Leisi Vallavolikogu — Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühise jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 66, 1002

Lähtuvalt Jäätmeseaduse §-ist 71 Leisi Vallavolikogu m m ä ä r a b: Kehtestada Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühine jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Leisi Vallavolikogu 29. detsembri 2005. a määrusega nr 9 kehtestatud «Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühine jäätmehoolduseeskiri». 3. Käesolev määrus jõustub, kui selle on vastu võtnud kõigi samasse jäätmeveo piirkonda kuuluvate kohalike omavalitsuste volikogud. Volikogu aseesimees Aile NAU KINNITATUD Leisi Vallavolikogu 17. märtsi 2008. a määrusega nr 8 Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühine jäätmehoolduseeskiri I ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja ülesanne ja ulatus. 1.1 Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmeseadusest lähtudes kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Muhu ja Ida-Saaremaal, s.t Muhu, Laimjala, Leisi, Orissaare, Pöide ja Valjala valla haldusterritooriumil (edaspidi piirkond); 1.2 Eeskirja ülesanne on piirata jäätmete teket, suurendada jäätmete taaskasutuse võimalusi, korraldada olmejäätmete kogumist ja vedu eesmärgiga tagada piirkonna puhas ja tervislik elukeskkond; 1.3 Eeskiri on kohustuslik kõigile piirkonnas tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning seaduse alusel asutatud muudele asutustele (Jäätmeseadus § 9); 1.4 Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust territooriumi valdaja; 1.5 Jäätmete kogumiskohtade korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui eeskiri ei näe ette teisiti; 1.6 Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud (Jäätmeseadus § 11 lg 2). II MÕISTED 2. Eeskirjas kasutatakse viitamisel järgmisi lühendeid: 2.1 JS – jäätmeseadus; 2.2 PS – pakendiseadus; 2.3 RS – ravimiseadus; 2.4 VS – veeseadus. 3. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 3.1 JÄÄTMED on mistahes vallasasjad või kinnistatud laev, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (JS § 2 lg 1); 3.2 ÄRAVISKAMINE tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik (JS § 2 lg 2); 3.3 OHTLIKUD JÄÄTMED on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale (JS § 6 lg 1); 3.4 TAVAJÄÄTMED on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka (JS § 3); 3.5 OLMEJÄÄTMED on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed (JS § 7). Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 3.6 TAASKASUTATAVAD JÄÄTMED käesoleva eeskirja mõistes on määrdumata paber, papp ja kartong, klaas- ja plastiktaara, metallpurgid jm. metallijäätmed, puhas kile jm plastikjäätmed, puit ja ka teised jäätmeliigid, mida jäätmevaldajal on segajäätmetest eraldi kogutuna võimalik üle anda korraldatud olmejäätmete veosüsteemi või liigiti kogutuna teisese toorme kasutajale/kokkuostjale, elanikel täiendavalt viia vastavatesse kogumispunktidesse; 3.7 SUURJÄÄTMED käesoleva eeskirja mõistes on olmejäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada jäätmemahutisse, nt. mööbliesemed. Suurjäätmetena ei käsitleta olmejäätmetest välja nopitud ohtlikke jäätmeid ega probleemtoodete jäätmeid, nagu elektroonikaromusid; 3.8 PAKENDIJÄÄTMED on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed käesoleva eeskirja punkt 3.1 mõistes, välja arvatud tootmisjäägid (PS § 4); 3.9 KORDUSKASUTUSPAKEND on mõeldud ja kavandatud läbima oma olelustsükli jooksul mitu kasutuskäiku või -ringi. Korduvalt kasutatav pakend muutub pakendijäätmeteks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele (PS § 6); 3.10 PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISSÜSTEEM on pakendiettevõtjate korraldatud pakendijäätmete kogumise süsteem, mis hõlmab kõiki Eesti Vabariigis turule lastud kaupade pakenditest tekkinud pakendijäätmeid, olenemata sellest, kas need on tekitatud tööstuses, kaubandustegevuses, olmes, ametiasutustes või mujal ning olenemata kasutatud materjalidest; 3.11 PAKENDIETTEVÕTJA on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (PS § 10). Samuti akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon, kellele Pakendiseaduses ettenähtud juhtudel on eelpool nimetatud isikud oma kohustused pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel lepinguga üle andnud; 3.12 PROBLEEMTOODETE JÄÄTMED on jäätmed, mille kokkukogumist ja taaskasutamist või kõrvaldamist korraldavad probleemtoote tootjad või tootjate ühendused. Jäätmeseaduse alusel kuuluvad probleemtoodete hulka patareid ja akud, polüklooritud bifenüüle (PCB) sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, sealjuures rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed (EES) ning nende osad, samuti vanarehvid (JS § 25 lg 2); 3.13 ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADE on seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral (JS § 25 lg 3 pt 4); 3.14 ELEKTROONIKAROMU on elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jääde; 3.15 EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED on käesoleva eeskirja mõistes ehitus-, remondi- ja lammutustegevuse käigus tekkinud tavajäätmed; 3.16 TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAMISEL TEKKINUD JÄÄTMED on käesoleva eeskirja mõistes jäätmed, mis kuuluvad tervishoiu ja veterinaarteenust osutamise kohas, s.h mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumid, eraldi kogumisele teistest jäätmevoogudest – diskreetne vanapaber, bioloogilised jäätmed, teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed; 3.17 JÄÄTMEVALDAJA on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed (JS § 9); 3.18 JÄÄTMETEKITAJA on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub (JS § 10); 3.19 JÄÄTMEHOOLDUS on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus (JS § 11 lg 1). Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud (JS § 11 lg 2); 3.20 JÄÄTMEKÄITLUS on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine (JS § 13); 3.21 JÄÄTMETE KOGUMINE on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil (JS § 14 lg 1); 3.22 JÄÄTMEKÄITLUSKOHT on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta mahuteid, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi, kuhu eelnimetatud mahutid on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks (JS § 19 lg 1-3); 3.23 JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUS on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje (JS § 20); 3.24 JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (JS § 17 lg 1). Jäätmete kõrvaldamine on näiteks jäätmete ladestamine prügilas ning jäätmete kogumine prügilasse ladestamiseks; 3.25 JÄÄTMETE TAASKASUTAMINE on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus (JS § 15 lg 1); 3.26 JÄÄTMETE KORDUSKASUTUS on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud (JS § 15 lg 2); 3.27 JÄÄTMETE RINGLUSSEVÕTT on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus (JS § 15 lg 3); 3.28 JÄÄTMETE ENERGIAKASUTUS on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse (JS § 15 lg 4); 3.29 JÄÄTMELUBA on dokument, mis annab õiguse üheks või rohkemaks jäätmeseaduse § 73 lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused (JS § 73 lg 1). Jäätmelube väljastab tegevuskohajärgne keskkonnateenistus, Saare maakonnas Saaremaa Keskkonnateenistus; 3.30 KOMPOSTIMINE on orgaaniliste jäätmete nagu aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed eraldi kogumine, segamine ja edasine käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; 3.31 JÄÄTMEKÄITLEJA on ettevõtja, kellel on seaduslik õigus jäätmekäitlustegevuseks piirkonnas (s.h sortimine, vedu, töötlemine) või väljapool piirkonda (töötlemine, ladestamine, ladustamine); 3.32 JÄÄTMEVEDAJA jäätmete üleandmisel nende vedu teostav isik. Kitsamas tähenduses korraldatud jäätmeveo konkursiga valitud veoettevõtja; 3.33 JÄÄTMEVEO DOKUMENT on jäätmevedaja poolt jäätmekäitluskohta veetavate jäätmete omadusi ja koguseid näitav saateleht; 3.34 TERRITOORIUMI VALDAJA on kinnisasja või ehitise kui vallasasja omanik või lepinguline kasutaja; 3.35 TIHEASUSTUSALA käesoleva eeskirja tähenduses on Orissaare alevik; 3.36 JÄÄTMELEPING on dokument, mille sõlminud isikud reguleerivad omavahelisi suhteid jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks veoteenuse osutajale või teistele vastavate jäätmete vastuvõtu õigust omavatele isikutele; 3.37 OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSLITSENTS on isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses (JS § 99 lg 1). III JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS JA ÜLDNÕUDED 4. Piirkonna jäätmehooldust korraldavad haldusterritooriumi kohaliku omavalitsuse organid. 4.1 Vallavolikogude ülesanded on järgmised: 4.1.1 kinnitada jäätmekava valla arengukava osana; 4.1.2 kehtestada jäätmehoolduseeskiri; 4.1.3 määrata jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad isikud; 4.1.4 kehtestada oma määrusega järgmised korraldatud jäätmevedu reguleerivad sätted: jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär. 4.2 Vallavalitsuste ülesanded on järgmised: 4.2.1 korraldatud olmejäätmete veo konkursi läbiviimine ja konkursitulemuste kinnitamine; 4.2.2 jäätmete sortimise, sealhulgas liigiti kogumise korraldamine; 4.2.3 jäätmevaldajate registri pidamine; 4.2.4 jäätmehoolduseeskirja täitmise kontroll; 4.2.5 taaskasutatavate jäätmete kogumiskohtade määramine; 4.2.6 nõuda asutustelt ja ettevõtetelt lepingut jäätmekäitlejaga jäätmete veoks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 4.2.7 korraldada jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamist ja kaasajastamist; 4.2.8 teostada jäätmehoolduse järelvalvet haldusterritooriumil vastavalt keskkonnajärelevalve seaduse sätetele; 4.2.9 esitada arvamus asutuste ja ettevõtete jäätmelubade taotluste kohta; 4.2.10volitada Maasi Jäätmehoolduse OÜ täitma muid omavalitsusüksustele seadusega antud jäätmehoolduse ülesandeid. 4.3 Maasi Jäätmehoolduse OÜ ülesanded on järgmised: 4.3.1 Maasi jäätmejaama tegevuse korraldamine; 4.3.2 piirkonnas tekkivate olmejäätmete käitlemise korraldamine; 4.3.3 ehitus- ja lammutusjäätmete kogumise korraldamine piirkonnast; 4.3.4 piirkonna kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja jäätmekäitlejale üleandmise korraldamine; 4.3.5 muude jäätmete, s.h pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, tootmisjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete hoolduse korraldamine vastavate lepingute olemasolul isikutega, kes seaduse järgselt peavad vastutama nimetatud jäätmete käitlemise eest; 4.3.6 osanikvaldade ühise jäätmehoolduseeskirja koostamine ja rakendamise korraldamine; 4.3.7 jäätmeveo konkursside korraldamise ja läbiviimise ettevalmistamine; 4.3.8 jäätmekava koostamine osanikvaldade haldusterritooriumi kohta; 4.3.9 jäätmete liigiti kogumise edendamine; 4.3.10 jäätmekäitluskohtade järelhoolduse korraldamine; 4.3.11 jäätmehooldusalase arendustegevuse ja koolituse korraldamine. 