Nõuded kaabellevivõrgu piirkonnas vastuvõetava televisiooniprogrammi edastamise teenuse osutamisele

Käesoleva määruse eesmärgiks on kehtestada nõuded kaabelleviteenust osutavale sideettevõtjale kaabellevivõrgu piirkonnas tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevusega vastuvõetava ringhäälingusaatja televisiooniprogrammi, mille edastamise eest ringhäälinguorganisatsioon tasu ei võta, edastamiseks.

(1) Kaabellevivõrgu piirkonnas vastuvõetav televisiooniprogramm loetakse tehnilistele nõuetele vastavaks, kui selle saatja signaali väljatugevus kaabellevivõrgu piirkonnas on võrdne või suurem lõigetes 2 ja 3 toodud suurustest.

(2) Analoogringhäälingusaatja puhul peab vastuvõetava televisiooniringhäälingusaatja kujutise kandevsageduse väljatugevuse mediaanväärtus kaabellevivõrgu peajaama lähedal olema suurem või võrdne standardi EVS 734 punktis 5.4.10 toodud suurustest.

(3) Digitaalringhäälingusaatja puhul peab vastuvõetava televisiooniringhäälingusaatja kanali kandevsageduse väljatugevuse mediaanväärtus kaabellevivõrgu peajaama lähedal olema võrdne või suurem järgnevas tabelis toodud suurustest

Süsteemi poolt nõutav minimaalne kandja taseme ja müra suhe C/N (dB)1 2 8 14 20 26 Sagedusala Kesksagedus (MHz) Minimaalne väljatugevus Emed (dBµV/m), mille puhul saade on vastuvõetav I 65 28 34 40 46 52 III 200 30 36 42 48 54 IV 500 35 41 47 53 59 V 800 39 45 51 57 63

1 Minimaalne C/N sõltub kasutatavatest modulatsiooniparameetritest ja on antud standardi EVS-EN 300 744 (Digital Video Broadcasting (DVB); Framing structure, cannel coding and modulation for digital terrestrial television ) lisas A. Muudele tabelis esitamata C/N suhetele vastavad minimaalse väljatugevuse suurused saab leida lineaarse interpoleerimise teel.

(1) Ringhäälingusaatja signaali väljatugevuse mediaanväärtuse määramiseks mõõdetakse väljatugevus kaabellevivõrgu piirkonnas kaabellevivõrgu peajaamale võimalikult lähedal ja kohas, kus ümbritsevate objektide häiriv mõju signaali vastuvõtule on minimaalne.

(2) Kaabellevivõrgu peajaam (headend) on seadmestik kaabellevivõrgus, mis ühendatakse vastuvõtuantenni või muu signaaliallika ja ülejäänud kaabellevivõrgu vahele, et töödelda edastatavat signaali.

(3) Väljatugevust mõõdetakse vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITU) ITU-R SM.378 soovituses esitatud metoodikale.

(4) Väljatugevuse mõõtmiseks võib kasutada ka teisi metoodikaid, mis peavad olema täielikult dokumenteeritud ja tagama määruses viidatud ITU soovituses nõutud mõõtetäpsuse.

(5) Väljatugevus leitakse kümne mõõtmistulemuse mediaanväärtusena, kusjuures igal mõõtmisel muudetakse antenni asukohta vähemalt kümne meetri võrra saatja radiaalsuunas.

(6) Eestikeelset teavet ITU-R soovituste kohta annab Tehnilise Järelevalve Amet.

Teede- ja sideministri 18. juuli 2001. a määrus nr 80 «Tehnilised nõuded kaabellevivõrguloaga määratud piirkonnas vastuvõetavate programmide kindlaksmääramiseks» tunnistatakse kehtetuks.