. x x x õppealajuhataja 5. Vene klasside õpilastele muusika, kehalise kasvatuse, informaatika, kunsti ja tööõpetuse õpetamine koos eesti klassi õpilastega x x x õppealajuhataja 6. Õpilaste tunnustamise süsteemi rakendamine 5 000 5 000 5 000 15 000 KOV direktor õppealajuhataja 7. „Aasta õpetaja” tiitli sisseseadmine koos rahalise preemiaga 10 000 10 000 10 000 30 000 KOV direktor õppealajuhataja 8. E-õppe võimaluste kasutamine ja õuesõppe rakendamine x x 30 000 30 000 KOV direktor õppealajuhataja 9. Gümnaasiumiklasside õpilastele tasuta ( valla vahendite arvel) töövihikute andmine 25000 25000 25000 75000 KOV direktor 3. Õpilaste osalus õppetöös. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Koostöö õpilase ning õpetaja vahel. x x x õppealajuhataja 2. Eesmärgikindel õppimine x x x õppealajuhataja 3. Õpilaste käitumine vastavalt kooli kodukorrale. x x x õppealajuhataja 4. Osalemine olümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel. 5000 6000 6500 17500 KOV õppealajuhataja 4. Õpilaste hindamine. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Hindamisjuhendi korrigeerimine x x x õppealajuhataja 2. Õppeainetes hindamise eesmärkide ja põhimõtete tutvustamine. x x x õppealajuhataja 3. Õpilastele ja lastevanematele kooli hindamisjuhendi tutvustamine. x x x klassijuhatajad 4. Lastevanematele hinnetelehe saatmine 2x veerandis või tsüklis. x x x klassijuhatajad 5. Õppetöö tulemuste kokkuvõtted õppenõukogus iga veerandi lõpus. x x x õppealajuhataja IV KOOLIKOHUSTUSE TÄITMINE, ÕPILASTE ALGARVESTUS 1. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. 1. kl ja 10.kl tulevate laste nimekirjade täpsustamine. x x x õppealajuhataja 2. Arvestuse pidamine õpilaste liikumise kohta. x x x sekretär 3. Arvestus põhjuseta puudumiste kohta, teated vanematele, lastekaitseinspektorile. x x x õppealajuhataja 4. Koolikohustust mittetäitvate õpilaste suunamine kooli komisjoni. x x x õppealajuhataja 5. Koolikohustust mittetäitvate õpilaste suunamine alaealiste komisjoni. x x x õppealajuhataja 6. Koostöö sotsiaalpedagoogiga. x x x õppealajuhataja 7. Koostöö valla lastekaitseinspektoriga. x x x sotsiaalpedagoog V KOOLI TÖÖKESKKOND 1. Kooli baasinventariga varustatus ja õpperuumide tingimused. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine uude majja 350000 350000 KOV direktor 2. Kodundusklassi remont 350000 350000 KOV direktor 3. Köögi kõrvalruumide remont 45000 45000 KOV direktor 4. Õppevahendite ostmine 500000 500000 500000 1500000 KOV direktor 5. Uue õppekorpuse renoveerimine ? ? ? direktor 6. Aineklasside sisustamine kaasaegselt ja täiendamine vastavalt vajadusele. 300000 300000 300000 900000 KOV direktor 7. Logopeedi kabineti sisustamine 25000 25000 KOV direktor 8. Kooli territooriumi korrashoid x x x direktori asetäitja majandusalal 9. Videovalve paigaldamine kooli territooriumile 500000 500000 KOV direktor 10. Õpilaskodu pakkumine kaugemalt käivatele õpilastele x x x direktor 11. Jalgrattaparkla rajamine 100000 100000 KOV direktor 12. Spordi- ja mänguväljaku rajamine kooli territooriumile 500000 500000 KOV direktor 2. Tervistedendav kool 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Tervisepäeva läbiviimine. x x x huvijuht 2. Spordiüritused koolis x x x huvijuht 3. Kultuuriürituste läbiviimine koos