Torgu Vallavolikogu — Torgu valla avaliku korra, heakorra ja kaevetööde eeskiri — KO, 59, 919

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 36¹ ja p363 alusel. 1.peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Avaliku korra, heakorra ja kaevetööde eeskirja eesmärk (1) Torgu valla (edaspidi vald vastavas käändes) avaliku korra, heakorra ja kaevetööde eeskirja eesmärgiks on koos riigi vastavate õigusaktidega tagada valla haldusterritooriumil avalik kord, heakord ning kaevetööde korraldatus. (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad või asuvad valla haldusterritooriumil. (3) Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima avaliku korra ning heakorra nõudeid ja teisi sellel territooriumil käitumiseks kehtestatud piiranguid. § 2. Mõisted Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) avalik koht on iga territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav 2) tehnorajatis on maapõue või maapinnale paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk jne. 3) kaevetöö on pinnases tehtav töö, mida tehakse sügavamal kui 30 cm maapinnast, samuti töö, mille käigus rikutakse tee-või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne) 4) kaevetööde luba on vallavalitsuse poolt väljastatud dokument, mis annab õiguse kaevetööde teostamiseks, määrab kaevetööde tingimused ja aja. 5) kaevetööde teostaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle nimele on vormistatud kaevetööde luba või kes on asunud teostama avariikaevetöid. 6) tuleohtlikuks alaks loetakse metsa ja muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas) ja kuivanud roostikuga kaetud ala. 7) tuleohtlik aeg metsa ja muu taimestikuga kaetud alal algab kevadel peale lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning teavitab sellest avalikkust massiteabevahendite kaudu, sealhulgas vähemalt kahes üleriigilise levikuga lehes. 8) avalik üritus on üritus, mis on avalikult välja kuulutatud ja lubatud kõigile osalemiseks; 9) avalik kord on tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. § 3. Tööd, mida ei loeta kaevetöödeks Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes ei loeta: 1) haudade kaevamist kalmistutel; 2) kaevetööde tegemist kinnistul, kus ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnovõrke. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub kinnistu omanikul. 2.peatükk AVALIKU KORRA EESKIRI § 4 Avaliku korra tagamine (1) Iga inimese kohus on hoida korda ja pidada puhtust, ära hoida iseenda ja tõkestada teiste tegevust, mis rikub käesolevas eeskirjas sätestatud või üldtunnustatud käitumisreegleid. (2) Igasugune tegevus tuleb korraldada nii, et see ei halvendaks elukeskkonda, ei ohustaks kellegi elu, tervist, vara ega häiriks kaasinimeste rahu. (3) Lapsevanemate või eestkostjate kohuseks on teostada järelevalvet avalikes kohtades viibivate laste või eestkostetavate üle. (4) Täiskasvanud ei tohi pakkuda ja üle anda alla 18-aastastele isikutele alkohoolseid jooke ning muid joovastavaid aineid ning sigarette. § 5 Avaliku korra nõuete täitmist tagavad keelud Keelatud on: 1) lärmata, tülitada kaaskodanikke, viibida alasti avalikus kohas (v.a eelkooliealised lapsed supelrandades) või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet; 2) häirida öörahu (kella 23:00 kuni 06:00), välja arvatud 23. juuni ja 31. detsembri ööl. 3) tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid; 4) kerjata teisi inimesi häirival moel; 5) lõhkuda, rikkuda või muul viisil kahjustada teede, tänavate, platside, mänguväljakute, spordirajatiste ja muude avalike kohtade inventari, valgusteid, hoonete fassaade, bussipaviljone, aknaid, uksi, piirdeaedu, kanalisatsioonikaeve jms; 6) rikkuda, omavoliliselt maha võtta või ümber paigutada viitasid, tehnovõrkude tähistusi, teabetahvleid ning sinna paigutatud kuulutusi ja teateid. § 6 Täiendavad avaliku korra nõuded alaealiste suhtes (1) Alaealised on kohustatud järgima avaliku korra nõudeid. Lapsevanemad, hooldajad või neid asendavad isikud on kohustatud suunama lapsi avaliku korra nõuete täitmisele, samuti tagama laste koolikohustuse täitmise ning vastutama oma laste poolt toimepandud õigusrikkumiste eest Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. (2) Alaealiste turvalisuse tagamiseks ja nende õigusrikkumiste vältimiseks on alaealisel keelatud: 1) mängida ehitusobjektidel, sõiduteel või mujal selleks sobimatus kohas; 2) lõkke või lahtise tule tegemine ilma täiskasvanu juuresolekuta; 3) külastada eale mittevastavaks tunnistatud üritusi; 4) tarvitada alkohoolseid jooke ja muid joovastavaid aineid ning tubakatooteid; 5) viibida pärast kella 23.00 täisealise saatjata kohvikus, baaris jm, kus tarbitakse alkohoolseid jooke. (3) Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00–6.00. Ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini on alaealisel keelatud viibida täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00–5.00. Eelnimetatud piirang ei kehti uusaastaööl ja jaaniööl. § 7 Avaliku ürituse korraldamine (1) Avalikku üritust võib korraldada füüsiline või juriidiline isik. Kui avalikku üritust korraldab juriidiline isik, peab ta määrama füüsilisest isikust avaliku ürituse korraldaja. (2) Avaliku ürituse korraldaja (välja arvatud vallavalitsuse poolt valla ürituse korraldajaks määratud isik) peab vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist esitama vallavalitsusele avaliku ürituse korraldamise loa taotluse, milles märgitakse järgmised andmed: 1) Ürituse nimetus ja vorm; 2) sisu iseloomustus; 3) osavõtjate (külastajate) eeldatav arv; 4) läbiviimise koht ning osavõtjate kogunemiskoht ja liikumismarsruut (nende olemasolu korral); 5) alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg; 6) tasuta või tasuline üritus; 7) korraldaja ees- ja perekonnanimi, sünniaasta, elukoht. Kui korraldajaks on juriidiline isik, siis selle nimi ja aadress; 8) korraldaja sidepidamiseks telefoni- ja faksinumber, elektronposti aadress; 9) andmed helitehnika ja/või pürotehnika kasutamise kohta;. 10) korraldamisega kaasnev kaubandustegevus, s.h alkohoolsete jookide müük, 11) lisainventari paigaldamise vajadus; 12) turvalisust mõjutavad asjaolud. (3) Vallavalitsus annab avaliku ürituse korraldamiseks käesoleva korra lisas toodud vormikohase loa kümne tööpäeva jooksul vastava taotluse saamise päevast arvates. Avaliku ürituse loas märgitakse: 1) ürituse nimetus ja vorm; 2) korraldaja nimi, aadress, isikukood/registrinumber ja telefoninumber; 3) ürituse toimumise koht (vajadusel liikumisteekonna kirjeldus); 4) ürituse alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg; 5) tingimused ja ettekirjutused ürituse korraldamiseks. (4) Vallavalitsus võib jätta motiveeritud otsusega avalikuks ürituseks loa andmata, kui: 1) avaliku ürituse korraldamise loa taotlus ei vasta esitatud nõuetele või ei ole esitatud õigeaegselt; 2) samal ajal ja samas kohas või liikumismarsruudil on varem lubatud mõni teine avalik üritus või koosoleku pidamine; 3) avalik üritus on loa taotluses märgitud ajal ja kohas oma sisult mittesobilik; 4) korraldaja ei ole nõus täitma avaliku ürituse loa taotluse kooskõlastanud ametkondade seatud tingimusi ja/või ettekirjutusi. (5) Avaliku ürituse korraldaja on kohustatud 1) tagama avaliku korra ja heakorra nõuete täitmise; 2) täitma üritust kooskõlastavate ametkondade seatud tingimused ja ettekirjutused. (6) Avaliku ürituse ettevalmistamise ja toimumise eest vastutab ürituse korraldaja seaduses ettenähtud korras. Üritusega Torgu vallale tekitatud materiaalse kahju hüvitab korraldaja. (7) Avalikul üritusel võib kaupa või teenust müüa kaubandustegevuse seaduse sätete alusel. Alkohoolsete jookide jaemüügil avalikul üritusel tuleb arvestada ka alkoholiseaduse sätteid. Alaealistele mõeldud avalikel üritustel on keelatud alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müük ja tarvitamine. 3. peatükk HEAKORRA EESKIRI § 8. Üldnõuded (1) Valla haldusterritooriumil on iga inimese hea tava ja kohus hoida korda ja pidada puhtust. (2) Valla üldkasutataval territooriumil tohib jäätmeid ja prügi panna vaid selleks ettenähtud kohta. (3) Avaliku ürituse korraldajal tuleb ürituse toimumise ajaks paigaldada vajalikul hulgal jäätmemahuteid ja välikäimlaid ning maa-ala, millel üritus toimus ja selle ümbrus heakorrastada hiljemalt üritusele järgneva päeva kella 14.00-ks või avaliku ürituse loas määratud ajaks. (4) Avalikku kohta paigutatud lillevaaside, prügiurnide, pinkide, tõkkepiirete, reklaamstendide ja teiste teisaldatavate väikevormide korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikel. (5) Kallasradade, parkide ja haljasalade puhastamist ja korrastamist on kohustatud korraldama nende omanik. (6) Veose vedaja peab koristama peale-ja mahalaadimisel või sõidu ajal mahapudenenud prügi, esemed, materjalid vms. (7) Kodu-ja