Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva linnavara valitsemise kord — KO, 60, 924

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 6 ja § 34 lõike 2 alusel. I osa ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Jõgeva linnavara valitsemise kord (edaspidi kord) sätestab Jõgeva linna omandis oleva vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise alused. (2) Käesoleva korraga sätestatut ei kohaldata linnavara suhtes, mille valitsemiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks on riigi või Jõgeva linna õigusaktidega kehtestatud erikord. § 2. Linnavara mõiste (1) Linnavaraks käesoleva korra tähenduses on Jõgeva linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Käesolevas korras kinnisasja kohta kehtestatud sätteid kohaldatakse ka ehitistele, nende reaalosadele ja mõttelistele osadele ning pooleliolevatele ehitistele kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse või maa riigi omandisse jätmise jõustumiseni. (3) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse linna teenistuses olevate isikute tegevuse läbi lepingu alusel ning selle töö vili kuulub linnale, kui seadusest, linna õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. § 3. Linnavara valitsejad (1) Linnavara valitsejad on: 1) linna ametiasutused; 2) linnavalitsuse hallatavad asutused. (2) Linnavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest. § 4. Linnavara kasutamise otstarve Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemise otstarbeks; 3) linnale tulu saamiseks. II osa LINNAVARA VALITSEMINE § 5. Linnavara valitsemine (1) Linnavara valitsemine on vara suhtes omandiõiguse korraldamine omaniku poolt käesoleva korraga antud õiguste piires. (2) Linnavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva linnavara kohta raamatupidamise seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (3) Linna poolt omandatav vara loetakse selle linnavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust linnavara valitsejat seadusest või tehingust otseselt ei selgu, määrab vara valitseja linnavalitsus. (4) Linnale kuuluvate aktsiate, osade ja väärtpaberite valitseja on linnavalitsus (ametiasutusena). (5) Linnavara valitseja määrab linnavara eest materiaalselt vastutavad isikud. Kui linnavara eest materiaalselt vastutavat isikut ei ole määratud, on selle linnavara eest materiaalselt vastutav asutuse juht. (6) Linnavara majandamiseks vajalikud kommunaalteenuste osutamise lepingud sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires linnavara valitseja, kui käesolevas korras või linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (7) Linnavara valitseja valitsemisel olevat linnavara võib anda teise valitseja kasutusse. Sellise kasutusse andmise otsustab linnavalitsus. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel linnavara kasutusse andmisel sätestatakse vastavas haldusaktis: 1) kasutusse andmise tähtaeg; 2) kommunaalteenuste lepingute sõlmimise ja nende eest tasumise tingimused; 3) sellise linnavara teistele isikutele kasutusse andmise ning kasutamise eest võetava tasu käsutamise tingimused, 4) linnavara valitseja ning kasutaja muud õigused ja kohustused vastavalt vajadusele. § 6. Linnavara üleandmine ühelt valitsejalt teisele (1) Linnavara üleandmine ühelt valitsejalt teisele valitsejale otsustab linnavalitsus. (2) Linnavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse üleandmise alus, andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Aktile lisatakse üleantava varaga seotud dokumentatsioon. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. III osa LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 7. Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise ettevalmistamise ja korraldamise üldpõhimõtted (1) Linnavara valitseja, kelle eelarves on ette nähtud vahendid vastava asja ostmiseks või teenuse või ehitustöö tellimiseks (edaspidi riigihange) valmistab ette kõik riigihanke korraldamise otsustamiseks vajalikud dokumendid, kogub vajalikud andmed ning teostab muud vajalikud toimingud. Linna nimel teostatavaid riigihankeid valmistab ette ja korraldab linnavalitsus (ametiasutusena). (2) Riigihangete korraldamisel peab järgima riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatut ning tagama rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise, riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ning tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise. (3) Riigihangete korral, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab riigihanke piirmäära (s.o asjade ja teenuste hankelepingu puhul 40 000 eurot, ehitustööde hankelepingute puhul 250 000 eurot) tuleb hankemenetlus läbi viia RHS 2.peatükis sätestatud reeglite kohaselt. (4) Riigihangete korral, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla riigihanke piirmäära, võib riigihanked läbi viia lihtmenetluse korras (RHS § 16 lg 1), järgides riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3) ning olemasoleva konkurentsi korral pidama pakkumiste osas läbirääkimisi vähemalt kahe pakkujaga. Läbirääkimisi võib pidada ühe pakkujaga: 1) kui asja ostetakse eriti soodsatel tingimustel turuhinnast oluliselt madalama hinnaga; 2) avariitöödega seotud teenuste või ehitustööde tellimisel; 3) kui ostetav asi või teenus on otseselt seotud asja või teenuse müüja isikuga; 4) kui lepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui 50 000 krooni asjade või teenuste ning 150 000 krooni ehitustööde puhul; 5) muudel põhjendatud juhtudel. (5) Lisaks tuleb riigihangete korral, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla riigihanke piirmäära hankijal esitada