piirkonna koolidega. x x x huvijuht 4. Tervislike eluviiside propageerimine. x x x kooli tervisenõukogu 5. Ennetustöö tubakatoodete- ja alkoholitarbimise vältimiseks x x x klassijuhatajad 6. Gümnaasiumiklasside õpilastele tasuta ( valla vahendite arvel) lõunasöögi andmine 215000 215000 215000 645000 KOV direktor 3. Ennetustöö 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Narkomaaniavastane ennetustöö. x x x õppealajuhataja 2. HIV ja AIDS-i vastane ennetustöö. x x x õppealajuhataja 3. Koolivägivalla ennetamine . x x x õppealajuhataja 4. Suitsetamise ja alkoholivastane ennetustöö. x x x õppealajuhataja 4. Kohaliku kultuurilise väljundi soodustamine 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Ühiskeelelaagrid eesti ja vene õppekeelega õpilastele x x x huvijuht 2. Sõprussuhted Petseri 3. Keskkooliga. x x x huvijuht VI KLASSI- JA KOOLIVÄLINE TEGEVUS 1. Võimaluste parandamine ja laiendamine huvitegevusega. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Ringitegevuse planeerimine. x x x huvijuht 2. Uute huviringide avamine. x x x huvijuht 3. Koostöö huvikoolidega. x x x huvijuht 4. Ülekoolilised, maakondlikud ja vabariiklikud üritused. x x x huvijuht 5. Laulu ja tantsuüritused. x x x ringide juhid 6. Konkursid. x x x huvijuht 7. Osalemine rahvusvahelistes projektides. x x x huvijuht 8. Koostöö jätkamine Petseri 3.Keskkooliga 6000 7000 7000 20000 KOV huvijuht 9. Ühisürituste korraldamine vene klasside õpilastega x x x 2. Võimaluste parandamine ja laiendamine spordiga tegelemiseks. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Tervislike ja sportlike eluviiside edendamine. x x x terviseõpetajad keh.kasv.õp 2. Kooli esindamine maakondlikel ja vabariiklikel võistlustel. x x x keh.kasv.õp 3. Traditsiooniliste spordiürituste läbiviimine. x x x keh.kasv.õp 4. Kaasaegsete spordivahendite hankimine. 50000 50000 50000 150000 KOV direktor 5. Kooli staadioni lõplik väljaehitus. ? ? ? direktor 6. Uue jõusaali rajamine 300000 300000 KOV direktor 7. Liuvälja rajamine 1000 1200 1400 3600 KOV keh kasv õp majandus 8. Kooli territooriumi ümbritsemine aiaga ? ? ? dir. asetäitja majandusalal VII HOOLEKOGU 1. Roll ja funktsioon, koostöö kooliga, kohaliku oma-valitsusega ning üldsusega 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Osalemine kooli arengukava väljatöötamises ja elluviimisel. x x x hoolekogu esimees 2. Kooli eelarve põhjendamine. x x x hoolekogu esimees 3. Vilistlasnõukogu moodustamine ja töö suunamine. x x x hoolekogu esimees direktor 4. Kooli vilistlaste kokkutuleku ettevalmistamine. x x hoolekogu esimees direktor 5. Täiendavate finantseerijate ja abistajate leidmine. x x direktor hoolekogu esimees VIII PERSONAL 1. Kooli komplekteerimine pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajatega. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Erialase kõrgharidusega pedagoogide leidmine kooli. x x x direktor 2. Pedagoogidele nõutava kvalifikatsiooni tagamine tasemekoolituse kaudu. x x x direktor 3. Arvestades kooli arengukava, enesetäiendamise (teemade) prioriteetide väljaselgitamine. x x x direktor 4. Personali enesetäiendamine. x x x direktor 5. Konkursside väljakuulutamine vabadele ametikohtadele. x x x direktor IX INFOKOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA 1. IKT rakendamine administreerimisel 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Teabe liikumise ja avaldamise korra täpsustamine ja kõigi töötajate teavitamine x x x direktor õppealajuhataja majandusjuhataja 2. Amphora rakendamine asjaajamises x x x sekretär 3. Teabe avalikustamine kooli veebilehel vastavalt kehtivale korrale x x x sekretär arvutispetsialist 4. Liitumine e-kooliga ja e-kooli rakendamine 65000 20000 20000 105000 KOV direktor arvutispetsialist 5. Tunniplaani koostamine vastava programmi abil x x x õppealajuhataja 6. Digitaalselt allkirjastatud dokumentide väljastamine x x x direktor sekretär 2. IKT rakendamine õppetöö läbiviimisel. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Õpetaja poolt koostatud õppematerjalide kättesaadavus õpilastele kooli kodulehelt. x x x õppealajuhataja arvutispetsialist 2. Kooli õppekava täiustamine IKT kasutamisega ainetundides. x x x õppealajuhataja 3. Õppekava täiendamine IKT valikkursustega (multimeedia) ja IKT ringi(de)ga x x x õppealajuhataja arvutispetsialist 4. Veebikesksete õpikeskkondade kasutamine e-õppe rakendamisel x x x õppealajuhataja arvutispetsialist 3. Riist- ja tarkvarabaasi hoidmine kaasaaja tasemel. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Arvutivõrgu väljaehitamine uues õppekorpuses e-kooli rakendamiseks 10000 10000 KOV direktor arvutispetsialist 2. IKT vahendite soetamine 235000 150000 150000 535000 KOV direktor arvutispetsialist 3. Tarkvara ja viirusetõrje litsentsid 28000 29000 30000 87000 KOV direktor arvutispetsialist X KUTSENÕUSTAMINE 1. Õppeainete käsitlemine seoses elukutsetega. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Ainekavades seoste kajastamine elukutsetega. x x x õppealajuhataja 2. Kutse-eelne õpetus gümnaasiumiosas valikainete kaudu. Suurendada valikainete arvu. x x x õppealajuhataja 3. Kutsenõustamine põhikooli 8,9 klassides ning gümnaasiumi 11,12 klassides. x x x õppealajuhataja 2. Õpilaste kutsesobivuse ja võimekuse välja selgitamine, edasiõppimisvõimaluste tutvustamine. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Testide läbiviimine ja individuaalsed vestlused õpilastega koostöös kutsenõustamisteenistusega. (9,12 kl) 15000 15000 15000 45000 KOV õppealajuhataja 2. Kutsesuunitlustöö klassijuhataja tundides, koostöö lastevanematega. x x x klassijuhatajad 3. Õpilaste suunamine infot ise otsima. x x x klassijuhatajad 4. Koostöö Põlva kutsenõustamisteenistusega. x x x õppealajuhataja 5. Infopäevadel ja infomessidel käimine. „Intellektika“ Tartus -9.kl „ISE“ Põlvamaal-8.kl, õpilasesindus „Teeviit“ Tallinnas 11.kl- osaline tasustamine 12.kl-tasuta x x x direktor 6. Kutsesuunitlusruumi loomine koos tervisenurgaga. 7000 7000 KOV terviseõpetaja huvijuht XI SOTSIAALTÖÖ 1. Koostöö Räpina valla sotsiaalosakonna, naaberkoolide ja politseiga. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Infovahetus. x x x huvijuht 2. Koostöö lastevanemate ja üldsusega. x x x õppealajuhataja 3. Osalemine tervistedendavate koolide tegevuses. x x x õppealajuhataja 2. Tugiõpilaste liikumise arendamine. 2008 2009 2010 Kokku Finants Vastutaja 1. Tugiõpilaste koolitamine ja nende tegevuse toetamine. x x x huvijuht § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 4 .veebruaril 2008. a. Volikogu esimees Tiit KALA