5. Jäätmetekitajate ja territooriumi valdajate kohustused: 5.1 Iga tegevuse juures rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja vähendamise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale (JS § 21 lg 1); 5.2 Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele tekkekohas (näiteks kompostimine) või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule (JS § 28 lg 1). 5.2.1 Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks (JS § 28 lg 2); 5.2.2 Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid (JS § 28 lg 3). 5.3 Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Vältida tuleb keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi (JS § 29 lg 1 ja 2); 5.4 Võimaldamaks olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, peab jäätmetekitaja olmejäätmete eri liigid lahus koguma vastavalt käesoleva eeskirja VI peatüki sätetetele; 5.5 Korraldama ohtlike jäätmete,probleemtoodete jäätmete ja taaskasutusele minevate jäätmete üleandmise sorteeritult; 5.6 Mitte paigutama jäätmeid väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud; 5.7 Kui jäätmetekitaja ja jäätmetekkekoha või jäätmekogumiskoha territooriumi valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nende vaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluse korraldamisel üüri- või rendi- või jäätmelepinguga. 6. Nii alalised kui ajutised elanikud on täiendavalt kohustatud: 6.1 Vältima ohtlike jäätmete, korduskasutuspakendi, pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, kompostimiseks sobivate jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete sattumist olmejäätmete hulka; 6.2 Piirkonna kortermajade elanikud peavad sõlmima lepingud jäätmekäitlusfirmaga korraldatud olmejäätmeveoks vastavalt käesoleva eeskirja IV peatüki sätetele; 6.3 Punktis 6.2 nimetamata elanikud sõlmivad jäätmelepingu vastavalt punktis 9.2 ja 14.3 toodud tingimustele. 7. Ettevõtlusega tegelevad isikud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja seaduse alusel asutatud muud asutused on täiendavalt kohustatud: 7.1 Vähendama tekkivate jäätmete hulka tehnoloogilisi ja muid vahendeid kasutades; 7.2 Vallavalitsuse nõudmisel koostama jäätmekava, mis käsitleb nende tegevusega seotud jäätmehooldust jäätmeseaduse § 39 lõikega 3 nõutavas mahus; 7.3 Liituma korraldatud jäätmeveo süsteemiga vastavalt käesoleva eeskirja IV peatüki sätetele; 7.4 Jäätmeseaduses sätestatud juhtudel peavad jäätmekäitleja ja jäätmetekitaja omama jäätmeluba. Loa saamiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul; 7.5 Teiste isikute tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses on vajalik ohtlike jäätmete käitluslitsents; 7.6 Isik, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik, samuti isik, kes kogub tavajäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses või korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel, peab ennast registreerima asu- või tegevuskohajärgses keskkonnateenistuses vastavalt jäätmeseaduse §-s 74 toodud korrale (JS § 74 lg 1); 7.7 Vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud tootmise või jäätmete töötlemise tehnoloogiaga; 7.8 Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. Taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele. Kui see ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena (JS § 30 lg 1 ja 2); 7.9 Jäätmete vaheladustamisel nende edasiseks käitlemiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohta, tagades keskkonnaohutuse ja kasutatavad meetodid peavad võimaldama nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist; 7.10 Territooriumi valdajad, kinnisvarahoolduse ettevõtted ja teised juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid haldusterritooriumil kehtivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. IV KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 8. Piirkond on korraldatud jäätmeveo kohustusega ala. 9. Jäätmevaldaja peab sõlmima käesoleva eeskirja punktis 11 nimetatud jäätmevedajaga lepingu. 9.1 Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (JS § 69 lg 2); 9.2 Käesoleva eeskirja punktis 6.2 nimetamata elanikud loetakse korraldatud veosüsteemiga liitunuks punktis 14.3 toodud tingimustel, kui jäätmevedajaga lepingu sõlminud isik on esitanud asukohajärgsesse omavalitsusse nimekirja elanikest, kes on sõlminud jäätmelepingu ühiskonteineri kasutamiseks. Nendele elanikele ei laiene käesoleva eeskirja punktide 14.6 ja 17 sätted; 9.3 Erandkorras võib jäätmevaldaja lugeda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise (JS § 69 lg 4). 10. Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühise jäätmekavaga hõlmatud kohalike omavalitsusüksuste haldusterritooriumid moodustavad ühe veopiirkonna. 11. Veopiirkonnas veab jäätmeid konkursi korras valitud jäätmevedaja. 11.1 Jäätmevedajal on kinnitatud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide osas jäätmeveo ainuõigus konkursitingimustega kehtestatud ajaks; 11.2 Veo ainuõigus ei hõlma jäätmevaldajaid, kes on eeskirja punkt 9.3 alusel korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud. 12. Korraldatud jäätmevedu hõlmab sortimata jäätmeid ja sortimisel järele jäävaid segajäätmeid (edaspidi segaolmejäätmed), mis on ette nähtud prügilasse viimiseks, s.h jäätmete äravedu valdade paigaldatud avalikest konteineritest. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka segajäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid. 14. Korraldatud jäätmeveo sagedus on järgmine: 14.1 Tiheasustusala ühepereelamutel on minimaalne jäätmemahuti maht 80 liitrit, tühjendamise sagedus vähemalt 1 kord kuus; 14.2 Korterelamul on jäätmemahutite maht arvestusega vähemalt 50 liitrit korteri kohta, kuid minimaalse mahuga 140 liitrit korterelamu kohta. Tühjendamise sagedus on vähemalt 1 kord kuus; 14.3 Hajaasustuses on süsteem korraldatud külakeskselt, st külas peab olema vähemalt üks konteiner, mille kohta on jäätmevedajaga sõlmitud leping. Konteineri tühjendamise sagedus on vähemalt 1 kord kuus; 14.4 Ettevõtted valivad konteineri suuruse vastavalt kinnistul toimuvate tegevuste iseloomust tingitud olmejäätmete sarnaste jäätmete tekkele, kuid minimaalne konteineri maht peab olema 140 liitrit kinnistu kohta. Tühjendamise sagedus on vähemalt 1 kord kuus; 14.5 Juhul, kui mingil perioodil tekib jäätmeid tavapärasest rohkem, saab jäätmevaldaja tellida eraldi veo, mille eest tasutakse vastavalt tellimusveo hinnakirjale; 14.6 Juhul, kui kinnistul on korraldatud veosüsteemiga käideldavate jäätmete teke tavapärastest väiksem, saab asukohajärgselt vallavalituselt taotleda ühe konteineri kasutamist mitme kinnistu kohta või erandkorras väiksemate konteinerite paigaldamist. 15. Jäätmevedaja teavitab veopiirkonnas asuvaid jäätmevaldajaid päevadest, millal toimub jäätmevedu. 16. Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt veoettevõtja esitatud arvetele. Teenustasu kujuneb vastavalt järgmistele põhimõtetele: 16.1 Sortimata olmejäätmete veo teenustasu ühikmaksumus pannakse paika veokonkursiga; 16.2 Sortimata olmejäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud konteinerite mahust ja veosagedusest ning ei sõltu konteinerite täitumise määrast; 16.3 Teenustasule lisatakse konteinerite rendi maksumus, kui konteinerid ei ole jäätmevaldaja omanduses. 17. Käesoleva eeskirja punktides 9.3 ja 14.6 toodud erandite kohta sätestatakse järgmist: 17.1 Koos erandi tegemise taotlusega esitab taotleja vallavalitsusele põhjenduse, milleks ettevõtjal või asutusel on jäätmeseaduse § 39 lõikega 3 nõutavas mahus jäätmekava, kodumajapidamisjäätmete tekitajal/valdajal täidetud küsimustik jäätmetekke ja kavandatava käitluse kohta, samuti teise jäätmevaldajaga või jäätmekäitlejaga sõlmitud lepingud, mis puudutavad taotleja jäätmekäitluse korraldamist; 17.2 Kõik tehtud erandid registreeritakse veopiirkonna jäätmevaldajate registris; 17.3 Erandi saanud jäätmevaldaja on kohustatud asukohajärgsele vallavalitsusele esitama kord aastas aruande jäätmete tekitamise ja käitlemise kohta. Aruande esitamise tähtaeg märgitakse erandi tegemise otsusesse; 17.4 Erand kehtib kuni 1 aasta + aruande läbivaatamiseks kuluv aeg (max 1 kuu); 17.5 Otsus erandi pikendamise kohta tehakse jäätmevaldajalt vastavasisulise taotluse saamisel ja ainult pärast punktis 17.3 esitatud aruande läbivaatamist. V OLMEJÄÄTMETE KOGUMINE. 18. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses segaolmejäätmete mahuteid, mis võivad olla tema omandis või renditud jäätmekäitlejalt, samuti võib jäätmelepingu alusel kasutada ühismahuteid. 19. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja peab tagama jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket või ümbruskonna reostust. 20. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 21. Tõstemehhanismi abil tõstetavad/tühjendatavad jäätmemahutid peavad asuma jäätmeautole ligipääsetavas kohas. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid tuleb paigaldada tasasele ja kõvale maapinnale või alusele. 22. Mahuti kasutaja vastutab mahuti ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest, kui jäätmehooldusleping ei sätesta teisiti. 23. Kergesti riknevad ja halvalõhnalised olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 24. Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna: 24.1 ohtlikke jäätmeid, sealhulgas tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 24.2 probleemtoodete jäätmeid; 24.3 korduskasutuspakendit; 24.4 ehitus- ja lammutusjäätmeid; 24.5 taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 24.6 vedelaid ega määrivaid jäätmeid; 24.7 käimlate sisu ega kogumiskaevude setteid; 24.8 kuuma tuhka; 24.9 raskeid või kogukaid esemeid, mis võivad takistada ja ohustada mahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas; 24.10 tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid, mida tuleb käidelda vastavalt käesoleva eeskirja XI peatükis sätestatud korrale. 25. Jäätmevaldaja, kes ei ole liitunud korraldatud jäätmeveoga, peab segaolmejäätmed üle andma Maasi jäätmejaama või väljaspool piirkonda asuvasse Kudjape prügilasse (vt Lisa 1). VI OLMEJÄÄTMETE SORTIMINE. 26. Jäätmete tekkimise kohas tuleb olmejäätmetest eraldi koguda järgmised jäätmeliigid ja korraldada nende üleandmine kindlaksmääratud kogumiskohta või käesolevale eeskirjale vastav muu käitlemine: 26.1 ohtlikud jäätmed; 26.2 pakendid; 26.3 biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; 26.4 alates 1. jaanuar 2012 biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 26.5 paber ja kartong; 26.6 muud taaskasutatavad jäätmed, kui vastava jäätmeliigi jaoks on elu- või töökoha asulas paigaldatud kogumiskonteiner või neid on vähemalt üks kord aastas võimalik muul mõistlikul viisil jäätmekäitlejale üle anda; 26.7 ettevõtja, asutuse või mõne muu organisatsiooni tegevuses tekkiv jäätmeliik, mida tekib üle 30 kg nädalas; 26.8 suurjäätmed; 26.9 probleemtoodete jäätmed. 