Padise Vallavolikogu — Padise valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 55, 861

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõike 1, paragrahvi 22 lõike 1 punkti 365, jäätmeseaduse paragrahvi 71 lõike 1 ja lõike 2, pakendiseaduse paragrahvi 15 lõike 1 alusel ja lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ning huvidest ja arvestades valla iseärasusi § 1. Eeskirja reguleerimisala (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Padise vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Padise valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Padise valla haldusterritooriumil. (3) Jäätmehooldust Padise vallas korraldab Padise Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning Padise valla põhimäärusele. § 2. Jäätmetekke vältimine (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada ning kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid. Samuti tuleb valmistada ja kasutusel eelistada selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. § 3. Jäätmete liigiti kogumine (1) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumist selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul tuleb taaskasutatavad jäätmed koguda kõrvaldatavatest jäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. (2) Taaskasutatavate jäätmete kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi taaskasutatavaid jäätmeid. (3) Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumismahuti tuleb nähtavalt ja arusaadavalt märgistada kogutava jäätmeliigi nimetusega. § 4. Jäätmevaldaja kohustused jäätmete kogumisel (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) koguma liigiti oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke, seal töötavaid ja viibivaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest. Liigiti kogutavad jäätmed ei tohi olla saastunud muude jäätmetega, mis takistavad taaskasutustoimingute korraldamist või teevad need majanduslikult ülemäära kulukaks; 2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele; 3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus lepinguga; 4) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. § 5. Olmejäätmete kogumismahutid (1) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) põhiliselt 140, 240, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 2) kaanega varustatud metallist 2,5 ja 4,5 m3 suuruseid konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta. (2) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. (3) Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmeveo korral tuleb üksikelamute juures kasutada vähemalt 140 l mahuga kogumismahutit, 5 või enama korteriga elamu, asutuse ja ettevõtte juures vähemalt 600 l kogumismahutit, kui kinnistu omaniku ja antud veopiirkonnas ainuõigust omava vedaja vahel pole kokku lepitud teisiti. (4) Jäätmete kokkukande punktis, mis teenindab hajaasustuspiirkonnas rohkem kui 20 peret kasutatakse ühismahutit, metallist 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta. § 6. Kogumismahutite kasutamise üldnõuded (1) Kogumismahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. (2) Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. (3) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (4) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. (5) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut vallavalitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja kirjalikul loal. (6) Kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta kõva kattega alusele, mis on ühes tasapinnas veovahendiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita (ratastega väikemahuti käsitsi teisaldamise maksimaalne vahemaa on 10 m, kui jäätmekäitluslepinguga ei ole kokku lepitud teisiti). Talvisel ajal ei tohi ilmastikuolud (lumi, jää, liigvesi) takistada käsitsi teisaldatavate väikemahutite tühjendamist. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu aastaringselt. (7) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi omanik. (8) Jäätmete kogumismahutid tohib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või katusealusesse (edaspidi jäätmemaja). Sissepääs jäätmemajja peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmemajas peab olema piisav ventilatsioon ja valgustus. Kui jäätmemaja on lukustatav, tuleb kindlustada jäätmekäitlusettevõttel vaba sissepääs jäätmete kogumise päeval vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja ei tohi kasutada muuks otstarbeks. Jäätmemaja korrashoiu ja puhtuse eest vastutab kinnistu omanik (valdaja). Ühiskasutuses olevate kogumismahutite juurdepääsu, korrashoiu ja puhtuse eest vastutab Padise Vallavalitsus. § 7. Üldkasutatavad kogumismahutid Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, puhkealad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. Avaliku ürituse korraldaja kooskõlastab vallvalitsusega üritusel tekkivate jäätmete käitluse. § 8. Olmejäätmete kogumismahutitesse