Otepää Vallavolikogu — Otepää valla ehitusmääruse kehtestamine — KO, 82, 1204

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 7 lõike 1, 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse paragrahvi 5 alusel ja kooskõlas ehitusseaduse paragrahvi 19 lõikega 4. Otepää valla ehitusmäärus I Osa ÜLDOSA 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Valla ehitusmääruses kehtestatakse: 1) planeeringute koostamise, vastuvõtmise ja kehtestamise põhimõtted; 2) nõuded ehitustegevusele; 3) valla miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 4) Otepää vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimise- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. § 2. Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikkus (1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. Vallavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja ehitusprojektiga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest. (2) Vallavalitsus avaldab ajalehes Otepää Teataja (edaspidi ajalehes) ja vajadusel Otepää valla veebilehel (edaspidi koduleheküljel) teabe järgmiste toimingute kohta: 1) planeeringu algatamine ja vastuvõtmine; 2) planeeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning tulemused; 3) planeeringu avaliku arutelu aeg ja koht ning tulemused; 4) planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 5) kehtestatud planeeringu ülevaatamise tulemused; 6) projekteerimistingimuste määramine. § 3. Kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimise- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. (1) Vallavolikogu ülesanneteks on: 1) üld- ja teemaplaneeringute algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine; 2) üld- ja teemaplaneeringute lähteseisukohtade kinnitamine; 3) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu vastuvõtmine ja kehtestamine; 4) planeeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega vallavalitsus ei arvestanud, kehtestamine. (2) Vallavalitsuse ülesanneteks on: 1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehituslubade väljaandmine; 3) kasutuslubade väljaandmine; 4) kirjalike nõusolekute andmine; 5) projekteerimistingimuste väljastamine; 6) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 7) vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 8) vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 9) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja –geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 10) vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 11) vajadusel ettekirjutuste tegemine; 12) detail-, üld- ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine; 13) kõikide detailplaneeringute algatamine; 14) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamine algatamine aladel ja juhtudel, mille korral ei ole planeerimisseadus sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 15) ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiliste tööde tulemuste säilitamine; 16) kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine; 17) ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 18) kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 19) ehitise ülevaatuse teostamine enne kasutusloa väljastamist; 20) vajadusel ehitise ülevaatuse teostamisele kaasata pädevaid isikuid ja institutsioone; 21) ettekirjutuste tegemise pädevusega ametiisikute määramine; 22) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine; 23) projekteerimistingimuste avalikustamine. § 4. Tähtajad Vallavalitsuse kohustuseks on: 1) anda kirjalik nõusolek või keelduda selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 2) kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 3) väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; 4) ehitusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 5) tunnistada ehitusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse kohalikule omavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 6) väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 7) kasutusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 8) tunnistada kasutusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse kohalikule omavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 9) ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 10) ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 11) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine vastavalt esitamise korras määratud tähtajale; 12) projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 13) projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates. II Osa PLANEERIMINE 2. peatükk Ruumiline planeerimine § 5. Ruumilise planeerimise põhimõtted (1) Ruumiline planeerimine Otepää valla haldusterritooriumil tagatakse: 1) valla arengukavaga; 2) valla või selle osade üldplaneeringutega; 3) valla üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega (edaspidi teemaplaneering); 4) detailplaneeringutega; 5) osalemisega valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostavate üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisel; 6) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel. § 6. Planeeringu koostamise algatamine (1) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu algatamise ettepanek esitatakse vallavolikogule. Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu lähteülesande koostab vallavalitsuse planeeringutega tegelev teenistus. (2) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsusele. Vallavalitsuse planeeringutega tegelevas teenistuses tutvustatakse ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju ning väljastatakse detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse vorm. Taotluse vormi kinnitab vallavalitsus. (3) Planeeringutega tegelev teenistus koostab nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest detailplaneeringu lähteülesande või detailplaneeringu algatamisest keeldumise põhjenduse. (4) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu lähteülesandes sätestatakse: 1) valla arengukavadest ja planeeringu algatamise ettepanekust tulenevad eesmärgid pikaajalise ruumilise arengu kavandamiseks; 2) planeeritava ala piirid ja suurus; 3) nõuded olemasoleva olukorra analüüsiks; 4) planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud; 5) planeeringu ülesannetest tulenevad täpsustused üldplaneeringu eesmärkide lahendamiseks; 6) planeeringu vormistamise nõuded; 7) planeeringu kooskõlastajad. (5) Detailplaneeringu lähteülesandes sätestatakse: 1) valla üld- ja teemaplaneeringutest tulenevad nõuded; 2) planeeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded; 3) planeeritava ala piirid ja suurus; 4) kehtivad kitsendused; 5) planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatavate arutelude vajadus; 6) täiendavate uuringute, keskkonnamõjude hindamise vajaduse või muinsuskaitse ja looduspargi eritingimuste koostamise vajadus miljööväärtuslikes piirkondades või muinsuskaitsealal; 7) planeeringu kooskõlastajad. (6) Planeeringutega tegeleval teenistusel on planeeringu algatamise ettevalmistamiseks õigus nõuda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringuga seotud materjale. Kui detailplaneeringuga taotletakse valla või selle osa üldplaneeringu muutmist, tuleb planeeringust huvitatud isikul kirjalikult esitada üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus. (7) Planeeringutega tegeleval teenistusel esitab detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteülesande kinnitamise või planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsuse haldusakti eelnõu vallavalitsusele. (8) Vallavolikogu algatab: 1) valla või selle osa üldplaneeringu; 2) teemaplaneeringu. (9) Vallavalitsus algatab planeeringu käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestamata juhtudel. (10) Vallavalitsus võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui: 1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud vallaehitusliku miljööga; 2) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering; 3) algatamise ettepanek ei ole põhjendatud (algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga); 4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju; 5) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest. (11) Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib vallavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Vallavalitsus teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist. (12) Vallavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu. (13) Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada vallavalitsusele 18 kuu jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab lähteülesanne kehtivuse. Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu koostab ja esitab vallavalitsusele planeeringutega tegelev teenistus. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib vallavalitsus otsustada detailplaneeringu koostamise tähtaja pikendamise. Kirjalik taotlus tuleb esitada 30 päeva enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist vallavalitsusele. § 7. Planeeringutest teavitamine (1) Vallavalitsus korraldab avalikkuse teavitamist planeeringutest. (2) Kavatsetavatest planeeringutest teavitatakse avalikkust üks kord aastas pärast valla aastaeelarve kinnitamist vallavolikogus. (3) Algatatud planeeringust informeeritakse avalikkust ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama: 1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta; 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist. (4) Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt ühe kuu jooksul pärast haldusakti vastuvõtmist planeeringu algatamise kohta. (5) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest. (6) Vallavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastavasisulised materjalid valmistab ette planeeringutega tegelev teenistus. § 8. Planeeringu koostamise õigus ja planeeringu vormistamine (1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele vallavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. (2) Otepää valla üldplaneeringu koostamist korraldab planeeringutega tegelev teenistus. (3) Nõuded geodeetilise alusplaani, planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta kinnitab vallavalitsus. § 9. Koostöö planeeringu koostamisel (1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud; 2) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud; 3) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks; 4) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud. (2) Planeeringu lisades tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist. (3) Koostööd maakonnaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringu koostamisel korraldab vallavalitsus. (4) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või muudel planeeringu lähteülesandega määratud juhtudel, korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu. (5) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavolikogu. (6) Muude käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata planeeringute lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ning suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavalitsus. (7) Vallavalitsus teatab ajalehes ja koduleheküljel arutelu toimumise aja ja koha. Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (8) Planeeringutega tegelev teenistus koostab arutelu kohta protokolli. § 10. Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastusteta planeeringu vallavalitsusele. Detailplaneering peab olema koostatud detailsusega, mis võimaldab selle alusel ehitusprojekti koostamise. (2) Planeeringutega tegelev teenistus: 1) kontrollib planeeringu vastavust lähteülesandele; 2) tagastab hiljemalt kolme nädala jooksul planeeringu ettepaneku koostajale kooskõlastamiseks ja vajadusel täiendamiseks ning parandamiseks. (3) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastab planeeringutega tegelev teenistus planeeringu enne selle vastuvõtmist: 1) Valgamaa keskkonnateenistusega; 2) Muinsuskaitseametiga. (4) Valla või selle osa üldplaneeringule, teemaplaneeringule ja valla või selle osa üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule taotleb planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt vallavalitsus. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu. (6) Maavanema poolt määratud riigiasutuste ja muud planeeringu lähteülesandes sätestatud kooskõlastused hangib planeeringu koostaja. (7) Vallavolikogu kooskõlastab: 1) maakonnaplaneeringu; 2) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu.. (8) Vallavolikogu poolt algatatud planeeringu puhul võtab seisukoha planeeringu kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta vallavalitsus. § 11. Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (1) Planeeringutega tegelev teenistus esitab koos vastava haldusakti eelnõuga planeeringu vallavalitsusele, kes: 1) esitab vallavolikogule haldusakti eelnõu üld- ja teemaplaneeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks; 2) esitab vallavolikogule haldusakti eelnõu üldplaneeringut muutva detailplaneeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks; 3) otsustab käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel planeeringu vastuvõtmise ning määrab avaliku väljapaneku aja ja koha. Vallavalitsus teavitab vastuvõetud planeeringust ja lihtsustatud korras koostatava planeeringu menetlemisest. (2) Vallavalitsus teatab planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva. (3) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse vallavalitsuses. Avaliku väljapaneku ajal on vallavalitsuse tööaja jooksul tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele. (4) Avalikul väljapanekul esitatakse planeeringule antud kooskõlastused ning vallavalitsuse ja vallavolikogu vastava komisjoni seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti teave avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta. (5) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. § 12. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord, seisukoha võtmine avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine (1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud (s.h elektronposti teel edastatud) ettepanekud ja vastuväited registreeritakse vallavalitsuse elektroonilises dokumendiregistris. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev. (2) Vallavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ning koha. (3) Vallavalitsus teatab arutelu toimumise aja ja koha ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (4) Vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete osas võtab seisukoha volikogu vastav komisjon. Vastused ettepanekutele ja vastuväidetele koostab planeeringutega tegelev teenistus vastavalt volikogu komisjoni seisukohale. (5) Vallavalitsus teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (6) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi planeeringutega tegelev teenistus, arutelu kohta koostatakse protokoll. (7) Vallavalitsus korraldab teabe avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes ja koduleheküljel hiljemalt kahe nädala jooksul. (8) Vallavalitsus edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. § 13. Järelevalve planeeringute koostamise üle (1) Vallavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale. § 14. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine (1) Vallavolikogu kehtestab: 1) volikogu poolt vastuvõetud planeeringu; 2) planeeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega vallavalitsus ei arvestanud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata juhtudel kehtestab planeeringu vallavalitsus. (3) Vallavalitsus teatab planeeringu kehtestamisest ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist. (4) Vallavalitsus: 1) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist; 2) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld. § 15. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine (1) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta planeeringu kehtestaja. § 16. Planeeringu kehtetuks tunnistamine (1) Planeeringu kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb vallavolikogule vallavalitsus. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette planeeringutega tegelev teenistus. (2) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks volikogu. (3) Vallavalitsus teavitab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast. § 17. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine (1) Vallavalitsus: 1) peab planeeringute lähteülesannete ning planeeringute elektroonilist andmekogu; 2) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise; 3) korraldab planeeringu paljundamise (s.h digitaalsel kujul) teabenõude esitamisel. § 18. Kehtestatud planeeringute ülevaatamine (1) Kehtestatud planeeringud vaatab üle ja esitab valla või selle osade üldplaneeringute ülevaatamise tulemused maavanemale vallavalitsus. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette planeeringutega tegelev teenistus. (2) Vallavalitsus teavitab planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehes ja koduleheküljel. § 19. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras (1) Vallavalitsus võib planeerimisseaduse § 22 sätestatud juhtudel loobuda planeeringu avalikustamise nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega. (2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava maa-ala ja naaberkinnistute omanikega planeeringu koostaja. § 20. Detailplaneeringu koostamise kohustuslikkus (1) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik üldplaneeringus sätestatud aladel ja tingimustel ning alljärgnevatel juhtudel: 1) avaliku veekogu kalda piiranguvööndis maa-ala jagamisel kruntideks; 2) kämpingu ja majutusettevõtte ehitamisel; 3) ridaelamu ja korruselamu ehitamisel; 4) sadama, lennuvälja, autoteenindusjaama ja bensiinijaama ehitamisel; 5) üle 400 m² ehitusaluse pinnaga tootmis-,lao- või ärihoone ehitamisel; 5) tegevuse planeerimisel kui tootmisest tulenevad negatiivsed mõjud (müra, gaasid, heitgaasid jms) väljuvad tootmismaa piiridest ning mõjutavad lähiümbrust. Sellisel juhul tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata majandusele, sotsiaalsele ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid; 6) uue tootmisala planeerimisel; 7) miljööväärtuslikul alal. III Osa EHITAMINE 3. peatükk Ehitamise üldnõuded § 21. Nõuded ehitisele (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava järgi. Otepää linna territooriumil peab projekteerimisel järgima üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtteid. Väljaspool linna territooriumi peab järgima hajaasutusse ehitamise põhimõtteid. Ehitis peab: 1) olema teostuselt heatasemeline; 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning looduskeskkonda.Vallavalitsus võib otsustada, kas ehitis sobib keskkonda ja arvestab juba väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning looduskeskkonda; 3) mitte olema ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale. (2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. (3) Hoone paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule hoonestusalale. Hoonestusalast ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, ärkel või katuseräästas. (4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (5) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. Hoone fassaadi paiknemisel krundi tänava poolsel piiril võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda nii, et oleks tagatud kõnnitee normaalne kasutamine. (6) Ühele krundile Otepää linnas võib ehitada kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti. (7) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Omanik on kohustatud taotlema vallavalitsuse ehitusjärelevalvega tegelevalt teenistuselt kirjaliku kooskõlastuse ehitise välisviimistluse muutmiseks, välja arvatud üksikelamu osas, mis ei ole muinsuskaitse all või ei asu miljööväärtuslikul hoonestusalal või tiheasustusalal. 4. peatükk Projekteerimine, ehitusluba ja kasutusluba § 22. Ehitusprojekti koostamise alused (1) Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) kehtiv detailplaneering; 2) miljööväärtuslike hoonestusalade ehitamise põhimõtted ja nõuded; 3) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 4) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral; 5) muinsuskaitse eritingimused; 6) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused; 7) ehitusmäärus. § 23. Projekteerimistingimuste taotlemine (1) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse vallavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega. Taotluse vormi saab koduleheküljelt või vallavalitsusest (2) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele hoonete püstitamiseks. (3) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele järgmiste rajatiste ehitusprojekti koostamiseks: 1) tänavad, teed, parklad; 2) sillad; 3) torujuhtmed, side-ja elektriliinid; 4) spordi- ja puhkerajatised; 5) puhke- ja virgestusalad; 6) tiigi või muu tehisveekogu rajamisel. (4) Vallavalitsusel on õigus lubada käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud rajatiste ehitusprojektide koostamist projekteerimistingimusi määramata. § 24. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine (1) Projekteerimistingimused määrab vallavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks. (2) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) fassaadi- ja katusematerjalid; 8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus; 10) haljastus- ja heakorranõuded; 12) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 13) keskkonnamõju hindamise vajadus. (3) Teave projekteerimistingimuste väljastamise kohta avalikustatakse kohalikus ajalehes kahe nädala jooksul alates projekteerimistingimuste väljastamisest. § 25. Ehitusprojekti nõuded (1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele. (2) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil mõõtkavaga 1:500.. Asendiplaan esitatakse lisaks digitaalsel kujul dwg. või dgn. failina. Alusplaan ei tohi olla vanem kui 2 aastat; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada katastriüksuse plaanil; (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud või heaks kiidetud seadustes ettenähtud ametiasutustega ja isikutega: 1) riikliku päästeasutusega; 2) vajadusel tervisekaitse järelevalveasutusega; 3) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga; 4) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul Otepää looduspargi valitsejaga; 5) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega; 6) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabriga. (4) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad. § 26. Ehitusluba (1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega vallavalitsusele. (2) Vallavalitsuse volitatud töötaja kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele. (3) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab volitatud töötaja haldusakti eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta ning esitab selle vallavalitsusele. (4) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusloa väljastatakse korralduse alusel 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast. (5) Ehitise omanik on kohustatud kolm päeva enne ehitamise alustamist esitama Otepää Vallavalitsusele vormikohase ehitamise alustamise teatise ja taotlema kaevetööde loa vastavalt Otepää valla kaevetööde eeskirjale. § 27. Väikeehitis (1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevaid ehitisi teenindavaid tehnovõrke võib ehitada kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vormikohane taotlus. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet. (2) Vallavalitsusel on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist. (3) Kuni 20m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist, mille planeeritav asukoht ei ole Otepää Looduspargi territooriumil võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naaberkinnistu (krundi) piiri vahetus läheduses, kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 5 m on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. (4) Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. § 28. Ajutine ehitis (1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks. (2) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab vallavalitsus korralduse alusel ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. (4) Ajutise ehitise ehitamiseks Otepää Looduspargi territooriumil on vajalik eelnev looduspargi valitseja nõusolek. § 29. Kasutusluba (1) Kasutusloa saamiseks esitatakse vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. (2)Vallavalitsus: 1) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele; 2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone. (3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus. (4) Valminud rajatiste kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse vallavalitsuses. (5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega vallavalitsuse ehitusjärelevalvega tegelevale teenistusele. § 30. Ehitise lammutamine (1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. (2) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti. Sellega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine. (3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab vallavalitsus korralduse alusel ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. IV osa MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA 6. peatükk Üldsätted § 29. Miljööväärtusliku hoonestusala määramine (1) Miljööväärtuslikud hoonestusalaks on Pühajärve vallavolikogu määrusega kehtestatud Pühajärve ümbruse osa-üldplaneeringu maa-ala. (2) Miljööväärtuslikud hoonestusalad määratakse kindlaks üldplaneeringuga. 7. peatükk Planeerimine miljööväärtuslikul hoonestusalal § 30. Planeerimise nõuded miljööväärtuslikul hoonestusalal Planeeringute koostamisel miljonväärtuslikul hoonestusalal juhindutakse üldplaneeringus sätestatud tingimustest. 8. peatükk Projekteerimine ja ehitamine miljööväärtuslikul hoonestusalal § 31. Projekteerimise ja ehitamise nõuded miljööväärtuslikul hoonestusalal Projekteerimisel ja ehitamisel miljööväärtuslikul hoonestusalal juhindutakse üldplaneeringus sätestatud nõuetest. 5. peatükk Ehitusjärelevalve § 32. Ehitusjärelevalve korraldamine Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab vallavalitsus ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu. V osa RAKENDUSSÄTTED 9. peatükk Ehitusmääruse rakendamine § 34. Riiklik ehitisregister Riiklikku ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid vallavalitsuse poolt volitatud ametnik vastavalt ametijuhendile. § 35. Avalikustamine ja jõustumine (1) Avalikustada määrus vallakantseleis ja Otepää valla veebilehel. (2) Käesoleva määruse jõustumisega kaotavad kehtivuse Otepää Vallavolikogu 22.04.2004 määrus nr 1-6-7 ja 21.04.2005.a määrus nr 1-6-8. (3) Määrus jõustub 01.06.2008.a. Volikogu esimees Jüri KORK