riigihangete registrile sõlmitud lepingu kohta riigihanke aruanne, kui lepingu maksumus ilma käibemaksuta ületab 10 000 eurot asjade või teenuste puhul ning 30 000 eurot ehitustööde puhul (RHS § 37 lg 2). (6) Linnavara valitsejad esitavad linnavalitsusele ühe kuu jooksul pärast linna eelarve või selle muudatuste kinnitamist oma kava teadaolevate riigihangete korraldamiseks. Linnavalitsuse hallatavad asutused esitavad vastava kava struktuuriüksuse kaudu, mille haldusalas nad tegutsevad. (7) Lõikes 6 nimetatud riigihangete kava ei pea sisaldama andmeid hangete kohta, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui 150 000 krooni asjade või teenuste puhul ning 450 000 krooni ehitustööde puhul. § 8. Riigihangete korraldamise otsustamine (1) Linnavalitsuse korraldusega otsustatakse riigihanke korraldamine linna või valitseja aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 150 000 krooni asjade või teenuste puhul ning 450 000 krooni ehitustööde puhul. (2) Linnavalitsuse korralduses riigihanke korraldamise otsustamisel määratakse kindlaks: 1) riigihanke nimetus; 2) RHS alusel kohaldatav hankemenetluse liik või hanke korraldamine RHS § 16 lg 1 alusel, hanke teostamise viis lihtmenetluses; 3) riigihanke eest vastutav isik; 4) hankekomisjoni vähemalt 3-liikmeline koosseis, välja arvatud juhul kui eelnevalt on moodustatud alatine hankekomisjon; 5) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral ja RHS 16 lg 1 alusel korraldatava lihtmenetluse korral isikud, kellele esitatakse hanke dokumendid; 6) vajadusel muud olulised tingimused olenevalt riigihanke iseloomust. (3) Linnavara valitseja otsustab hanke korraldamise ja hankelepingu sõlmimise asutuse aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui 150 000 krooni asjade või teenuste puhul ning 450 000 krooni ehitustööde puhul. Vajadusel määrab asutuse juht hanke läbiviimise eest vastutava isiku ning pakkumuste avamise ja hindamise komisjoni. Asutuse juht võib kehtestada selliste hangete korraldamise täpsema korra. (4) Ühise riigihanke korraldamise mitme valitseja tarbeks otsustab linnavalitsus, kes määrab riigihanget läbiviiva asutuse või struktuuriüksuse. (5) Riigihanke korraldamiseks annab loa linnavolikogu: 1) kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist ei ole delegeeritud linnavalitsusele, 2) kui riigihanke tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta. § 9. Linnavalitsuse otsused riigihanke menetlemisel (1) Riigihanke menetlemisel, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab riigihanke piirmäära, otsustatakse linnavalitsuse korraldusega hankekomisjoni ettepanekul: 1) pakkuja või taotleja kvalifitseerituks tunnistamine või kvalifitseerimata jätmine; 2) pakkumuse vastavaks tunnistamine; 3) pakkumuse tagasilükkamine; 4) kõikide pakkumuste tagasilükkamine; 5) pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine; 6) hankemenetluse kehtetuks tunnistamine (RHS § 29 lg 3 p 6). (2) Riigihanke lihtmenetluse puhul, kui eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on alla riigihanke piirmäära, kuid on võrdne või ületab 150 000 krooni asjade või teenuste puhul ning 450 000 krooni ehitustööde puhul, otsustatakse linnavalitsuse korraldusega hankekomisjoni ettepanekul: 1) kõikide pakkumuste tagasilükkamine; 2) pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine. § 10. Riigihanke eest vastutav isik (1) Riigihanke eest vastutav isik peab tagama RHS ja käesolevast korrast tulenevate hanke protseduuriliste nõuete täitmise. Kui riigihanke korraldamise eest vastutavat isikut ei ole määratud, vastutab nõuete täitmise eest asutuse juht. (2) Riigihanke eest vastutav isik kooskõlastab hankedokumendid riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus on võrdne või ületab riigihangete piirmäära enne hanke väljakuulutamist valdkonna eest vastutava linnavalitsuse liikmega. § 11. Riigihangete teabe avaldamine veebilehel (1) Linnavalitsuses ja hallatavates asutustes korraldatavate riigihangete korral, kui sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla riigihangete piirmäära, kuid on võrdne või ületab 150 000 krooni asjade või teenuste puhul ning 450 000 krooni ehitustööde puhul, avaldatakse pakkujate paljususe tagamiseks Jõgeva linna veebilehel www.jogevalv.ee riigihanke kohta järgmine teave: 1) hankija (nimi, aadress ja sidevahendid); 2) riigihanke nimetus; 3) hankelepingu eseme lühikirjeldus; 4) riigihanke eest vastutava isiku nimi, ametikoht, sidevahendid; 5) hankedokumentide väljastamise koht ja tingimused, sealhulgas hankedokumentide eest tasumisele kuuluv summa; 6) vajadusel muu informatsioon; 7) pakkumuste esitamise tähtaeg. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave avaldatakse veebilehel vähemalt 5 tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtaega. (3) Veebilehel avaldatud teabe alusel võivad pakkujad, kellele ei ole väljastatud dokumente ja keda ei ole kutsutud läbirääkimistele, esitada tähtaja jooksul oma pakkumise. Kõiki pakkujaid koheldakse võrdselt. (4) Avariitööde teostamiseks teenuse või ehitustöö tellimisel avaldatakse linna veebilehel andmed vaid riigihanke objekti ja tööde teostaja kohta. Vastavad andmed avaldatakse hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates tööde tellimisele järgnevast päevast. (5) Korraldatava riigihanke kohta vajaliku teabe õigeaegse avaldamise Jõgeva linna veebilehel tagab konkreetse riigihanke korraldamise eest vastutav isik. § 12. Riigihanke dokumentidele esitatavad nõuded (1) Riigihankega seotud toimingu kohta koostatakse kirjalik dokument, mis peab olema dokumendi andja poolt allkirjastatud ning millel peab olema