Oru Vallavolikogu — Oru valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 68, 1028

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» § 31, § 36 lg 5. Keskkonnaministri 16. 01. 2007 a määrus nr § 4 lõige 1. «Pakendiseadus» § 15 lõike 1 ning Oru Vallavolikogu 23.08.2006.a määruse 20 «Oru valla jäätmekava vastuvõtmine» alusel. I ÜLDSÄTTED § 1.Üldsätted (1) Oru valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kooskõlas jäätmeseadusega jäätmekäitluse üldise korra Oru valla haldusterritooriumil. (2) Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, igat liiki jäätmete koguse vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. (3) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Oru vallas tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes valla haldusterritooriumil tekitavad või käitlevad jäätmeid. (4) Jäätmehooldust vallas korraldab Oru Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt käesolevale eeskirjale, teistele jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ja Oru valla põhimäärusele. (5) Jäätmehoolduseeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: o jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed võivad sisaldada nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; taaskasutatavad jäätmed on toodete valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed; tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäämete hulka; suurjäätmed – vana mööbel, televiisorid, raadiod, pliidid, külmikud, vannid, kraanikausid jm suuremõõdulised jäätmed, mis ei mahu oma mõõtmete poolest prügikonteinerisse; tootmisjäägid – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis tekkekohas või tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; probleemsed jäätmed - omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed; vedelad ja määrivad jäätmed peavad olema niiskuskindlalt pakitud; jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; jäätmete kogumineon jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda, näiteks keskkonnaohutu ladestamine prügilasse; jäätmete kompostimine on bioloogiliselt lagunevate jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; jäätmeluba – Läänemaa keskkonnateenistuse poolt väljastatud tegevusluba juriidilistele või füüsilistele isikutele, kes tekitavad, koguvad, kasutavad, veavad, töötlevad, ladustavad või matavad jäätmeid; jäätmekäitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, taaskasutamine, ladustamine või matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; jäätmevedaja on jäätmete vedu teostav isik; jäätmekäitluskoht tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; territooriumi valdaja on kinnisasja või ehitise kui vallasasja omanik või lepinguline kasutaja. (6) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo territooriumi valdaja. Kui on tegemist keskkonnareostusega ja jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, lähtutakse reostuse likvideerimisel jäätmeseaduses ja asendustäitmise ja sunniraha seaduses kehtestatud nõuetest. (7) Jäätmeseaduses sätestatud juhtudel peab jäätmekäitlejal olema jäätmeluba. Kui loa taotleja tegevus- või asukoht on Oru vald, esitab loa taotleja jäätmeloa taotluse eelnevalt vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes seaduses sätestatud aja jooksul. (8) Jäätmete koguse vähendamine tehnoloogilises protsessis ja käitlemisel ei tohi kaasa tuua nende keskkonnaohtlikkuse suurenemist. (9) Jäätmevaldaja on kohustatud vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega. (10) Keelatud on paigutada jäätmeid väljapoole jäätmete tekkimiskoha territooriumi, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. (11) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud jäätmed, peab nende valdaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri 30. märtsi 1999. a määrusele nr 36 «Ohtlike jäätmete märgistamise kord». (12) Jäätmed ladustatakse selleks ettenähtud kohta, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutuks tegemist. (13) Vallavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist elanikkonnalt, et võimaldada jäätmete edasist taaskasutamist võimalikult suuremas ulatuses. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi rakendamisel on jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kohustatud viima paberi, papi, (vanametalli) pakend, klaastaara jm taaskasutatavad jäätmed vallavalitsusega kooskõlastatud kogumispunktidesse või andma üle vastavat luba omavale teenust osutavale jäätmekäitlejale. (14) Taaskasutatavate jäätmete kogumise korraldamiseks elanikkonnalt tuleb korterelamutel paigutada paberi ja papi mahutid ning piima- ja mahlakartongi, metalli-, plast- ja klaaspakendi mahutid elamute juurde. (15) Eramutest paberi ja papi, piima- ja mahlakartongi, metalli-, plast- ja klaaspakendi kogumine toimub avaliku kogumiskoha baasil. Avalik kogumikoht on Oru valla söökla juures. (16) Vallavalitsus kehtestab kohustuse valla ettevõtetelt ja asutustelt paberi ja papi, piima- ja mahlakartongi, metalli-, plast- ja klaaspakendi kogumise nende territooriumil asuvatesse konteineritesse. (17) Kui jäätmeid ei taaskasutata, on nende üleandmine nende tekke- või kogumiskohast jäätmekäitluskohta kohustuslik. Selle eest vastutab jäätmetekitaja või territooriumi valdaja või jäätmekäitleja vastava jäätmehoolduslepingu