27. Alalised ja ajutised elanikud saavad kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ära anda tasuta, välja arvatud jäätmete transpordi kulu kogumiskohta. 28. Juriidilised isikud korraldavad enda valduses olevate ohtlike jäätmete käitlemise omal kulul. 29. Pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaarendamise eest vastutavad pakendiettevõtjad. Pakendijäätmed tuleb kas: 29.1 panna valikkogumissüsteemi kuuluvatesse pakendikonteineritesse,välja arvatud ettevõtte majandustegevuse käigus suures koguses tekkivad sama liiki pakendijäätmed; 29.2 panna müügiasutuste juures asuvatesse pakendijäätmete kogumismahutitesse; 29.3 viia Maasi jäätmejaama või anda üle mõnele muule pakendijäätmete kogumisega tegelevale ettevõttele. 29.4 sõlmida jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks. 30. Pakendijäätmete kogumissüsteemi kuuluvate pakendikonteinerite asukoht, arv ning tühjendamissagedus sätestatakse vallavalitsuse määrusega. 31. Paber ja kartong tuleb kas: 31.1 panna valikkogumissüsteemi kuuluvatesse paberi ja papi konteineritesse, välja arvatud ettevõttes tekkinud vastavat liiki jäätmete puhul; 31.2 viia Maasi jäätmejaama või anda üle mõnele muule paberi ja kartongi kogumisega tegelevale ettevõttele; 31.3 sõlmida jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks. 32. Paberit ja kartongi võib põletada ainult käesoleva eeskirja punktis 102 sätestatud korras. 33. Paberi ja kartongi käitlemise korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja, kortermajade elanike puhul võib vastutajaks olla korteriühistu. 34. Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed tuleb kas: 34.1 kompostida tekkekohas vastavalt käesoleva eeskirja punktides 88 ja 89 sätestatud nõuetele; 34.2 viia Maasi jäätmejaama või anda üle mõnele muule biolagunevate aia- ja haljastujäätmete kogumisega tegelevale ettevõttele; 34.3 sõlmida jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks. 35. Aia- ja haljastujäätmeid võib põletada ainult käesoleva eeskirja punktis 102 sätestatud korras. 36. Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete ning köögi- ja sööklajäätmete käitlemise korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja, kortermajade elanike puhul võib vastutajaks olla korteriühistu. 37. Suurjäätmed (suuregabariidilised ja rasked olmejäätmed nagu vana mööbel, jalgrattad, vannid jne) tuleb üle anda vastava teenuse pakkujale või viia Maasi jäätmejaama. 38. Liigiti kogutud olmejäätmete,välja arvatud pakendijäätmete valikkogumissüsteemi väljaarendamise eest vastutab kohalik omavalitsus. Valikkogumispunktides kogutud pakendi käitlemise eest vastutavad taaskasutusorganisatsioonid, muude valikkogumispunktides kogutud olmejäätmete käitlemise eest vastutab vallavalitsus. 39. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kogutava jäätmeliigi tähistamiseks kasutatakse järgmiseid värve: 39.1 sinine –paber ja papp; 39.2 kollane –segapakend; 39.3 roheline –klaaspakend; 39.4 pruun –biolagunevad jäätmed; 39.5 punane –ohtlikud jäätmed. 40. Valikkogumissüsteemi kuuluvate valikkogumispunktide asukoht sätestatakse vallvalitsuse poolt ja vastav nimekiri avaldatakse kohaliku omavalitsuse kodulehel, valla lehes ning vajadusel muudes sobivates allikates. VII OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE JA ÜLEANDMINE 41. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, välja arvatud jäätmeseaduse § 61 toodud juhtudel, mis sätestab, et ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga on lubatud, kui seejuures võetakse arvesse vajadust vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik, siis vähendada seda, ning kui segamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 42. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete kogumispunkti, litsentseeritud jäätmekäitlejale või jäätmeloaga lubatud tekkekohas taaskasutamiseni või kõrvaldamiseni. 43. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 44. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav või kogutud jäätmeid vastuvõttev isik peab vastavat tegevust reguleerivad juhised asetama kõigile nähtavasse kohta. 45. Probleemtoodetest tekkinud ja vastava kogumissüsteemiga hõlmatud ohtlikud jäätmed antakse üle probleemtoodete jäätmete kogumissüsteemi (vt Lisa 1). 46. Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nagu värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, jm) saavad jäätmetekitajad tasuta üle anda (vt Lisa 1): 46.1 Maasi jäätmejaama; 46.2 bensiinijaamadesse või muudesse kohtadesse paigutatud ja vastavalt tähistatud ohtlike jäätmete kogumiskonteineritesse vastavalt neis vastuvõetavatele jäätmeliikidele; 46.3 suuremates asulates asuvatesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse; 46.4 liikuva ohtlike jäätmete kogumispunkti peatumise kohal olevasse kogumisautosse vastavalt eelnevalt teavitatud kuupäevale ja kellaajale. 47. Kasutuskõlbmatud ravimid saab lisaks käesoleva eeskirja punktis 46 nimetatud kohtadele üle anda apteeki, veterinaarravimid veterinaarapteeki (RS § 37 lg 1) (vt Lisa 1). 48. Käesoleva eeskirja punktis 46 nimetatud kogumiskohtadest ohtlike jäätmete üleandmise litsentseeritud jäätmekäitlejale korraldab kogumiskohta haldav ettevõtja vastavalt omavalitsustega sõlmitud lepingule. 