märgitud allkirjastamise kuupäev. (2) Hankelepingu maksumuse puhul ilma käibemaksuta alla 50 000 krooni võib hanke dokumenteerida kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul. (3) Riigihanke dokumendid registreeritakse asutuse dokumendiregistris. (4) Kollegiaalsete organite toimingud protokollitakse. § 13. Hankelepingu sõlmimine ja muutmine ning hankelepingu täitmise kontroll (1) Hankelepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus pakkumuse edukaks tunnistamise korralduses, välja arvatud käesoleva korra paragrahvi 8 lõikes 3 toodud juhtudel. (2) Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes ning mille võtmist ei ole delegeeritud linnavalitsusele, annab linnavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa linnavolikogu. Kui sellise riigihanke korraldamiseks andis eelnevalt loa linnavolikogu, ei pea lepingu sõlmimiseks linnavolikogult luba küsima. (3) Hankelepingu muutmise RHS § 69 lg 3 toodud juhul otsustab linnavalitsus, kui muudetava hankelepingu sõlmimise on eelnevalt otsustanud linnavalitsus. (4) Lõikes 3 esitatud nõuet ei pea järgima, kui hankeleping on sõlmitud osalises mahus ning eelarveliste vahendite eraldamisel avaneb võimalus osta täiendavat asja, teenust või ehitustöid esialgselt hankedokumentides planeeritud, kuid ostmata jäänud mahus. (5) Hankeleping sõlmitakse kirjalikus vormis, kui selle maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 50 000 krooni. (6) Järelevalvet sõlmitud lepingu täitmise üle teostab hanke eest vastutav isik, selle puudumisel vastava struktuuriüksuse või asutuse juht või tema poolt määratud isik. (7) Järelevalve teostaja on kohustatud lepingu mittenõuetekohasest täitmisest informeerima koheselt lepingu allkirjastanud isikut. (8) Lepingute puhul, millede maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 krooni kuni 150 000 krooni asjade ja teenuste puhul ning 150 000 krooni kuni 450 000 krooni ehitustööde puhul lisatakse lepingule õiend selgitusega, mitmelt pakkujalt on hinnapakkumine võetud ja mis on valitud pakkuja eelised või miks on hinnapakkumine võetud ainult ühelt pakkujalt, või viide komisjoni protokollile, kui parima pakkumuse selgitas välja komisjon. § 14. Laenu või muu rahalise kohustuse võtmine (1) Laenu võtmise otsustab linnavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab linnavalitsus. (3) Muu rahalise kohustuse võtmiseotsustab: 1) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. (4) Laenulepingu või muud rahalist kohustust sisaldava lepingu sõlmib linnavalitsus, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti. (5) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks linnavolikogu. IV osa LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE § 15. Linnavara kasutusse andmise põhimõtted (1) Linnavara antakse teistele isikutele: 1) enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras üürile või rendile; 2) otsustuskorras tasuta kasutada. (2) Linnavara antakse teistele isikutele kasutusse tähtajaliselt, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et vara on linnale lähitulevikus vaja muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta linnale võimalus vara kasutusleping lõpetada. (3) Linnavara antakse teistele isikutele kasutusse kasutuslepinguga, mis sõlmitakse käesolevas korras sätestatust lähtuvalt linna haldusakti alusel. Linna nimel sõlmib linnavara kasutuslepingu linnavalitsus. Lepingu allkirjastab linnapea või tema poolt volitatud isik. Lepingu allkirjastaja on kohustatud tagama sõlmitava kasutuslepingu vastavuse vara kasutusse andmise haldusaktiga. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu linnavara valitseja. (4) Linnavara kasutaja poolt vara osaliselt või täielikult allkasutusse andmine kolmandale isikule on lubatud üksnes vara kasutusse andmise lepinguga sätestatud tingimustel ja korras. (5) Linnavara kasutusse andmise tingimused, mis ei tulene käesolevast korrast või muudest linna õigusaktidest, määrab vara kasutusse andmise haldusaktis kindlaks vara kasutusse andmise otsustaja. (6) Linnavara kasutusse andmise lepingute muutmine, sh pikendamine, otsustatakse selle organi õigus- või haldusaktiga, kelle pädevusse kuulub selle vara kasutusse andmine. § 16 Linnavara kasutusse andmise tähtajad (1) Linnavara teistele isikutele kasutusse andmisel ei või tähtaeg ületada: 1) vallasasjade puhul – 5 aastat; 2) kinnisasja osade (ruumide) puhul – 10 aastat; 3) kinnisasja puhul – 25 aastat; 4) tervikvara puhul – 25 aastat. (2) Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. Tervikvarast asja eraldamise ning lahutatud asja eraldi käsutamise otsustab linnavalitsus. § 17. Linnavara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse andmine (1) Linnavara võib lähtudes linna huvidest anda kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest. (2) Linnavara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse andmisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest: 1) kasutaja kannab kasutusse antud asjaga seotud kõrvalkulud (kommunaalteenused jms); 2) kasutaja kannab kasutusse antud varaga seotud maksud ja koormised. § 18. Linnavara kasutusse andmise otsustamine (1) Linnavara kasutusse andmise otsustab: 1) linnavara valitseja, kui: a) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari (vara soetusmaksumusega alla 30 000 krooni) linnavalitsuse poolt kehtestatud korras ja tingimustel, b) kasutusse antakse linnavara valitseja valitsemisel või kasutuses olevaid ruume, mida teine isik kasutab piiratud aja jooksul linnavalitsuse poolt kinnitatud tunnitasu või tariifide alusel; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. (2) Linnavara kasutusse andmiseks annab loa linnavolikogu, kui: 1) kui vara antakse kasutusse tähtajaga üle 10 aasta; 2) vara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (3) Linnavara kasutusse andmise otsustaja määrab: 1) vara kasutusse andmise korraldaja; 2) vara kasutusse andmise viisi (enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine, otsustuskord); 3) kasutusse andmise tähtaja; 4) alghinna või vara kasutamise tasu suuruse; 5) vara kasutamise (kasutuslepingu) tingimused; 6) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 7) vara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse andmise põhjenduse. 