kariloomade ning kodulindude omanikud on kohustatud vältima nende lahtipääsemist ning elanike ja liikluse häirimist. Reostuse korral peab loomade omanik tagama teedele sattunud pori, sõnniku jms. koristamise. (8) Keelatud on mistahes mootorsõidukitega kahjustada pinnast ja teid. § 9. Kinnistu või ehitise omaniku kohustused heakorra tagamisel (1) Kinnistu või ehitise omanik on kohustatud: 1) korras hoidma oma kinnistu, selle piirdeaiad ja väravad (nende olemasolul); 2) tegema oma kinnistul asuvate üldkasutatavate hoonete ümbruses ja kõnniteedel lume- ja libedusetõrjet; 3) niitma muru või rohu, seda ka naabrite vahel piiril asuda võiva õuemaa aiani, pügama heki, tagama õigeaegse puude ja põõsaste okste kärpimise nii, et need ei ulatuks elektri- või sideliinidesse ega varjaks liiklust reguleerivaid märke; 4) vajadusel tegema umbrohutõrjet vältimaks umbrohu levimist naaberkinnistule; 5) hoidma korras tehnovõrkude (torustikud, trassid, kaablid jne) ja tuletõrje veevõtukohtade juurdepääsuteed; 6) tagama olmejäätmete regulaarse äraveo, hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele; 7) rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks; 8) kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest; 9) korras hoidma ehitise fassaadid ja sinna juurde kuuluvad elemendid; 10) kasutusel mitteoleva ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra; 11) remontima või kehtestatud korras lammutama lagunenud või loata püstitatud ehitised; 12) eemaldama ehitiselt varisemisohtlikud kivid, plaadid, jääpurikad jms, et tagada ehitise läheduses ohutu liiklus; 13) tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise; 14) tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 15) tagama loomakasvatushoonete vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga; 16) hoidma korras kinnistut läbivad avalikuks kasutamiseks ettenähtud erateed. (2) Kinnistu reostamisel ja risustamisel on reostaja kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala korrastama ala omanik. Keskkonnaohtliku reostuse korral teavitada Saaremaa Päästeteenistust ja Torgu Vallavalitsust. § 10. Vallavalitsuse kohustused heakorra tagamisel Vallavalitsus on kohustatud tagama: 1) valla teede, haljasalade, jm valla omandis või halduses olevate alade ja ehitiste korrashoiu; 2) avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni. 3) vajadusel korraldama avalikus kohas vajalikul hulgal prügiurnide ja -konteinerite paigaldamise ning nende regulaarse tühjendamise. § 11. Ehitus-, remondi ja kaevetööde tegija kohustused heakorra tagamisel Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 1) vormistama dokumentatsiooni ja võtma vallavalitsusest vormikohase loa; 2) järgima ehitise välisilme muutmisel ning ümberehitamisel riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korda; 3) vältima objektilt prahi jms. sattumist sõidu- ja kõnniteele; 4) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 5) rajama ja korras hoidma piirdeaia, tõkke või muu tähistuse; 6) pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. § 12. Tehnovõrgu omaniku kohustused heakorra tagamisel Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 1) tähistama ja hoidma korras temale kuuluva tehnovõrgu; 2) hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja inimeste turvalisuse § 13. Tänavakaubanduspunkti omanike kohustused Müügi-või teeninduspunkti (kiosk, paviljon, haagis, lett) omanik on kohustatud: 1) paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse loal lubatud kohta; 2) paigaldama kauplemise ajaks piisaval hulgal jäätmemahuteid, koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kogu kauplemisest mõjutatud ümbruse. § 14. Kalmistute hooldamine (1) Matmisplatsi eraldamise, kalmistute kasutamise eeskirja täitmise kontrolli ja kalmistute korrashoiuga tegelevad kalmistuvahid. (2) Hauaplatsi kasutaja on kohustatud hoidma korras hauaplatsi, kalmud ja neid tähistavad kalmumärgid ning platsiga külgnevad teeosad. (3) Hauatähised, -rajatised ja haljastus peavad asuma platsi piires. (4) Kalmistute külastajad peavad pidama korda, puhtust ja vaikust. (5) Kalmistu territooriumil on keelatud prügi mahapanek selleks mitteettenähtud kohtadesse. Prügikonteinerisse ei tohi panna orgaanilisi jäätmeid. § 15. Heakorra nõuete täitmist tagavad keelud Heakorra tagamiseks on keelatud: 1) risustada ja reostada valla haldusterritooriumil, kritseldada ehitiste