Ehituserialade riiklik õppekava

(1) Ehituserialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded.

(2) Riiklik õppekava kehtestab kohustusliku kutseõppe sisu järgmistel erialadel

1) kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (inglise keeles Mason);

2) ehitusviimistlus (inglise keeles Finishing work in construction);

3) ehituspuusepp (inglise keeles Carpenter);

4) keskkonnatehnika lukksepp (inglise keeles Plumber);

5) puit- ja kiviehitiste restauraator (inglise keeles Restorer of wood and stone buildings);

6) kinnisvarahooldus (inglise keeles Facility serviceman);

7) teedeehitus (inglise keeles Road construction);

8) maaparandus ja vesiehitus (inglise keeles Land improvement and hydrotechnics).

(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid töötamiseks ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes

1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

2) oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada;

3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tööolukordades;

4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;

6) töötab tervist ja keskkonda säästvalt;

7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

8) tuleb toime multikultuurses keskkonnas;

9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks;

10) oskab hankida ja analüüsida teavet.

(1) Ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialade õppekavade alusel võib asuda õppima isik, kes on omandanud põhihariduse.

(2) Kutseõppe alustamisel kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ning kinnisvarahoolduse erialade õppekavade alusel puuduvad haridustasemega seotud piirangud.

Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Lõpueksamite kirjeldused kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialadel on esitatud määruse lisas 3.

(1) Kutseõppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega

1) ehituspuusepp I, II, III;

2) ehitusviimistleja I, II, III;

3) müürsepp I, II, III;

4) betoonkonstruktsioonide ehitaja I, II, III;

5) keskkonnatehnika lukksepp I, II, III;

6) ventilatsioonilukksepp I, II, III;

7) veetöötluse operaator I, II;

8) välistorustiku lukksepp II;

9) arhitektuuri-konservaator III;

10) kinnisvarahooldaja I, II;

11) liikurmasina juht II,

12) maaparandaja-hüdrotehnik I, II, III.

(2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1.

(3) Ehituserialade kohustuslike ühiste üldõpingute moodulite numbrid on 1–5.

(4) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse ning maaparanduse ja vesiehituse erialade kohustuslike ühiste põhiõpingute moodulite numbrid on 6–11.

(5) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õppekava kohustuslike erialaste põhiõpingute moodulite numbrid on 12–18 ja 27.

(6) Ehitusviimistluse eriala õppekava kohustuslike erialaste põhiõpingute moodulite numbrid on 12, 15, 18–22.

(7) Ehituspuusepa eriala õppekava kohustuslike erialaste põhiõpingute moodulite numbrid on 12, 15 ja 23–27.

(8) Keskkonnatehnika lukksepa eriala õppekava kohustuslike erialaste põhiõpingute moodulite numbrid on 12 ja 28–35.

(9) Puit- ja kiviehitiste restauraatori eriala õppekava kohustuslike erialaste põhiõpingute moodulite numbrid on 13,15 ja 36–43.

(10) Kinnisvarahoolduse eriala õppekava kohustuslike erialaste põhiõpingute moodulite numbrid on 12 ja 44–49. Spetsialiseerumisel ehituskonstruktsioonide hooldusele tuleb kooli õppekavasse lülitada lisaks moodulid 13, 15, 16, 20, 22 ja 27. Spetsialiseerumisel keskkonnatehnikale tuleb kooli õppkavasse lülitada lisaks moodulid 28, 30–35.

(11) Teedeehituse eriala õppekava kohustuslike erialaste põhiõpingute moodulite numbrid on 6, 7, 9, 11, 28 ja 50 – 57.

(12) Maaparanduse ja vesiehituse eriala õppekava kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid on 16, 51 ja 56–61.

(13) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialade õppekavadesse tuleb lisaks lülitada vähemalt 5 õppenädala ulatuses riikliku õppekava mooduleid, mis ei ole antud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid.

(1) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, kinnisvarahoolduse ja teedeehituse erialade kutseõppe maht on 80 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 22 õppenädalat.

(2) Puit- ja kiviehitiste restauraatori ning maaparanduse ja vesiehituse eriala kutseõppe maht on 80 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 20 õppenädalat.

(3) Praktika lühikirjeldused kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialadel on esitatud määruse lisas 2.

(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

(2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutsestandarditega määratletud kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama osaoskuse tähistamiseks. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu.

(3) Erivajadusega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava.

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Määrusega vastavusse viidud kooli õppekavu rakendatakse hiljemalt määruse jõustumisele järgnevast õppeaastast sisseastunutele.

Minister Tõnis LUKAS

Kõrghariduse ja teaduse asekantsler kantsleri ülesannetes Andres KOPPEL

Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri 14. märtsi 2008. a määrusega nr 20

Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused

Mooduli nr Mooduli nimetus Maht õppenädalates 1. Majanduse ja ettevõtluse alused 1 Käsitletavad teemad: majanduse alused ja ettevõtluse alused. Õpetamisega taotletakse, et õppija tunneb Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis; ühiskonnas toimuvaid majandusprotsesse ja majandustegevuses osalejate erinevaid rolle (tarbija ja majapidamine, ettevõte, riik); erinevate ettevõtlusvormide eeliseid ja puudusi ning turukonkurentsiga seonduvaid põhimõisteid; mõistete nõudlus ja pakkumine omavahelisi seoseid; ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid; ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust; äriplaani koostamise põhimõtteid; ISO-standarditele baseeruva ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse põhimõtteid. Õppija oskab hinnata enda valikuid majandusotsustena; seostada nõudlust ja pakkumist igapäevaelus toimuvaga; hinnata enda valikuid ettevõtjana või palgatöötajana; leida vajalikku infot ja tuge ettevõtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks; leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvõimalused. 2. Tööseadusandluse alused 1 Käsitletavad teemad: lepingulised suhted, töö- ja puhkeaeg, töö tasustamise alused. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks; tunneb töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi; töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid; tööjõukulu kujunemise ja palga arvestamise aluseid; töö- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid; töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid; töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi; oma tegevusvaldkonna seadusandluse reguleerimise vajalikkust. 3. Suhtlemine ja asjaajamise alused 1 Käsitletavad teemad: suhtlemise olemus, käitumine suhtlemissituatsioonides, toimetulek stressiga, ametkirjade koostamine ja vormistamine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet; tunneb meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas; tunneb võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks ning oskab tõepäraselt ennast hinnata; tunneb dokumendi koostamis- ja vorminõudeid (dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur). Õppija oskab käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil; suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada; kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh järgib telefonisuhtluse põhinõudeid; tähelepanelikult kuulata; ennast väljendada suulises ja kirjalikus suhtluses ning kehakeelt; teha parendusettepanekuid; oskab süstematiseerida, töödelda ja säilitada internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 4. Arvutiõpetus 2 Käsitletavad teemad: tekstitöötlus, tabelitöötlus ja infootsingud. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb arvuti riistvara ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel; interneti olemust ja selles peituvaid ohte; e-kirja olemust ja nõudeid selle koostamiseks ning oskab seda koostada ja saata; tunneb teksti- ja tabelitöötluse põhinõudeid; infootsingu võimalusi erialase teabe hankimiseks; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid; algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nõudeid. Õppija oskab käivitada arvutit, Windows’i programme ja tegutseda dialoogiaknas; luua, avada, muuta, salvestada ja trükkida dokumenti ja tabelit; koostada ja vormistada arvutil avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; kasutada enamkasutatavaid tabelarvutusfunktsioone ja põhilisi aritmeetilisi tehteid; lisada teksti või tabelisse objekte ja diagramme; otsida internetist erialast informatsiooni, seda töödelda ja salvestada; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 5. Erialane võõrkeel 2 Käsitletavad teemad: erialased mõisted, enamkasutatavate töövahendite nimetused, kasutusjuhendid. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb vöörkeelseid erialaga seonduvaid mõisteid: töövahendite nimetusi; ehitamise etappe; töövahendite ja enamkasutatavate ehitus- ja viimistlusmaterjalide nimetusi; esmaabi andmisel kasutatavat sõnavara ja väljendeid. Õppija oskab ennast väljendada võõras keelekeskkonnas; lugeda sõnaraamatu abiga erialaseid võõrkeelseid tekste (seadmete, materjalide kasutusjuhendid jms) ning saab aru nende tähendusest; kasutada võõrkeelset erialakirjandust ja on võimeline tõlkima tekste sõnaraamatu abil; oskab koostada ja vormistada võõrkeeles avaldust, elulookirjeldust (CV), seletuskirja ja kinnituskirja; kirjeldada ehitamise põhietappe ja tööoperatsioonide järjekorda oma erialal; kasutada sõnaraamatuid ja erialaseid teabeallikaid. 6. Joonestamine 2 Käsitletavad teemad: joonestamise alused ja ehitusjoonestamine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid; jooniste vormistamise nõudeid (formaadid, mõõtkavad, joonte liigid jms); jooniste mõõtmestamise nõudeid; üldnõudeid tehnilise joonise koostamisel; lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid; ehitusalastel joonistel kasutatavaid kujutisi ja tingmärke; tehnilises dokumentatsioonis kasutatavaid tingmärke, leppemärke, lihtsustusi; kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamise põhimõtteid joonisel; keskkonnatehnika jooniste eripära; hoone põhiplaane, lõikeid. Õppija oskab lugeda arhitektuur-ehituslikke tööjooniseid ja skeeme (lugeda plaanidelt mõõtmeid ja lõigetelt kõrgusi); leida joonistelt vajalikke andmeid; keskkonnatehnika joonistelt lugeda isomeetrilisi torustike skeeme ning mõõte- ja reguleerseadmete jooniseid; visandada ehituslikke eskiise; kanda korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke; arvutada joonise järgi ehitusmahtu ning materjalide vajadust; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 7. Töö- ja keskkonnaohutus 1 Käsitletavad teemad: töötervishoid ja tööohutus, esmaabi, tule- ja elektriohutus, keskkond ja säästev areng, jäätmemajandus. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tööandja ning töötaja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse tagamisel; peamisi ohuallikaid ehitusobjektil; esmaabi üldisi põhimõtteid; üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid; keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ning olmes; ehitustöödel kasutatavaid elektrilisi käsitööriistu, mehhanisme ja seadmeid ning nende ohutu kasutamise nõudeid; elektri- ja tuleohutusnõudeid ehitustöödel ja töötamisel elektriliste masinate ja mehhanismidega; nõudeid ajutistele juhtmestikele ehitusplatsil (ohutus, pinge, maandus); elektrivoolu mõju inimorganismile; esmaabi võtteid elektrilöögi korral; tulekahju levikut takistavate abinõude kavandamise tingimusi; nõudeid tuleohutuse korraldamisele; tuleohutusnõudeid elektriseadmetele; esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende kasutamise tingimusi; teab ülevaatlikult signaal- ja tulekustutussüsteeme ning nende toimimise põhimõtteid; jäätmekäitluse vajadust; ergonoomiliste töövõtete vajalikkust; oma väärtegevusest tulenevaid võimalikke riske looduskeskkonnale; teab keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtteid ja vajalikkust; materjalide korduvkasutamise võimalusi ning säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Õppija oskab hinnata töökeskkonna ohutegureid, suudab neid vältida ja/või nende mõju vähendada; oskab tegutseda tööõnnetuse olukorras ja anda esmaabi; vältida oma tegevusest tulenevaid võimalikke ohte endale, kaastöötajatele ja looduskeskkonnale; järgib kutsealaga seonduvaid töötervishoiu- ja tööhügieeninõudeid, tööohutusnõudeid, ergonoomilisi soovitusi töökoha kavandamisel ja töö organiseerimisel; oskab käituda ohuolukorras ning keskkonnareostuse korral; oskab leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivatest õigusaktidest ning läbib tule- ja tööohutusalase sissejuhatava juhendamise; oskab töötada ennast ja keskkonda säästvalt; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 8. Ehitusfüüsika 1 Käsitletavad teemad: staatika alused, soojafüüsika alused, piirete helipidavus, elektrivool ja valgustus, keskkonnaparameetrite mõõtmine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ehitusfüüsika olemust ja mõisteid; ehitusfüüsikas kasutatavaid suurusi, nende tähiseid ja mõõtühikuid; erialaga seonduvaid tähtsamaid seoseid staatikast, soojafüüsikast, akustikast, elektrivoolust ja valgustusest; soojusjuhtivuse olemust, soojuse levimise võimalusi tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas; jõudude jaotust ehituskonstruktsioonides; soojuskiirguse ja konvektsiooni tähtsust ehituses; õhu- ja löögimüra leviku mooduseid ja tõkestamise võimalusi ehituskonstruktsioonides ja ruumides; niiskus- ja kastepunkti mõistet, nende vältimise võimalusi; niiskuse leviku ja selle takistamise võimalusi; elektriliste parameetrite vahelisi seoseid; elektrivoolu toimete rakendusi ja kasutamise võimalusi; ruumide valgustusele esitatavaid nõudeid. Õppija oskab arvutada erinevate konstruktsioonide soojapidavust; leida ehituskonstruktsioonide tugevdamist vajavaid piirkondi (kohti); leida võimalusi ehituskonstruktsioonide mürapidavuse tõstmiseks; mõõta erinevaid töö- ja elukeskkonda mõjutavaid parameetreid ning võrrelda neid normidega; kasutada enamlevinud mõõteriistu ja järgida ohutusnõudeid töötamisel mõõteriistadega; mõõta piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust ja mürataset ruumides; lahendada erialaga seonduvaid füüsikalisi küsimus- ja arvutusülesandeid; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. 9. Ehitamise alused 2 Käsitletavad teemad: ehitusalased mõisted, ehitustegevuse õiguslik regulatsioon ja kvaliteedinõuded, ehitustööde organiseerimise põhimõtted, ehitusel kasutatavad masinad ja väikemehhanismid (sh tõstemehhanismid), nõuded montaažitöödele ja troppimisele; õppekäigud ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetesse. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ehitise ja ehitamise mõisteid ja olemust; ehitise elutsüklit, ehitusprojekti olemust; teab ehitustööde korraldust reguleerivaid seadusandlikke akte ja normdokumente; omab ülevaadet ehitustööde kvaliteedinõuetest, ehitusprotsessis osalejate vastutusest ja tööde planeerimise põhimõtetest; tunneb ehitustööde organiseerimise põhimõtteid ja teab ohtlikke töid ehituses; hoonete põhikonstruktsioone ja elemente läbi aegade, ülevaatlikult ehitusmaterjalide liigitust ja omadusi; teab ehitusmaterjalide korduvkasutamise võimalusi ja omab ülevaadet ehitusmaterjalide tootmisest Eesti Vabariigis; tunneb töökorralduse põhimõtteid ehitusplatsil; ehituskestust ja -kvaliteeti mõjutavaid tegureid, juhtimise olemust ning nõudeid töötaja juhendamisele ja väljaõppele töökohal; tunneb nõudeid töö ohutuks korraldamiseks ehitusplatsil; teab ohumärguannete tüüpe ja nende kasutamise tingimusi ehitusplatsil; tunneb ülevaatlikult ehitustöödel kasutatavate masinate ja väikemehhanismide liigitust, nende valiku, kasutamise ja hoolduse üldiseid põhimõtteid töötingimustest lähtuvalt; teab ja tunneb erinevaid tõstemehhanisme, kinnitus- ja abivahendeid; kraanade valiku aluseid, nende paigutuse ja rajatavate ehitistega sidumise põhimõtteid ehitusplatsil; teab torn- ja noolkraanade mõjupiirkondi, ohutsoone, kraanade töö piiranguid ning erinõudeid töötamisel hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses; tunneb ehitustõstukeid, nende valiku ja paigutuse põhimõtteid; teab nõudeid ehitusplatsile ajutiste teede rajamiseks; tunneb ehitusplatsi transpordi liigitust ja korraldust; tunneb montaažitöödel kasutatavaid mõisteid, tööetappe ja tööalase juhendamise korda; puit-, metall- ja betoonelementide montaaži põhimõtteid; materjalide, konstruktsioonide ja nende elementide objektil vastuvõtu ja ladustamise nõudeid; troppimise põhimõtteid ja tööohutust; signaale troppimisel; monteeritavate tellingute ja töölavade paigaldamise nõudeid; töötervishoiule ja tööohutusele esitatavaid nõudeid. Õppija oskab leida ja kasutada teavet ehitusala reguleerivatest seadusandlikest aktidest ja normdokumentidest; nimetada hoonete põhikonstruktsioone ja materjalide omadusi iseloomustavaid näitajaid; kirjeldada ehitustööde korraldust ja ehitamise etappe; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. 10. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid 3 Käsitletavad teemad: ehitusmaterjalid (materjalide omadused, puit- ja puidupõhised materjalid, tehis- ja looduskivimaterjalid, metallmaterjalid, mineraalsed sideained, plastmaterjalid, ehitussegud, soojustus- ja hüdroisolatsioonimaterjalid, viimistlusmaterjalid, keskkonnatehnika materjalid) ja ehituskonstruktsioonid (ehituse alused ja vundamendid, seinakonstruktsioonid, põrandad ja vahelaed, avatäited, trepid, katused), materjalide mahu ja kuluarvutused. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ehitusmaterjalide liigitust; ehitusmaterjalide füüsikalisi, keemilisi ja mehaanilisi omadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid; tunneb erinevate materjalide kasutusala ja valiku põhimõtteid töötingimustest lähtuvalt; nõudeid ehitusmaterjalide hoiustamisele ja ladustamisele; keskkonnatehnika valdkonnas tunneb kasutatavaid teras-, vask-, malmtorude ja plasttorude liigitust, standardeid, markeeringuid, kasutusala sõltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur, happelisus); toruliitmike koostamise põhimõtteid; torustike korrosioonikaitse ja -tõrje vahendeid ning nende kasutusala; õppija teab ja tunneb ehitiste konstruktsioone; aluste ja vundamentide liigitust, vundamentide tüüpe, nende rajamise põhimõtteid ja kasutatavaid materjale; ehituse aluse ja vundamendi, samuti hoone konstruktsiooni ja vundamendi tüübi vahelisi sõltuvusi; nõudeid raudbetoonist, puidust ning terastaladega vahelagede püstitamisele; nõudeid vahelagede soojustamisele ja heliisolatsioonile; konstruktsioonide tulekindluse tagamise võimalusi; vahelagede traditsioonilisi ja tänapäevaseid konstruktsioone; ripplagede konstruktsioone ja ehitamise põhimõtteid; põrandate konstruktsioone, nende ehitamise nõudeid; nõudeid põrandate aluskihtidele, soojustamisele ja heliisolatsioonile; tänapäevaseid ja traditsioonilisi põrandakattematerjale ja nende paigaldamise nõudeid; seinte, sh vaheseinte liigitust materjalide, konstruktsiooni, asukoha ja töötamise iseloomu järgi, erinevast materjalist seinte konstruktsioone ja nende püstitamise tehnoloogiat, nõudeid seinte soojustusele, tulekindlusele ja heliisolatsioonile; aknaplokkide tüüpe, nende paigaldamise ning kinnitamise põhimõtteid puit- ja kivimaterjalist avadesse; aknapiitade ja raamide tihendamisel kasutatavaid materjale; katuseakende paigaldamise nõudeid; tähtsamaid sise- ja välisuste tüüpe, uksehingi ja -suluseid, nende paigaldamise nõudeid ja vahetamise tingimusi; ülevaatlikult katuse kande- ja kattekonstruktsioone, katuste minimaalselt lubatavaid kaldeid; tänapäevaseid ja traditsioonilisi katusekattematerjale ja nende paigaldamise nõudeid; nõudeid katuste soojustus-, tuulutus- ning hüdroisolatsioonikihtide paigutusele, katuslagede ehituse eripära; erinõudeid töötamisel ehitusmälestistel; keskkonnatehnika paigaldamise ja kommunikatsioonitrasside rajamise järjekorda; töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid mullatööde teostamisel. Õppija oskab seostada materjali omadusi kasutusalaga; valida materjale vastavalt nende kasutamise tingimustele; arvestada materjalikulu vastavalt; leida informatsiooni materjalide kasutusjuhenditest; oskab kirjeldada enamkasutatavaid vundamendi, seinte, vahelagede, põrandate ja katuste konstruktsioone; ehitiste konstruktsioonide paigaldamise tehnoloogilist järjekorda; selgitada kommunikatsioonitrasside rajamise järjekorda sõltuvalt ehitustööde etappidest; selgitada töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid erinevatel ehitustööde etappidel; oskab kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 11. Ehitusmõõdistamine 1 Käsitletavad teemad: ülevaade geodeesia alustest ja mõõdistamise tehnoloogiatest, praktiline töö. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ülevaatlikult geodeesia olemust; mõõdistamise ja märkimise põhimõisteid ja üldiseid reegleid; erinevaid mõõteriistu ja märkimisseadmeid; tööohutusnõudeid mõõteriistadega töötamisel; omab ülevaadet ehitusmõõdistamise tehnoloogiast ja ehitise elementide mahamärkimise võtetest. Õppija oskab leida plaanidelt hoone asukoha ja välisvõrkude plaanidelt võrkude ehituse ja asukoha; meeskonna liikmena korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida, kasutada ja hooldada töövahendeid; orienteerida joont maastikul; kanda üle kõrgusmärke; kasutada lihtsamaid mõõteriistu ja märkimisseadmed; teostada mõõtmisi mõõtlindi ja nivelliiriga; teostada piketaaži; märkida etteantud kaldega nõlva looduses; loodida mullet ja mõõta selle laiust; teostada ehitise elementide kontrollmõõdistamist; mõõdistada ehitusmälestiste detaile ja koostada skemaatilisi mõõtmisjooniseid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. 12. Renoveerimise alused 1 Käsitletavad teemad: hoonete ehituslooline ülevaade, hoonete seisukorra uurimine ja hindamine, keskkonnasäästliku rekonstrueerimise põhimõtted, hoonete lammutamine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ülevaatlikult ehitusmälestiste ja -stiilide iseloomulikke tunnusjooni; ehitiste restaureerimise ja remonditööde põhimõtteid; ehitusmälestiste tunnuseid ja muinsuskaitse korraldusega seonduvat Eesti Vabariigis; ehitiste ja materjalide levinumaid kahjustusi, nende tekkepõhjuseid ja vältimise võimalusi; konstruktsioonide (alused, vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime hindamismeetodeid; probleeme ja ohtusid renoveerimis- ja lammutustöödel; töökorraldust, töö- ja tuleohutusnõudeid lammutustöödel; konstruktsioonide demontaaži järjekorda ja võtteid; materjalide korduvkasutamise võimalusi ja tehnoloogiat. Õppija oskab leida infot ja kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust, selgitada välja konstruktsioonide kahjustuste põhjusi, visuaalselt hinnata ehitise või konkreetse konstruktsiooni tehnilist seisukorda; kirjeldada probleeme ja ohte lammutustöödel. 13. Müüritööd I 4 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, müüriseotised, ladumise tehnoloogia. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb müüritöödel kasutatavaid materjale ja nende omadusi; müüritöödele esitatavaid kvaliteedinõudeid; erinevate müüritiste ladumise tehnoloogiaid, töövahendeid ja töövõtteid; võimalusi müüritise ladumiseks erinevates tingimustes; erinevaid müüriseotisi ja nende ladumise tehnilisi tingimusi; hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid; puidust ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; valida materjale ja arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldada tellinguid; valida käsitleda müürsepa tööriistu ja seadmeid lähtuvalt tööülesandest; laduda kvaliteedinõuetele vastavaid tasapinnalisi viimistlemata vuukidega seinu; valmistada erineva koostisega müürmörte; käsitleda ladumisel vajaminevaid seadmeid ja abivahendeid; paigaldada nõuetekohaselt hüdroisolatsiooni; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust, käsitleda kontrollmõõteriistu; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 14. Müüritööd II 4 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, tööde tehnoloogia. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb nõudeid seinte ja erinevate hooneosade ladumiseks looduskivist; avade sildamise tehnoloogiat; müüritise sarrustamise ja vuukimise võtteid; klaasplokkide ladumise tehnoloogiat; tellistest kergseinte ladumise tehnoloogiat; puidust ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; valida materjale ja arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldada tellinguid laduda loodus- ja tehiskivist seinu ja erineva keerukusega elemente (karniisid, vööd, piilarid, eendid, nišid); laduda tellistest kiil- ja kaarsilluseid; laduda seinte voodrit ja seda ankurdada; parandada kivikonstruktsioone; müüritist remontida ja parandada; paigaldada soojustust ja tuuletõket; laduda ühe ja mitme lõõriga korstnaid; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 15. Hüdroisolatsioonitööd 1 Käsitletavad teemad: niiskus ehituskonstruktsioonides, maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon, hüdroisolatsioon niisketes ruumides. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb niiskuse mõju ehitus- ja soojustusmaterjalidele; hüdroisolatsiooni otstarvet; hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamise võtteid; hüdroisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiaid (rull-, võõp- ja kleepisolatsioon, torkreetkrohv); läbiviikude tihendamist; keldriga hoone, vundamendi ja pinnasele toetuva põranda hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid; hüdroisolatsiooni teostamise võtteid terrassidel ja keldrikorruse lagedel, samuti hüdroisolatsioonimaterjalide kaitse võimalusi vigastuste eest; nõudeid drenaažitööde teostamisele ja hüdroisolatsiooni remondi võimalusi, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid hüdroisolatsioonitööde teostamisel. Õppija oskab määrata hüdroisolatsiooni paigaldamist nõudvad kohad ehitiste konstruktsioonidel; kirjeldada hüdroisolatsiooni paigaldamistööde tehnoloogilist järjekorda hoone erinevates osades. 16. Betoonitööd 3 Käsitletavad teemad: erialased arvutusülesanded, raketiste valmistamine, armeerimine, betoneerimine, betoonipindade järelhooldus, betoonelementide montaažitööd. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb raketiste liigitust ja kasutusalasid; raketise valmistamisel kasutatavaid materjale; üldnõudeid raketiste ehitamisel; raketiste valmistamise ja paigaldamise tehnoloogilist järjekorda; seina- ja postitaldmiku raketise, ääretugevdusega plaadi raketise, kandepostidega laeraketise ning talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõudeid; välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamise nõudeid; armatuuri liike ja tähtsust betoonkonstruktsioonides; armatuuri töötlemise võimalusi (lõikamine, painutamine, sidumine ja kinnitamine raketise külge; armatuuri paigaldamise nõudeid; betoonide põhiomadusi ja neid mõjutavaid faktoreid; betoonide liigitust ja nende valmistamisel kasutatavaid materjale; betoonisegu töödeldavust mõjutavaid tegureid ja segude paigaldamise tehnoloogilist järjekorda; nõudeid betooni järelhooldusele; õppija tunneb ülevaatlikult monteeritavate toodete valmistamise tehnoloogiat, betoonelementide montaaži põhimõtteid, montaažitööde etappe ning elementide vastuvõtu ja ladustamise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Õppija oskab meeskonna liikmena töötades korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu; ehitada lintvundamendi, silluse ja posti raketist üksiklaudadest; valmistada armatuurkarkassi; paigaldada armatuurvõrke etteantud jooniste järgi; betoneerida väikevorme lähtuvalt kooli õppebaasi võimalustest; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 17. Pottsepatööd 4 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, pottsepatööde tehnoloogia, eriotstarbelised kütteseadmed. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb küttekoldeid (ahjud, pliidid ja soemüürid, kaminad, eriotstarbelised kütteseadmed), nende ehitamise tingimusi ja kvaliteedinõudeid; pottsepatöödel kasutatavaid materjale ja töövahendeid; pottsepatööde põhireegleid ja järgib neid tööde teostamisel; ahjude liigitust, ahjulõõride süsteeme ja üldnõudeid nende ehitamisel; pliidi ja soemüüri konstruktsiooni ja üldnõudeid nende ehitamisel; nõudeid puhastusluukide paigaldamisele ja kaitsele; pottahjude ja -pliidi ladumise tehnoloogiat; nõudeid õhkküttega kaminate ehitamisele; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid küttekollete ladumisel; küttekolletele esitatavaid tuleohutusnõudeid. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida töövahendeid ja sobivat materjali; arvestada tööks vajaminevat materjalikulu; arvutada kaminaava suurust sõltuvalt korstnalõõri ristlõikest ja ruumi kubatuurist; laduda tellistest pliiti koos soemüüriga, püst- või rõhtlõõridega ahju ja dekoratiivkaminat; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust; töötada ennast ja keskkonda säästvalt, arvestab küttekolletele esitatavaid tuleohutusnõudeid. Mooduli läbimisel tuleb teostada kolm praktilist harjutustööd: laduda tellistest pliit koos soemüüriga, laduda püst- või rõhtlõõridega ahi ning laduda dekoratiiv- või küttekamin. 18. Krohvimistööd 5 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, aluspindade ettevalmistamine, krohvimistööde tehnoloogia ja krohvitud pindade remont. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb krohvitööde materjale; krohvitööriistu, seadmeid ja vahendeid ning nende hooldamist; krohvitööde tehnoloogilist järjekorda; kvaliteedinõudeid ja kontrolltoiminguid; nõudeid inventaarsete tellingute paigaldamisele; nõudeid krohvimörtide valmistamisele; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; valmistada ja kasutada erinevaid krohvimörte vastavalt aluspinnale ja töötingimustele; valmistada tööks ette aluspinda; paigaldada krohvimajakaid; teostada tasapinnalist krohvimist tööde õiges tehnoloogilises järjekorras, kasutada õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid; viimistleda aknaavasid ja nurki; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. Mooduli läbimisel tuleb sooritada järgmised proovitööd: krohvida aknaava sisaldav soojustatud sein, kusjuures tööülesanne sisaldab ühe sisemise ning ühe välimise nurga vormistamist. 19. Tasandustööd 5 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, aluspindade ettevalmistamine, tasandustööde tehnoloogia. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tasandustöödel ja pahteldamisel kasutatavaid materjale ning töövahendeid nende erisusi sõltuvalt aluspinna tüübist ja ruumi otstarbest; tasandussegude ja pahtlite liike ning kasutusala; pindade tasandustööde ja pahteldamise tehnoloogilist järjekorda; tasandatud pindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu; oskab valida pahtleid ja tasandussegusid sõltuvalt ruumi otstarbest ja aluspinna tüübist; teostada tasandustöid ja pahteldada vastavalt tööde tehnoloogilisele järjekorrale, kasutada õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid; järgida tasandustöödel ja pahteldamisel tööde tehnoloogilist järjekorda; järgida töötervishoiu ja -ohutusnõudeid tööde teostamisel; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 20. Maalritööd 5 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, aluspindade ettevalmistamine, maalritööde tehnoloogia. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb värviõpetuse ja kujunduse aluseid; värvide ja teiste pinnakattematerjalide liike ja nende omadusi; maalritöödel kasutatavaid tööriistu, seadmeid ja materjale; maalritöödele esitatavaid kvaliteedinõudeid; maalritööde tehnoloogilist järjekorda; puidust ja metallist tellingute ning töölavade paigaldamise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid maalritöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide paigaldamisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; paigaldada töölavasid ja tellinguid; valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; paigaldada töölavasid ja tellinguid; valida värvi tüüpi ja teisi pinna kattekihte ning töövahendeid vastavalt ruumi otstarbele ja värvitavale aluspinnale; teostada maalritöid vastavalt tööde tehnoloogilisele järjekorrale, kasutades õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid; järgida töötervishoiu ja -ohutusnõudeid maalritööde teostamisel; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 21. Rullmaterjalide paigaldamine 2 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, aluspindade ettevalmistamine, rullmaterjalide paigaldamise tehnoloogia. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb seina- ja põrandakattematerjalide liigitust; aluspinnale esitatavaid nõudeid, sõltuvalt rullmaterjali liigist; tööde tehnoloogilist järjekorda seinakattematerjalide paigaldamisel; tehnoloogilist järjekorda põrandakattematerjalide paigaldamisel; rullmaterjalidega kaetud pindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid; puidust ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid rullmaterjalide ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide paigaldamisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; paigaldada töölavasid ja tellinguid; valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala- ja protsentarvutuse eeskirju; valida rullmaterjali paigaldamise tehnoloogiat sõltuvalt materjali liigist; paigaldada seinakattematerjale (tapeete jm seinakattematerjale) vastavalt tööde tehnoloogilisele järjekorrale, kasutada õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid; viimistleda sise- ja välisnurka vastavalt ehituskvaliteedi nõuetele; järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid rullmaterjalide paigaldamisel; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. Mooduli läbimisel tuleb sooritada järgmised proovitööd: tapeetida pind, mis sisaldab avasid, üleminekuid teistele viimistlusmaterjalidele, sisemisi- ja välimisi nurkasid. 22. Plaatimistööd 5 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, aluspindade ettevalmistamine, plaatimistööde tehnoloogia ja plaaditud pindade remontimine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb plaatimistöödel kasutatavaid tehis- ja looduskivist materjale; niiskustõkke ja hüdroisolatsiooni tähtsust ning paigaldamise tehnoloogiat; erinevate pindade (kuivkrohvplaat-, tellis-, betoon- ja tulepüsivad pinnad jms) plaatimistööde tehnoloogilist järjekorda; plaaditud seina- ja põrandapindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid; puidust ja metallist tellingute ning töölavade paigaldamise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid plaatimistöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide paigaldamisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; paigaldada töölavasid ja tellinguid; arvestada materjalikulu ja mahtu lähtuvalt plaaditavast pindalast, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; valida sõltuvalt aluspinnast plaatmaterjale ja kinnitusmörte; töödelda ja paigaldada plaatmaterjale; paigaldada hüdroisolatsiooni; vuukida plaaditud pindu; kontrollida teostatud tööde kvaliteeti; kõrvaldada plaatkattes tekkinud defekte; järgida töötervishoiu ja -ohutusnõudeid plaatimistööde teostamisel; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. Mooduli läbimisel tuleb sooritada järgmised proovitööd: plaatida sein, mille tööülesandes sisaldub pilt või erinevad kujundid, mis eeldavad plaatide lõikamist kaare- ja mingi muu geomeetrilise kuju järgi; plaatida põrandapind, mille tööülesanne sisaldab vee äravoolutrappi koos sinna juurdekuuluvate kalletega. 23. Puidu töötlemine 6 Käsitletavad teemad: puidu ehitus ja omadused, tööriistad ja -vahendid, erialased arvutusülesanded, puitühenduste valmistamine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ülevaatlikult puidu liike ja ehitust, puidu füüsikalisi, keemilisi ja mehhaanilisi omadusi; puidu ehitus-, tüvekuju- ja kasvuvigu, puidukahjustusi ja nende mõju toote kvaliteedile; ehituspuidu liigitust ja kvaliteedinõudeid; ehitusel kasutatavaid puidupõhiseid plaatmaterjale (vineerid ja ristvineerid, puitlaastplaadid, puitkiudplaadid, OBS- ja MDF-plaadid), liimpuitu ja kombineeritud puitmaterjale, nende omadusi ja kasutusala; puidukaitsevahendeid ja nende kasutamise tingimusi; puidu käsitsitöötlemisel kasutatavaid käsitööriistu ja portatiivseid masinaid; puidu töötlemise tehnoloogiat nii käsitööriistadega kui ka portatiivsete masinatega; puitühendusi ja nende kasutusala; puidu virnastamise ja ladustamise nõudeid ehitusplatsil; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid puidu töötlemisel käsitööriistade, pneumaatiliste ja elektriliste käsitööriistadega ja portatiivsete masinatega; puitdetailide moodustamise põhimõtteid ning on suuteline rakendama neid konkreetsete detailide valmistamisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; määrata puiduliike ja hinnata ehituspuidu kvaliteeti; valida töövahendeid ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu vastavalt tööülesandele; lugeda koostejoonist, kasutada erinevaid mõõte- ja märkimisvahendeid; valmistada puitühendusi; valida baaspinda vastavalt tööoperatsioonidele; arvestada puidu töötlemisel kasutatavaid töötlemisvarusid; seadistada ja kasutada elektrilisi käsitööriistu; valida lõikeinstrumenti vastavalt sooritatavale operatsioonile; järgida tööde tehnoloogilist järjekorda puitühenduste valmistamisel ja valmistada puidust konstruktsioonide detaile; puitu ohutult saagida, hööveldada, tahuda, peiteldada ja puurida; ohutult käsitseda mehhaanilisi ja elektrilisi käsitööriistu; järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid puidu käsitsi töötlemisel; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 24. Puitkonstruktsioonide ehitamine 8 Käsitletavad teemad: puidust ja puidupõhisest materjalist seinakarkassi, vahelagede ja põrandate ehitamine, soojus- ja heliisolatsiooni, välis- ja sisevooderduse ja avatäidete (uksed, aknad) paigaldamine, erialased arvutusülesanded. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb materjalide valiku põhimõtteid puidust ja puidupõhisest materjalist seinte, vahelagede ja põrandate ehitamisel ja vooderdamisel; puitseinte karkassi osi ja kandekonstruktsioone, nende paigaldamise põhimõtteid; tööde tehnoloogilist järjekorda seinakarkassi ehitamisel ja avatäidete (uksed, aknad) paigaldamisel; soojustusega välisseinte ehitamise põhimõtteid; soojus- ja heliisolatsioonimaterjale valiku põhimõtteid ja paigaldamise nõudeid; sise- ja välisseintele voodri paigaldamise nõudeid; aknaraamide ja ukselengide paigaldamise, tihendamise, hingestamise ja sulustamise nõudeid; puitvahelagede ja rõdude konstruktsioone ja ehitamise tehnoloogiat; lodžade ja ärklite ehitamise nõudeid; vahelagede ja põrandate soojustamise nõudeid; laud-, parkett- ja plaatmaterjalist põrandate konstruktsioone ja ehitamise tehnoloogiat; tööohutuse- ja töötervishoiu nõudeid erineva konstruktsiooniga seinakarkassi ehitamisel ja avatäidete paigaldamisel; puidust ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid; tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel. Õppija oskab lugeda projektjooniseid ja paigaldusskeeme; valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldada tellinguid; valida materjale ja töövahendeid vastavalt lähteülesandele; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; arvestada materjalikulu; valmistada puidust seinakarkassi erinevaid nurkseotisi; ehitada tehnoloogiliselt õiges järjekorras kvaliteedinõuetele vastavat seinakarkassi; paigaldada kvaliteedinõuetele vastavalt karkassi alusvööd ja vahelae vööd; vormistada ukse- ja aknaavasid; jäigastada teljesuunaliselt seinakarkassi; paigaldada soojus- ja heliisolatsiooni; paigaldada ukse- ja aknaplokke; paigaldada nii nael- kui klamberühendusega horisontaal-, vertikaal- ja diagonaallaudist; vormistada sise- ja välisnurki laudvoodri paigaldamisel; vooderdada siseseinu plaatide ja laudvoodriga; ehitada kvaliteedinõuetele vastavalt ja tehnoloogiliselt õigesti puitvahelagesid; ehitada rõdusid konsoolina ja postidel; ehitada laudpõranda konstruktsioone; ehitada puitlaast- ja puitkiudplaatidest aluspõrandaid (laudisel ja ujuvpõrandad); paigaldada kvaliteedinõuetele vastavalt põrandalaudu ja parketti; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. Mooduli läbimisel tuleb sooritada järgmised proovitööd: ehitada puitkarkasshoone nurgaelement nii, et oleks välistatud külmasilla teke; valmistada katusesarika ühendus koos puitkarkass- või kiviseina elemendiga, välistades seina ülemise ääre väljasurumise. 25. Puittrepid, terrassid, piirdeaiad 2 Käsitletavad teemad: erialased arvutusülesanded, treppide paigaldamine, puitterrasside ehitamine, piirdeaedade ehitamine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb puittreppide liigitust ja paigaldamise nõudeid; eri kõrgustel tasandite vahel paiknevatele kaldteedele ja treppidele esitatavaid kvaliteedinõudeid; puitterrasside konstruktsioone ja kvaliteedinõudeid nende ehitamisel; kaldteede konstruktsioonelemente ja paigaldamise nõudeid; puitterrasside ehitamise nõudeid ja tööde tehnoloogilist järjekorda; puitmaterjalist piirdeaedade ehitamise nõudeid ja tööde tehnoloogilist järjekorda. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida sobivaid materjale ja töövahendeid sõltuvalt töö iseloomust; arvestada tööks vajaminevat materjalikulu; arvutada trepiava mõõtmetest lähtuvalt trepi sammu ja tõusu; ehitada ja paigaldada kaldteed; ehitada ja paigaldada redel- ehk riiultrepi ja saduldatud astmetega ühekäigulist treppi; ehitada kergbetoonist postvundamenti puitterrassi rajamiseks; ehitada puitterrassi konstruktsiooni ja paigaldada laudist ja piirdeid; ehitada piirdeaia rajamiseks kergbetoonist lint- või postvundamenti, paigaldada metallsokleid; paigaldada puit- ja metallposte, piirdeaia rõhtpuid ja laudist; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 26. Katusetööd 4 Käsitletavad teemad: üldnõuded katustele, erialased arvutusülesanded, katuse kande- ja kattekonstruktsioonid, katusekatete paigaldamine, katuste restaureerimine ja remont. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erinevaid katuse kande- ja kattekonstruktsioone, nende ehitamise ja paigaldamise tingimusi; katuste liigitust konstruktsiooni, kasutustingimuste ja veeäravoolusüsteemi järgi; katusekattematerjale ja nende paigaldamise põhimõtteid sõltuvalt katuse liigist (sh ajaloolised lahendused); nõudeid kald- ja lamekatuste soojustuskihile, veeäravoolule ja katusekatte alusele tuulutusruumile; katuse kalde, roovituse, aluskatte eripärasid sõltuvalt kasutatavast katusekattematerjalist; valgusavadest, paigaldistest, läbiviikudest ja liidetest tulenevaid erinõudeid konstruktsioonile; katuste kande- ja kattekonstruktsioonide remondivõimalusi ning -võtteid ja kasutatavaid materjale; katusekonstruktsioonide enamlevinud kahjustusi; katuste seisukorra hindamise kriteeriume ja enamlevinud kahjustuste põhjusi; puidust ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid; töötervishoiu, töö- ja tuleohutusnõudeid katusetöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, paigaldada töölavasid ja tellinguid; valida sobivaid materjale ja töövahendeid sõltuvalt töö iseloomust; arvestada materjalikulu, rakendades pindala- ja protsentarvutuse eeskirju; visuaalselt hinnata katusekatte seisukorda; asendada müürlati osi ja kinnitada müürlatti seintele; lahtist müürlatti tagasi tõmmata ja kinnitada; ehitada, restaureerida ja remontida erinevate kald- ja lamekatuse kande- ning kattekonstruktsioone; eemaldada kahjustatud metalldetaile, neid puhastada ja viimistleda; puuduvaid või asendamist vajavaid detaile valmistada analoogsest materjalist; paigaldada erinevaid katusekattematerjale; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 27. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 2 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogia, kuivkrohvplaatide remontimine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale ja töövahendeid; kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogiat; elektri- ja tuleohutusnõudeid kuivkrohvplaatide paigaldamisel; soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiat; kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavaid kvaliteedinõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; kasutada ja hooldada tööriistu ja -vahendeid; arvestada materjalikulu, rakendades pindala- ja protsentarvutuse eeskirju; ehitada ja paigaldada lagede, vaheseinte ja põrandate kuivkrohvkonstruktsioone; töödelda, paigaldada ja remontida kuivkrohvplaate; kontrollida tehtud tööde kvaliteeti; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. Mooduli läbimisel tuleb sooritada järgmised proovitööd: ehitada kuivkrohvkonstruktsioon, mis sisaldab erikujulisi nurki ning vormistada akna- ja uksepõsed. 