Narva Linnavolikogu — Narva Jäätmehoolduseeskiri — KO, 57, 881

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §22 lõike 1 punkti 365 ning Jäätmeseaduse §71 lõike 1 alusel. 1. Peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE JA JÄÄTMETE HOIDMISE KORRALDUS 1. Jagu Üldsätted §1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Narva linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. §2. Käesolev eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Narva linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele. §3. Jäätmehooldust Narvas korraldab ning kontrollib Narva Linnavalitsus. §4. Narva Linnavalitsus korraldab järelevalvet jäätmekäitluse ja jäätmekäitluskohtade järelhoolduse üle, jäätmehoolduse arendamist, koostab jäätmehoolduse eeskirja ja menetleb jäätmelubade taotlusi. §5. Narva Linnavalitsus korraldab linnas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 1) nõustab Narva linna elanikke ja levitavad jäätmeteavet; 2) kontrollib jäätmete käitlemist, seal hulgas liigiti kogumist; 3) korraldab linna haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist; 4) teostab kontrolli linna territooriumide prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid; 6) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid linnahaldusterritooriumil, seal hulgas turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses, jne. §6. Eeskirjaga määratakse liigiti kogutud jäätmete arendamise nõuded ja tähtajad. Liigiti kogutavad jäätmete nimekiri ning liigiti kogutud jäätmete sortimise tähtajad jäätmeliikide kaupa on toodud eeskirja lisas 4. 2. Jagu Mõisted §7. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmed – jäätmed on mis tahes Jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduses loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 3) tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4) püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 5) olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omaduselt samalaadsed jäätmed; 6) suurjäätmed - suuregabariidilised jäätmed on mööbliesemed (suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, seal hulgas autorehve, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, seal hulgas külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid); 7) biolagunevad jäätmed – biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed ( toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp); 8) aia- ja pargijäätmed - haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne; 9) nakkusohtlikud jäätmed – jäätmed mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistui»; 10) jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 11) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 12) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 13) jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, sorteerimise, veo, töötlemise, ladustamise ja kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimusel; 14) jäätmekäitleja – on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus-või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba või on registreeritud Ida-Virumaa keskkonnateenistuses; 15) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 16) kompaktor – prügi tihendaja; 17) jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segukoostamine nende edasise või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 18) jäätmete taaskasutamine - jäätmekäitlustoimingtoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 19) jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse ohutult keskkonda; 20) korraldatud jäätmevedu –on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 21) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja, kinnisasja omaniku, kinnisasja omaniku või lepingute alusel selle rentniku või hooldaja (tellija) ja jäätmekäitleja (töövõtja) vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 22) territooriumi haldaja – kinnistu omanik, valdaja, kasutaja, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 23) jäätmehooldus – on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 24) jäätmehoolduse arendamine - on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 25) jäätmete töötlemine – nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine (jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamiseks); 26) pakend - on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted; 27) pakendiettevõtja - on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 28) taaskasutusorganisatsioon – tootjate ühendus, mittetulundusühing või muu majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üksnes tootjad või tootjate ühendused ning mille üheks eesmärgiks on teatud liiki toodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine. 3. Jagu Jäätmekäitluse üldnõuded §8. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. §9.Olmejäätmete suures koguses taaskasutamise hõlbustamiseks tuleb jäätmeid koguda liigiti. Liigiti kogutud olmejäätmed, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga tuleb üle anda sortimiseks Narva Jäätmekäitluskeskusesse, mis asub aadressil Rahu 3b, Narva, vastavalt jäätmeseadusele. Narva Jäätmekäitluskeskuses võetakse füüsiliselt isikult (elanikelt) tasuta vastu taaskasutatavaid jäätmeid, mis on pakend ja pakendijäätmed, elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, vanad rehvid.Narva Jäätmekäitluskeskuses võetakse juriidiliselt isikult vastu taaskasutatavaid jäätmeid, mis on pakend ja pakendijäätmed, elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, vanad rehvid kokkuleppetud tingimustel. §10. Ettevõttest tuleb sorteerimisjääk viia läheduse põhimõtet järgides lähima prügilasse või jäätmekäitluskohta. §11. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. §12. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. Narva linna haldusterritooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade järelhooldust teostab viimane käitaja. §13. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. §14. Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega. §15. Jäätmete käitlemine, seal hulgas põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Nende jäätmete avapõletamiseks peab olema Narva Linnavalitsuse nõusolek. §16. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, välja arvatud suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja §-s 31. §17. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. §18. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas. §19. Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele. 4. Jagu Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel §20. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras. §21. Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, on jäätmevaldajad kohustatud kas ise sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. §22. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Ida-Virumaa Keskkonnateenistuses. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. §23. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. §24. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult Narva Linnavalitsuse loal ja tingimustelvõi naaberkinnistu omaniku kirjalikul loal. §25. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid kirjalikult ei lepi kokku teisiti. Erijuhtudel tuleb taotleda kooskõlastus Narva Linnavalitsusega. §26. Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta ning desinfitseerida. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. §27. Jäätmete valdajana on elanike ülesanne tekkivate jäätmete hulga vähendamine kättesaadavate vahenditega ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras. §28. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse- ja hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. §29. Jäätmevaldaja peab säilitama vähemalt 1 aasta dokumendid, mis tõestavad jäätmete nõuetekohast kogumist ja üleandmist. Vajadusel tuleb need dokumendid esitada keskkonnajärelvalvet teostavale Narva Linnavalitsuse ametnikule. 5. Jagu Jäätmete kogumine §30. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. §31. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul. §32. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) käimlajäätmeid; 5) kogumiskaevude setteid; 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid. §33. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. §34. Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. §35. Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad, telerid jne. või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse §26 või viima jäätmejaama. Jäätmeseaduse §26 mõistes elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistanud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. §36. Vanad autorehvid tuleb üle anda selleks loodavatesse kogumispunktidesse või jäätmejaama või rehviettevõttesse kooskõlas Jäätmeseaduse §26. Jäätmeseaduse §26 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivat jäätmete tasuta vastuvõtmise. §37. Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. Aja- ja pargijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Aja- ja pargijäätmed ei ole lubatud ladestada prügilasse. Aja- ja pargijäätmed tuleb suunata kompostimisele. §38. Ohtlike jäätmete kogumine teostatakse järgmisel viisil: (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. (3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. Narva ohtlike jäätmete kogumispunkti asukoht on toodud eeskirja lisas 1. (8) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi Vaivara Ohtlike jäätmete käitlemiskeskusele või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (10) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 6. Jagu Pakendite ja pakendijäätmete kogumine §39. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise teostatakse vastavalt Pakendiseadusele. §40. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. §41. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. Pakendite ja pakendijäätmete kogumiskohtade aadressid on toodud eeskirja lisas 2. §42. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. §43. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb linna korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust. §44. Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. 7. Jagu Jäätmete vedu §45. Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud jäätmete korraldatud vedu. §46. Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kuus. Kümne ja enam korteritega elamu korral toimub segaolmejäätmete kogumismahutite tühjendamine mitte harvemini kui kaks korda kuus Juhul, kui kuni kahe korteriga väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt käesoleva eeskirja §-dele 66-70 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on lubatud mahuteid tühjendada kord kuus tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus. §47. Mahuteid liigiti kogutud taaskasutatavate pakendijäätmetega võib tühjendada vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi. §48. Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. §49. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. §50. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende mõõtmete või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele. §51. Jäätmeid peab vedama spetsiaalse transpordiga kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. §52. Alates käesoleva eeskirja jõustumisest korraldatakse Narva linnas korraldatud jäätmevedu. Narva haldusterritoorium kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segunenud olmejäätmeid, vanapaberit ja -pappi ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. §53. Korraldatud jäätmeveo korraldab Narva Linnavalitsus. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi Narva Linnavolikogu määrusega. Narva haldusterritoorium on jaotatud kolmeks veopiirkonnaks. Korraldatud jäätmeveo piirkondade loetelu on toodud eeskirja lisas 3. §54. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Narva linna haldusterritooriumi piires. §55. Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse §69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. §56. Narva Linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas Narva Linnavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud oma jäätmete käitlemiseks registreerima ennast jäätmeveoks Ida-Virumaa keskkonnateenistuses vastavalt jäätmeseaduse §74 lõikele 1. §57. Avalikul konkursil edukaks tunnistatud veoettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- võiainuõigus kuni viis aastat. §58 Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. 8. Jagu Jäätmete kõrvaldamine §59. Narva linnas tekkinud jäätmed kõrvaldatakse õigusaktidega sättestatud kohtadesse. Segaolmejäätmed, mis on kogutud Narva linna haldusterritooriumilt, peavad olema eelnevalt töödeldud Narva Jäätmekäitluskeskuses enne nende kõrvaldamist või taaskasutamist. §60. Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala. §61. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud. 9. Jagu Saastetasu §62. Olmejäätmete keskkonda viimisel rakendatakse saastetasu vastavalt Keskkonnatasude seadusele. §63. Keskkonda viidavate olmejäätmete arvestust nende päritolukoha järgi omavalitsuste lõikes peab ja saastetasu arvutab ja kogub prügila käitaja. §64. Narvast kogutud olmejäätmete keskkonda viimise eest laekunud saastetasust maksab prügila käitaja 75% sihtotstarbeliselt Narva linna eelarvesse. §65. Linnaeelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse jäätmehoolduse arendamise toetamiseks. 10. Jagu Olmejäätmete kompostimine §66. Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult Narva Linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel. §67. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. §68. Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. §69. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid kirjalikult ei lepi kokku teisiti. §70. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 11. Jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded §71. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (va jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. §72. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) põhiliselt 120, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta. (2). kaantega konteinerid (maht 1,5; 2,5 ja 4,5 m3) mida saab mahhaaniliselt tühjendada jäätmeveokisse või toimetada jäätmekäitluskohta.. (3) kompaktoreid. §73. Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. §74. Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid: 1) hall või roheline - segunenud olmejäätmed; 2) pruun - biolagunevad jäätmed; 3) roheline - muud taaskasutatavad jäätmed; 4) punane - ohtlikud jäätmed; 5) kollane – pakend; 6) sinine – paber, kartong. §75. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. §76. Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle märk olema värvitud kogutavale jäätmeliigile vastava värviga ja selle esiküljele peab olema kõigile nähtavalt, suurte tähtedega kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus. §77. Jäätmeid tohib paigutada väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule. §78. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. §79. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. §80. Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. §81. Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. §82. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. §83. Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. §84. Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. §85. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 m. Need peavad olema puhastatud lumest ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 8% EVS 843:2003 kohaselt. §86. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab kinnisasja omanik. 2. PEATÜKK EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED 1. Jagu Üldsätted §87. Käesoleva eeskirja §-d 87-118 määravad kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Narva linna haldusterritooriumil. §88. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel tekkivad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, seal hulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas. §89. Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud Ida-Virumaa Keskkonnateenistuses. §90. Narvas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes. §91. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. §92. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmetekitaja ja/või üleandja lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. 2. Jagu Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel §93. Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. §94. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed. §95. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. §96. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. §97. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 6) kooskõlastama Narva Linnavalitsuse poolt määratud Narva Linnavalitsuse ameti või osakonnaga jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse; 7) kooskõlastama Narva Linnavalitsuse poolt määratud Narva Linnavalitsuse ameti või osakonnaga jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele; 8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 9) teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. 3. Jagu Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine §98. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kiled. §99. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. §100. Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva eeskirja §-le 104. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. §101. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. §102. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). §103. Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või linnavalitsuse heakorra ja jäätmehoolduseeskirjade alusel territooriumi haldaja ja Narva Linnavalitsuse poolt määratud Narva Linnavalitsuse ameti või osakonnaga kooskõlastatult. §104. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. §105. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. §106. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. §107. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. §108. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada Narva Linnavalitsuse poolt määratud Narva Linnavalitsuse ameti või osakonnaga või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 4. Jagu Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine §109. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. §110. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. §111. Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. §112. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all. §113. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Ida-Virumaa Tööinspektsiooni luba. §114. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. §115. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. §116. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja Narva Linnavalitsuse poolt määratud Narva Linnavalitsuse ameti või osakonna spetsialistiga kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. §117. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. §118. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. 3. PEATÜKK TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 1. Jagu Üldsätted §119. Käesolev eeskirja §-d 119-169 määravad kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik Narva linna haldusterritooriumil kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena. §120. Käesoleva eeskirjaga ei käsitleta heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke. 2. Jagu Tervishoiu- ja veterinaar asutuste tekkinud olmejäätmete käitlemine §121. Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Tervishoiu- ja veterinaarjäätmete pakendamine musta või halli jäätmekotti puudutab ainult olmejäätmeid. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedaja. Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse mahutisse. 3. Jagu Taaskasutatavad klaasijäätmed §122. Taaskasutatavad jäätmed käesoleva eeskirja §-de 119-169 mõistes on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad, mida tuleb käsitleda järgmiselt: 1) paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitlusettevõtte nõuetele eraldi mahutitesse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist; 2) täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina jäätmehoidlasse. 4. Jagu Bioloogilised jäätmed §123. Bioloogilised jäätmed käesoleva eeskirja §-de 119-169 mõistes on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja loomade jäänused. §124. Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Bioloogilised jäätmed". Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt "Bioloogilised jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. §125. Bioloogilised jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 5. Jagu Teravad ja torkivad jäätmed §126. Teravad ja torkivad jäätmed käesoleva eeskirja §-de 119-169 mõistes on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms. §127. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. §128. Teravaid ja torkivaid jäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». §129. Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Neid võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. §130. Nõuetekohaselt pakitud teravad ja torkivad jäätmed antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6. Jagu Nakkusohtlikud jäätmed §131. Nakkusohtlikud jäätmed käesoleva eeskirja §-de 119-169 mõistes on nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. §132. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. §133. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. §134. Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. §135. Eriolukorras, nt epideemia puhul on kohustuseks Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldused. §136. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed käesoleva eeskirja §-de 119-169 mõistes on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt). §137. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Peale autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid kui tava tervisehoiu-ja veterinaarjäätmeid. 7. Jagu Radioaktiivsed jäätmed §138. Radioaktiivsed jäätmed käesoleva eeskirja §-de 119-169 mõistes on radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt). §139. Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering «Radioaktiivsed jäätmed». Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev. §140. Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis, kust need suunatakse eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta. §141. Vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse peale kiirguskontrolli prügimäele. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni. §142. Radioaktiivsete jäätmete kuulumisel ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena. 8. Jagu Ravimijäätmed §143. Ravimijäätmed käesoleva eeskirja §-de 119-169 mõistes on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. §144. Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. §145. Ravimijäätmed (väla arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu») pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». §146. Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaat-ravimijäätmed». §147. Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 9. Jagu Elavhõbedajäätmed §148. Elavhõbedajäätmed käesoleva eeskirja mõistes on jäätmed, mis tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Amalgaami jäätmed on ka elavhõbedajäätmed. §149. Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. pakituna plastik- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. §150. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed» ja märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus §151. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida eraldi jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 10. Jagu Elavhõbedalambid §152. Kasutatud elavhõbedalambid käesoleva eeskirja mõistes on lambid, mis on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest. §153. Kasutatud ja katkised elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud asutus. §154. Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. §155. Kasutatud elavhõbedalampidega ühte pakendisse ei tohi panna teisi jäätmeid. 11. Jagu Kemikaalide jäätmed §156. Kemikaalide jäätmed käesoleva eeskirja mõistes on jäätmed, mis on ohtlike kemikaalide jäägid. §157. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. §158. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. §159. Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. §160. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. §161. Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel. 12. Jagu Kasutatud akud §162. Kasutatud akud ja patareid tuleb viia jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. §163. Akud koos akuvedelikuga antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlus-ettevõttele. 13. Jagu Ilmuti ja kinniti §164. Kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja jäätmed tekitanud asutus. §165. Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. §166. Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi. 14. Jagu Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale §167. Tervishoiuteenust osutava asutuse või isiku jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 1) võimalusel rajada eraldi väljapääsuga jäätmehoidla tervishoiuasutuse keldrikorrusele 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid; 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana; 5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga; 6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti; 9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav. §168. Veterinaarteenust osutava asutuse või isiku jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. §169. Veterinaarteenuste osutajad peavad juhinduma jäätmete käitlemisel jäätmeseadusest ja käesoleva jäätmehoolduseeskirjast. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama seaduse ja käesoleva eeskirja nõuetele. 4. PEATÜKK VASTUTUS §170. Ebaseaduslikult keskkonda viidud ning keskkonda reostavad jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul ettekirjutuse alusel, mis teeb Narva Linnavalitsuse ametiasutus, mille põhimäärusega on ettenähtud vastava ettekirjutuse tegemise pädevus. §171. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. §172. Aastajapoolsel käesoleva eeskirja §-s 171toodud kohustuse mittetäitmisel, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. §173. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja §-s 171 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Narva Linnavalitsuse ametiasutus, mille põhimäärusega see on ettenähtud, asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. §174. Narva Linnavalitsus ja politsei teostavad käesoleva eeskirja täitmise üle järelevalvet ning menetlevad väärtegusid. 5. PEATÜKK RAKENDUSSÄTTED §175. Tunnistada kehtetuks Narva Linnavolikogu 23.05.2001.a. määrus nr 75/40 «Jäätmehoolduseeskiri» §176. Muuta Narva Linnavolikogu 25.09.2003 a. määrusega nr 47/21 kinnitatud Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti põhimääruse punkt 2.21 ja sõnastada selle järgmiselt: «2.21 linna keskkonna- ja loodusekaitse tingimuste loomine, mis aitab kaasa tervele elukeskkonnale, seal hulgas: - ettekirjutuse tegemine ebaseaduslikult keskkonda viidud ning keskkonna reostavate jäätmete kõrvaldamiseks ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimiseks; - jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.». §177. Käesolev määrus jõustub seadusega sätestatud korras. Määruse § 59 jõustub alates 01.04.08. Volikogu esimees Mihhail STALNUHHIN Lisa 1 Narva Linnavolikogu 14.02.2008 määrusele nr 9 „Narva jäätmehoolduseekiri” Narva ohtlike jäätmete kogumispunkti asukoht Narva ohtlike jäätmete kogumispunkt asub aadressil: Rakvere tn. 20, Narva. Narva ohtlike jäätmete kogumispunkti lahtiolekuajad: esmaspäeval ja laupäeval kell 8.00 12.00, neljapäeval 15.00-19.00. Lisa 2 Narva Linnavolikogu 14.02.2008 määrusele nr 9 „Narva jäätmehoolduseekiri” Pakendi ja pakendijäätmete kogumiskonteinerite asukohad Narva linnas Aadress Asukoht Konteineri maht, m3 Kogus,tk Liik Narva Tallinna mnt 37 Statoil 0,60 1 paber papp Narva Tallinna mnt 37 Statoil 0,60 1 segapakend Narva Tallinna mnt 64 Statoil 0,60 1 paber papp Narva Tallinna mnt 64 Statoil 0,60 1 segapakend Narva Tallinna 41 Järva TÜ 0,60 1 segapakend Narva Tallinna 52 Järva TÜ 0,60 1 segapakend Narva Roheline 8 Säästumarket 0,60 1 segapakend Narva Gerassimovi 20/22/24 0,60 1 segapakend Narva Gerassimovi 20/22/24 0,60 1 segapakend Narva Kerese 17 0,60 1 segapakend Narva Rakvere 20/20 ABC 0,60 1 segapakend Narva Võidu 13 0,60 1 segapakend Narva Võidu 13 0,60 1 segapakend Narva Võidu 3-4 0,60 1 segapakend Narva Võidu 9/11 0,60 1 segapakend Narva Kerese 3 2,5 1 segapakend Narva Tallinna mnt. 41 2,5 1 segapakend Narva Rakvere 71 2,5 1 segapakend Narva Kalda 8 2,5 1 segapakend Narva Tiimani 14 0,60 1 segapakend Narva Puškini 19 1 klaas Narva Mõisa 4c 1 klaas Narva Suur 8 1 klaas Narva Suur-Aguli 2 1 klaas Narva Tuleviku 3 1 klaas Narva Tallinna mnt 41 1 klaas Narva Tallinna mnt 47 1 klaas Narva Tallinna mnt 4 1 klaas Narva Pähklimäe 6 1 klaas Narva Kreenholmi 39d 1 klaas Narva Peetri plats 1 klaas Narva Vaksali väljak 1 klaas Narva Roheline 3 1 klaas Narva Haigla 1 1 klaas Narva Joala 3 Pandipakendi vastuvõtt Narva Kreenholmi 39J Pandipakendi vastuvõtt Narva Energia 4 F Pandipakendi vastuvõtt Narva Kangelaste 37 B Pandipakendi vastuvõtt Narva Rakvere 71 Pandipakendi vastuvõtt Lisa 3 Narva Linnavolikogu 14.02.2008 määrusele nr 9 „Narva jäätmehoolduseekiri” Korraldatud jäätmeveo piirkondade loetelu Piirkond nr 1 Elanike arv – 20 867 Kirjeldus Peetri plats; Tallinna mnt. paaris majade numbrid alates 2 kuni 28; Võidu prospekt paaritu majade numbrid alates 1 kuni 19; Oru tn. 17; Uusküla tn. 18; Puuvilla tn.; Kulgu tn.; Joala tn. (alates Kulgu tn.-ga ristmikust); Kalda tn.; Raudsilla tn.; Grafovi tn.; Puškini tn 2-20. Veekulgu linnaosa ((Aiandusühistud: Malõi Primorski; Pribrežnõi; Suur Primorskoje; Astra Kanali; Esimene Metsaaed; Metsaonnid; Vesiliilia; Energeetik-3); Joala küla). Piirkond nr 2 Elanike arv – 25 368 Kirjeldus Koidula tn.; Jõe tn.; 1 Jõe tn.; Pargi põik; Jõesuu tn.; Pilve tn; Päikese tn.;Vihma tn.; Puškini tn. 21-69; Rahu tn. 36-53; Kangelaste prospekt paaritu majade numbrid alates 3 kuni 51; Tallinna mnt. paaritu majade numbrid alates 3 kuni 33; Tuleviku tn.; Vestervalli tn.. Sivertsi linnaosa; Sutthoffi linnaosa ((Aiandusühistud: Jubileinõi Aiad; Mebelštšik; Retšnoi); Peetri surnuaed; Garnisoni surnuaed, Kreenholmi surnuaed; Aleksandri surnuaed; Saksa kalmistu); Aiandusühistu Progress plus; Aiandusühistu Energeetik-1. Piirkond nr 3 Elanike arv – 19 684 Kirjeldus Rahu tn. 2-34; Kadastiku tn.; 1 Paemurru tn. (Paemurru linnaosa); Võidu prospekt paaris majade numbrid alates 2 kuni 16; Kangelaste prospekt paaris majade numbrid alates 2 kuni 46. Olgina linnaosa (AÜ-d: Olginski, Berjozka) Kudruküla linnaosa (Aiandusühistudd: Adonis ja Salvia (Neptun), Anil, Baltika, Družbaplus, Düün (Voshod), Elektron, Gamma, Gvozdika, Ikrinka, Iskra, Jantar, Jugla-1, Jugla Aiad-2, Kiire Laine, Landõš, Medital, Metšta Aiad, Oktoober, Ptšela, Radost, Punane Moon, Rjabinka, Rubini Aed, Solnetšnoe, Svetofor, Teine Noorus, Tervis Plus, Tšaika, Vesna, Victoria Aiamaad, Višnja, Volna Narva, Narva Žasmini Aiad, Železnodorožnik) Aiandusühistu Ogonjok; Aiandusühistu Ivuška. Lisa 4 Narva Linnavolikogu 14.02.2008 määrusele nr 9 „Narva jäätmehoolduseekiri” Liigiti kogutavad jäätmete nimekiri ning liigiti kogutud jäätmete sortimise tähtajad jäätmeliikide kaupa 1) vana paber ja kartong –2008 aastal; 2) pakendid - 2008 aastal; 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed) –2008 aastal; 4) biolagunevad jäätmed – alates 2010 a.; 5) probleemtoodete jäätmed–2008 aastal; 6) puit, plastid–2008 aastal; 7) suurjäätmed– 2008 aastal; 8) metallid–2008 aastal.