seinale, müürile, piirdeaiale, pingile jms. või kahjustada neid muul viisil; 2) kahjustada või lõhkuda avalikku kohta paigaldatud inventari ( jäätmemahutit, pinki, tänavavalgustit jne.), samuti haljasala, lillepeenraid vms. 3) kallasraja kasutamisel kahjustada kinnistu omaniku vara; 4) vedada ja maha panna olmejäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta; 5) paigutada üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant; 7) hoida ehitusmaterjali, küttepuid jms. korralikult ladustamata; 8) välja panna teadet, kuulutusi, plakatit ja reklaamstendi järgimata selleks riigi ja valla õigusaktidega kehtestatud korda; 9) lasta veekogusse, kanalisatsiooni pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 10) valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine maapinnasesse; 11) matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 12) matta põllumajandusloomi (v.a. kinnistu omaniku loal) ja teha lõket selleks mitteettenähtud kohas; 13) pesta mootorsõidukit veekogus ning lähemal kui 30 m veepiirist; 14) kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirjade vastaselt; 15) tekitada ülenormatiivset vibratsiooni ja tolmu; 16) sõita mustkattega teedel roomikmasinate ja teiste teekatet lõhkuvate mehhanismidega; 17) sõita ja parkida mootorsõidukitega haljasaladel, kalmistutel ja teistes selleks mitteettenähtud kohtades; 18) avalike teede ja kohtade reostamine loomade väljaheidetega ning kodanike liikluse häirimine; 29) reostada üldkasutavaid supelkohti ja randa, sõita mootoritega veesõidukitega ujujate lähedal. 4. peatükk TULEOHUTUSNÕUDED HEAKORRA TAGAMISEKS § 16. Üldised tuleohutusreeglid (1) Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb juhinduda alljärgnevast: 1) kulu põletamine peale lume sulamist on keelustatud 01.04.2007.a. jõustunud keskkonnaministri määrusega «Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine.» 2) tuleohtlikul ajal on metsa ja muu taimestikuga kaetud alal keelatud: - kulu põletamine; - rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine; - suitsetamine v.a. tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik; - lõkke tegemine v.a. selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas; - raiejäätmete põletamine; - muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. 3) lõkke tegemisel peab ümbrus olema puhastatud põlevmaterjalidest ja -vedelikest ning vajadusel tuleb lõkke ümber kaevata tule levikut takistav kraav või tagada muul viisil tule leviku takistamine. Tule tegemise juures peab piisavalt olema esmaseid tulekustutusvahendeid. Tuld ei tohi jätta valveta ega lahkuda enne kui tuli on kustunud või kustutatud veega ülevalamise või mulla ja liivaga katmise teel. 4) lõkke tegemisel tuleb tagada ohutud vahemaad hooneteni ja metsani, lõket tohib teha hoonetest vähemalt 15 m kaugusel ja tuleohtlikust alast vähemalt 30 m kaugusel. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mistahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või tuleohtlikust alast vähemalt 50 m kaugusel. Avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Päästeteenistusega ja omama selleks vallavalitsuse luba. 5) lõkke tegemisel tuleb arvestada tuule tugevust ( lubatud kuni 1,5 m/s) ja suunda. Lõkkease ümbritseda mittepõleva pinnasega (muld, liiv, savi) Tuleb jälgida, et suits ei häiriks teisi inimesi ja liiklust. 6) tahkekütusel töötav teisaldatav šašlõkiahi või muu samalaadne seadis ning suitsuahi peavad mistahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel ja olema töötamise ajal pideva järelvalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb kütusel lasta täielikult põleda või põlemisjäägid veega kustutada. (2) Vallavalitsusel on vastavalt Metsaseadusele õigus metsi ajutiselt sulgeda tuleohutuse tagamiseks lähtuvalt EMHI poolt määratud tuleohutusklassidest. 