28. Lukksepatööd 3 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, lukksepatööd. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb lukksepa töövahendeid; lukksepatöödel kasutatavaid materjale; lukksepatöövõtteid; keskkonnasäästliku toimimise põhimõtteid; tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid lukksepatöödel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida ja hooldada töövahendeid; valida lukksepatöödeks vajalikke materjale; arvestada materjalikulu; järgida töökultuuri nõudeid; valida detailide töötlemise mooduseid; teostada lihtsaid lukksepatöid: viilimine, puurimine, keermestamine, lõikamine, painutamine, valtsimine; kasutada nihikut, kruvikut ja teisi mõõteriistu; järgida töötervishoiu, tööohutuse, tuleohutuse ja elektriohutuse nõudeid lukksepatöödel; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde vastavust kvaliteedinõuetele; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. Lukksepatöödel tuleb sooritada järgmised proovitööd: ruumiline märkimine, viilimine, puurimine, keermetamist sisaldava lihtsa toote (täring, vasar vms) valmistamine vastavalt etteantud joonisele ning veatu torukeerme lõikamine terastorule DN15…DN25. 29. Keevitustööd 3 Käsitletavad teemad: elekter- ja gaaskeevituse tehnoloogia, plastkeevituse tehnoloogia, jootmistööd. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb põhilisi keevitusviise ja -meetodeid; ülevaatlikult elekter- ja gaaskeevituse tehnoloogiat, kasutatavaid seadmeid, abimaterjale ja -vahendeid; elekter- ja gaaskeevituse teostamise, seadmete käsitsemise ja töökoha organiseerimise ohutustehnilisi nõudeid ja abinõusid ning oskab neid rakendada keevitustööde teostamisel; plastmasskeevitusseadmete toimimise põhimõtteid; jootmistehnoloogia põhimõtteid; tööohutusnõudeid ja keskkonnasäästliku toimimise põhimõtteid. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida töövahendeid vastavalt püstitatud ülesandele; teha lihtsamaid elekterkeevitustöid kasutades käsikaarkeevituse, MIG/MAG seadmeid ja tehnoloogiat; käsitseda gaaskeevituse seadmeid ja teha lihtsamaid töid, rakendades gaaskeevituse ja gaaslõikamise tehnoloogilisi võtted; valida õigeid keevitusrežiime lähtuvalt konkreetsest olukorrast; hinnata keevisliite kvaliteeti ja määrata keevitusvigu erinevate keevitusviiside puhul; keevitada käsielekter- või gaaskeevituse meetodil mittepööratava toru põkkliidet ja teostada surveproovi; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde vastavust kvaliteedinõuetele; valida õigeid joodiseid ja räbusteid lähtuvalt joodetavast materjalist; kasutada jootmisseadmeid, tööriistu ja abivahendeid; joota kvaliteedinõuetele vastavalt vasktorusid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 30. Hüdraulika alused 1 Käsitletavad teemad: vedeliku füüsikalised omadused, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika alused, vedeliku voolamine ja liikumine, pumbad. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb hüdrostaatilist survet ja sellest tekkivate jõudude olemust, kehade ujuvuse tingimusi; vedeliku püsivuse, ühtlase ja ebaühtlase liikumise tingimusi; torustike liigitust (liht-, liit-, hargnevtorustik); hüdraulilise koht- ja liinitakistuse erisusi; kohttakistusi torustikul (ahenemine, järsk laienemine, käänakud, põlved, sulgurid); toru kareduse mõju voolamisele; vedeliku püsirõhulise väljavoolamise tingimusi jätkust ja avast (sh muutuva rõhu all); hüdraulilise löögi olemust torustikus; tunneb torustikes, pumpades ja seadmetes vedelike liikumisega seotud projekteerimis- ja ehitusnorme; tunneb mõistete erosioon, korrosioon ja kavitatsioon sisulist tähendust; pumpade liigitust ja valiku põhimõtteid sõltuvalt rõhust, vooluhulgast ja tüübist; tunneb ülevaatlikult pumpade tööpõhimõtteid ja kasutusala; niiskuse mõju ehitus- ja soojustusmaterjalidele; hüdroisolatsiooni otstarvet. Õppija oskab määrata hüdrostaatilist survet; ühendada tsentrifugaalpumpa süsteemi; hinnata hüdrosüsteemides esinevaid vigu; leida vajalikku informatsiooni materjalide ja seadmete paigaldusjuhenditest; koostada toruliitmikke (muhvid, põlved, poognad, üleminekud, kolmikud, ristid jne); kasutada käsiraamatuid ja tehnilist kirjandust. 31. Veevärgitööd 4 Käsitletavad teemad: veevarustus, ühisveevärk, kinnistu veevärk, veevärgi hooldus ja remont, erialased arvutusülesanded. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb vee tarbimise ja veevarustuse põhimõtteid; veevärgi põhiskeemi (sh mõisteid veeallikad, veehaarded, puurkaevud ja pumbajaamad); kinnistu veevärgis kasutatavaid materjale, seadmeid, torusid ja veemõõdusõlmi ning nende valiku põhimõtteid; veevarustuse torustike dimensioneerimise vajadust ja tööde teostamise käiku; veevärgi ehitamise, hooldamise ja remontimise nõudeid; norme ja nõudeid ühisveevärgi trasside ehitamisel ning torustike katsetamisel; tööks vajalikke tööriistade ja seadmete valiku põhimõtteid; töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida töövahendeid ja materjale vastavalt teostatavale tööle; arvestada materjalikulu; leida vajalikku informatsiooni paigaldusjuhenditest; paigaldada pumplate seadmeid ja mõõteriistu; paigaldada veemõõdusõlme; ehitada, hooldada ja remontida hoone veevärki; kasutada tööohutusnõuetele vastavaid tööriistu ja abivahendeid; teostada terastorude keermeliidet koos surveprooviga; teostada vasktorude joote- ja surveliidet koos surveprooviga; koostada komposiittorude ja plasttorude liidet; painutada teras-, vask- ja komposiittorusid; kinnitada erinevatest materjalidest torusid seinale ja lakke; reguleerida süsteemi vooluhulka ja temperatuuri; koostada veemõõdusõlme ja paigaldada veemõõtjat; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 32. Kanalisatsioonitööd 4 Käsitletavad teemad: ühiskanalisatsioon, kinnistu kanalisatsioon, erialased arvutusülesanded. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ülevaatlikult kanalisatsiooni välisvõrkude ehitust ja tööpõhimõtteid; kinnistu heit- ja sademevee kanalisatsiooni süsteemi osi ja tööpõhimõtteid; tehnilisi nõudeid hoonesisese heit- ja sademevee kanalisatsioonitorustike kaldele, läbimõõdule, normäravoolu hulgale jms; hoonesisese heit- ja sademevee kanalisatsiooni seadmeid, kasutatavaid torusid, toruliitmikke ja materjale; eraldiseisvate hoonete kanalisatsioonisüsteemide võimalikke lahendusi. Õppija oskab lugeda kanalisatsioonitorustiku tööprojekti ja leida sealt vajalikke andmeid; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida töövahendeid ja materjale vastavalt teostatavale tööle; arvestada materjalikulu; paigaldada, hooldada ja remontida hoonetesiseseid heit- ja sademevee kanalisatsioonitorustikke; otsida ja kõrvaldada kanalisatsioonitorustike lekkeid; koostada ja paigaldada kinnistu kanalisatsioonitorustikku; kinnitada kanalisatsioonitoru ehitise seinale ja lakke; paigaldada WC potti ja ette valmistada ühendus alt- ja tagantäravoolu korral; koostada plastist muhvtorude ühendusi; koostada malmtorude ühendusi; ühendada plastist kanalisatsioonitoru malmist kanalisatsioonitoruga; teostada üleminekuid erinevast materjalist torustike paigaldamisel ja ühendamisel kanalisatsioonikaevu süsteemi; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 33. Sanitaartehniliste seadmete paigaldamine 1 Käsitletavad teemad: sanitaartehnilised seadmed, sanitaartehniliste seadmete paigaldamine ja hooldamine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb sanitaartehniliste seadmete kasutusala ja otstarvet; sanitaartehniliste seadmete paigaldamiseks kasutatavaid tööriistu, -vahendeid ja materjale; sanitaartehniliste seadmete ehitust, nende paigaldus-, hooldusnõudeid ja -juhiseid; töökoha organiseerimise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida, kasutada ja hooldada töövahendeid; arvestada materjalikulu; sanitaartehnilisi seadmeid paigaldada ja hooldada; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust; paigaldada pesukaussi kronsteinidele ja jalale; paigaldada altäravooluga WC potti ja loputuskasti; paigaldada dušialust ja -segistit; paigaldada segistit valamule ja ühendada see torustikuga; seadistada töökorda veevõtu armatuuriga varustatud seadmeid, kõrvaldada lekkeid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 34. Ventilatsioonitööd 3 Käsitletavad teemad: ventilatsioonitehnika ja õhuvahetusprotsessid, materjalid ja seadmed, erialased arvutusülesanded, ventilatsioonisüsteemide paigaldamine ja hooldus. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ventilatsiooni olemust, kasutatavaid mõisteid; õhuvahetuse vajadust määravaid tegureid; nõudeid siseõhu puhtusele ja kvaliteedile; õhujaotusviise ja nende erinevusi; loomuliku ja mehaanilise ventilatsiooni erinevusi ja toimimise põhimõtteid; ülevaatlikult õhuvahetusprotsesse (filtreerimine, soojendamine, niisutamine ja jahutamine); ventilatsioonisüsteemides kasutatavaid materjale ja nende omadusi; õhutöötlusseadmeid ja nende ehitust, otstarvet ja paigaldamise nõudeid; ventilatsioonisüsteemi seadistamise võtteid ja hooldamise põhimõtteid; müra summutamise võimalusi ventilatsioonisüsteemides; tööohutusnõudeid ventilatsioonitöödel. Õppija oskab lugeda projektjooniseid ja leida vajalikku informatsiooni; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida materjale ja töövahendeid vastavalt tööülesandele; arvestada materjalikulu; käsitleda ja hooldada tööriistu; kasutada õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid; paigaldada ümarpõiklõikega plastist õhukanalit, lehtterasest spiraalvaltskanalit, ristkülikukujulise ristlõikega õhukanalit ehituskonstruktsiooni külge ja pinnasesse; lõigata ja tehnoloogiliselt õigesti paigaldada ventilatsioonisadulat; koostada spiraalvaltskanali liidet, arvestades põlve raadiust ja ülekatteid; teostada neetühendusi erinevatel paigaldustöödel; koostada ristkülikukujulise ristlõikega kanali liidet koos ühendusliistude ja tihendi paigaldamisega; paigaldada õhukanalite lisaseadmeid (tuletõkkeklapid, puhastusluugid, mõõte- ja reguleerimisseadmed, mürasummutid); töötada tellingutel ja käsitseda tõstemasinaid; leida vajalikku informatsiooni seadmete kasutusjuhenditest; teostada lihtsamate ventilatsioonisüsteemide passijärgset seadistamist; hooldada ja puhastada ventilatsioonikanaleid, nende osasid ja õhujaotajaid; teostada tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide kontrolltoiminguid; hooldada õhutöötlusseadmeid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 35. Hoonesisesed küttesüsteemid 4 Käsitletavad teemad: lokaalsed katlamajad, hoonete soojussõlmed ja küttesüsteemid, erialased arvutusülesanded. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb hoonesisese soojusvõrgu põhiskeemis kasutatavaid seadmeid; soojusenergia soojussõlmede (sh mõõtesõlmed) tööpõhimõtet ja hoonesiseste soojajaotussüsteemide tööpõhimõtet, nende paigaldamisele ja hooldamisele esitatavaid nõudeid; tehnilisi ja ohutusnõudeid lokaalse katlamaja tööle; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida vajalikke töövahendeid ja materjale lähtuvalt teostatavast tööst; arvestada materjalikulu; lugeda soojussõlme ja küttesüsteemi jooniseid; seadistada ja hooldada lokaalkatlamaja seadmeid; leida vajalikku informatsiooni paigaldus- ja hooldusjuhenditest; paigaldada hoonesiseseid küttetorustikke ja kütteseadmeid; paigaldada vesikütteradiaatorit ja teostada selle ühendusi nii teras- kui komposiittorudega; paigaldada põrandaküttetorustikku; teostada radiaator- ja põrandakütte projektijärgset eelseadistust; seadistada ja hooldada soojasõlme; hooldada ja remontida hoonesiseseid küttetorustikke ja kütteseadmeid; eelseadistada radiaatori termoventiili ja põrandkütet; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 36. Krohvi- ja kipsitööd 5 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, aluspindade ettevalmistamine, krohvimistööde tehnoloogia, kipsitööd ja stukkdekoor, krohvitud pindade ja stukkdekoori restaureerimine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb krohvimistöödel kasutatavaid kaasaegseid ning traditsioonilisi materjale, tööriistu, seadmeid ja vahendeid; nõudeid inventaarsete tellingute paigaldamiseks; erinevate pindade krohvimiseks ettevalmistamise meetodeid ja võtteid; mittekrohvitavate pindade kaitsmise põhimõtteid ja võimalusi; erinevaid krohvitüüpe ja krohvimörtide valmistamise viise; krohvimistööde tehnoloogilist järjekorda ja krohvitud pindade viimistlemise võtteid; krohvide koostise uuringute tegemise põhimõtteid; krohvide (sh krohvitõmmiste) parandamise võimalusi; stukkdekoori ajalugu ja stiilinäiteid; stukkornamendi erinevate kahjustuste tekkepõhjusi; stukitöödel (sh stukkmarmori tegemisel) kasutatavaid materjale; stukkornamendi restaureerimiseks vajalikke töövõtteid ja stuki kinnitamise põhimõtteid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida, käsitseda ja hooldada töövahendeid; valmistada ja kasutada kaasaegseid ja traditsioonilisi krohvimörte vastavalt aluspinnale ja töö tingimustele; valmistada krohvimiseks ette aluspinda ja paigaldada krohvimajakaid; teostada tasapinnalist krohvimist tööde õiges tehnoloogilises järjekorras, kasutades ratsionaalseid töövõtteid; viimistleda aknaavasid ja nurki; teostada vajalikke kontrolltoiminguid; valmistada ja kasutada lubivärvi; määrata krohvitud pindade seisundit; parandada krohvitud pindasid (kinnitada irdunud krohvi, sh injitseerida liimaineid); teostada stukitöid; valida meetodit ja materjale stukikahjustuse kõrvaldamiseks; puhastada stukkornamenti liigsest kattekihist; valmistada stukkornamendi vorme ja mudeleid; valmistada lihtsamaid puuduvaid stukkdetaile; kinnitada stukkdetaile lakke ja seinale; töödelda kahjustatud karniise kohapeal; valmistada kipskaunistusi ning neid viimistleda ja kinnitada; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 37. Viimistlustööd 5 Käsitletavad teemad: aluspindade ettevalmistamine, maalritööd, värvitud pindade konserveerimine ja restaureerimine, erialased arvutusülesanded. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb aluspindade ettevalmistamisel kasutatavate tasandussegude ja pahtlite liike ning töövahendeid, nende valiku põhimõtteid sõltuvalt aluspinna tüübist ja ruumi otstarbest; tööde tehnoloogilist järjekorda pindade tasandamisel ja pahteldamisel; värvusõpetuse aluseid ning värvuste mõju inimesele ja ruumile; maalritöödel kasutatavaid materjale, tööriistu ja seadmeid; tööde tehnoloogilist järjekorda maalritöödel; traditsiooniliste värvisegude koostist, nende valmistamise viise ja kasutusvõimalusi; varemvärvitud pindade restaureerimisele esitatavaid nõudeid; värvitud pindade enamlevinud kahjustuste tekkepõhjusi ja neid ennetavaid abinõusid; ajastutele vastavaid dekoreerimisvõtteid ja sellest tulenevaid seinajaotuse klassikalisi põhimõtteid; värvipindade aluste kinnitamise võtteid; värvikahjustuste likvideerimiseks vajalikke töövõtteid; nõudeid kultuurimälestisega töötamisel; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Õppija oskab hinnata restaureeritavate pindade kahjustusi ja nende tüüpe; sõltuvalt väärtuskriteeriumist ja värvipinna seisukorrast valida õiget restaureerimismeetodit; konserveerida ja restaureerida varemvärvitud pindasid; tööde teostamisel lähtuda muinsuskaitselistest eritingimustest; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida ja hooldada töövahendeid; valida ja kasutada pahtleid, tasandussegusid ja värvitüüpe sõltuvalt ruumi otstarbest ja aluspinna tüübist; arvestada viimistlusmaterjalide kulu ja vajadust; teostada tasandustöid ja maalritöid, järgides tööde tehnoloogilist järjekorda ning kasutades õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid; koostada viimistluslahendust ja toonida värve; teostada erinevate pindade eeltöötlust dekoratiivviimistluseks; kasutada ja valmistada ajaloolisi värvisegusid (lubivärv, linaõlivärv, kaseiinvärv jms); kasutada pinnaviimistlusaineid (vahad, lakid ja värnitsad; lasuurid, peitsid); hinnata pinna või eseme seisundit; uurida värvikihte, teostada värvisondaaže, neid eksponeerida ja eemaldada kahjustatud kihte; teostada tekstuuri-, metalli- ja klassikalisi efekte (aaderdamine, marmoreerimine); katta viimistletud pindu mustrite ja motiividega (ornamendid, templid, šabloonid, dekoratiivsed jooned ja varjud); töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 38. Puusepatööd 4 Käsitletavad teemad: puit kui tarbe- ja ehitusmaterjal, tööriistad ja -vahendid, puusepatööde tehnoloogia, erialased arvutusülesanded. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ülevaatlikult puidu ehitust, liike, füüsikalisi, keemilisi ja mehhaanilisi omadusi; puidu ehituse ja tüvekuju vigu ning nende mõju toote kvaliteedile; ehituspuidu liigitust ja kvaliteedinõudeid; ehitusel kasutatavaid puidupõhiseid plaatmaterjale, nende omadusi ja kasutusala; puidukaitsevahendeid ja nende kasutamise tingimusi; puidu käsitsitöötlemisel kasutatavaid käsitööriistu ja portatiivseid masinaid; puidu töötlemise tehnoloogiat nii käsitööriistade kui portatiivsete masinatega; puitühendusi ja nende kasutusala; puidu virnastamise ja ladustamise nõudeid ehitusplatsil; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid puidu töötlemisel käsitööriistade, pneumaatiliste ja elektriliste käsitööriistadega ja portatiivsete masinatega; puitdetailide valmistamise põhimõtteid; puitkonstruktsioonide valmistamise ja töötamise põhimõtteid. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; määrata puiduliike ja hinnata ehituspuidu kvaliteeti; valida töövahendeid ja arvestada materjalikulu vastavalt tööülesandele; lugeda koostejoonist, valida ja hooldada (sh teritada) töövahendeid; omandab õiged ergonoomilised ja ohutud töövõtted; oskab valmistada seotisi (raamseotised, karpseotised jne) vastavalt etteantud tööülesandele; kasutada erinevaid mõõte- ja märkimisvahendeid; seadistada ja kasutada elektrilisi käsitööriistu; puitu risti- ja pikikiudu mõõtu saagida vastavalt etteantud nurgale; oskab hööveldada baaspinda ja erikujulisi pindu; detaile mõõtu hööveldada; puurida läbivaid ja mitteläbivaid avasid ja töödelda pesasid; kasutada peitleid erinevate tööoperatsioonide (tapid, avad, keeled jms lõikamine) sooritamisel; kasutada liimi puitdetailide valmistamisel; ühendada puitdetaile metallseotistega ja teostada nael- ja kruviühendusi; valmistada profiildetailide seotisi; oskab valida lihvmaterjali ja vastavaid seadmeid ning pindu lihvida nõutava pinnakvaliteedi saavutamiseni, kasutades õigeid ja ergonoomilisi töövõtteid; töödeldud pindu ette valmistada viimistluseks; parandada pisidefekte materjali asendamisega (korkimine); viimistleda valmistatud detaile pigmentvärvi või lakiga; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 39. Restaureerimise ja muinsuskaitse alused 1 Käsitletavad teemad: muinsuskaitse ajalugu ja normdokumendid, restaureerimise alused, ehitusmälestiste seisukorra uurimine ja hindamine, õppekäigud erinevate restaureeritud objektidega tutvumiseks. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb mõisteid konserveerimine, restaureerimine, remont, mälestis ning restaureerimise ja muinsuskaitse üldpõhimõtteid; kehtivaid muinsuskaitse normdokumente ja õigusakte; ehitusmälestiste säilitamise võimalusi ja meetodeid; konserveerimise põhimõtteid, ajaloolisi tehnoloogiaid ja viimistlustehnikaid; tehnilise seisukorra hindamise meetodeid ja materjalide lagunemise põhjuseid; Eesti muinsuskaitse süsteemi ja struktuuri; kultuurimälestiste kaitse põhimõtteid; restaureerimisaruande ehk tööde muinsuskaitselise aruande koostamise põhimõtteid; ajalooliste proportsioonide säilitamise vajalikkust; parimaid restaureerimise näiteid Eestis (ehitised); väärtuskriteeriumeid ja sellest lähtuvaid erinevaid restaureerimismeetodeid. Õppija oskab selgitada välja kahjustuste põhjusi, teostada mälestistel lihtsamaid mõõdistamise ja dokumenteerimise töid; visuaalselt hinnata mälestise tehnilist seisukorda; säilitada informatsiooni ajaloolisel objektil töötades; kasutada õppe- ja teatmekirjandust ning erialaseid normdokumente. 