Valga Linnavolikogu — Valga linna korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord — KO, 73, 1106

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 2, lõigete 3 ja 4, § 67 lõike 4, § 68 lõike 1 ja § 135 lõike 1, Valga Linnavolikogu 14. detsember 2007 määruse nr 12 «Valga linna jäätmehoolduseeskiri» ning Vabariigi Valitsuse 25. september 2001 määruse nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord» alusel. 1. peatükk Üldnõuded § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Valga linna korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord (edaspidi kord), mille ülesandeks on kindlaks määrata: 1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; 2) korraldatud jäätmeveo veopiirkond; 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg; 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldaja ja jäätmevedaja valiku tingimused; 5) ainuõigust omava jäätmevedaja (edaspidi jäätmevedaja) ja Valga linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) vahel korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimise kord ning jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord; 6) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kord; 7) jäätmeveo teenustasude piirmäärad ja teenustasude piirmäärade muutmise kord; 8) jäätmeveo teenustasude suurendamise ja vähendamise kord; 9) ainuõigust omavalt jäätmevedajalt jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord; § 2. Mõisted (1) Korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine – jäätmevedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse äravõtmine konkreetses veopiirkonnas; 2) ettevõtja – isik, kes osaleb avalikul konkursil ja esitab oma pakkumise; 3) jäätmekäitlusleping – jäätmevedaja kui töövõtja ja jäätmevaldaja kui tellija vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks; 4) jäätmeveo piirkond (edaspidi veopiirkond) – korraga kindlaksmääratav ala, kus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist teostab üks selleks ainuõigust omav jäätmevedaja; 5) jäätmeveo teenustasu piirmäär – kõige suurem võimalik tasu segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, kompostitavate biolagunevate jäätmete või suurjäätmete käitlemise eest, millest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava jäätmevedaja teenustasud ei saa kõrgemad olla; 6) jäätmete vedamine – veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete laadimine kogumismahutitest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava jäätmevedaja prügiveoauto(de)le, transport ning üleandmine jäätmekäitluskohale; 7) linna ja jäätmevedaja vaheline leping – leping, millega reguleeritakse linna ja jäätmevedaja õigused ja kohustused seoses korraldatud jäätmeveo ainuõiguse teostamisega; 8) teenustasu – jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale korraldatud jäätmevoega hõlmatud jäätmete käitlemise eest makstav tasu. Teenustasu on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Ükski teenustasu ei saa olla suurem vastava teenustasu piirmäärast; 9) teenustasu muutmine – jäätmevedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises nimetatud teenustasu suuruse muutmine § 12 sätestatud korras; 10) jäätmevedaja – ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas; (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, Valga linna jäätmehoolduseeskirjas (edaspidi jäätmehoolduseeskiri) ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähendusest. § 3. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmeveoga korraldatakse kõikide jäätmeveo piirkondade jäätmevaldajatel tekkivate järgmiste jäätmete kogumist ja vedu: 1) vanapaber ja kartong; 2) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed; 3) segaolmejäätmed; 4) suurjäätmed; (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ohtlikud jäätmed; 2) pakendijäätmed; 3) aia- ja haljastu biolagunevad jäätmed; 4) ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, tänavatel, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine; 5) tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel tekkivad jäätmed; 6) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed; (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. § 4. Veopiirkond (1) Valga linna I piirkond koos Karula, Taheva, Sangaste, Tõlliste, Õru ja Otepää valdadega moodustab maakonna esimese ühise jäätmeveo piirkonna, vastavalt piirkonna kirjeldustele käesoleva korra lisas 1. (2) Valga linna II piirkond koos Helme, Hummuli, Põdrala, Palupera ja Puka valdadega ning Tõrva linnaga moodustab maakonna teise ühise jäätmeveo piirkonna, vastavalt piirkonna kirjeldustele käesoleva korra lisas 1. 