49. Ettevõtja ja teiste juriidiliste isikute või muude asutuste tegevuses tekkinud jäätmete kogumisel ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmisel peavad olema täidetud järgmised nõuded: 49.1 ohtlike jäätmete kogumiskohale peab olema kõrvaliste isikute juurdepääs takistatud; 49.2 segunenud ohtlikud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks (JS § 60 lg 2); 49.3 ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist (JS § 62 lg 1); 49.4 jäätmevaldaja, kellele ei ole väljastatud jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, on kohustatud kogutud ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule; 49.5 jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud korrale (JS § 62 lg 2 ja 3); 49.6 ohtlike jäätmete üleandja, välja arvatud kodumajapidamises tekkivate ja päästeasutuse poolt tuletõrje- ja päästetöödel kokkukogutud ohtlike jäätmete üleandmisel, esitab vedajale ja vastuvõtjale vormikohase saatekirja koos ohtlike jäätmete saadetisega (JS § 64 lg 2 ja 3); 49.7 ohtlike jäätmete valdaja on kohustatud andma asukohajärgse omavalituse määratud järelvalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VIII PROBLEEMTOODETE JÄÄTMETE KOGUMINE 50. Jäätmevaldaja on kohustatud probleemtoodete jäätmed liigiti lahus koguma muudest jäätmetest ja need üle andma vastavasse kogumissüsteemi. 51. Probleemtoodete jäätmete toimetamisel kogumissüsteemi tuleb vältida nende purunemist ja omavahelist segunemist. 52. Probleemtoodete jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud haldusterritooriumi omavalitsusi ja jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodete kogumise võimalustest ja korrast. 53. Kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on jäätmevaldajalt kohustatud tasuta tagasi võtma arvulise vastavuse alusel turule lastava seadmega sama liiki ja otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu (§ 6 lg 1). 54. Kui turustajast 10 km raadiuses ei ole elektroonikaromude kogumiskohta, peab turustaja füüsiliselt isikult tasuta tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu, sõltumata sellest, kas see füüsiline isik on soetanud või soetab turustajalt samalaadse seadme (§ 6 lg 1). 55. Romusõidukite, kasutatud osade või vanarehvide kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et romusõiduki, kasutatud osade või vanarehvide omanikule oleks sõidukist, kasutatud osadest või vanarehvidest loobumine võimalikult mugav ja romusõiduki, kasutatud osade või vanarehvide kogumiskohta üleandmine võimalik vähemalt selle omaniku elukohajärgse maakonna piires või 50 km raadiuses (§ 2 lg 2). 56. Probleemtoodete jäätmehoolduse kulud kannab tootja, välja arvatud juhul kui ta on Vabariigi Valitsuse määrusega sellest kohustusest vabastatud ja kulud jäävad jäätmevaldaja kanda (JS § 26 lõige 4 ja 7). 57. Füüsilised isikud saavad Maasi jäätmejaamas tasuta ära anda elektroonikaromusid, sõiduauto rehve, akusid ja patareisid. IX PAKENDI JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISSÜSTEEM 58. Korduskasutuspakendit käitlevad pakendiettevõtjad peavad rakendama asjakohaseid meetmeid, et korduskasutuspakend ei muutuks jäätmeks enne kavandatud kasutuskordade läbimist. 59. Pakendi tagatisrahal toimivasse pakendite kogumissüsteemi peavad olema hõlmatud kõik (PS § 21 lg 10 alusel) vastavates pakendites kaupu müüvad müügikohad valdade haldusterritooriumil. 60. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi (PS § 20 lg 1). 61. Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või korraldama selle lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooniga vahetus läheduses asuvas teises müügikohas, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile (PS § 20 lg 2). 62. Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale (PS § 20 lg 3). 63. Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid (PS § 20 lg 6). 64. Pakendijäätmete jäätmehoolduse kulud kannavad pakendiettevõtjad, välja arvatud isikud, kes müüvad pakendatud kaupa. 65. Pakendiettevõtjad peavad pakendiseaduse §-s 24 ettenähtud arvestust pakendi- ja pakendijäätmete kohta ning teavitavad üks kord aastas vallavalitsusi nende kohta käivate andmete osas, s.h pakendijäätmete taaskasutamise määrast piirkonnas. X EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 66. Jäätmevaldaja on kohustatud eraldi koguma ehitustegevuse käigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed. 67. Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt Keskkonnaministri määrusega 21. aprillist 2004 nr 21 kehtestatud tingimustele. 68. Kui jäätmetekitaja ei soovi või ei saa ehitus- ja lammutusjäätmed tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, peab korraldama nende üleandmise ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejale. 69. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 50 m3, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust. 70. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, s.h jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on käesoleva eeskirja ja seaduse alusel nõutav. 71. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitleja on kohustatud korraldama üleantud jäätmete taaskasutamise võimalikult suures ulatuses. Taaskasutamiseks loetakse ka kasutamist prügilas teede rajamiseks jäätmeladestule ja päevase prügitee katmiseks, kui sellega välditakse looduslike materjalide kasutamist. XI TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAMISEL TEKKINUD JÄÄTMETE KÄITLEMINE 72. Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käeolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi. 73. Käesolevas peatükis nimetatud jäätmed tuleb koguda ja hoiustada liikide kaupa eraldi. 