40. Arhitektuuri ajalugu 1 Käsitletavad teemad: mõisted, antiikaeg, keskaeg, renessanss, barokk ja rokokoo, klassitsism, historitsism, XX sajand, Eesti talurahvaarhitektuur, õppekäigud erinevate stiilinäidetega tutvumiseks. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb mõisteid arhitektuur, tarbekunst, sisekujundus, disain, kunst, kultuur, stiil; arhitektuuriajaloo periodiseeringut, stiiliperioode ja teab nende silmapaistvamaid ehitusnäiteid ja esindajaid Euroopas ning stiilide tuntumaid näiteid Eestis; erinevaid ornamentide tüüpe (Kreeka, renessanss, barokk, taimornamentika); kultuuriväärtuste säilitamise ja kaitsmise põhimõtteid; rahvakultuuri ja rahvakunsti iseärasusi ehituskunstis; sajandivahetuse suundi ja eripära Eesti seisukohalt; Eesti kunstkäsitööliste Ch. Ackermanni ja E. Tiele töid; puitarhitektuuri stiile, detaile Eesti puitasumite näitel. Õppija oskab määratleda kultuuri arenguloo perioode (antiikaeg, keskaeg, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism, historitsism); analüüsida ehitise interjööri väljendusjoonte alusel; eristada XX saj stiile; eristada Eesti mõisates kasutusel olnud ehitusstiile läbi aegade; suudab leida Eesti arhitektuuri ja kunsti seoseid Euroopa kultuurilooga; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 41. Puitehitiste restaureerimine 3 Käsitletavad teemad: ehitise seisukorra hindamine, puidu kahjustused ja kaitse, puitpõrandad ja vahelaed, puitseinad ja fassaadid, aknad ja uksed, puitehitiste katused. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb puitehitiste restaureerimise ja remondi põhimõtteid ning tööde tehnoloogilist järjekorda; puitehitiste seisukorra hindamismeetodeid (sh konstruktsioonide avamise ja kahjustuse ulatuse selgitamise põhimõtteid); puitehitiste konstruktsioonide restaureerimisel ja remondil kasutatavaid materjale, nende korduvkasutamise võimalusi, uue ja vana materjali sobivust; puidukahjurite ja majavammi tõrjevahendeid ning ohutusnõudeid nende kasutamisel; puitvahelagede remondi ja restaureerimise võtteid; puitpõranda erinevate kahjustuste põhjuseid, nende ennetamise ja kõrvaldamise võimalusi; konstruktsioonide ajutise toestamise põhimõtteid ja võtteid kahjustatud osade asendamisel; erineva konstruktsiooniga puitseinte kahjustusi, nende kõrvaldamise võimalusi ja käiku; kahjustatud seinaosa eemaldamise ja asendamise tehnoloogiat; fassaadide restaureerimise ja remondi tööplaani koostamise põhimõtteid; voodri avamise ja kahjustatud voodri eemaldamise põhimõtteid koos voodrialuste kihtide ülevaatusega; sise- ja välisvoodri taastamise võtteid; elektri- ja tuleohutusnõudeid restaureerimisel ja remondil; detaili profiilide originaaliläheduse tagamise põhimõtted; töökeskkonna- ja tööohutusnõudeid. Õppija oskab hinnata puitehitiste seisukorda ja määratleda väärtuskriteeriumeid; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida materjale ja töövahendeid; teostada talastiku ülevaatust ja remonti (talade proteesimine, talaotste asendamine); hinnata soojustust kandva laudise olukorda ja teostada laudise (sh laudise aluste kihtide) vahetust; jätkata, proteesida ja vekseldada vahelaetalasid; sondeerida viimistluskihti ja määrata värvitüüpi; puhastada, tsikeldada metallplaadiga ja lihvida vana parketti; kõrvaldada ohutult seinte kahjustusi, jälgides restaureerimise põhimõtteid; eemaldada säästvalt avatäiteid, avade ääristusi, aknalaudu ja veeninasid restaureerimiseks, paigaldada restaureeritud avatäiteid, aknalaudu ja veeninasid; restaureerida avade ääristusi, aknalaudasid ja veelaudu; taastada ja restaureerida fassaadilaudiseid ja seinte sisevooderdust; restaureerida ja remontida puitpõrandate konstruktsioone ja vahetada põrandakattematerjale; põrandaid ümber laudistada, remontida kriuksuvaid põrandaid, tasandada, hööveldada ja lihvida põrandaid; taastada põrandate värvkatet; dokumenteerida mälestisel teostatud töid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 42. Kiviehitiste restaureerimine 3 Käsitletavad teemad: ehitise seisukorra hindamine, restaureerimistöödel kasutatavad materjalid ja töövahendid, varemete ja vundamentide restaureerimine, kivimaterjalist seinad ja fassaadid, avad, kiviehitiste vahelaed ja katused, välis- ja siseviimistlus, kiviraiumistööd. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb konserveerimisel, restaureerimisel ja remondil kasutatavaid materjale ja töövahendeid; uute ja vanade materjalide kokkusobituvust; ehitiste seisukorra hindamismeetodeid; kiviehitiste elementide kahjustusi, nende tekkepõhjusi ja vältimise võimalusi; kiviehitiste ja nende kahjustatud elementide konserveerimise, restaureerimise ja remontimise üldisi põhimõtteid ja võimalusi; varemetes olevate ehitiste konserveerimise ja tehnilise tugevdamise võimalusi; vundamentide kahjustuste kõrvaldamise võimalusi ja meetodeid; vundamentide tugevdamise meetodeid; seinte ja fassaadide, erinevat tüüpi vahelagede, avade ja nende piirete kahjustuste liike, nende tekkepõhjuseid ning kõrvaldamise meetodeid; katuse kandekonstruktsioonide ja katete kahjustuste kõrvaldamise põhimõtteid; välis- ja siseviimistluse kahjustuste kõrvaldamist (sh krohvi kinnitamine); kiviraiumise lihtsamaid töövõtteid ja mastiksi kasutamise põhimõtteid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid restaureerimistöödel. Õppija oskab hinnata ehitise ja selle elementide seisukorda, valida restaureerimismeetodit sõltuvalt ehitise väärtuskriteeriumist, seisukorrast ja kahjustuste ulatusest; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida materjale ja töövahendeid vastavalt lähteülesandele; teha lihtsamaid kiviraiumistöid; täita müüritühemikke ja tühjenenud vuuke; asendada müüripinnas kive, paigaldada müüriankruid; teha krohviparandusi (sh kinnitada irdunud krohvi); kõrvaldada avapiirete ja portaalide kahjustusi; teha värviuuringuid, säilitada varemvärvitud pindasid; puhastada looduskivist, telliskivist, krohvitud ja erinevate värvidega värvitud pindasid; remontida hüdroisolatsiooni; konserveerida ja tugevdada varemetes olevaid ehitisi; kinnitada katuse müürlatte ja taastada ankurdust, proteesida kiviehitiste vahelagede ja katusekonstruktsioonide puitkandjaid; tugevdada vundamente (allavundeerida), kasutades õigeid töövõtteid, pragusid kinni laduda, laiendada vundamente ja vundamenditaldmikke, asendada kahjustatud osasid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 43. Avatäidete restaureerimine 2 Käsitletavad teemad: akende restaureerimine, uste ja väravate restaureerimine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb avatäidete (akende, uste, väravate) ajalugu, stiile ja tüüpe; avatäidete kahjustusi, nende tekkepõhjusi, likvideerimise võimalusi, restaureerimise ja remondi põhimõtteid; avatäidete seisukorra hindamismeetodeid (sh konstruktsioonide avamise ja kahjustuse ulatuse selgitamine põhimõtteid); avatäidete restaureerimise tehnoloogilist järjekorda, selleks vajalikke materjale ja töövahendeid; avatäidete manuste ja suluste tüüpe; avatäidete klaasimise põhimõtteid, vajalikke materjale ja töövahendeid; avatäidete viimistlemise tehnoloogiat, kasutatavaid materjale (värvitüüpe) ja töövahendeid; avatäidete soojustamise, tihendamise ja hooldamise põhimõtteid; avatäidete kaunistuste (puidulõiked jms) taastamise ja restaureerimise võimalusi; säästvaid töövõtteid, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid. Õppija oskab arvestada tööks vajaminevat materjalikulu; määrata avatäidete (sh manuste ja suluste) tüüpe ja stiile; määrata avatäidete väärtuskriteeriume ja valida sellest lähtuvalt restaureerimismeetodeid; hinnata avatäidete seisundit; restaureerida avatäiteid (proteesida ja plommida, rihtida raame ja piitasid, parandada ukse- ja väravatahvleid ja -laudiseid, korrastada avatäidete manuseid ja suluseid); klaasida framuuge ja raame; teostada vanade värvikihtide uuringuid värvisondaaži kaudu; avatäiteid viimistleda (kittida, pahteldada, kruntida, värvida); restaureerida avatäidete puidulõikeid ja kaunistusi; avatäiteid hooldada, soojustada, tihendada; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 44. Kinnisvarahoolduse alused 1 Käsitletavad teemad: ehitustööde korraldus, kinnisvara korrashoid, õppekäigud ehitusobjektile ning kinnisvara halduse ja hooldusega tegelevasse firmadesse. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ehitus- ja kinnisvara korrashoiualaseid mõisteid; ülevaatlikult ehitustööde korraldust, tööde organiseerimise põhimõtteid ning valdkonda reguleerivaid õigusakte ja normdokumente; ehitiste levinumaid kahjustusi ja nende tekkepõhjuseid; konstruktsioonide (alused ja vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime hindamismeetodeid; probleeme ja ohtusid lammutustöödel; kinnisvarahoolduse korralduse aluseid; nõudeid töö ohutuks korraldamiseks hooldustöödel; keskkonnanõudeid eluruumidele; ehitiste põhikonstruktsioone, tehnosüsteeme; ehitiste ja tehnosüsteemide tehnohoolduse põhimõtteid; heakorratööde põhimõtteid krundil ja hoones; ehitusmaterjalide korduvkasutamise võimalusi; ehitus- ja hooldustööde kvaliteeti mõjutavaid tegureid; kinnisvara korrashoiu tegevuste liigitamise põhimõtteid ja komplekstegevusi; ohumärguannete tüüpe ja nende kasutamise nõudeid töökohas; töötervishoiule ja tööohutusele esitatavaid nõudeid ehitus- ja hooldustöödel. Õppija oskab leida ja kasutada teavet ehitusala ja kinnisvara korrashoidu reguleerivatest õigusaktidest ja normdokumentidest; nimetada ehitamise etappe, hoonete konstruktsioone ja tehnosüsteeme; kasutada tehnilisi dokumente (sh kasutus- ja hooldusjuhendeid) ja lugeda jooniseid; kirjeldada hooldustööde korraldust; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. 45. Klienditeenindus 1 Käsitletavad teemad: suhtlemise olemus, käitumine erinevates suhtlemissituatsioonides, toimetulek stressiga, teenindamiskultuur, klientide teenindamine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet; meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas; telefonisuhtluse põhinõudeid; konflikti ohjamise reegleid; meeskonnatöö tähtsust teeninduses; erinevaid suhtlussituatsioone teenindamisvaldkonnas; teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli ja käitumisreegleid; avarii-dispetšerteenistuse tööd ja selle osa klienditeeninduse kvaliteedi kujunemisel. Õppija oskab käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil, suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada; kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid; tähelepanelikult kuulata; kasutada kontoritehnikat kliendi pöördumiste salvestamiseks ja töötlemiseks; suhelda algtasemel vähemalt ühes võõrkeeles; ennast väljendada suulises ja kirjalikus suhtluses; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust; selgitada välja klientide vajadusi; kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid; toime tulla teeninduse tavasituatsioonides ja «raske kliendiga»; käsitleda klientide kiitusi, probleeme ja kaebusi; hankida ja edastada tagasisidet klientidelt; formuleerida kliendi pöördumine olulist infot moonutamata; täita ohutu ja turvalise teenindamise nõudeid. 46. Konstruktsioonide tehnohooldus 4 Käsitletavad teemad: hoonete seisukorra hindamine, hooldustööde korraldus, alused ja vundamendid, põrandad ja vahelaed, seinte ja fassaadide tehnohooldus, akende ja uste tehnohooldus, katuste tehnohooldus, korstnapühkimistööd. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb niiskuse mõju konstruktsioonidele; ehituskonstruktsioonide levinumaid kahjustusi ja nende tekkepõhjuseid; hoone põhikonstruktsioonide seisukorra hindamismeetodeid; puidukaitsevahendeid, hooldus- ja renoveerimistööde järjekorda; probleeme ja ohuallikaid ehituskonstruktsioonide avamisel; küttekollete korrasoleku kontrollimise põhimõtteid; kandekonstruktsioonide, põrandate ja vahelagede kahjustuste põhjuseid, nende ennetamise võimalusi ja kõrvaldamise viise; avatäidete kahjustusi ja nende kõrvaldamise meetodeid; elektri- ja tuleohutusnõudeid hooldustöödel; töökeskkonna ja tööohutuse nõudeid. Õppija oskab arvestada tööks vajalikku materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; hinnata vundamentide ja aluste seisundit ja teostada nende tehnohooldust hooldusraamatus fikseeritud protseduure järgides; visuaalsel vaatlusel kontrollida kandvate konstruktsioonide korrasolekut ja ohutult kõrvaldada kergemaid karkassielementide vajumisest või niiskusest tingitud kahjustusi; kontrollida fassaadide pinnakatete, vuukide, rõdude, soklite ja karniiside seisukorda ning karkassielementide kaitstust, taastada kahjustatud elemente; kontrollida vaheseinte ning pinnakatete seisukorda ja ohutust; neid korrastada, kinnitada ja viimistleda; hinnata visuaalsel vaatlusel põrandakatete seisukorda ja ohutust; kinnitada lahtised liistud, üleminekud, kokkupuutevuugid; kontrollida lagede ja laeelementide (ripplaed) seisundit, elemente korrastada ja kinnitada; kontrollida ja hinnata aknaraamide ning -klaaside, -suluste ja -tihendite seisundit, neid vajadusel korrastada ja õlitada; määrata visuaalsel vaatlusel ukselehtede, -manuste, -suluste, -klaaside ja -tihendite seisukorda ning ohutust ja neid korrastada; klaasida aknaid, paigaldada aknaplekke ja aknalaudu ning tihendada aknaraame, vahetada ja remontida ukselukke ning kõrvaldada vandalismiakti tagajärjel tekkinud kahjustusi; hinnata katuse kandekonstruktsioonide seisundit ja katusekatete veepidavust, veeäravoolude puhtust ja katusel paiknevate elementide olukorda; hinnata korstnajala seisundit ja tuleohutusnõuete järgimist, kontrollida kütuseliigist sõltuvalt korstnate tõmmet ja lõõride puhtust ning tellida korstnate ja küttekollete tehnohooldust; teostada hooldus- ja remonditöid, järgides tehnoloogiat, ja fikseerida hooldusraamatus hooldusülevaatuste tulemused; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 47. Tehnosüsteemide hooldus 4 Käsitletavad teemad: keskkonnaparameetrite mõõtmised, hooldustööde korraldus, vedelike voolamine ja liikumine, pumbad, küttesüsteemi tehnohooldus, veevarustuse tehnohooldus, kanalisatsioonisüsteemi tehnohooldus, ventilatsioonisüsteemi tehnohooldus. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tervise- ja keskkonnariske; keskkonnaparameetreid, nende lubatud norme ja mõju inimese tervisele; puhta vee kvaliteedinõudeid ja vee kvaliteedi mõju tarbijale; keskkonnaparameetrite mõõtmisel kasutatavate mõõteriistade liigitust, parameetreid, mõõdistamise üldreegleid ja tööohutusnõudeid mõõteriistadega töötamisel; tehnosüsteemides vedelike liikumist käsitlevaid norme; pumpade liigitust (ringvee-, sügavveepumbad); erinevaid küttesüsteeme; vee-, soojus-, gaasi- ja voolumõõtjate tööpõhimõtet, paigaldamisele ja taatlemisele esitatavaid nõudeid; hooldustööde korraldamise põhimõtteid toimivates hoonetes; töötervishoiu, töö-, elektri- ja tuleohutuse nõudeid tehnosüsteemide hooldustööde läbiviimisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida, kasutada ja hooldada töövahendeid; arvestada tööks vajalikku materjalikulu; teostada objekti keskkonnaparameetrite kontrollmõõdistamist, mõõtmistulemusi hinnata ja võrrelda nõutavate normidega; tuvastada seadmete asukohta toimivas hoones, hinnata süsteemide ja seadeparameetrite muutmise vajadust; leida vajalikku informatsiooni paigaldusjuhenditest; kasutada käsiraamatuid jm ainealast tehnilist kirjandust; kontrollida pumba nimikõrgust muutuvates välistingimustes; jälgida pumba ja ventilaatori tööparameetreid, neid vajadusel käivitada ja seisata; tuvastada veaolukordi ja dokumenteerida vea kirjeldust; leida seadmete kasutusjuhenditest vajalikku informatsiooni ja täita hoolduspäevikut; küttesüsteemi kütteperioodiks ette valmistada ning korraldada süsteemi valmisoleku katsetust, kütteperioodil regulaarselt jälgida küttesüsteemi toimimist ning seda vajadusel reguleerida; hooldada ventilatsioonisüsteeme vastavalt süsteemi kuuluvate seadmete hooldusjuhenditele; hinnata kliimaseadmete vastavust projektdokumentides kirjeldatule, kontrollida niisuti ja õhukonditsioneeri töökorras olekut, automaatika funktsioneerimist ning seadistust hooldusjuhendist lähtuvalt; hooldada veevarustussüsteemi vastavalt hooldusjuhendile; teostada süsteemi tehnokontrolli ja hooldust pärast katkestusi veevarustuses, hinnata süsteemi remondivajadust; puhastada erinevaid filtreid; kõrvaldada torustike lekkeid; hooldada kanalisatsioonitorustikke (sh likvideerida ummistusi) vastavalt juhendile, kontrollides olme- ja sademevee kanalisatsiooni torustike läbilaskevõimet ja muhvide tihedust; vajadusel edastada informatsioon eritööde tegemiseks; lugeda vee-, soojus-, gaasi- ja voolumõõtjate näite; rakendada meetmeid tehnohooldatavate seadmete kasutajaohutuse tagamiseks ning vajadusel lokaliseerida ja likvideerida tehnosüsteemi avariid; rakendada õigeid ja ohutuid töövõtteid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 48. Krundihooldus 3 Käsitletavad teemad: krundi rajatiste hooldus, teede hooldus, haljastustööd. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kergliiklusteedel ja platsidel kasutatavate materjalide iseärasusi ja nende paigaldamise tingimusi; kergliiklusteede ja platside ääristamise erinevaid võimalusi; pinnase ettevalmistamise nõudeid; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid; tunneb haljastuses enamkasutatavaid ilutaimi, nende kasvutingimusi ja hooldusvõtteid; puude ja põõsaste hooldus- ja kujunduslõikuse algtõdesid; töövõtteid lihtsamate aiaelementide hooldamiseks ja parandamiseks; töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid krundihooldusel; tööohutusnõudeid tööriistade ja masinatega töötamisel. Õppija oskab nõuetekohaselt korraldada oma töökohta; valida materjale ja töövahendeid vastavalt tööülesandele ja neid tööks ette valmistada; arvestada tööks vajalikku materjalikulu; planeerida aluspinda; paigaldada sillutus- ja äärekive, pandust, teepiirded ja tõkkeposte; mätastada pindasid ja teha istutustöid; teha haljastuse hooldamisel vajalikke praktilisi aiatöid; kasutada aiatöömasinaid ja aiatööriistu ning paigaldada kastmissüsteeme; hooldada lihtsamaid aiaelemente (teed, platsid, tugimüürid, trepid, aiaveekogud); ehitada puidust piirdeaedu; niita muru erinevate kõrgustega; pügada hekki, teha hooldus- ja kujunduslõikust põõsastele, puudele; märgata taimede haigusi ja kahjureid, otsida abi nende tõrjeks või tõrjuda ise; hooldada haljasalasid vastavalt haljastusarhitekti ettekirjutatud nõuetele; igapäevaselt kõrvaldada teekatetelt takistused ja libedus; kontrollida pinnavee äravoolu toimimist, pinnakatte seisundit, vajumisi, pragusid ning tee äärte seisundit, ettenähtud märgistuse nähtavust tehnohooldustööde kavale vastavalt; hooldada krundil asuvaid rajatisi (katusealused, jäätmehoidlad, abihooned), hinnata pinnatöötluse vajadust, kontrollida vajumisi ja vandalismikahjustusi, vajadusel teha väikesemahulisi toestus- ning hooldustöid; hooldada ja korrastada väikeveekogusid vastavalt hooldusjuhenditele; tagada vastavalt tegevusjuhendile postide, sammaste, liiklust reguleerivate piirete jm konstruktsioonide korrasolekut; käidelda bio- ja olmejäätmeid, töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 49. Puhastustööd 3 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, sisekoristus, ehitiste välispiirete ja konstruktsioonide puhastamine. Õpetamisega taotletakse, et õpilane teab ja tunneb mustuse tekkimise, pindade määrdumise ja saastumise põhjuseid; puhastuskeemiatooteid, nende kasutamise tingimusi ja hoiustamise nõudeid; kaasaegseid töövahendeid; erinevaid puhastamise meetodeid; enamlevinud pinnakattematerjale; puhastusainete mõju elu- ja looduskeskkonnale; puhastusvahendite hoiutingimusi; tööohutuse ja tervishoiunõudeid ning järgib neid tööde teostamisel; ohutusnõudeid keskkonnale ja kolmandatele isikutele puhastustööde tegemisel; jäätmete käitlemise nõudeid. Õppija oskab planeerida ja organiseerida põhi- ning igapäevast puhastust; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida puhastusmaterjale ja töövahendeid vastavalt hooldusjuhendile ja teostatavale tööle; arvestada tööks vajalikku materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; kasutada kaasaegset puhastustehnikat; õigesti hooldada töövahendeid ja puhastustehnikat; valida ja kasutada õigeid puhastusmeetodeid; teha tööd ergonoomiliselt õigesti; suhelda klientidega; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 50. Teed ja rajatised 1 Käsitletavad teemad: teed ja rajatised. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kutse- ja erialaga seonduvaid mõisteid ja termineid; maanteede ja rajatiste ajaloolist arengut; teedeehituse perspektiive Eestis; tee- ja keskkonnakaitseliste rajatiste tüüpe ja rajatistele mõjuvaid koormuseid; omab ülevaadet rajatiste kavandamise põhimõtetest, nende tugiosade, vuukide ja piirete konstruktsioonidest; teab pinnasetööde liigitust ja teostamise põhimõtteid ehitusel; tunneb maaparandustööde olemust ja põhimõtteid; teab ülevaatlikult Eesti teevõrku; teede põhielemente ja klassinõudeid ja nõudeid maanteedega kaasnevate rajatiste ehitamisele; nõudeid teetööde, maaparandus- ja vesiehitustööde organiseerimisel (sh liiklusohutuse tagamisel); teehoolde olemust; tunneb teepäraldiste hoolduse põhimõtteid; liikluskorralduse põhimõtteid ja tingimusi teehoiu-, maaparandus- ja vesiehitustööde teostamisel. Õppija oskab nimetada tee- ja keskkonnakitselisi rajatisi; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. 51. Geotehnika alused 1 Käsitletavad teemad: geotehnika alused. Õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet Eesti ehitusgeoloogilisest iseloomustusest, geotehniliste uuringute põhimõtetest; peamistest pinnaseliikidest ja nende koostisest, omadustest; teab pinnaste mehhaanilisi omadusi ja klassifitseerimise aluseid; tunneb vee ja külmumise mõju pinnase käitumisele; omab ülevaadet pinnasele mõjuvatest pingetest (efektiiv- ja neutraalpinged, omakaalupinged, hüdrodünaamilised pinged jms) ning piiretele ja torudele mõjuvatest koormustest (sh pinnasesurve); tunneb pinnase deformatsioonide ja vajumite põhjusi; nõlvade püsivuse tingimusi; pinnase erinevaid täitematerjale; pinnase tihendamise põhimõtteid; geosünteete ja nende paigaldamise nõudeid; keskkonnakaitse probleeme geotehnilistel töödel. Õppija oskab korraldada meeskonna liikmena nõuetekohaselt oma töökohta; valida pinnase tihendamise meetodit, töövaheneid ja täitematerjali sõltuvalt pinnasest ja lähteülesandest; valida geosünteeti sõltuvalt lähteülesandest; määrata sobilikku nõlvust. 52. Teehoiutööde korraldus 2 Käsitletavad teemad: ehitustööde korraldus ja teehoiutööd, teed ja rajatised, teehoiutööde õiguslik regulatsioon ja erialased normdokumendid. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ülevaatlikult teehoiutööde korraldust reguleerivaid seadusandlikke akte, maanteeameti juhendeid ja eeskirju; nõudeid teehoiutööde ohutuks korraldamiseks; tähtsamaid teedeehitusel kasutatavaid mehhanisme ja masinaid; omab ülevaadet põhilistest muldkehade ja katendite konstruktsioonidest ja nende ehitamiseks kasutatavatest materjalidest; omab ülevaadet materjalide tööstuslikust tootmisest Eesti Vabariigis; tunneb teehoiutööde kvaliteeti mõjutavaid tegureid; ohumärguannete tüüpe ja nende kasutamise nõudeid ehitusplatsil; omab ülevaadet Maanteeameti struktuurist ja tegevusvaldkondadest, teab erinevate institutsioonide (maanteeamet, teedevalitsused, teehoiutöödega tegelevad ettevõtted) kohustusi ja vastutusalasid; tunneb ohutu töökorralduse nõudeid teehoiutöödel. Õppija oskab orienteeruda teedeehitust reguleerivates seadusandlikes aktides ja normdokumentides; kirjeldada ehitustööde korraldust ja teehoiutööde etappe; hooldada ja korrastada teepäraldisi; hinnata liiklussagedusest ja kiiruse piirangu vajadust teetöödel; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. 53. Teedematerjalid 2 Käsitletavad teemad: kivimaterjalid, betoon- ja asfaltsegud, muud teematerjalid, korduvkasutatavad materjalid, materjalide kvaliteet ja hindamine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb teedematerjalide liigitust; materjalide omadusi iseloomustavaid näitajaid; teedematerjalide transportimise ja ladustamise eeskirju; pinnase liike ja neid iseloomustavaid näitajaid; kohalikke ehitusmaterjale ja nende kasutusala; killustike liike, kvaliteedinõudeid ja kasutusala; ohutusnõudeid kivimaterjalide kasutamisel; teedeehitusel kasutatavate hüdrauliliste ja orgaaniliste sideainete liike ja marke; nafta- ja põlevkivibituumenite kasutusala ja nende tööks ettevalmistamise nõudeid; tee- ja sillaehituses kasutatavate tsementide liike; asfaltsegude marke, koostist ja nende kasutusala; betoonide marke, kvaliteedinõudeid ja nende kasutusala; põhilisi geosünteete (võrgud, kangad) ja nende otstarvet teedeehituses; bituumenite ja asfaltsegudega töötamisel kehtivaid ohutusnõudeid; sillutismaterjale ja nende kasutusala; ülevaatlikult puitmaterjalide ja metallmaterjalide kasutamise võimalusi teedeehitusel; libedus- ja tolmutõrjematerjale, nende omadusi ja kasutusala; libedustõrje materjalide keskkonnaohtlikkust ja keskkonnareostuse vältimise võimalusi libedustõrjel; materjalide korduvkasutamise võimalusi teedeehituses; tööohutuse ja töötervishoiunõudeid erinevate teedematerjalidega töötamisel. Õppija oskab orienteeruda materjalide valikus nende tehniliste näitajate järgi; laboratooriumiõiendite ja sertifikaatide alusel määrata bituumenite marke; määrata asfaltsegude liike ja üldjoontes hinnata nende kõlblikkust (segu temperatuur, ühtlus jne); määrata teedematerjalide vastavust kvaliteedinõuetele; järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid teedematerjalide kasutamisel; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 54. Teedemasinate juhtimine ja hooldus 6 Käsitletavad teemad: teehoiutöödel kasutatavate masinate ja mehhanismide juhtimine ja hooldus. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb teehoiutöödel kasutatavate masinate liigitust; buldooserite, ekskavaatorite, teehöövlite ja teerullide liigitust, tööpõhimõtteid ning kasutamisvõimalusi teetöödel; asfaldi- killustiku, betooni jt laoturite kasutamisvõimalusi teetöödel; teefreeside ja pinnasesegistite kasutamisvõimalusi teetöödel; erinevate teedemasinate töötsükleid ja seadistamise põhimõtteid; väikemehhanismide liigitust ja kasutamisvõimalusi teetöödel; keskkonnasäästliku toimimise põhimõtteid ja reostuse vältimise võimalusi teedemasinate- ja mehhanismidega töötamisel; tööohutuse ja töötervishoiunõudeid teedemasinate juhtimisel, reguleerimisel ja hooldamisel. Õppija oskab iseloomustada erinevate teedemasinate töötsükleid; seadistada teedemasinaid (laoturit, pinnasesegistit, teefreesi); oskab teostada teedemasinate igapäevaseid reguleerimistoiminguid; määrata teedemasinatel enamesinevaid rikkeid; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; rakendada õigeid ja ohutuid juhtimisvõtted ning masinate põhi- ja lisatööseadmete võimalusi erinevate tööoperatsioonide täitmisel (teehöövlit aluste ehitamisel ja kruuskatte taastamisel; buldooserit pinnaste teisaldamisel; teerulli teekatte tihendamisel; ekskavaatorit pinnase kaevamisel jne); vältida keskkonnareostust töötamisel teedemasinatega; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 55. Teedeehituse tehnoloogia 6 Käsitletavad teemad: teedeehituse põhitehnoloogiad, ettevalmistustööd, mullatööd, aluste ehitamine, katted, teede hooldus ja korrashoid, praktiline töö. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb teedeehituse põhitehnoloogiat (doseerimine, segamine, laotamine, tasandamine, tihendamine); ettevalmistustööde koosseisu: puude langetamist, kivide ja kändude koristamist, kasvupinnase koorimist ja säilitamist; liikluskorralduse põhimõtteid teetööde tegemisel; muldkeha ehituseks sobivaid pinnaseid; mullete rajamise erinevaid tehnoloogiaid (piki-, põiki- ja otsastpuistamine); tööohutus- ja kvaliteedinõudeid mullatöödel; aluste liike ja nende rajamisel kasutatavaid materjale; freesimistehnoloogiaid (tasandus-, purustus-, kobestus-, stabiliseerimisfreesimine, katte eemaldamine); bituumen-, tsement- ja kompleksstabiliseerimise tehnoloogiate kasutamise võimalusi; kruuskatete ehitamise tehnoloogiat; pindamisetehnoloogiaid (ühe- ja kahekordne pindamine, ribapindamine); asfaltsegudest katete ehitamise tehnoloogiaid, kasutatavaid materjale, sideaineid; tööohutust teekatete rajamisel; teehooldesüsteemi; teeseisundi tasemeid ja nende kehtivusaegu; talihoolde põhiprobleeme ning tehnoloogiaid (aktiivne ja passiivne lumetõrje, tolmu- ja libedusetõrje); keskkonnasäästliku toimimise põhimõtteid ja reostuse vältimise võimalusi teedeehitusel; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning järgib neid teedeehitusel; kvaliteedikontrolli põhimõtteid ja meetodeid. Õppija oskab kasutada õppe- ja teatmekirjandust; määrata mullatööde, aluste ja katete tihendusastmeid arvutuslikul viisil ja laboratoorsete mõõtmiste kaudu; arvestada mullatööde mahtu; mõõta tee ja tee-elementide (kraavid, nõlvad) piki- ja põikikallet ning teisi geomeetrilisi mõõtmeid; koorida kasvupinnast ja eemaldada tee pealispinda; lõigata kvaliteedinõuetele vastavalt teepeenart; määrata tee kõrgust tee vasaku ja parema serva ning tee keskpunkti kaudu; teha tee kaldenurki, arvestades ettenähtud kalde protsenti; ehitada laoturiga ettenähtud kaldega katet ja teostada tihendustöödel järelrullimist; teha talihooldetöid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 56. Heakorratööd 2 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, mullatööd ja pindade ettevalmistamine; tööde tehnoloogia. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb haljastustööde põhimõtteid; kergliiklusteede ja platside ääristamise erinevaid võimalusi ning kasutatavate materjalide iseärasusi; kergliiklusteede ja väljakute katendeid ja nende paigaldamise tingimusi; pinnase ettevalmistamise nõudeid; nõudeid kergliiklusteede, platside, ohutussaarte, teepäraldiste jms ehitamisel ja heakorrastamisel; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel. Õppija oskab lugeda väljakute vertikaalplaneerimise projekti; arvutada mullatööde mahtu ja maksumust; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida sobivaid materjale ja töövahendeid sõltuvalt lähteülesandest; planeerida aluspinda (teostada drenaažitöid, ehitada vajadusel aluskonstruktsioone jms); paigaldada sillutus- ja äärekive, pandust, teepiirded ja tõkkeposte; ehitada pinnasetreppe, mürakaitsetõkkeid, kaldteede tugi- ja varjemüüre; mätastada pindasid ja teha istutustöid vastavalt haljastusprojektile; paigaldada mänguväljakute inventari (liivakastid, mänguvahendid jms); ehitada puidust piirdeaedu; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 57. Liiklusõpetus 5 Käsitletavad teemad: teooria, praktiline sõiduõpe. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb nõudeid BCTR kategooria sõiduki juhtimiseks tänapäeva liiklusoludes; liikluseeskirja sätteid; ohutuid, keskkonda säästvaid ja teisi liiklejaid arvestavaid juhtimisvõtteid; ohutuid juhtimisvõtteid erinevates tee- ja ilmaoludes; psühholoogilisi tegureid, mis mõjutavad sõidukijuhi tööd; liikluskindlustusega seonduvaid sätteid; vajalikku tegutsemisjärjekorda liiklusõnnetuse korral ja esmaabi andmise võtteid; veoste paigutamise ja kinnitamise nõudeid; suuremõõtmeliste ja raskekaaluliste veostega liiklemise nõudeid; masina ehitust, suutmaks avastada ja võimalusel kõrvaldada masinal selle juhtimist ja liiklust ohustada võivaid vigu ja rikkeid; masina ehituse üldpõhimõtteid ning töö- ja mõõteriistade tööpõhimõtteid. Õppija oskab BCTR kategooria sõidukit iseseisvalt juhtida ja valitseda autot, jälgides liiklust, märgata ja ette näha võimalikke ohte ja sellele vastavalt tegutseda; käsitseda eri masinamarkide põhi-, lisa- ja abiseadmeid, tagamaks masina häireteta juhtimise liiklemisel ja tööoperatsioonides; täita liikluseeskirja nõudeid teedel ja tänavatel liikudes; tegutseda õigesti liiklusõnnetuse korral ja abistada kannatanuid; kasutada ohutult tõste- ja haakeseadmeid; järgida masina tehnohooldusgraafikut; hinnata masina tehnilist seisukorda liikluses; kasutada kaitse- ja päästevahendeid; kasutada nõuetekohaselt valgustusseadmeid (sh töötulesid); liigelda ohutult erinevates tee- ja ilmaoludes teisi liiklejaid arvestavalt, ennast ja keskkonda säästvalt. 58. Liikurmasinate juhtimine ja hooldus 5 Käsitletavad teemad: liikurmasinate juhtimine ja hooldus. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb liikurmasinate ja nende lisaseadmete ehitust; liikurmasinate reguleerimise ja seadistamise põhimõtteid; liikurmasinate üldiseid juhtimispõhimõtteid; buldooseriga ja ekskavaatoriga pinnase töötlemise meetodeid; pinnase tihendamise meetodeid; erinevaid pinnase läbindamise meetodeid; mullatööde tehnoloogilisi skeeme; liikurmasinate igapäevase hoolduse põhimõtteid; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida ja hooldada töövahendeid ja masinaid vastavalt lähteülesandele; teostada pinnasetöid buldooseriga (pinnast planeerida; moodustada kaldeid jms); teostada kaevetöid ekskavaatoriga (pinnast tihendada, kaevata projektkaldega kraavi ja moodustada projektkaldega nõlvu jms); sooritada tööoperatsioone pinnasetööde masinatega vastavalt tööülesandele ja tehnoloogilisele skeemile; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 59. Metsanduse alused ja saeõpetus 2 Käsitletavad teemad: metsanduse alused, mootorsae ehitus ja hooldamine, tööde tehnoloogia. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb keskkonnasäästlikku suhet loodusega; peamisi puuliike ja nende kasutust; metsa kasvukohatüüpe; puistu tiheduse määramise meetodeid; metsa hindamise meetodeid; mootorsaagide ja võsasaagide ehitust, nende hooldusvõtteid ja hooldussagedust; tööde tehnoloogiat ja ohutuid töövõtteid puude langetamisel, laasimisel, järkamisel ja koondamisel ning võsasaagidega töötamisel; töö ohutu korraldamise nõudeid töötamisel kallakutel, liinide läheduses ja teede ääres; keskkonnasäästliku toimimise põhimõtteid metsatöödel; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel. Õppija oskab määrata kasvukohatüüpe; hinnata metsa väärtust sõltuvalt kasvukohatüübist; arvutada kasvava puidu mahtu; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida ja hooldada töövahendeid vastavalt lähteülesandele; järgida töökultuuri nõudeid; otsustada raie seaduslikkuse üle; teostada iseseisvalt lihtsaid raieid (sõltuvalt olukorrast puid langetada, laasida, järgata, koondada, vajadusel töötada võsasaega); hooldada mootorsaagide ja võsasaagide erinevaid mehhanisme ja süsteeme; teha väiksemaid remonditöid; kasutada õigeid ja ohutuid töövõtteid langetamisel, laasimisel, järkamisel ja koondamisel ning võsasaagidega töötamisel; kasutada õigeid ja ohutuid töövõtteid töötamisel eritingimustes (kallakutel, liinide läheduses ja teede ääres jms); töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 60. Maaparandus ja vesiehitustööd 6 Käsitletavad teemad: erialane seadusandlus, veekaitse, maaparanduse alused, maaparandussüsteemide ehitus ja hoid, hüdrotehniliste ja keskkonnakaitseliste rajatiste ehitamine ja hooldus. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb maaparanduse vajadust; erialaseid normdokumente ulatuses, mis on vajalik tööde nõuetekohaseks korraldamiseks ja teostamiseks; erinevaid pinnaseid ning nende mehhaanilisi omadusi; liigniiskuse põhjusi ja üldiseid tunnuseid; maaparandustööde kavandamise ja organiseerimise põhimõtteid; vee kui loodusvara majandamise nõudeid; veekogude tüüpe ja kitsendusi nende rajamisel; kaitsevööndite ja -ribade rajamise põhimõtteid; maaparandussüsteemi koostisosi, dimensioneerimist ja ehitamise tehnoloogiat; veekaitse nõudeid ehitustöödel; keskkonnarajatiste liigitust, konstruktsiooni ning ehitamise nõudeid ja põhimõtteid; veehoidlate, tiikide rajamise nõudeid; kraavide, kanalite ja veehaarete konstruktsioone; ehitustööde tehnoloogiaid hüdrotehniliste ja keskkonnakaitseliste ehitiste rajamisel ja hooldamisel; hüdrotehnilisi ja keskkonnakaitselisi ehitisi teenindavate teede rajamise põhimõtteid; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja järgib töökultuuri nõudeid; lugeda maaparandusprojekti ja mullastiku kaarti; meeskonna liikmena töötades valida ja hooldada töövahendeid, masinaid ja seadmeid vastavalt lähteülesandele; määrata olukorrast lähtuvalt pinnase- ja põhjavee vajalikke kaitsemeetmeid ja vajalikku kaitsetsooni; määrata kuivendusveele vajalikku puhastusmeetodit; määrata mulla koostist ja omadusi looduses; määrata taimestiku järgi mulla tüüpi ja niiskuse astet; järgida erialastest normdokumentidest tulenevaid nõudeid erinevates töösituatsioonides; otsustada oma tegevuse seaduslikkuse üle objektil; teostada töid drenaažisüsteemi ehitamisel (drenaažitorustiku mahamärkimine ning dreenide, kollektorite, suudmete ja kaevude ehitamine); lugeda maaparandusehitise projektiplaani, eesvoolu pikiprofiili, teenindava tee piki- ja ristprofiili; rajada, kindlustada ja taastada kuivendus- ja teekraave ning ehitada truupe; renoveerida metsakuivendussüsteeme; teostada raielankide istikute mätastust; rajada ja hooldada põllumajanduslikke kuivendussüsteeme; teostada meeskonna liikmena ehitustöid veehoidlate ja tiikide rajamisel; koostada maaparandussüsteemi ehitamise tehnilisi dokumente; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 61. Välistrasside ehitustööd 5 Käsitletavad teemad: töövahendid ja materjalid, veevarustus, ühisveevärgi ehitus, ühiskanalisatsiooni ehitus. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb vee tarbimise ja veevarustuse põhimõtteid; kasutatavaid mõisteid (veeallikad, veehaarded, puurkaevud ja pumbajaamad jms) ja veevärgi põhiskeemi; hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhimõisteid ja -seadusi; vedelike tiheduse ja erimahu sõltuvus temperatuurist ja rõhust; keskkonnatehnika valdkonnas kasutatavaid teras-, malm- ja plasttorude liigitust, standardeid, markeeringuid, kasutusala sõltuvalt voolukiirusest ja vee parameetritest (temperatuur, happelisus jms); torustike polümeerseid ja mineraalseid isolatsioonimaterjale, nende omadusi ja kasutusala; erinevast materjalist torude ühendusviise ning töötlemise nõudeid; toruliitmike koostamise põhimõtteid, torustike korrosioonikaitse ja -tõrje vahendeid ning nende kasutusala; torude ja liitmike ladustamisnõudeid; ülevaatlikult veevärgi ja kanalisatsiooni välisvõrkude koostisosasid, ehitus- ja tööpõhimõtteid; heitvee ja sademevee kanalisatsiooni süsteemi osi ja tööpõhimõtteid; tehnilisi nõudeid heitvee ja sademevee kanalisatsioonitorustike kaldele, läbimõõdule, normäravoolu hulgale jms); heitvete ja sademevee kanalisatsiooni seadmeid, kasutatavaid torusid, toruliitmikke ja materjale; veevärgis kasutatavaid materjale ja seadmeid, nende valiku põhimõtteid; veevarustustorustike dimensioneerimise vajadust ja teostamise käiku; ühisveevärgi trasside ehitamise ja hooldamise nõudeid ning norme; torustike kaitsetsoone ehk paigaldusnorme teistest tehnovõrkudest; nõudeid torustike paigaldamisel tiheda- ja raskeliiklusega teede alla; tööks vajalikke tööriistade ja seadmete valiku põhimõtteid; teenindusteede konstruktsioone ja nende rajamise nõudeid; töötervishoiu-, tööohutuse, tuleohutuse ja elektriohutuse nõudeid torude töötlemisel, isoleerimisel ja torustike ehitamisel. Õppija oskab lugeda veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku (paigaldus)tööprojekti ja leida sealt vajalikke andmeid; lugeda välistrasside asendiplaani-, pikiprofiili- ja teostusjooniseid; korraldada meeskonna liikmena nõuetekohaselt oma töökohta; valida ja hooldada töövahendeid vastavalt lähteülesandele; valida sõltuvalt pinnasest tööde tehnoloogia ning teostamise vahendeid; hinnata pinnase kandvust ja mõju konstruktsioonidele; valida kraavi nõlvust, kindlustada kraave ja kaevikuid; dimensioneerida lihtsamaid torustike ristlõikeid lähtuvalt kehtivatest normidest; paigaldada veevärgi- ja kanalisatsioonitorustikku ja armatuuri; leida vajalikku informatsiooni paigaldusjuhenditest; kasutada käsiraamatuid jm. erialast tehnilist kirjandust; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri 14. märtsi 2008. a määrusega nr 20