alusel. (18) Ettevõtjast jäätmetekitaja on kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 2) korraldama oma jäätmete käitlemist; 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 4) andma nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru vallavalitsusele; 5) koostama vallavalitsuse nõudel jäätmekava, mis käsitleb ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust. II JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE § 2. Jäätmete kogumine ja sorteerimine (1) Jäätmetekitajad ja territooriumivaldajad on kohustatud: 1) rakendama kõiki sobivaid võimalusi, mis aitavad vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning hoolitsema, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale; 2) liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmekäitlejaga või vedama nende valduses olevad olmejäätmed jäätmekäitluskohta; 3) korraldama nendele kuuluvate või nende valduses oleval territooriumil tekkivate jäätmete kogumist, sorteerimist ja pakendamist ning üle andmist jäätmeseaduse ja käesoleva eeskirjaga ettenähtud korras jäätmekäitlejale; 4) korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlejale. (2) Kui jäätmetekitaja või territooriumi valdaja ei liitu korraldatud jäätmeveoga ning korraldab ise olmejäätmete veo ja üleandmise jäätmekäitluskohta, peab ta vallavalitsuse ametniku nõudel esitama vallavalitsusele dokumendid olmeprügi jäätmekäitluskohta üleandmise kohta. (3) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri- või rendilepinguga või jäätmehoolduslepinguga. (4) Jäätmete liigiti kogumise korral on jäätmevaldaja kohustatud vältima jäätmete segunemist nende tekkekohas ning paigutama kogumispunktis jäätmed liigiti selleks ettenähtud mahutitesse. (5) Kogumisvahendina võib kasutada: kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõste-mehhanismidega või käsitsi või milles jäätmed veetakse käitluspaigale; jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; purunemiskindlat ja korralikult suletavat pakendit ohtlike jäätmete jaoks. (6) Jäätmekogumismahutid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletavad. (7) Jäätmekogumismahuti peab asuma jäätmeautole ligipääsetavas kohas, kuid ei tohi häirida kehtestatud liikluskorraldust. Käsitsi teisaldatavad jäätmekogumismahutid tuleb paigaldada tasasele kõvale alusele. (8) Jäätmekogumismahuti kasutaja vastutab mahuti ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest, kui jäätmehooldusleping ei sätesta teisiti. (9) Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmekogumismahuteid, mis võivad olla tema omandis või renditud jäätmekäitlejalt, samuti võib jäätmehoolduslepingu alusel kasutada ühismahuteid. (10) Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtiolekuajal olema jäätmekogumismahuti. Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes peab likvideerima 24 tunni jooksul kogu ürituse käigus tekkinud prügi (jäätmed). (11) Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) ohtlikke jäätmeid, sealhulgas tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) käimlajäätmeid; 4) kogumiskaevude setteid; 5) taaskasutatavaid jäätmeid, kui nende kogumine on eraldi korraldatud; 6) ehitus- ja lammutusjäätmeid; raskeid või kogukaid esemeid, mis võivad takistada ja ohustada mahutite tühjendamist; 7) erikäitlust vajavaid jäätmeid (sh suurjäätmeid); 8) muid jäätmeid, mille mahutisse panemise keelab jäätmehooldusleping. (12) Liiva, jahtunud tuhka (alla 30º) ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada jäätmekäitluskohta, kui need vastavad jäätmekäitleja vastuvõtutingimustele. (13) Kergesti riknevad ja halvalõhnalised olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (14). Kui jäätmeid ei saa nende mõõtmete või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega (nt suurjäätmed), korraldab jäätmevaldaja nende veo jäätmekäitluskohta eraldi. (15) Vanametall tuleb üle anda ainult vastavalt luba omavale vanametalli kogumisega tegelevale ettevõtjale või toimetada jäätmekäitluskohta . (16) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb sortida liigiti ja koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (17) Reovee kogumisalal peab vallavalitsus tagama kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse. § 3. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlike jäätmete kogumist korraldab vallavalitsus. (2) Vedelaid ohtlikke jäätmeid tuleb hoida kinnises õhutatavas kivi-või betoonpõrandaga ruumis, et vältida nende valgumist maapinnale või kanalisatsiooni.. (3) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõlid, õlifiltrid, ravimid, elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, vanad värvid, lakid, lahustid jm) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või üle anda vastavat luba omavale ettevõtjale. Juriidiliste isikute tegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõtjale ohtlike jäätmete saatekirja alusel ( keskkonnaministri 09.08.1999.a määrus nr 75 “Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning koostamise, käsitlemise ja registreerimise kord”, RTL 1999, 122, 1662; 2000, 93, 1434). (4) Vanaõli käitlemisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 21.04.1999 a. määrusest nr. 45 «Vanaõli käitlemise kord». (5) Oru valla elanikelt ohtlike jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise hinnakiri kehtestatakse vallavalitsuse poolt. (6) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavasse kogumispunkti. III JÄÄTMETE VEDU § 4. Jäätmete vedu (1) Valla territooriumil toimub korraldatud olmejäätmete vedu. (2) Kõik valla territooriumil paiknevad jäätmetekitajad ja -valdajad on kohustatud liituma olmejäätmete korraldatud veoga. (3) Olmejäätmete kogumiseks peab olema kõikidel jäätmevaldajatel standardne jäätmete kogumiskonteiner, mida on võimalik jäätmekäitlusettevõttel tühjendada. (4) Tavajäätmeid võib teenustööna vedada vaid jäätmeluba omav isik. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja võib oma tegevuse tagajärjel tekkinud tavajäätmeid vedada jäätmeseaduses kehtestatud tingimustel ja nõuetele vastava transpordivahendiga. Ohtlikke jäätmeid) v a koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed) võib vedada ainult jäätmeluba omav juriidiline isik. Ohtlikke jäätmeid võib teenustööna vedada ainult ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omav isik. (5) Jäätmed, mille hoidmine territooriumil kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele või kesk-konnale, tuleb koheselt ära vedada. (6) Segaolemjäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu, kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. (7) Tiheasustusalal ja hajaasustusalal asuvate mitmekorteriliste elamute juures peab segaolmejäätmete mahuteid tühjendama mitte harvemini, kui üks kord kuus. Hajaasustusalal asuvate taluelamute, ühepereelamute ja suvilate juures peab mahuteid tühjendama korra kvartalis. (8) Kui elamut või suvilat kasutatakse hooajaliselt, võib korraldatud jäätmevedu toimuda korra kuus või korra kvartalis. (9) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. IV JÄÄTMETE LADUSTAMINE § 5. Jäätmete ladustamine (1) Jäätmete ladustamine (v.a. kompostimine) Oru valla haldusterritooriumil on keelatud. Tegevus nõuavad jäätmeloa taotlemist. Taaskasutamisel tuleb jälgida keskkonnaministri 09.12. 2002.a määrust nr 72 (2) Köögivilja-, aiapidamis- ja toidujäätmeid võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida järgmistel tingimustel 1) kompostimiskoht ei tohi olla veekaevu sanitaarkaitsealal; 2) kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis, mille laius tavalisest veepiirist on Läänemerel 20 m ning järvedel ja jõgedel 10 m; 3) kompostimiskoht, mis asub krundi piirile lähemal kui 5 m, tuleb kooskõlastada naaberkinnistu valdajaga; (3) Ehitus- ja lammutusjäätmeid ei või kasutada teede ja pinnase täiteks, vajalik on jäätmeloa taotlemine.. (4) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub paakmasinatega selleks ettenähtud kohtadesse. (5) Sõnniku, läga (vedelsõnniku) ja virtsa kasutamisel tuleb kinni pidada Vabariigi Valitsuse 28.08.2001 määrusega nr 288 kinnitatud «Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded»: 1) keelatud on nende laotamine lumele või külmunud maale; 2) sõnniku-, läga- ja virtsahoidla kaugus puurkaevust peab kaitsmata põhjaveega alal olema vähemalt 50 m ja kaitstud põhjaveega alal vähemalt 30 m; 3) sõnnikuhoidla peab olema loomakasvatushoonel, kus peetakse loomi üle viie loomühiku, kusjuures ühele loomühikule vastab üks lüpsilehm või üks hobune (500 kg keskmise kehakaaluga), kaks noorlooma või kaks lihaveist, viis vasikat, kaks põrsastega emist või kuus lihasiga, 100 munakana või 400 broilerit; 4) sõnnikuhoidla peab olema veetihe (6) Kuivkäimla sisu maasse kaevamine või sissekündmine on lubatud hajaasustusega aladel oma territooriumil hilissügisel (enne maa külmumist). Tiheasustuspiirkondades on selline tegevus keelatud. (7) Jäätmete uputamine veekogusse või põhjaveekihti Oru valla territooriumil on keelatud. V JÄÄTMETE PÕLETAMINE § 6 Jäätmete põletamine (1) Olmest tekkivaid jäätmeid ei tohi üldjuhul põletada, lubatud on ainult okste, puulehtede jm aiaprahi põletamine ( põletamise alustamisest ja lõpetamisest teatada päästeteenistusele). Kulupõletamise osas kehtivad päästeameti poolt kehtestatud reeglid. (2) Muude jäätmete põletamine on lubatud jäätmeloa, välisõhu saasteloa ja välisõhu erisaasteloa olemasolul. VI JÄRELEVALVE JA VASTUTUS § 7. Järelvalve ja vastutus (1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja). (2) Järelevalvet käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle teostavad Oru Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud. (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul. (4) Saastaja keeldumise korral teeb saaste likvideerimise kohustuse täitmiseks ettekirjutuse keskkonnajärelvalve asutus või vallavalitsus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib keskkonnajärelvalve asutus või vallavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendina asendustäitmise ja sunniraha seaduse sätestatud korras. (5) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei olnud võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja samuti likvideerimise keskkonnajärelvalve asutus või vallavalitsus ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud asutus rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Ettekirjutuse täitmiseks sunniraha rakendamise ülemmääraks on 75 000. krooni. § 8. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Oru Vallavolikogu 26.09.2003 määrus nr 21 «Oru valla jäätmehoolduseeskiri» (2) Määrus jõustub 22.02. 2008.a. Volikogu aseesimees Ruuben IVASK