mittesobivad jäätmed (1) Olmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) üle 40 oC kuuma tuhka ja muid kuumi aineid ning esemeid; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) vedelaid ja püdelaid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) paberit ja kartongi; 10) pakendeid; 11) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid; 12) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; 13) põlevjäätmed (immutamata puit, plast); 14) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 15) metallijäätmeid; 16) suurjäätmeid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeliigid peab kinnistu omanik või haldaja paigutama liigiti kogutavate jäätmete konteinerisse või viima selleks ettenähtud kohta, milleks on ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt, jäätmete liigiti kogumispunkt või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (3) Liigiti kogutavate jäätmete kogumispunktide kohta saab informatsiooni Padise valla infolehest ja valla veebilehelt. § 9. Suurjäätmete ajutine ladustamine (1) Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne). Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid. (2) Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahuti vahetusse lähedusse. Nende äraveo peab jäätmevaldaja korraldama hiljemalt 3 päeva jooksul ning korrastama mahuti ümbruse. (3) Ajutine kogumismahutiväline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. § 10. Taaskasutatavate jäätmete kogumine (1) Vanapaberit ja pappi tuleb alates 01. 01. 2009 koguda eraldi mahutitesse kui kinnistul asub 10 või enama korteriga elamu või kui neid jäätmeid tekib üle 50 kg nädalas. Lepingu alusel võib kasutada vanapaberi ja papi kogumiseks ka suuremaid ühismahuteid. (2) Pakendid (plast, klaas ja metall) koguda alates 01. 01.2008 pakendi taaskasutuse organisatsioonide poolt paigutatud kogumiskonteineritesse. Kartong ja papp panna pärast kokkuvoltimist selleks ettenähtud konteinerisse. (3) Biolagunevad jäätmed tuleb koguda eraldi või kompostida. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata mittelagunevaid kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning biolagunevad köögijäätmed võib kompostida oma kinnistul kinnistes kahjurite eest suletud kompostimisnõudes või -kastides. Hajaasustusalal võib aia- ja haljastusjäätmeid kompostida ka lahtiselt aunas, mis paikneb vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei ole teisiti kokku leppinud.Lahtise kompostiauna paiknemine kinnistul peab vastama veekaitse nõuetele. Korterelamutes tekkinud biolagunevad jäätmed tuleb eraldi koguda ja vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta alates 01. 01. 2009. Lähim vastavat luba omav jäätmekäitluskoht on FIE Johannes Valk Laheotsa Talul, kellega tuleb biolagunevate jäätmete üleandmiseks sõlmida eraldi leping. (4) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid, tagastada uue seadme ostmisel müügikohta, üle anda vastavale tootjavastutusorganisatsioonile või valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringi vedajale. (5) Vanad autorehvid tagastada uute vastu rehviettevõttesse, anda rehvikogumispunkti, autolammutus ettevõttele või valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringi vedajale. (6) Romusõidukid ja kasutatud osad anda üle lähimasse litsentseeritud autolammutuskotta Vääna-Postil osaühingule VP Autolammutus, aktsiaseltsile Kuusakoski Paldiskis või muule vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (7) Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või anda üle aktsiaseltsile Kuusakoski Paldiskis. (8) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja korraldada nende äravedu jäätmekäitluskohta. (9) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. § 11. Pakendi- ja pakendijäätmete käitlemine (1) Pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba (toormest kuni valmiskaubani) hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted. (2) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (s.h. postimüügiga tegelev pakendiettevõtja). (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate organisatsioon (taaskasutusorganisatsioon). (4) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja ei tohi sisaldada pakendatud toote ega muid jäätmeid. (5) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või pakendijäätmed müügikohas või mitte kaugemal kui 100 m müügikohast, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (6) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. § 12. Ohtlike jäätmete käitlemine (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvis 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. (2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmeliikidega. (3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. (5) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (6) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid , elavhõbedalambid, kraadiklaasid) tuleb viia ohtlike jäätmete avalikku kogumispunkti. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid võib ära anda ka kaks korda aastas toimuva ohtlike jäätmete kogumisringi raames. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumisringi toimumise aegadest ja kohtadest teavitab vallavalitsus elanikke vähemalt kaks nädalat ette teatega valla infolehes ja valla veebilehel. Keelatud on ladustada ohtlikke jäätmeid kogumispunkti kõrvale. (7) Kaubandusettevõtja, kes müüb akusid ja patareisid, peab müügikohas tasuta vastu võtma jäätmeteks muutunud akud ja patareid, mis on analoogsed müügilolevatega. Müügikoht peab olema varustatud vastava teabega. (8) Ettevõtjad peavad ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskusele või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (9) Ettevõtjad peavad pidama arvestust tekkivate ohtlike jäätmete ja nende üleandmise kohta jäätmekäitlejatele. (10) Sadamaoperaator on kohustatud sadamas peatuvatelt veesõidukitelt tekkivad ohtlikud jäätmed (pilsiveed jm) tasuta vastu võtma ja üle andma need vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (11) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikke jäätmeid on lubatud keskkonnahoidlikult hoiustada tekke kohas kuni 1 aasta nende üleandmiseni jäätmekäitlejale. § 13. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja riskijäätmete käitlemine (1) Riskijäätmed on jäätmed, mis vahetu kontakti puhul põhjustavad teatud riski (nt teravad ja torkivad jäätmed ning nakkusohtlikud jäätmed). (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja riskijäätmed tuleb koguda eraldi, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (3) Nakkusohtlikud bioloogilised jäätmed tuleb sulgeda kollasesse kilekotti ja markeerida sildiga «Nakkusohtlikud jäätmed». Nakkusohtlikke jäätmeid tuleb hoiustada temperatuuriga - 20 oC suletud ruumis ning võimalikult kiiresti üle anda vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. (4) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadus ja neist tulenevad õigusaktid. 1) loomsete jäätmete valdaja korraldab tema valduses olevate loomsete jäätmete (surnud loomad) käitlemise volitatud veterinaararsti poolt esitatud nõuete kohaselt viisil, mis välistab haigustekitajate ja ohtlike ainete leviku; 2) loomsed jäätmed tuleb valdaja poolt käitlemiseks üle anda Loomsete Jäätmete Käitlemise aktsiaseltsile, mis asub Lääne-Virumaal Väike-Maarjas; 3) loomsete jäätmete matmine on keelatud, välja arvatud üksikud lemmikloomad oma kinnistul volitatud veterinaararsti nõusolekul. § 14. Ehitusjäätmete käitlemine (1) Ehitusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning ehitise püstitamisel tekkinud kaevis, kui selles sisalduvad saasteained ületavad õigusaktidega kehtestatud piirkontsentratsioone. (2) Ehitus-lammutustöid tohib teostada ainult vallavalitsuse poolt väljaantud ehitusloa olemasolul. Ehitusloa väljastamise aluseks on ehitusprojekt. Ehitusprojektis ehitise lammutamiseks peab olema välja toodud lammutatavate ehitusmaterjalide ja toodete ligikaudsed kogused ja liigitus vastavalt jäätmeloendis toodud jäätmekoodidele ja nende käitluskohad. (3) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. (4) Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall; 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) bituumenit mittesisaldav asfalt; 7) kiled; 8) ohtlikud ehitusjäätmed (asbest, immutatud puit, värvi ja lahusti jäätmed jm.). (5) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes osutab vastavat teenust. (6) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 12 m3 , tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitavatele dokumentidele lisada tõend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. (7) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (8) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine toimub prügilas. Ehituse tavajäätmete taaskasutamiseks peab olema kinnistu omaniku ja vallavalitsuse nõusolek ning jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. (9) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 15. Jäätmete vedu (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud ettevõtja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid nende edasivedamiseks kokku ei koguta ja valla territooriumil ei ole selleks eraldi kogumiskohti. (2) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud kandma oma tekitatud jäätmete käitlemise kulud ja tellima kogumismahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. (3) Olmejäätmete mahutite minimaalne tühjendamise sagedus on: 1) üksikelamute ja kuni 4- korteriga elamute juurest vähemalt üks kord kuus; 2) korruselamute piirkonnas vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Juhul, kui kuni 8- korteriga elamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, võib väikekonteinereid tühjendada üks kord kuus; 3) hajaasustusalal olmejäätmete kogumiseks kasutataval ühisel