8) muud vajaliku tingimused. (4) Lõikes 3 nimetatud haldusaktiga sätestatud tingimused on linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmimisel kohustuslikud ning neid võib muuta üksnes pärast vastava haldusakti muutmist. § 19. Linnavara kasutuslepingu tingimused (1) Linnavara kasutuslepingus peab olema ära näidatud: 1) lepingu liik (üürileping, rendileping, tasuta kasutamise leping); 2) lepingu sõlmimise aluseks olev haldusakt; 3) andmed kasutusse antava vara kohta (nimetus, asukoht, koosseis ja muud vara iseloomustavad näitajad); 4) andmed vara kasutusse saaja kohta; 5) lepingu tähtaeg; 6) vara kasutusotstarve; 7) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 8) vara kasutamise eest makstava tasu suurus ja tasumise kord; 9) varaga seonduvate kulutuste kandmise ja maksude tasumise kohustuste jaotus; 10) vara korrashoiu- ja hoolduskohustuste jaotus; 11) kasutusse andmise eritingimused vastavalt kasutusse andmise haldusaktile; 12) sanktsioonid lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral; 13) vara allkasutusse andmise tingimused ja kord; 14) tagatisraha suurus lepingust tulenevate nõuete tagamiseks kasutusse andjale; 15) lepingu ülesütlemise alused; 16) muud vajalikud tingimused. (2) Äriruumi üürileping sõlmitakse vastavalt linnavalitsuse kinnitatud tüüpvormile. Linnavalitsus võib kinnitada ka muid kasutuslepingute tüüpvorme. (3) Kasutusele antava vara üleandmine kasutajale ning vara tagastamine fikseeritakse kahepoolse vara üleandmis-vastuvõtmisaktiga, mis vormistatakse vastavalt linnavalitsuse kinnitatud tüüpvormile. Vara üleandmis-vastuvõtmisaktis fikseeritakse andmed vara koosseisu ja seisukorra kohta. (4) Linnavara valitseja kontrollib kasutusse andmise lepingu täitmist ja on kohustatud võtma tarvitusele kõik seadusandlikud abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist. § 20. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 2) linna osalusega äriühingutele; 3) linna poolt asutatud sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, mille liikmeks linn on; 4) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest; 5) kui linnavara kasutusse andmine enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud; 6) kui linnavara on vajalik tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks, mille teostaja leidmiseks on linn korraldanud konkursi ning konkursi võitja soovib sõlmida selle vara kasutuslepingu; 7) linnaga äriruumide kasutuslepingut omavale isikule tema majandustegevuse laiendamiseks täiendava äriruumi taotlemisel tingimusel, et täiendav äriruum asub juba kasutatava äriruumi vahetus läheduses ning ei ole sellest suurem; 8) isikule, kes soovib temaga sõlmitud linnavara kasutuslepingu tähtaja möödumisel jätkata sama linnavara kasutamist; 9) paragrahvi 18 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhtudel. (2) Linnavara kasutusse andmisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. (3) Kasutusse andmise otsustamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 sätestatud alusel peab linnavalitsus arvestama eelkõige järgmiste asjaoludega: 1) kehtiva kasutuslepingu järgsete kohustuste täitmine kasutaja poolt; 2) linnavara vajalikkust linna enda ülesannete täitmiseks; 3) kasutusse andmise otstarbekus samale kasutajale olemasolevas turusituatsioonis, sealhulgas teiste isikute huvi selle linnavara kasutamise vastu. (4) Linnavara kasutamise tasu suuruse määramisel peab arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatava vara tasumäärasid. § 21. Linnavara enampakkumise korras kasutusse andmise põhimõtted (1) Linnavara antakse kasutusse avaliku enampakkumise korras, kui ei ole alust anda linnavara kasutusse otsustuskorras ega eelläbirääkimistega pakkumise korras. (2) Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on linnavara kasutusse andmise viis, kus vara kasutamise leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema kasutustasu. (3) Enampakkumise viisid on: 1) suuline enampakkumine 2) kirjalik enampakkumine. § 22. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määrab linnavalitsus: 1) enampakkumise viisi ja muud enampakkumise läbiviimisega seotud tingimused. 2) üüri või rendi alghinna; 3) osavõtutasu ja tagatisraha suurused; 4) üüri- või rendilepingu põhitingimused; 5) vähemalt 3-liikmelise komisjoni ning nimetab nende hulgast komisjoni esimehe; 6) vajadusel muud tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest annab enampakkumise korraldaja teada vastava kuulutuse kaudu Jõgeva linna veebilehel www.jogevalv.ee ja vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) andmed kasutusse antava vara kohta (nimetus, asukoht ja kasutusotstarve); 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 5) üüri või rendi alghinna; 6) osavõtutasu ja tagatisraha ning nende tasumise tähtaeg ja viis; 7) enampakkumise ja kasutuslepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; § 23. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara kasutamise eest saadud tulu; 3) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (2) Alghinda ei pea määrama, kui kasutusse antava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. (3) Alghinna, osavõtutasu ja tagatisraha määrab linnavalitsus. (4) Tagatisraha suurus on üldjuhul 10% alghinnast. Kui alghind on väiksem kui 100 krooni või alghinda ei määrata, otsustab tagatisraha ärajätmise või selle suuruse linnavalitsus. § 24. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ja kelle osavõtt enampakkumisest ei ole tulenevalt seadustest ning käesolevast korrast keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu riiklike ja Jõgeva linnas kehtestatud kohalike maksude võlglased ning isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused. § 25 Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid ja enampakkumise läbiviijat, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Pakkujate nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Pakkujad või neid esindavad isikud esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument. (2) Enne enampakkumise alustamist annavad kõik pakkujatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja kasutuslepingute tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, enampakkumisest osa võtta ei lubata. Kui pakkuja on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja pakkujad. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, fikseerib enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks osutumise. (4) Pärast lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Kui enampakkumisel on määratud alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud kasutustasu kolmekordset teatamist. (5) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (6) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral võib enampakkumise läbiviija teha osavõtjatele teatavaks, et vara antakse kasutusse pakkujale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (7) Pakkujatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. § 26. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikul enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. (2) Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. (3) Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud. (4) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale, välja arvatud juhul, kui enampakkumise komisjon on tuvastanud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldumisega pakkumise kohta esitatud nõuetest. (5) Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Pakkumiste esitamise tähtaja möödumisel nimekiri suletakse. (6) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, fikseerib enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks osutumise. (7) Enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid, teatab alghinna ning annab kohalviibivatele pakkujatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Täiendavad kirjalikud pakkumised uue pakutava summaga esitatakse kinnises ümbrikus. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. (8) Pakkumiste läbivaatamise käigus avatakse enampakkumise läbiviimise komisjoni poolt pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise komisjoni liikmed on kohustatud kõik pakkumised ja nendele lisatud dokumendid viseerima ja kandma need enampakkumise protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. (9) Ühe pakkuja poolt esitatud esialgse ja täiendavate pakkumiste puhul võetakse arvesse neist kõige suurem pakkumine. (10) Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise läbiviimisele järgnevast päevast täiendav kirjalik enampakkumise voor. (11) Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga ning esitada kaebusi või proteste enampakkumise läbiviimise kohta käesoleva korra paragrahvi 25lõikes5 sätestatud korras. § 27. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne tööpäeva jooksul arvates enampakkumisele järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub isik, kelle osavõtt enampakkumisest vastavalt käesoleva korra paragrahvile 24 ei ole lubatud. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitaja peab enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama. (5) Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. (6) Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel käesoleva paragrahvi punkti 3 alapunktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel enampakkumise korraldaja või läbiviija süül tagastatakse enampakkujale tema poolt tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses. (7) Enampakkumise võitjale saadetakse otsus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates märgitud kohta ning tähtajaks. (8) Teistele enampakkumises osalenutele tagastatakse tagatisraha ja teatatakse enampakkumise tulemus nende osas enampakkumise tingimustes ettenähtud viisil ja korras. (9) Lepingu sõlmimisele ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel või mõjuvast põhjusest mitteteatamisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingut sõlmida. (10) Lepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks. (11) Kui enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil samas haldusaktis, milles enampakkumine nurjunuks kuulutatakse, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita. § 28. Linnavara eelläbirääkimistega pakkumise korras kasutusse andmise põhimõtted (1) Linnavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem linnavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajaliselt teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) linnavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused; (3) Linnavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 