74. Tervishoiu- ja veterinaarasutused peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida. 75. Diskreetset vanapaberit – dokumendid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiu- või veterinaarteenuse osutamist puudutavate diskreetsete andmetega – peab käitlema järgmiselt: 75.1 Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud spetsiaalkonteiner diskreetse vanapaberi kogumiseks, lukustatud ruumis või kapis, jm); 75.2 Diskreetne vanapaber tuleb purustamiseks üle anda vastavat teenust osutavale käitlusettevõttele või enne edasist käitlemist purustada kohapeal; 75.3 Kohapeal purustatud diskreetne vanapaber kogutakse taaskasutatava jäätmena, välja arvatud juhul, kui purustatud materjal ei ole taaskasutatav. 76. Bioloogilisi jäätmeid –ühekordsed süstlad, verine või niiske sidumismaterjal, muud patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed – peab käitlema järgmiselt: 76.1 Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg ja see peab olema hoolikalt suletud. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. 76.2 Jäätmed viiakse tekkekohast pakituina iga päev tervishoiu või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis. 77. Teravad ja torkivad jäätmed – nõelad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, jms – peab käitlema järgmiselt: 77.1 Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev. 77.2 Kanistrid teravate ja torkivate jäätmetega viiakse tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse. Kui edasine jäätmekäitlus eeldab täiendavat pakendamist, pakitakse kanistrid jäätmekotti või muusse jäätmekäitlejaga kokkulepitud taarasse, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». 78. Nakkusohtlikuid jäätmeid – jäätmed, mis on saastunud või kahtlustatakse saastumist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 Lisa 3 määratluse kohaselt – peab käitlema järgmiselt: 78.1 Tekkekohas kogutakse nakkusohtlikud jäätmed eraldi jäätmekotti, mis tihedalt suletakse ja varustatakse markeeringuga «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev. 78.2 Nakkusohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega nr 144 kehtestatud nõudeid. 79. Tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidla peab asuma jahedas ja lukustatud ruumis. 80. Kogutud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 81. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa. 82. Eriolukorras, näit epideemia piirkondades, tuleb nakkusohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitsetalituse korraldustele. XII MUUDE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 83. Ühiskanalisatsiooni ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub paakmasinatega, mis omakorda tühjendatakse selleks ettenähtud purgimiskohtadesse. 84. Füüsiline isik võib sette- ja kogumiskaevude vedelad jäätmed vedada põllumaale, kus ei kasvatata köögivilju või -marju, välja arvatud viljapuuaiad. Aasta jooksul ei tohi sellel põllul kasvatada inimtoiduks või loomasöödaks köögivilja. 85. Kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi tiheasustusalal kasutada komposti valmistamiseks ega laotada tekkekoha territooriumile. 86. Reoveesetet on lubatud kasutada põllmajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel vastavalt Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määruse nr 78 tingimustele. 87. Saastunud pinnas antakse üle saastunud pinnase kompostimisväljakule asukohaga Kudjape prügilas (vt Lisa 1). 88. Orgaanilisi tavajäätmeid nagu köögijäätmed ning aia- ja haljastujäätmed võib jäätmetekitaja oma territooriumil kompostida, kusjuures: 88.1 kompostimiskoht peab olema valitud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale, sh kompostimiskoht ei tohi olla salv- või puurkaevule lähemal kui 15 m ega asuda veekaitsevööndis; 88.2 kompostimiskoht tuleb kooskõlastada naabritega, kui see on naabri krundile lähemal kui 3 meetrit. 89. Kompostimisel tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 89.1 Komposti käitlemisel tuleb vältida häiringute teket, sh kahjurite ja haisu levikut; 89.2 Kompostitavasse segusse ei või panna jäätmeid, mis kahjustavad kompostimisprotsessi või muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. 90. Territooriumil, kus peetakse üle kümne loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa (VS § 26 lg 1 ja 2). 91. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast keelatud väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine ja sõnniku hoidmine sõnnikuaunas, kui kaitse-eeskiri teisiti ei sätesta, ja muud kaitse-eeskirjas sätestatud vee kvaliteeti ohustavad toimingud. Kaitse-eeskirjaga võib 50-meetrise piirangutega ala ulatust vähendada (VS § 26 lg 6). 92. Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. novembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse maapind lumega kaetuks, kui see on rohkem kui 10 cm lumega kaetud kauem kui 24 tundi. Külmunud maa on käesoleva seaduse tähenduses maa, mis on külmunud rohkem kui 5 cm sügavuselt kauem kui 24 tundi (§ 26-1 lg 4²). 93. Surnud loomade ja/või loomsete jäänuste puhul tuleb need anda Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-ile (vt Lisa 1). Üksiku väikelooma võib matta oma territooriumil vähemalt 1 m sügavusele. XIII JÄÄTMETE VEDU 94. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda (JS § 38). 95. Tavajäätmeid võib vedada: 95.1 jäätmeluba omav isik ja jäätmekäitlejana registreeritud isik; 95.2 jäätmeloata võib tavajäätmeid käitluskohta vedada jäätmetekitaja või territooriumi valdaja, kui tema majandus- või kutsetegevuseks ei ole jäätmete vedu (JS § 73 lg 2 pt 6). 