2. peatükk Korraldatud jäätmeveo korraldus § 5. Korraldatud jäätmeveo korraldus (1) Valga linnas moodustatakse kahetasandiline jäätmeveo korraldus vastavalt käesoleva korra lisale 2. (2) I tasandi kortermajade jäätmevedu: 1) Segaolmejäätmete, vanapaberi ja kartongi ning biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks I tasandi kogumispiirkonnas peavad olema kõikidel jäätmevaldajatel standardsed kogumismahutid, mida on võimalik jäätmevedu teostaval jäätmeveoettevõttel tühjendada. 2) I tasandi kogumispiirkonna kortermajade juures kogutakse segaolmejäätmeid600 l – 4,5 m3 suurustesse ühiskasutatavatesse kogumismahutitesse, vanapaberit ja kartongi 240 l – 2,5 m3 suurustesse ühiskasutatavatesse kogumismahutitesse ning biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmed 140 - 240 l suurustesse ühiskasutatavatesse kogumismahutitesse. Kasutatava kogumismahuti suurus sõltub kortermajas elavate elanike arvust ja tühjendamissagedusest (vt. lisa 3). 3) Jäätmevaldajad võivad kirjalikul kokkuleppel paigaldada kogumismahutid ühele kinnistule. Kirjaliku kokkuleppe ärakiri tuleb esitada linnavalitsusele 15 päeva jooksul alates kokkuleppe sõlmimisest. (3) I tasandi eramute jäätmevedu: 1) Kogumispiirkonnas peab olema segaolmejäätmete kogumismahuti iga eramu juures. Eramu juures kasutatakse kogumismahuteid suurusega 80 – 370 liitrit ning/või jäätmevedaja poolt tarnitavaid jäätmekotte.Eramutes elavad jäätmevaldajad võivad kasutada ka ühismahutit, sõlmides omavahel vastavasisulise kirjaliku lepingu (4) Kogumismahutite paigutamine I tasandi jäätmevaldajatele toimub järgmiselt: 1) Jäätmevaldajad, kes juba omavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kogumismahuteid ning milliseid on võimalik jäätmevedu teostaval jäätmevedajal tühjendada, kasutavad edaspidi enda kogumismahuteid. 2) Kui jäätmevaldaja poolt soetatud kogumismahuti ei vasta eeltoodud tingimustele, tuleb see välja vahetada standardse kogumismahuti vastu. 3) Kui jäätmevaldajal ei ole kogumismahutit, siis ta kas ostab endale või üürib selle jäätmevedajalt. (5) I tasandi kogumispiirkonna segaolmejäätmete kogumismahuteid tühjendatakse vähemalt üks kord kuus. Tühjendamise täpne sagedus sätestatakse jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahelises jäätmekäitluslepingus. Jäätmekäitluslepingu sõlmimata jätmisel toimub tühjendamine vastavalt käesoleva korra lisas 3 sätestatule. (6) II tasandi jäätmevedu: 1) Segaolmejäätmete kogumine II tasandi kogumispiirkonnas toimub jäätmete kogumispunktides. 2) Jäätmete kogumispunktide arvu ja täpse asukoha määrab kindlaks linnavalitsus. 3) Kogumispunktide asukohtade kindlaks määramisel lähtutakse, et majapidamiste kaugus kogumispunktist ei oleks rohkem kui 300 meetrit, teede seisukord võimaldaks teostada jäätmevedu aastaringselt ja kogumispunktid moodustaksid ühtse jäätmeveo ringi omavalituse territooriumil. 4) Kõikidesse II tasandi kogumispunktidesse paigaldatakse segaolmejäätmete kogumismahutid. Vastavalt vajadusele võib paigaldada ka kogumismahuteid vanapaberi ja kartongi jaoks. Kogumismahutite suuruse määramisel tuleb lähtuda kogumispunkti teenindus­piirkonnas elavate elanike arvust, arvestusega 100 liitrit kogumismahuti ruumi inimese kohta ühes kvartalis. 5) Kogumismahutid kogumispunktidesse paigaldab jäätmevedu teostav jäätmeveoettevõte. 6) II tasandi kogumispunktide segaolmejäätmete kogumismahuteid tühjendatakse kord kuus. 7) II tasandi piirkonna jäätmevaldajad võivad enda soovil kasutada individuaalset sobiva suurusega kogumismahutit, mida tühjendatakse vähemalt üks kord kuus välja arvatud käesoleva korra paragrahvis 8 toodud erisusest lähtudes. (7) Eramutele kehtib kuni 50 – liitrise jäätmekoti puhul tühjendamise sagedus üks kord kahe nädala jooksul. Kui toimub kohapeal kompostimine, on jäätmekottide tühjendamise sagedus üks kord nelja nädala tagant. 3. peatükk Avalik konkurss § 6. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldaja ja jäätmevedaja valiku tingimused (1) Avaliku konkursi korraldamise otsustab Valga Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu). (2) Linnavalitsus annab avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse viieks aastaks. (3) Avalikul konkursil kasutatakse pakkumismenetlusena avatud kirjalikku pakkumismenetlust. Avaliku konkursi korraldaja kuulutab avaliku konkursi välja ühes üleriigilise levikuga ajalehes. (4) Avaliku konkursi korraldaja peab lähtuma jäätmeseadusest ja eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korrast. (5) Pakkumiste hindamiseks moodustab avaliku konkursi korraldaja komisjoni, kuhu peab kuuluma vähemalt üks linnavalitsuse esindaja. Komisjon võib vajadusel oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte. (6) Iga järgmine avalik konkurss jäätmevedaja väljaselgitamiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et ettevõtja, kellele antakse ainuõigus veopiirkonnas: 1) jõuaks enne jäätmevedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida linna ja jäätmevedaja vahelise lepingu. 2) oleks jäätmevedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile kogumismahutid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad. 4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga liitumine § 7. Lepingute sõlmimise kord (1) Konkursi korraldajateavitab avalikkust väljaande Ametlikud Teadaanded ningvähemalt ühe üleriigilise levikuga päevalehe ja kohaliku ajalehe kaudu avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud jäätmevedajast ning avaldab ainuõiguse sisu lühikirjelduse. (2) Linna ja jäätmevedaja vaheline leping sõlmitakse kolmekümne tööpäeva jooksul alates jäätmevedaja pakkumise edukaks tunnistamise päevale järgnevast tööpäevast. (3) Jäätmevedaja sõlmib veopiirkonnas jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad. (4) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse paragrahv 69 lõike 1 alusel. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. (5) Jäätmekäitluslepingus sätestatakse lisaks üldtingimustele, jäätmete kogumise tehnilised tingimused (kogumismahuti suurus, vajadusel kogumismahuti üüri tasu, kogumismahuti tühjendamissagedus, jäätmete kogumisteenuse eest tasumise tingimused). (6) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. (7) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine on kohustuslik järgmistel juhtudel: 1) jäätmete kogumiseks kasutatakse jäätmeveoettevõttelt üüritud kogumismahutit; 2) jäätmete kogumiseks kasutatakse mitme jäätmevaldaja peale ühist kogumismahutit; 3) II tasandi kogumispiirkonna jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada individuaalset kogumismahutit; 4) jäätmete kogumiseks kasutatakse jäätmekotte; 5) kogumismahutite tühjendamine toimub harvemini kui on sätestatud korra lisas 3. (8) Juhul, kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, kasutatakse kogumismahutitena 80-, 140 , 240-, 370-, 600-, 800- liitriseid või 2,5 m3 ja 4,5 m3 standardseid kogumismahteid ja nende tühjendamine toimub vastavalt korra lisas 3 sätestatud kogumismahutite tühjendamise sagedustele. (9) Ühiskasutatavate kogumismahutite kasutamise korral on jäätmevaldajatel kohustus nende kasutuses või valduses olevate kogumismahutite tühjendamiseks sõlmida ühine jäätmekäitlusleping. Jäätmevedaja esitab jäätmeveo teenuse eest arve igale ühiskasutatava kogumismahutit kasutavale jäätmevaldajale vastavalt jäätmekäitluslepingule. § 8. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada linnavalitsusele avaldus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Avalduse vorm on toodud korra lisas 4. (2) Avalduses märgitakse: 1) põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda mitteliitunuks lugemist; 2) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 3) kuidas kavatseb jäätmevaldaja ise oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda; (3) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema avalduse rahuldamata jätmise otsustab linnavalitsus. Avalduse rahuldamata jätmine peab olema põhjendatud. Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise korral sätestatakse: 1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjused; 2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestvus; 3) tähtaeg, millal mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja peab esitama linnavalitusele jäätmeseaduse paragrahvis 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta; (4) Linnavalitsus teavitab jäätmevedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, alates millest on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldus tuleb läbi vaadata 30 päeva jooksul. (6) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud tähtaja möödumisel. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist linnavalitsusele uus avaldus. Avalduse menetlemisel juhindutakse käesoleva paragrahvi lõigetest 1-5 sätestatust. (7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute jäätmekäitluse üle teostatakse järelevalvet vastavalt seadusele. (8) Linnavalitsuselon õigus kehtetuks tunnistada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise korraldus, kui: 1) jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt jäätmeseaduse paragrahv 69 lõikes 5 nimetatud selgitust või jäätmevaldaja poolt esitatud selgitus sisaldab valeandmeid; 2) mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitlust. 5. peatükk Olmejäätmete vedamine ja kogumine § 9. Olmejäätmete kogumine ja vedamine (1)Jäätmevaldajad koguvad liigiti järgmisi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmeid: 1) vanapaber ja kartong - elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui kinnistul on 5 ja enam korterit ning kaugküte, elektriküte või vedel - või gaasikütust kasutav lokaalküte; 2) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed - elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui kinnistul asub vähemalt 10 korterit, vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatule; 3) vanapaber ja kartong ning biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed – mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas; 4) segaolmejäätmed - elamumaa sihtotstarbega kinnistul ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus tekib jäätmeid 5) suurjäätmed – jäätmevedaja on kohustatud tühjendama kogumismahutid ja ära vedama kogumismahutite ümbrusesse paigutatud suurjäätmed hiljemalt kolme päeva jooksul alates jäätmevaldaja poolt esitatud tellimusest. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud jäätmeid kogutakse liigiti eraldi kogumismahutitesse. Jäätmevedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides võib sätestada miinimum- või erinõuded veopiirkonnas kasutatavate kogumismahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas jäätmeveokite, kohta. (3) Kogumismahutite tühjendamise sagedus on sätestatud käesoleva korra lisas 3. (4) Juhul, kui käesoleva korra lisas 3 sätestatud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahuteid tühjendada korra lisas 3 sätestatust sagedamini. (5) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu ei tohi elamualadel häirida öörahu. Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma sellisel kellaajal, millal see kõige vähem häirib liiklust. (6) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma kogumismahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel jäätmevedajaga reguleerima kogumismahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud kogumismahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine. (7) Jäätmevaldajatel on lubatud jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval kogumismahutid väljapoole oma kinnistu piire tänavaga/teega külgnevale alale tingimusel, et kogumismahutid ei takistaks liiklust ega jalakäijaid. 6. peatükk Jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord § 10. Jäätmeveo teenustasu piirmäärad (1) Segaolmejäätmete teenustasu piirmäärad vastava suurusega kogumismahutis asuvate jäätmete ühekordse käitlemise eest on: Kogumismahuti suurus Teenustasu piirmäär segaolmejäätmete ühekordse vedamise eest 1. kuni 50 l jäätmekott 42 krooni 2. 80 l 56 krooni 3. 140 l 62 krooni 4. 240 l 75 krooni 5. 370 l 98 krooni 6. 600 l 115 krooni 7. 800 l 131 krooni 8. 2,5 m3 320 krooni 9. 4,5 m3 514 krooni (2) Vanapaberi ja kartongi teenustasu piirmäärad vastava suurusega kogumismahutis asuvate jäätmete ühekordse käitlemise eest on: Kogumismahuti suurus Teenustasu piirmäär paberi ja kartongi ühekordse vedamise eest 1. 240 l 47 krooni 2. 600 l 63 krooni 3. 2,5 m3 155 krooni (3) Biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad vastava suurusega kogumismahutis asuvate jäätmete ühekordse käitlemise eest on: Kogumismahuti suurus Teenustasu piirmäär biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete ühekordse vedamise eest 1. 80 l 97 krooni 2. 