Võnnu Vallavolikogu — Võnnu valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 80, 1194

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» paragrahv 71 lõigete 1, 2 ja 3, «Pakendiseaduse» paragrahv 15 lõike 1 ja «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahv 6 lõike 1, paragrahv 22 lõige 1 punkti 365 alusel. 1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED § 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Võnnu valla territooriumil «Jäätmeseaduse» ja «Pakendiseaduse» ning nende rakendusaktide nõudeid. (2) Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on: 1) puhtama keskkonna säilitamine; 2) keskkonna jäätmetega saastumise vältimine; 3) jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas; 4) jäätmete taaskasutamise soodustamine. (3) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Võnnu valla haldusterritooriumil, mis on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad, viibivad või omavad kinnisvara Võnnu valla haldusterritooriumil. § 2. Mõisted Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmed on mis tahes «Jäätmeseaduse» § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 3) püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 4) biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (nagu toidujäätmed, aia-ja pargijäätmed, paber, papp); 5) olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; 6) ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis vähemalt ühe «Jäätmeseaduse» paragrahvis 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 7) suuremõõtmelised jäätmed - olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei sobi segaolmejäätmete kogumismahutisse (nt. vana mööbel jmt.); 8) jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 9) jäätmetekitaja - isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 10) jäätmehooldus - jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 11) jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 12) jäätmekäitleja - juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba; 13) jäätmekäitluskoht - tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 14) jäätmete kogumine - jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 15) jäätmete kõrvaldamine - nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; 16) jäätmekäitlusleping - jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 17) pakend - mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid; 18) pakendiettevõtja - isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 19) taaskasutusorganisatsioon - mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing; 20) äraviskamine - vallasasja kasutuselt kõrvaldamine, loobumine selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmisest, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonna kaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. 2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMINE § 3. Üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. (2) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekke kohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas, tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas ning vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas. (3) Keelatud on jäätmete ladestamine või ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. (4) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. (5) Vallavalitsus jäätmehoolduse korraldamisel ja jäätmekäitluse üle järelevalve teostamisel: 1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet; 2) korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses; 3) kontrollib jäätmete käitlemist, sealhulgas liigiti kogumist; 4) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist; 5) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 6) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid kõikidel kinnistutel; 7) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid tänavakaubanduses; 8) teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ning menetleb väärtegusid. § 4. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused (1) Jäätmevaldaja ja territooriumihaldaja on kohustatud: 1) sõlmima jäätmete veolepingu jäätmekäitlejaga; 2) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjale; 3) vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega; 4) jäätmeid liigiti koguma ja andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale jäätmekäitluslepingu alusel; 5) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid. (2) Territooriumide haldajad ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallataval territooriumil elavaid või oma ettevõttes töötavaid inimesi vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. § 5. Jäätmete sorteerimise üldnõuded (1) Olmejäätmeid peab sorteerima tekkekohas ning liigiti koguma alljärgnevate jäätmeliikide osas: 1) paber ja kartong; 2) pakendid; 3) ohtlikud jäätmed; 4) elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed; 5) suurjäätmed; 6) biolagunevad aia- ja pargijäätmed. (2) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. (3) Elanike paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon koostöös vallavalitsusega 2008.a jooksul pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, kogumispunktide paigaldamise. Informatsioon kogumispunktide kohta avalikustatakse valla kodulehel. (4) Vallavalitsuse poolt korraldatud liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimaluste kohta saab informatsiooni valla kodulehelt. § 6. Jäätmete põletamine (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks vastavat luba omavas ettevõttes. (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. (3) Okste ja leheprahi põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Üldplaneeringuga kinnitatud tiheasustusalal on selline tegevus keelatud. (4) Okste ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud. (5) Kulu põletamine on lubatud vastavalt keskkonnaministri 15.juuni 1998.a määrusele nr 46 «Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine». 3. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE JA ÜLEANDMINE § 7. Jäätmete kogumise üldnõuded (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja. (2) Jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigaldada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse. § 8. Nõuded jäätmete kogumismahutitele ning nende kasutamisele (1) Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti asukoha territooriumi haldaja. (2) Kogumismahuti peab olema terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata. (3) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (4) Juhul kui jäätmed ei mahu kogumismahutisse, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumismahuti vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. Jäätmed, mille säilitamine või hoidmine kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb koheselt ära vedada. (5) Ajutine mahutiväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. (6) Kogumismahutina võib kasutada: 1) 80, 140, 240, 370, 600, 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse; 2) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3metallist kogumismahuteid, mida on võimelik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta; 3) kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale. (7) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. (8) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav. § 9. Nõuded jäätmemahutite paiknemiskohtadele ja juurdepääsuteedele (1) Kogumismahutid tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmekäitlejale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult mahutit tühjendama. (2) Kogumismahuti paiknemine ei tohi häirida liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. (3) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi haldaja ja vallavalitsusega. (4) Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. § 10. Kogumismahutisse paigutamise keeld (1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) kuuma tuhka; 3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 4) käimlajäätmeid; 5) kogumiskaevude setteid; 6) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 7) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 12) taaskasutatavaid jäätmeid; 13) ehitus- ja lammutusjäätmeid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (3) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse, kui need vastavad jäätmekäitlus-ettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. § 11. Paberi ja kartongi kogumine Paber ja kartong tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada vastavasse kogumismahutisse § 12. Pakendi ja pakendijäätmete kogumine (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda tühjalt üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.Pakendiettevõtja, sealhulgas postimüügiga tegelev pakendiettevõtja, on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (3) Pakend, millele on kehtestatud tagatisraha ehk pant (vastav märgis pandi suurusega kantud pakendile või etiketile), tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta. § 13. Ohtlike jäätmete kogumine ja probleemtooted (1) Ohtlikud ja probleemtoodete jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike ja probleemtoodete jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. (3) Ohtlike ja probleemtoodete jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale ettevõttele. (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, kraadiklaasid, värvi, laki ja lahusti jäägid jne) ja probleemtoodete jäätmed (patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad (sh rehvid), elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, vanarehvid) tuleb viia jäätmejaama või anda ära ohtlike ja probleemtoodete jäätmetekogumisringil, mis organiseeritakse valla territooriumil üks kord aastas ning kogumiskohad ja ajad teatatakse vähemalt 10 päeva ette. § 14. Suurjäätmed (1) Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, vaibad jne). (2) Suurjäätmedtuleb viia jäätmejaama või anda ära suurjäätmetekogumisringil, mis organiseeritakse valla territooriumil üks kord aastas ning kogumiskohad ja ajad teatatakse vähemalt 10 päeva ette. § 15. Vanametall ja metallijäätmed Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele. § 16. Biolagunevad jäätmed (1) Eraldi tuleb koguda biolagunevaid aia- ja pargijäätmeid ning need tuleb kas koha peal komposteerida või anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (2) Biolagunevate jäätmete komposteerimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik. (3) Anaeroobset kompostimistehnoloogiat võib kasutada kui tehnoloogia vastab keskkonnanõuetele. (4) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. Aias ja haljasaladel tekkivad biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. (5) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. § 17. Loomsed jäätmed Loomsed jäätmed tuleb üle anda Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Oma kinnistul või krundil võib matta üksnes samas majapidamises hukkunud lemmikloomade jäätmeid. 4. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD § 18. Üldsätted Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja tekkivad jäätmed, sh ohtlike jäätmete nimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed tuleb koguda eraldi ja pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ning anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. 5. peatükk EHITUS JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED § 19. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikidekaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale; 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks jäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile; 4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks. (2) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed: 1) puidujäätmed; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) kiled; 7) ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 8) muud segajäätmed. (3) Juhul, kui jäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. (4) Ehitusjäätmed tuleb võimalusel taaskasutada. Kui taaskasutus ei ole majanduslikult otstarbekas või tehniliselt võimalik tuleb ehitusjäätmed viia kõrvaldamiseks vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta. (5) Ehitusjäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil on lubatud ainult ehitus- või lammutusprojekti alusel koos vastavate kooskõlastustega. (6) Taaskasutatavad jäätmed paigutatakse kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. § 20. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all. (3) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja. (4) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud jäätmeluba vastavate ohtlike jäätmete käitlemiseks. (6) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja keskkonnaameti jäätmespetsialisti kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (8) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. 6. peatükk JÄÄTMETE VEDU, KÕRVALDAMINE NING JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUS § 21. Jäätmevedu jäätmekäitluskohta (1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. (2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt määruse nõuetele. (3) Juhul, kui territooriumi haldaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesolevas määruses sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. § 22. Kogumismahutite tühjendamissagedus (1) Jäätmevaldaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud. (2) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest. (3) Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini. (4) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas. § 23. Jäätmete kõrvaldamine (1) Prügilasse võib ladestada vaid prügikõlbulikke jäätmeid, sh neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (2) Jäätmete kõrvaldamine (ladestamine, matmine jmt) väljaspool jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevad aia- ja toidujäätmed. § 24. Jäätmekäitluskohtade järelhooldus Kurista külas suletud prügila keskkonnaseiret korraldab vallavalitsus. 7. peatükk LÕPPSÄTTED § 25. Järelevalve teostamine (1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva määruse nõuete täitmise kohta. (3) Järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab vallavalitsus «Keskkonnajärelevalve seaduses» sätestatud korras. (4) Määruses sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse «Jäätmeseaduse», «Väärteomenetluse seadustiku» ja «Karistusseadustiku» sätteid. § 26. Keskkonnareostuse likvideerimine (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt «Jäätmeseadusele». § 27. Rakendussätted (1) Lugeda kehtetuks Võnnu Vallavolikogu 24.mai 2000.a määrus nr 6 «Võnnu valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». (2) Lugeda kehtetuks Võnnu Vallavolikogu 26.09.2002.a määrusega nr 13 kinnitatud «Heakorra- ja kaevetööde eeskirja» punktid 12 ja 13.4. (3) Määrus jõustub 22.aprillil 2008.a. Volikogu esimees Tiiu MEERITS