96. Ohtlike jäätmete veoks on nõutav jäätmeluba, välja arvatud füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele (JS § 73 lg 2 ja 4). 97. Jäätmevedu ei tohi häirida öörahu. 98. Jäätmed, mille säilitamine kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ära vedada koheselt. OLMEJÄÄTMETE TÖÖTLEMINE JA KÕRVALDAMINE 99. Piirkonnas on jäätmete töötlemiseks ja kõrvaldamiseks järgmised kohad: 99.1 Maasi jäätmejaam segaolmejäätmete ja liigiti kogutud jäätmete kogumiseks ning üleandmiseks teistele käitlejatele, biolagunevate jäätmete kompostimiseks; 99.2 Kudjape prügila olmejäätmete jm tavajäätmete ladestamiseks. 100. Jäätmete käitlemine toimub Maasi jäätmejaamas ja Kudjape prügilas vastavalt jäätmeloa tingimustele. 101. Korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmed annab jäätmevedaja üle jäätmeloaga määratud kohtadesse. 102. Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud järgmistel juhtudel: 102.1 Immutamata puidujäätmeid, paberit ja pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis; 102.2 Lahtises tules on lubatud vaikse ilma korral ja naabreid mitte häirides ning kõiki tuleohutuse nõudeid täites põletada puidu- ja aiapidamisjäätmeid ajavahemikul 1. oktoober kuni 15. mai. 102.3 Kõik jäätmete põletamisega seotud erijuhud tuleb kooskõlastada Saaremaa Päästeteenistusega. XV LÕPPSÄTTED 103. Iga jäätmevaldaja peab olema teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust ja keskkonnaohust. 104. Maa omanik peab vastutama oma territooriumi korrasoleku ja puhtuse eest ja kõrvaldama vales kohas ladustatud jäätmed. Suurürituste käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab ürituse korraldaja. 105. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, supelrannad jne) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab olema kogumismahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab omanik või valdaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja. 106. Kõik kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil paiknevad jäätmetekitajad ja jäätmekäitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel andma kõik ettevõttes tekkinud ja käitlemata jäänud jäätmed üle jäätmekäitlejale, ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad vastava reostusohu tekke. 107. Jäätmetest tekitatud keskkonnareostuse ja kahjustused peab likvideerima nende tekitaja. Kui reostajat ei ole võimalik kindlaks teha, siis kõrvaldab kahjustuse maa omanik või kõrvaldatakse tema kulul. 108. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad iga valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse poolt määratud isikud. 109. Eeskirja rikkujat võidakse karistada jäätmeseaduse, karistus- ja haldusõigusrikkumiste seadustikus kehtestatud korras. Lisa 1 Leisi Vallavolikogu 17. märtsi 2008. a määrusele nr 8 Jäätmete kogumispunktid ja neis vastuvõetavate jäätmete loetelu Peamised jäätmekäitluskohad: Maasi Jäätmejaam – Mäeküla küla, 94601 Orissaare vald, Saaremaa Jäätmejaama haldab: Maasi Jäätmehoolduse OÜ, Kuivastu mnt. 37, 94601 Orissaare, Saaremaa Telefon: 53480250; e-mail: jaatmehooldus@hot.ee Kudjape prügila – Kudjape küla, Kaarma vald, Saaremaa Telefon: 506 5251 Prügilat haldab: Prügimees OÜ, Tallinna 61e, 93818 Kuressaare, Saaremaa Telefon: 453 1603, 4531601; e-mail: saaremaa@cleanaway.ee Loomsed jäätmed: Loomsete Jäätmete Käitlemise AS – Ebavere küla, 46202 Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa Telefon: kontor +372 32 77 091, logistik +372 32 54 280; e-mail: info@ljk.ee Elektri- ja elektroonikaseadmed: Maasi jäätmejaam (vastu võetakse ainult kodumajapidamisest pärit elektroonikaromud) EES-ringlus MTÜ – Endla 3, 10122 Tallinn Telefon: 6307300 e-mail: info@eesringlus.ee MTÜ Eesti Elektroonikaromu – Vana-Narva mnt 26, 74114 Maardu, Harjumaa Telefon: 562 37 351 e-mail: kert@elektroonikaromu.ee Ohtlike jäätmete vastuvõtukohad: Maasi jäätmejaam (vastu võetakse ainult kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed) Liiva küla ohtlike jäätmete kogumispunkt (vastu võetakse ainult kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed) Karja küla ohtlike jäätmete kogumispunkt (vastu võetakse ainult kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed) Kudjape ohtlike jäätmete kogumiskeskus Ohtlike jäätmete kogumiskeskust haldab: OÜ OJ projekt, Tallinna 61e, 93818 Kuressaare; telefon: 4531601, 5094215; e-mail: asuja@hot.ee Pakendite kokkukogumisega tegelevad ettevõtted: MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon – Masina 11, 10144 Tallinn Telefon: 6004638 MTÜ Eesti Pakendiringlus – Vana-Narva mnt. 26, 74114 Maardu, Harjumaa Telefon: 6379397 Eesti Pandipakend OÜ – Nuudi tee 20, 74114 Uusküla, Jõelähtme vald, Harjumaa Telefon: 6850010 Kasutuskõlbmatud ravimid saab lisaks ohtlike jäätmete kogumispunktidele ära anda ka apteekides: Orissaare alevik Liiva küla Leisi alevik Valjala alevik Reoveesette, käimlajäätmete vastuvõtukohad: Orissaare Soojus OÜ, Ranna pst 5, Orissaare, 94601, Saaremaa Valjala aleviku reoveepuhasti juures on purgla, mille kaudu saab vastu võtta ja utiliseerida nt käimlajäätmeid. Patareide kogumiskastid: Valjala alevik, parklas Leisi alevik, päästekeskuse juures Liiva küla, kaupluse juures Puidu- ja saepurujäätmete põletamine: OÜ Orissaare Soojus, Ranna pst 5, 94601 Orissaare, Saaremaa Muhu valla kommunaalamet, Liiva katlamaja, Liiva küla, Muhu vald, Saaremaa Ehitus- ja lammutusjäätmete purustamine: AS Level, Pikk 69, 93817 Kuressaare, Saaremaa