22-27 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks käesoleva korra paragrahvi 22 lõikes 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) eelläbirääkimistele kutsutakse ainult nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 6) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi 10 tööpäeva jooksul täiendada; 7) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. (5) Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. § 29. Kasutusse antud linnavarale tehtud parendused ja muudatused (1) Linnavara kasutaja võib üüri- või rendilepingu alusel kasutatavale linnavarale teha parendusi või muudatusi ainult linnavara valitseja või linnavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Nõusoleku parenduseks või muudatuseks annab linnavalitsus kui parenduste ja muudatustega kaasneb kulude hüvitamine, muudel juhtudel linnavara valitseja. (2) Enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist linnavarale võib lubada ainult avalikes huvides. § 30. Parenduste ja muudatuste hüvitamine (1) Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab linnavalitsus enne vastavate töödega alustamist, näidates ära millised ja millises ulatuses parendustega või muudatustega seotud kulud hüvitatakse ning näidates vajadusel tehtavate parenduste amortisatsiooni määra. (2) Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb üüri- või rendilepingust, kusjuures ehitamisele tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui ehitis vastab ehitusseaduses sätestatud tingimustele. (3) Linnavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva üüri või rendi arvel, st linnavara kasutaja vabastatakse üüri või rendi tasumisest, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. (4) Käsundita asjaajamisele (võlaõigusseaduse § 286 lg 2) rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestatut arvestades järgmiste erisustega: 1) asjaajamisele asumisest või asjaajamisest teatatakse linnavara valitsejale; 2) asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise otsustab linnavalitsus. § 31. Linna omandis olevatele ehitistele või kinnistutele reklaami, teabe või muu väikevormi paigaldamine (1) Linna omandis olevale ehitisele või kinnistule (välja arvatud tee) reklaami, teabe või muu väikevormi paigaldamiseks peab olema linnavara valitseja eelnev kirjalik nõusolek, kui linnavalitsuse või volikogu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (2) Linnavalitsus võib vajadusel kehtestada nõusoleku andmiseks täpsema korra. V LINNAVARA VÕÕRANDAMINE § 32. Linnavara võõrandamise mõiste (1) Võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras linnavara tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse. (2) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks; 2) muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. § 33. Linnavara võõrandamise otsustamine (1) Linnavara võõrandamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui võõrandatakse kinnisvara või linnale kuuluvaid aktsiaid või osasid või linnavara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara turuväärtus on suurem kui 100 000 krooni; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. (2) Linnavara võõrandamise lepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegiseadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. (3) Linnavara võõrandamist otsustavas õigusaktis peab olema ära näidatud: 1) linnavara nimetus, asukoht ja põhinäitajad, aktsiate ja osade müügi korral müüdavate aktsiate arv ja nimiväärtus ning osa suurust iseloomustavad andmed; 2) linnavara võõrandamise viisi, 3) otsustuskorras tasu eest võõrandamisel vara müügihind; 4) linnavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamisel põhjendus; 5) võõrandamise korraldaja, kui võõrandatakse otsustuskorras; 6) aktsiate või osa enampakkumise korras müügi puhul nende alghind ja maksetingimused; 7) vajadusel müügi lisatingimused. § 34. Linnavara võõrandamise viisid (1) Linnavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. (2) Linnavara võõrandatakse üldjuhul enampakkumise korras. § 35. Linnavara võõrandamine otsustuskorras (1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist või eelläbirääkimistega pakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatav vara võib laguneda või hävida enne enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimist; 2) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse linna osalusega juriidilistele isikutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) võõrandatakse linnale kuuluvaid aktsiaid või osasid teistele selle äriühingu aktsionäridele või osanikele võõrandamise otsustaja poolt kinnitatud hinnaga. 5) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud alustel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. § 36. Linnavara võõrandamine enampakkumise korras (1) Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on linnavara võõrandamise viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. (2) Linnavara võõrandatakse avaliku enampakkumise korras. Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. § 37. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise läbiviimise tingimused ja viisi (suuline või kirjalik); 2) alghinna ja maksetingimused; 3) ostu-müügilepingu tingimused; 4) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 5) enampakkumise korraldaja ja enampakkumise läbiviimise komisjoni. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatab enampakkumise korraldaja vastava kuulutuse kaudu Jõgeva linna veebilehel ja vähemalt ühes kohalikus ajalehes, vajadusel üleriikliku levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus ja asukoht. Kinnisvara puhul maatüki suurust ja sihtotstarvet. Vara täpsem kirjeldus ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) alghind ja enampakkumise osavõtumaksu ning tagatisraha suurused ja nende tasumise kord; 6) müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtaeg, ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised ning võõrandamise lisatingimused juhul, kui need on sätestatud. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama enampakkumise ja müügilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega. § 38. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara laguneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või kui selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Tagatisraha suurus on üldjuhul 10% alghinnast. Kui alghind on väiksem kui 100 krooni või alghinda ei kehtestata, otsustab tagatisraha ärajätmise või selle suuruse linnavalitsus. § 39. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumine on avalik ning selles võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, arvestades seadustega ettenähtud piiranguid. § 40. Enampakkumise läbiviimine (1) Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse või enampakkumise korraldaja poolt määratud komisjon. Komisjonis peab olema vähemalt kolm liiget. (2) Enampakkumise läbiviimist reguleeritakse käesoleva korra paragrahvide 25-26 sätetega, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind. § 41. Enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisele järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas korras sätestatud korda. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamise korral tuleb ära märkida mittekinnitamise põhjus. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi linnavalitsus sama haldusaktiga, millega enampakkumise tulemused kinnitamata jäetakse, nurjunuks tunnistatakse või müügileping sõlmimata jäetakse. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse otsus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates märgitud kohta ning tähtajaks. (6) Teistele enampakkumises osalenutele tagastatakse tagatisraha enampakkumise tingimustes ettenähtud viisil ja korras. (7) Lepingu sõlmimisele ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel või mõjuvast põhjusest mitteteatamisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingut sõlmida. § 42. Müügilepingu sõlmimine (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud müügileping. (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist kirjalikult allkirja vastu. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtajaks, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtajaks. Enampakkumise võitjale teatatakse müügilepingu sõlmimise aeg ja koht. (3) Enne müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha või realiseeritakse pangagarantii. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. § 43. Linnavara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Eelläbirääkimistega pakkumine on linnavara võõrandamise viis, mis valitakse võõrandamise otsustaja poolt juhul, kui teatud lisatingimuste täitmine linnavara võõrandamisel on olulisem laekuvast müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) muud võõrandamise otsustaja poolt kehtestatud tingimused. (3) Võõrandamise otsustajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Eelläbirääkimistega pakkumine on avalik ning sellest võivad osa võtta kõik isikud, arvestades seaduses ettenähtud piiranguid. § 44. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamine ja läbiviimine (1) Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) eelläbirääkimistega pakkumise tingimused; 2) müügilepingu tingimused; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korraldaja ning eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise komisjoni; 4) muud eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisega seotud tingimused, mis ei ole määratud müügi otsustaja poolt. (2) Linnavara müügist eelläbirääkimistega pakkumise korras teatatakse käesoleva korra paragrahvi 37 lõige 2 kohaselt, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused: (3) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks piisavad tagatised. (4) Pakkumistega ümbrikud avab komisjon üks tund pärast pakkumiste tähtaja möödumist. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. (5) Isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Seda otsust võib viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni vastava otsuse tegemise kuupäevast vaidlustada, esitades kaebuse müügi otsustajale. (6) Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib esitatud pakkumiste arvu ning mitu neist vastab kehtestatud nõuetele. (7) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi lisatingimuste kohta ning esitab pakkumise täitmise tagatise täies ulatuses. (8) Lõplike pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. (9) Komisjon hindab lõplikke pakkumisi ja reastab need paremusjärjekorras. (10) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kuni 10 tööpäeva jooksul täiendada. § 45. Tulemuste kinnitamine (1) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab võõrandamise otsustaja hiljemalt: 1) 20 tööpäeva jooksul pärast lõplike või täiendavate pakkumiste esitamise tähtaja saabumist, kui võõrandamise otsustaja on linnavolikogu; 2) 10 tööpäeva jooksul pärast lõplike või täiendavate pakkumiste esitamise tähtaja saabumist, kui võõrandamise otsustaja on linnavalitsus. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitaja on kohustatud kontrollima temale esitatud dokumentide alusel pakkumisest osavõtnud isikute õigust eelläbirääkimistega pakkumisel osaleda ning eelläbirääkimiste protseduuri järgimist eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisel. (3) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui: 1) eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt pakkumise protseduuri; 2) selgub, et pakkumise võitjal ei olnud õigust eelläbirääkimistega pakkumisest osa võtta; 3) eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisel on rikutud õigusaktidega sätestatud korda. (4) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitaja peab eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama. (5) Sobivate pakkumiste puudumisel on võõrandamiase otsustajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. (6) Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumine on tunnistatud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. (7) Kui parima pakkumise teinud isik ei ilmu ettenähtud tähtajaks müügilepingu sõlmimisele või ei tasu õigeaegselt ostusummat, on pakkumise tulemuste kinnitajal õigus tühistada oma otsus ning tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. (8) Eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks tunnistamisel või tulemuste kinnitamata jätmisel otsustab varaga edasise toimimise viisi müügi otsustaja. VI LINNAVARA KOORMAMINE § 46. Linnavara koormamise mõiste Linnavara koormamine käesoleva korra tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. § 47. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus linnavalitsuse poolt. Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib linnavalitsus. § 48. Isikliku servituudi seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvide; 3) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest; (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab: 1) linnavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu–rajatise kasuks; 2) muudel juhtudel linnavolikogu. (3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda ainult seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama. (4) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. § 49. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. (3) Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) linna osalusega juriidiliste isikute kasuks; 2) linna poolt asutatud sihtasutustele; 3) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks, 4) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 5) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (4) Hoonestusõiguse seadmise otsustab: 1) linnavalitsus, kui see toimub munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel linnavolikogu. (5) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, välja arvatud juhud mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid linna huvides, mille tähtaeg ületab viitkümmend aastat. (6) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. § 50. Hoonestusõiguse seadmise algatamine (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 22 - 26 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 22 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused, 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmiseks leping ja asjaõigusleping. § 51. Hoonestusõiguse lepingu tingimused Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise tasumise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel) ja hoonestusõiguse võõrandamise tingimused; 7) hoonestamise tähtaeg, 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. § 52. Hoonestusõiguse võõrandamine ja koormamine Hoonestusõiguse võõrandamisel on linnavalitsusel eesõigus, mis kantakse linna kasuks kinnistusraamatusse vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 257. Hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks asjaõigusega on vajalik linnavalitsuse nõusolek, milline tingimus kantakse vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 249 kinnistusraamatusse. VII LINNAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE § 53. Linnavara mahakandmine (1) Linnavara utiliseeritakse või hävitatakse, kui see ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud linnavara koosseisus olev põhivara kantakse maha (bilansist välja). (3) Linnavara mahakandmise aluse tekkimisel koostab linnavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuluva linnavara koosseis, bilansiline maksumus, kõlbmatuks tunnistamise põhjused, linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, linnavara hävitamise või utiliseerimise viis ja selle maksumus, samuti muud linnavaraga seotud olulised andmed. (4) Linnavara mahakandmise otsustab: 1) linnavara valitseja, kui linnavara jääkmaksumus on null (o) krooni, 2) muudel juhtudel linnavalitsus. (5) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 nimetatud linnavara koosseisus oleva bilansivälise vara osas toimub bilansivälisest arvestusest väljaarvamine raamatupidamise sisekorraeeskirjades sätestatud korras. (6) Raamatupidamise kirjed koostatakse vastavuses raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega. § 54. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus, oma pädevuse piires linnavara valitseja. (2) Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olnud dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 100 000 krooni; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. VIII osa RAKENDUSSÄTTED § 55. Õigusakti kehtetuks tunnistamine Jõgeva Linnavolikogu 29. aprilli 2004. a määrus nr 3 «Jõgeva linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra uue redaktsiooni kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks. § 56. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01. aprillil 2008. a. Volikogu esimees Ants PRII