Puka Vallavolikogu — Puka Vallavalitsuse reglement — KO, 76, 1138

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §49 lõike11 ja Puka valla põhimääruse §41 lõike 3 alusel. § 1 Üldsätted (1) Vallavalitsuse reglement määrab kindlaks vallavalitsuse täpsema töökorralduse, komisjonide moodustamise korra ning tegevuse alused lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja muudest sellega kooskõlas olevatest riiklikest normatiividest ning valla põhimäärusest. (2) Puka vallavalitsus on kollegiaalne organ, mis saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (3) Valitsuse liikmeteks võivad olla põhikohaga teenistujad või isikud väljastpoolt haldusaparaadi koosseisu. (4) Vallavalitsus juhib valla allasutuste tegevust. § 2 Valitsuse töö vormid ja -planeerimine (1) Valitsuse töö vorm on istung, valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. (2) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mille volikogu on delegeerinud valitsusele. (3) Istungid toimuvad üldjuhul igal teisipäeval kell 10, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. (4) Istungi kokkukutsumist võivad nõuda vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (5) Istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (6) Küsimuste arutamise järjekord ja selleks ettenähtud aeg: 1) ettekanne kuni 10 minutit; 2) kaasettekanne kuni 5 minutit; 3) lõppsõnadeks kuni 3 minutit. § 3 Istungi päevakord (1) Valitsuse istungi päevakorra koostab vallavanem, tema äraolekul asendaja. Päevakorda kantakse kõik nõutavas korras ette valmistatud küsimused. (2) Ettepanekuid istungi päevakorda võivad teha: 1) valitsuse liikmed; 2) vallavanem; 3) valla ametnikud; 4) volikogu esimees; 5) vallavolikogu alatised komisjonid. (3) Valitsus võib võtta istungil osalejate poolthäälte enamusega päevakorda küsimust, mis ei ole nõuetekohaselt eelnevalt arutatud, tutvustatud ning teatavaks tehtud. Sellises küsimuses võib toimuda arutelu, kuid otsustamine toimub järgmise istungil. § 4 Valitsuse istungi läbiviimine (1) Istungit juhatab vallavanem või tema asendaja, nende äraolemisel vallavalitsuse kõige vanem liige. (2) Osavõtjate kohalolekut kontrollitakse istungi alguses, iga osavõtja annab allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul kui keegi hilineb või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg. (3) Istungi juhataja õigused ja kohustused: 1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu; 2) koostab arutusele tulevatest küsimustest istungi päevakorra ning jälgib sellest ning töökorrast kinnipidamist; 3) annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras; 4) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta päevakorraküsimust, taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 5) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 6) kuulutab valitsuse õigusakti vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. (4) Istungil arutusele tulevad küsimused valmistavad ette valitsuse liikmed või vastava valdkonna küsimusega tegelevad valla ametnikud. (5) Küsimuse arutamise võib katkestada arutelu igas staadiumis ning määrata selle jätkamise aja. (6) Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (7) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks, ettepanekute tegemiseks. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile valitsuse liikmetele on hääletamisele pandv küsimus arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust. (8) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeriud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «ja» või «ei». (9) Istungi juhataja ja istungist osavõtjad informeerivad valitsuse liikmeid istungite vahel valitsuse nimele saabunud kirjadest, avaldustest ja kaebustest. § 5 Hääletamise kord (1) Hääletatakse kirjalikke ja suulisi ettepanekuid. (2) Hääletamine valitsuses on avalik. (3) Isikuvalimised, ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Hääletamise järjekord on järgmine: 1) protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 2) sisulised muudatusettepanekud; 3) redaktsioonilised ettepanekud; 4) eelnõu, projekt tervikuna. (5) Hääletatakase juhul, kui vähemalt üks valitsuse liige seda nõuab. (6) Võrdsete häälte arvu korral otsustab istungi juhataja hääl. (7) Määruse või korralduse eelnõusse tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud eelnõu esitanud komisjoni, volikogu liikme, valitsuse või vallavanema poolt. (8) Valitsuse otsused fikseerib istungi juhataja. (9) Arvude hääletamisel alustatakse suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Igal valitsuse liikmel on üks hääl. Konkursi korras igas voorus langeb välja kõige vähem häli saanud ettepnek. Võrdse häältearvu korral on määrav eelnõu esitaja seisukoht. (10) Kui istungi juhataja on asunud hääletmistele, siis enne häälte lugemist enam sõna ei anta. (11) Kui valitsuse liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. (12) Valimised toimuvad reeglina mitme kandidaadi vahel. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, toimetatakse teine hääletusvoor kahe ja enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui valimistele esitatakse vaid üks kandidaat, kuulutatakse välja vaheaeg ja lükatakse valimised vähemalt pool tundi edasi. Kui ka siis uusi kandidaate ei esitata,viiakse läbi hääletamine. (13) Päevakorras olevates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: 1) poolthääled; 2) vastuhääled; 3) erapooletud. (14) Teised isikud, kes võtavad osa istungist, ei hääleta, vaid osalevad nõuandva hääleõigusega. § 6 Vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmine (1) Valitsus võtab vastu dokumendina: 1) määruseid, millel on üldkohustuslik iseloom; 2) korraldusi, mis on üksikaktid; 3) deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, mis ei oma kohustuslikku iseloomu. 4) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (2) Õigusakti ei saa vastu võtta, kui üks valitsuse liige seda nõuab põhjusel, et vastuvõetud muudatus- või täiendusettepanek on valitsuse liikmetele enne valitsuse istungi algust tutvustamata. (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (4) Korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. (5) Määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem (tema äraolekul käskkirjaga määratud asendaja) ja vallasekretär, need saadetakse asjaosalistele, avalikustatakse vallavalitsuse ruumides stendil. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. § 7 Vallaelanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamises (1) Igaühel on õigus taotleda valitsuselt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla elanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Vallaelanike algatusi võetakse istungil arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul (3) Lõikes 2 toodud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle koos omapoolse seisukohaga ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks . (4) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus valitsuse istungil. § 8 Istungi protokoll (1) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel. Otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused kantakse protokolli nende poolt esitatud kirjaliku esildise alusel. (2) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (3) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Istungi protokollid on kättesaadavad vallavalitsuses, üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks § 9 Komisjonide moodustamine ja nende töökorraldus (1) Vallavalitsus võib moodustada oma kompetentsi kuuluvate küsimuste ettevalmistamiseks komisjone. (2) Komisjonide tööülesanded määrab vallavalitsus. (3) Vallavalitsus kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni esimees valitakse liikmete hulgast. Esimees juhib komisjoni tööd, vastutab komisjoni asjaajamise eest. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees tulenevalt vajadusest.Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks vallavalitsus. Koosoleku kutse koos esialgse päevakorraga peab olema komisjoni liikmele kättesaadav enne koosolekut. (5) Valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel on komisjoni otsustused soovitusliku iseloomuga. (6) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Häälte võrdsuse korral otsustab komisjoni esimehe hääl. Vajadusel kuulab komisjon ära valitsuse vastava ala ametniku seisukoha antud küsimuses. (7) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab selles sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (8) Komisjoni koosseisu muudab, selle tegevuse lõpetab ja reorganiseerib vallavalitsus. §10 Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Puka Vallavalitsuse 09.01.1997 määrus nr 1 «Vallavalitsuse reglemendi kinnitamine». (2) Määrus jõustub 11. aprillist 2008. Volikogu esimees Heldur VAHT