5. peatükk KAEVETÖÖDE EESKIRI § 17. Kaevetööde teostaja Kaevetööde teostajana mõistetakse käesolevas eeskirjas juriidilist või füüsilist isikut, kellele väljastatakse kaevetööde luba. § 18. Kaevetööde teostaja kohustused (1) Kaevetööde teostaja on vastutav tööde halvast kvaliteedist tingitud defektide ilmnemise eest teekattes vähemalt 24 kuu jooksul pärast teekatte lõplikku taastamist (praod, murdumised, läbivajumised, kaevuluukide ebaõige kõrgus jm). Defektid peab likvideerima töötegija omal kulul. (2) Kaevetööde teostaja tagab tööde teostamise territooriumil heakorra vastavalt käesolevale eeskirjale. § 19. Kaevetööde luba (1) Kaevetöid ei ole lubatud teha ilma vormikohase loata. (2) Kaevetööde loa taotluse ja loa vormi kinnitab vallavalitsus. (3) Kaevetööde loa saamiseks esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele taotluse, mille alusel määratakse vajalikud kooskõlastused. Vallavalitsusel on õigus nõuda liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega. Kaevetööde teostaja vastutab liiklusohutuse eest objektil. (4) Kaevetööde tegemiseks väljastatakse kaevetööde luba vallavalitsuse korraldusega. (5) Kaevetööde loas toodud läbiviimise tingimusi ja korda, sh tähtaega võib muuta üksnes neid seadnud ametiisiku loal. (6) Vallavalitsusel on õigus kaevetööde loa kehtivus peatada, kui ei ole täidetud kaevetöödeloas täidetud tingimusi. § 20. Kaevetööde tegemine (1) Kaevetööde ajal peab kaevetööde luba asuma objektil. (2) Kui kaevetöid teostatakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud tööde teostaja nimi, telefoninumber, tööde läbiviimise tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi. (3) Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema valgustatud ohutuledega või piiratud ohulindiga. (4) Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse üldjuhul kaevetööde teostaja kulul hiljemalt loal toodud tähtajaks. Teekatte taastamiseni tagab kaevetööde teostaja häireteta ja ohutu liikluse. (5) Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu insenerkommunikatsioon, arheoloogiline leid jne) tuleb kaevetööd peatada ning sellest viivitamatult informeerida vallavalitsust ja asjaomaseid ametkondi. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde teostajal vajadusel hankida täiendavad kooskõlastused. (6) Kaevetööde loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma vallavalitsuse poole vähemalt üks ööpäev enne kaevetööde tähtaja lõppu. (7) Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi- ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul. § 21. Kaevetööde lõpetamine (1) Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul vallavalitsuse loal (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne) taastatakse kate ajutiselt. Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde teostaja. (2) Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on teostatud põhi-ja taastamistööd, koostatud on tööde lõpetamise akt ja kaevetööde teostaja on esitanud vallavalitsusele teostusdokumentatsiooni (kaetud tööde aktid, teostusjoonised jms.) § 22. Avariilised kaevetööd (1) Avariilised on need kaevetööd, mille vajadus tekib ootamatult või on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud. (2) Avariiliste kaevetööde alustamine on erandkorras lubatud ilma eelnevalt kaevetöödeluba vormistamata, sealjuures peab kaevetööde teostaja olema veendunud, et kaevetööde tegemine piirkonnas ei ohusta tehnovõrke ja omaniku vara. Avariiliste kaevetööde alustamisest peab telefoni teel teavitama vallavalitsust. Kaevetööde ohutu läbiviimise eest vastutab kaevetööde teostaja. (3) Taotlus avariiliste kaevetööde loa saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tööde alustamist. (4) Kaevetööde tegemise piirkonnas olevate tehnovõrkude valdajate esindajad kutsutakse kohale enne kaevetööde algust. (5) Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes projekti olemasolul ja nende valdaja ning kinnistu omaniku loal. Teostusjoonised kommunikatsioonide ümberpaigutamise kohta esitatakse ning neid säilitatakse vallavalitsuses. (6) Tehnovõrkude vigastamisel on süüdlane kohustatud teatama sellest viivitamatult selle valdajale. Vigastus parandatakse ja tekitatud kahju hüvitatakse süüdlase kulul. 6. peatükk VASTUTUS § 23. Avaliku korra, heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumine (1) Eeskirjade rikkujat karistatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (2) Toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 664 lõikes 2 ja 3 nimetatud isikud: 1) vallavalitsuse poolt määratud ametnik 2) politseiprefektuur 3) keskkonnainspektsioon 7. peatükk LÕPPSÄTTED § 24. Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine Käesoleva määruse kehtestamisega muutuvad kehtetuks Torgu vallavolikogu 27.09.2002 määrusega nr 1-3/6 kinnitatud «Torgu valla korra eeskiri» ja Torgu vallavolikogu 07.04.2003 määrusega nr 1-1/7 kinnitatud «Torgu valla kaevetööde eeskiri». § 25. Rakendussätted Määrus jõustub 20.märtsil 2008.a. Volikogu esimees Mihkel UNDREST