jäätmekogumisanumal vähemalt üks kord kuus. (4) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud: 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta; 2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil. Elurajoonides on kogumismahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu keelatud ajavahemikus 23.00 – 6.00. § 16. Jäätmete kõrvaldamine (1) Padise vallas tekkinud ladestatavad olmejäätmed kõrvaldatakse AS Tallinna Prügilas või järgides läheduse põhimõtet mõnes muus tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt töödeldud. (2) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu piires biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete ning toidu- ja köögijäätmete kompostimine. (3) Juhul, kui kinnistu valdaja korraldab ise oma jäätmekäitluse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning ta peab säilitama jäätmekäitleja poolt väljaantud kviitungu(arve) jäätmete üleandmise kohta ühe aasta jooksul. (4) Jäätmete põletamine väljaspool vastavat jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavat ettevõtet on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. (5) Vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides tohib oma kinnistu territooriumil ajavahemikul 01.oktoober kuni 01.mai põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. Muude jäätmete põletamine on keelatud. § 17. Korraldatud olmejäätmeveo piirkond (1) Korraldatud olmejäätmevedu on jäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt. (2) Padise vallas on üks korraldatud jäätmeveo piirkond, milleks on kogu valla haldusterritoorium. (3) Konkursi korras valitud ja veopiirkonnas edukaks tunnistatud ettevõtjal on selles veopiirkonnas jäätmeveo ainuõigus kuni viieks aastaks. Käitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. Korraldatud jäätmeveoloa väljastab veoettevõtte leidmiseks korraldatud konkursi tulemuste alusel edukaks tunnistatud ettevõtjale Harjumaa Keskkonnateenistus. § 18. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid (1) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud omakoostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed, mille kogumine ja vedamine Padise valla haldusterritooriumil toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele, on järgmised: 1) segaolmejäätmed. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ohtlikud jäätmed; 2) ehitus-lammutusjäätmed; 3) suurjäätmed; 4) pakendi ja paberijäätmed; 5) biolagunevad jäätmed; 6) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, puhkealadel, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine ja nendes kogumismahutites asuvate jäätmete vedamine. § 19. Korraldatud jäätmeveoga liitumine (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Padise valla haldusterritooriumi piires. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja, millel eluruum asub, omanik. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri omanikku. Padise külas Padise 1-8 ja Harju-Risti külas Harju-Risti 1-8 korruselamute eluruumi omanike poolt tekitatud jäätmete valdajaks on osaühing Padise Soojus. Jäätmetekitajate (eluruumide omanike) ja jäätmevaldaja (OÜ Padise Soojus) kohustuste jaotus reguleeritakse nende omavahelise lepinguga. (2) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. (3) Vallavalitsus võib lugeda erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga kas tervikuna või mõne jäätmeliigi osas mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. (4) Kinnistute omanike poolt vallavalitsusele esitatud avalduse alusel on lubatud kasutada mitme kinnistu (suvila ja üksikelamu) kohta ühist jäätmekogumisvahendit. (5) Suvilates on lubatud vabastada kinnistu omanikud korraldatud olmejäätmete veost omaniku avalduse alusel ajavahemikul 01.november kuni 01.aprill. § 20. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitleja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha kinnistu omanik. (3) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud edasine võimalik negatiivne keskkonnamõju. § 21. Järelevalve ja vastutus (1) Järelvalvet käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmise üle Padise vallas teostab vallavalitsus. (2) Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseadusest ja pakendiseadusest. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelvalve asutuse ettekirjutuse alusel. (4) Kui reostuse tekitajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik omal kulul. (5) Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus seadustes sätestatud korras. § 22. Määruse kehtetuks tunnistamine Padise Vallavaolikogu 24.01.2001.a määrus nr 22 «Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine» tunnistatakse kehtetuks alates 03.märtsist 2008. § 23. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 03. märtsil 2008. a. (2) Määrus avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis ja Padise valla veebilehel. Volikogu esimees Priit RAUDLA