240 l 137 krooni (4) Ühe kuupmeetri suurjäätmete käitlemise teenustasu piirmäär on 350 krooni. (5) Käesoleva paragrahvi 1 kuni 4 toodud jäätmeveo teenustasude piirmäärad sisaldavad käibemaksu. (6) Jäätmeveo teenustasu piirmäärad ei sisalda kogumismahuti üüri- ja paigaldushinda. (7) Punktides 1 kuni 2 nimetamata standardsete kogumismahutite teenustasu arvestatakse lähima suurusega kogumismahuti ühikhinna järgi. § 11. Jäätmeveo teenustasu piirmäärade muutmise kord (1) Linnavolikogul on õigus muuta teenustasu piirmäärasid mitte sagedamini kui üks kord aastas. Iga konkreetse olmejäätmete liigi teenustasu piirmäära saab muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. (2) Teenustasu piirmäärade suurendamine linnavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa jäätmevedajale makstavate teenustasude suurenemist. § 12. Teenustasu muutmise kord (1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. (2) Jäätmevedaja saab taotleda kas ühe või mitme olmejäätmete liigi osas teenustasu muutmist või kõigi olmejäätmete liikide osas teenustasude üheaegset muutmist kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. (3) Jäätmevedajal ei ole õigus taotleda teenustasu muutmist enne kui lepingu sõlmimisest on möödunud üks aasta. (4) Jäätmevedaja poolt esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) milliseid teenustasusid jäätmevedaja muuta soovib; 2) uute teenustasude kehtestamise aeg; 3) milliste asjaolude tõttu soovib jäätmevedaja teenustasusid muuta; 4) millised on jäätmevedaja poolt soovitavad teenustasude suurused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus esitatakselinnavalitsusele. Teenustasude muutmise otsustab linnavalitsus määrusega. (6) Jäätmevedaja poolt esitatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotluse menetlemise tähtaeg on mitte rohkem kui 60 päeva. § 13. Jäätmeveoteenuse eest tasumise tingimused (1) Jäätmevaldajad tasuvad jäätmekogumisteenuse eest kehtestatud teenustasu alusel ja vastavalt tema poolt kasutatava kogumismahuti suurusele ning kogumismahuti tühjenduskordadele arveldusperioodi vältel vastavalt jäätmevedaja esitatud arvele. (2) Kortermajades elavad jäätmevaldajad tasuvad jäätmeveo teenuse eest korteriühistu, korteri omanike ühisuse või haldusettevõtte kaudu, kes korraldab teenustasu jagamise vastavalt kasutatava kogumismahuti suurusele ja kogumismahuti tühjenduskordade arvule arveldusperioodi vältel jäätmevaldajate vahel ning nendele arvete väljastamisel. Korteriühistu, korteriomanike ühisuse puudumisel või lepingu puudumisel haldusettevõttegajärgib jäätmevedaja käeoleva korra paragrahvis 7 lõikes 9 sätestatut. (3) II tasandi kogumispiirkonna jäätmevaldajad tasuvad jäätmeveo teenuse eest võrdselt, vastavalt majapidamises elavate inimeste arvule, nende elukohajärgse küla kogumispunktis oleva kogumismahuti suurusele ning kogumismahuti tühjenduskordade arvule arveldusperioodi vältel, välja arvatud jäätmevaldajad, kes kasutavad individuaalset kogumismahutit. (4) Individuaalset kogumismahutit kasutavad II tasandi kogumispiirkonna jäätme­valdajad tasuvad jäätmeveo teenuse eest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel. 7. peatükk Ainuõiguse äravõtmine § 14. Ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord (1) Linnavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu: (1) jäätmevedaja ei ole käesoleva korra paragrahv 7 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul linnavalitsusegalepingut sõlmiminud või; 2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates lepingus sätestatud tähtpäevast või; 3) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hiljemalt lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast või; 4) jäätmevedaja on jätnud kogumismahutid õigeaegselt tühjendamata; 5) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või linnavalitsuse ja jäätmevedaja vahelist lepingut. (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab linnavalitsus sellest viivitamatult jäätmevedajat alates rikkumise teada saamisest ning nõuab jäätmevedajalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest linnavalitsuse poolt. (3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvis lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab linnavalitsusjäätmevedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise veopiirkonnas. 8. peatükk Määruse rakendamine § 15. Rakendussätted (1) Käesoleva korra § 3 lõige 1 punkt 2 jõustub alates 16. juuli 2010.aasta § 16. Määruse jõustumine Määrus jõustub 07. aprillil 2008.a. Volikogu esimees Feliks RÕIVASSEPP