Praktika lühikirjeldused kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialadel

1. Praktika lühikirjeldus kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa ja keskkonnatehnika lukksepa erialal 1.1. Esimese praktikaetapi käigus rakendab õppija õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi ehitus- ja/või kinnisvarahooldusettevõtetes; tutvub praktikaettevõtte töökorralduse ja sisekorraeeskirjaga; läbib tööohutusalase esmase juhendamise; korraldab nõuetekohaselt oma töökohta ja tuleb toime tööaja planeerimisega, töötab meeskonna liikmena otsesel individuaalsel juhendamisel; täidab tööülesandeid sarnastes olukordades, rõhuasetus on tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted ning iseseisva töö kogemuse meeskonna liikmena; järgib tööoperatsioonide teostamisel ohutusnõudeid; vastutab tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostöövalmidust, kujunevad välja isikuomadused (hoolikus, püsivus, täpsus ja vastutustunne). Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon. 1.2. Teise praktikaetapi käigus arendab õppija õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatud teadmisi ja oskusi iseseisva töö käigus ehitus- või kinnisvarahooldusettevõtetes; õppija tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalase juhendamise töökohal; meeskonna liikmena täidab tööülesandeid erinevates olukordades (vajadusel juhendamine), kasutab isikukaitsevahendeid ja järgib tööohutusnõudeid; rõhuasetus on tööde kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted; vastutab töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest; kujundab vastutustunnet, suhtlemisvalmidust ja meeskonnatöö oskusi; arendab ruumilist mõtlemist, koormustaluvust, liigutuste täpsust, kiirust ja vastutustunnet. 1.3. Kolmanda praktikaetapi käigus õppija süvendab ja arendab järjekindlalt omandatud kutsealaseid teadmisi ja tööoskusi ehitus- või kinnisvarahooldusettevõtetes; tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalase juhendamise töökohal; meeskonna liikmena täidab mitmesuguseid tööülesandeid iseseisvalt (eriolukordades vajab juhendamist), järgib tööohutus- ja kvaliteedinõudeid; korraldab nõuetekohaselt oma töökohta; valib materjale ja töövahendeid ning valmistab neid tööks ette vastavalt lähteülesandele; võtab iseseisvalt töötades osa ettevõtte tegevusest; kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal. 2. Praktika lühikirjeldus puit- ja kiviehitiste restauraatori erialal 2.1. Esimese praktikaetapi käigus õppija rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi ehitus- või kinnisvarahooldusega tegelevas ettevõttes; tutvub praktikaettevõtte töökorralduse ja sisekorraeeskirjaga; läbib tööohutusalase esmase juhendamise; korraldab nõuetekohaselt oma töökohta ja tuleb toime tööaja planeerimisega, töötab meeskonna liikmena otsesel individuaalsel juhendamisel; järgib tööoperatsioonide teostamisel ohutusnõudeid; täidab tööülesandeid sarnastes olukordades, rõhuasetus on tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted ning iseseisva töö kogemuse meeskonna liikmena; vastutab tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostöövalmidust, isikuomaduste (hoolikus, püsivus, täpsus ja vastutustunne) kujundamine. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon. 2.2. Teise praktikaetapi käigus õppija arendab õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatud teadmisi ja oskusi iseseisva töö käigus restaureerimis- või remonditöödele spetsialiseerunud ettevõttes; õppija tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalase juhendamise töökohal; täidab tööülesandeid erinevates olukordades (vajadusel juhendamine), rõhuasetuse on tööde kvaliteedil, kasutab isikukaitsevahendeid ja järgib tööohutusnõudeid; suudab näha objekti kui tervikut; vastutab töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest; arendab iseseisva töötamise oskust (töö erinevate etappide õige järjestamine, üksikute etappide materjalide vajaduse ja ajakulu planeerimine, õigete etapisiseste töövõtete järjestamine; tööriistade valik jms), kujundab vastutustunnet ja töökultuuri, suhtlemisvalmidust ja meeskonnatöö oskusi; arendab ruumilist mõtlemist, koormustaluvust, liigutuste täpsust ja vastutustunnet. 2.3. Kolmanda praktikaetapi käigus toimub kutsealaste teadmiste süvendamine, tööoskuste järjekindel arendamine, süvendamine ja ettevalmistamine kooli lõpetamiseks; õppija võtab iseseisvalt töötades osa ettevõtte tegevusest; õppija tajub tervikut ja mõistab sisuliselt püstitatud eesmärkide saavutamise võimalusi, töötab ohutult ja ratsionaalseid töövõtteid kasutades, õppija oskab hinnata eelnevate põlvkondade loodud kultuuriväärtusi ehituskunstis, oskab hinnata traditsioonilisi töövõtteid ja suudab neid rakendada, kasutab vastavaid tööriistu, õpilasel on kujunenud valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal. 3. Praktika lühikirjeldus kinnisvarahoolduse erialal 3.1. Esimese praktikaetapi käigus tutvub õppija töökorraldusega ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes, tutvub objektide hooldusjuhenditega, teostatavate tööde ja tööohutusnõuetega; läbib sissejuhatava töökaitsealase juhendamise; rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi iseseisva töö käigus otsesel individuaalsel juhendamisel soovitavalt heakorratööde (krundihooldus, puhastusteenindus) teostamisel; täidab tööülesandeid sarnastes olukordades; rõhuasetus on tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil, ratsionaalsete töövõtete ja kogemuste omandamisel; kinnisvarahooldajale vajalike isikuomaduste (teenindus- ja suhtlemisvalmidus, avatus, seltsivus, suuline väljendusoskus, kannatlikkus ja paindlikkus) kujundamine. 3.2. Teise praktikaetapi käigus arendab õppija õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatud teadmisi ja oskusi töötades meeskonna liikmena ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes; täidab tööülesandeid erinevates olukordades iseseisva töö käigus otsesel juhendamisel soovitavalt tarindite ja tehnosüsteemide hooldustöödel (sh avariide lokaliseerimisel); rõhuasetus on tööde kvaliteedil; ratsionaalsete ja õigete töövõtete omandamisel ja kinnistamisel; isikuomaduste (koostöövalmidus, täpsus, hoolikus) ja hoiakute järjekindel kujundamine. 3.3. Kolmanda praktikaetapi käigus toimub kutsealaste teadmiste ja oskuste süvendamine, tööoskuste järjekindel arendamine, õppekeskkonnas, praktika I ja II etapil omandatud kogemuste rakendamine, vilumuste kujundamine; tööülesannete täitmine iseseisvalt erinevates olukordades, keskendudes vastavalt kas heakorratöödele, tehnohooldusele, remonditööde või tugiteenuste osutamisele. Kutsealaste tööoskuste süvendamine ja ettevalmistamine kooli lõpetamiseks; õpilane võtab iseseisvalt töötades osa ettevõtte tegevusest; õpilasel on kujunenud valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal. 4. Praktika lühikirjeldus teedeehituse erialal 4.1 Esimese 8 õppenädalase praktikaetapi käigus tutvub õppija töökorraldusega, teostatavate tööde ja tööohutusnõuetega teehoiutöödega tegelevas ettevõttes; rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja oskusi individuaalsel juhendamisel; täidab tööülesandeid meeskonna liikmena sarnastes olukordades; rõhuasetus on tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil, ratsionaalsete töövõtete ja kogemuste omandamisel; isikuomaduste kujundamine. Praktika käigus toimub oskustöölise kutseoskuste omandamine. 4.2. Teise 6 õppenädalase praktikaetapi käigus arendab õppija õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatud teadmisi ja oskusi töötades meeskonna liikmena teehoiutöödega tegelevas ettevõttes iseseisva töö käigus (vajadusel juhendamine); täidab tööülesandeid meeskonna liikmena erinevates olukordades; rõhuasetus on tööde kvaliteedil, ratsionaalsete töövõtete valdamisel; isikuomaduste ja hoiakute järjekindel kujundamine. Praktika käigus toimub oskustöölise kutseoskuste süvendamine või mehhanismijuhi kutseoskuste omandamine algtasemel. 4.3. Kolmanda 6 õppenädalase praktikaetapi käigus toimub kutsealaste teadmiste ja oskuste süvendamine, tööoskuste järjekindel arendamine, õppekeskkonnas, praktika I ja II etapil omandatud kogemuste rakendamine, vilumuste kujundamine; tööülesannete täitmine meeskonna liikmena erinevates olukordades; valmisolek asuda tööle õpitud kutsealal. Kutsealaste tööoskuste süvendamine ja ettevalmistamine kooli lõpetamiseks; õppija võtab iseseisvalt töötades osa ettevõtte tegevusest; õpilasel on kujunenud valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal. Praktika käigus omandatakse ja kinnistatakse mehhanismijuhi kutseoskusi. 5. Praktika lühikirjeldus maaparanduse ja vesiehituse erialal 5.1. Esimese praktikaetapi käigus õppija rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi maaparanduse, vee- või kanalisatsioonitorustiku ehitusega tegelevates ettevõtetes; tutvub praktikaettevõtte töökorralduse ja sisekorraeeskirjadega; läbib tööohutusalase esmase juhendamise; korraldab nõuetekohaselt oma töökohta ja tuleb toime tööaja planeerimisega, töötab reaalses töökeskkonnas otsesel individuaalsel juhendamisel; järgib tööoperatsioonide teostamisel ohutusnõudeid; täidab tööülesandeid sarnastes olukordades, rõhuasetus on tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted ning iseseisva töö kogemuse meeskonna liikmena; vastutab tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostöövalmidust, isikuomaduste (hoolikus, püsivus, täpsus ja vastutustunne) kujundamine. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon. 5.2. Teise praktikaetapi käigus õppija süvendab ja arendab õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatud teadmisi ja oskusi iseseisva töö käigus vee-, kanalisatsiooni- või küttetorustiku ehituse ja/või korrashoiuga tegelevates ettevõtetes; õppija tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalase juhendamise töökohal; täidab meeskonna liikmena mitmesuguseid tööülesandeid erinevates olukordades (vajadusel juhendamine), kasutades isikukaitsevahendeid ning järgides tööohutuse ja kvaliteedi nõudeid; korraldab nõuetekohaselt oma töökohta, valib materjale ja töövahendeid ning valmistab neid tööks ette vastavalt lähteülesandele; rõhuasetus on tööde kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted; vastutab töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest; kujundab vastutustunnet, suhtlemisvalmidust ja meeskonnatöö oskusi; arendab ruumilist mõtlemist, koormustaluvust ja vastutustunnet; kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal.

Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri 14. märtsi 2008. a määrusega nr 20

Lõpueksami lühikirjeldused kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialadel

1. Lõpueksami lühikirjeldus kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse erialal Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi teooriatöö) ja praktilisest tööst. 1.1. TEOORIATÖÖ. Küsimused käsitlevad erialaste põhiõpingute moodulite õpitulemustest lähtuvalt järgnevat temaatikat: 1) tööde tehnoloogia (töökoha korraldamise põhimõtete, tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra, materjalide ja töövahendite valiku kriteeriumite, tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldamine; materjalide ja töövahendite iseloomustamine lähtuvalt nende omadustest, kasutusalast ja -tingimustest); 2) rakendusliku sisuga ülesanded (kirjelduse või eskiisjoonise järgi töödeldavate pindade materjalide kulu ja maksumuse arvutamine; vastuste esitamisel lähtumine tööde tehnoloogilisest järjekorrast); 3) töökeskkonnaohutus (töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad küsimused; isikukaitsevahendite kasutamine; keskkonnasäästlik ehitamine). 1.2. PRAKTILINE TÖÖ. Sooritada etteantud ülesande järgi proovitöö – laduda puhasvuukmüüritis, mis sisaldab nurka ja ava koos kaarsillusega demonstreerimaks kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist, tööde teostamise järjekorra, vajalike materjalide ja kvaliteedinõuete tundmist, tööriistade ja seadmete hooldamist ja kasutamisoskust. 2. Lõpueksami lühikirjeldus ehitusviimistluse erialal Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi teooriatöö) ja praktilisest tööst. 2.1. TEOORIATÖÖ. Küsimused käsitlevad erialaste põhiõpingute moodulite õpitulemustest lähtuvalt järgnevat temaatikat: 1) tööde tehnoloogia (töökoha korraldamise põhimõtete, tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra, materjalide ja töövahendite valiku kriteeriumite, tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldamine; materjalide ja töövahendite iseloomustamine lähtuvalt nende omadustest, kasutusalast ja -tingimustest); 2) rakendusliku sisuga ülesanded (kirjelduse või eskiisjoonise järgi töödeldavate pindade materjalide kulu ja maksumuse arvutamine; vastuste esitamisel lähtumine tööde tehnoloogilisest järjekorrast); 3) töökeskkonnaohutus (töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad küsimused; isikukaitsevahendite kasutamine; keskkonnasäästlik ehitamine). 2.2. PRAKTILINE TÖÖ. Moodulite «Krohvimistööd», «Tasandustööd», «Plaatimistööd», või «Maalritööd» ning praktika õpitulemustest lähtuvalt tuleb eksamikomisjoni poolt etteantud ülesande järgi sooritada proovitöö demonstreerimaks kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist, tööde teostamise järjekorra, vajalike materjalide ja kvaliteedinõuete tundmist, tööriistade ja seadmete hooldamist ja kasutamisoskust. 3. Lõpueksami lühikirjeldus ehituspuusepa erialal Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi teooriatöö) ja praktilisest tööst. 3.1. TEOORIATÖÖ. Küsimused käsitlevad erialaste põhiõpingute moodulite õpitulemustest lähtuvalt järgnevat temaatikat: 1) tööde tehnoloogia (töökoha korraldamise põhimõtete, tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra, materjalide ja töövahendite valiku kriteeriumite, tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldamine; materjalide ja töövahendite iseloomustamine lähtuvalt nende omadustest, kasutusalast ja -tingimustest); 2) rakendusliku sisuga ülesanded (kirjelduse või eskiisjoonise järgi töödeldavate pindade materjalide kulu ja maksumuse arvutamine; vastuste esitamisel lähtumine tööde tehnoloogilisest järjekorrast); 3) töökeskkonnaohutus (töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad küsimused; isikukaitsevahendite kasutamine; keskkonnasäästlik ehitamine). 3.2. PRAKTILINE TÖÖ. Näidistestendi, maketi, näitliku õppevahendi valmistamine põhioskuste moodulites «Puitkonstruktsioonide ehitus» ja «Katusetööd» kirjeldatud õpitulemustest lähtuvalt. Tingimused: postiraketistele ehitatakse põrandakarkass ja ujuvpõrand rullmaterjalide paigaldamiseks, seinte karkassid sisaldavad igas küljes aknaava. Seinakarkass kaetakse seestpoolt horisontaal- ja väljastpoolt vertikaallaudisega, kasutades nii nael- kui klamberühendust. Ehitatakse vahelae karkass, viil- või kelpkatuse konstruktsioon. 4. Lõpueksami lühikirjeldus keskkonnatehnika lukksepa erialal Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi teooriatöö) ja praktilisest tööst. 4.1. TEOORIATÖÖ. Küsimused käsitlevad erialaste põhiõpingute moodulite õpitulemustest lähtuvalt järgnevat temaatikat: 1) tööde tehnoloogia (töökoha korraldamise põhimõtete, tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra, materjalide ja töövahendite valiku kriteeriumite, tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldamine; materjalide ja töövahendite iseloomustamine lähtuvalt nende omadustest, kasutusalast ja -tingimustest); 2) rakendusliku sisuga ülesanded (kirjelduse või eskiisjoonise järgi töödeldavate pindade materjalide kulu, mahu ja maksumuse arvutamine; vastuste esitamisel lähtumine tööde tehnoloogilisest järjekorrast); 3) töökeskkonnaohutus (töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad küsimused; isikukaitsevahendite kasutamine; keskkonnasäästlik ehitamine). 4.2. PRAKTILINE TÖÖ. Moodulite «Veevärgitööd», «Kanalisatsioonitööd», «Ventilatsioonitööd» ja «Hoonesisesed küttesüsteemid» ning praktika õpitulemustest lähtuvalt tuleb eksamikomisjoni poolt etteantud ülesande järgi sooritada proovitöö demonstreerimaks kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist, tööde teostamise järjekorra, vajalike materjalide ja kvaliteedinõuete tundmist, tööriistade ja seadmete hooldamist ja kasutamisoskust. 5. Lõpueksami lühikirjeldus puit- ja kiviehitiste restauraatori erialal Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi restaureerimisülesanne). 5.1. RESTAUREERIMISÜLESANNE. Erialast terminoloogiat kasutades koostada ja nõuetekohaselt vormistada 12- kuni 15-leheküljeline kirjalik töö, mis sisaldab järgnevat andmestikku: 1) mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ajalooline ülevaade; 2) objekti kirjeldus (iseloomustatakse objekti välimust, stiilitunnuseid, võimalusel määratletakse väärtuskriteeriumid); 3) kahjustuste kirjeldus (hinnang objekti konstruktsioonielementide tehnilisele seisukorrale ja viimistluse seisundile); 4) restaureerimisülesande püstitamine (materjalide lagunemise põhjuste selgitamine: erinevate restaureerimismeetodite võrdlus; konkreetse restaureerimismeetodi valiku põhjendus; teostatavate tööde tehnoloogia kirjeldamine (sh kasutatavad materjalid ja töövahendid)); 5) lisad (detailifotod, skeemid, ülesmõõtmisjoonised, vajadusel/võimalusel materjali laboratoorsed analüüsid jms); 6) kasutatud allikmaterjalid. 5.2. TÖÖ KAITSMINE. Esitada lühikokkuvõte oma tööst ja selle valmimise/valmistamise protsessist ning vastata eksamikomisjoni liikmete asjakohastele küsimustele. 6. Lõpueksami lühikirjeldus kinnisvarahoolduse erialal Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest tööst. 6.1. TEOREETILINE OSA. Küsimused käsitlevad erialaste põhiõpingute moodulite õpitulemustest lähtuvalt järgnevat temaatikat: 1) ülevaade kinnisvara korrashoiu tegevustest (EVS 807:2004 alusel); 2) hooldustegevuste kirjeldus hooldusjuhendi või joonise järgi (töökoha korraldamise põhimõtete, tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra, töövahendite valiku kriteeriumite, tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldamine); 3) töökeskkonnaohutus (töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad küsimused; isikukaitsevahendite kasutamine; keskkonnasäästlik ehitamine); 4) rakendusliku sisuga ülesanded (objekti seisundi kirjelduse või eskiisjoonise järgi leida antud hooldustöödeks vajalik materjalide kulu). 6.2. PRAKTILINE TÖÖ. Täita tehnoloogiliselt õigesti ja kvaliteedinõuetest lähtuvalt etteantud hooldustegevus ühes põhiõpingute moodulitega määratud valdkonnas vastavalt eksamikomisjoni poolt etteantud ülesandele demonstreerimaks kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist, tööde teostamise järjekorra, vajalike materjalide ja kvaliteedinõuete tundmist, tööriistade ja seadmete hooldamist ja kasutamisoskust. 7. Lõpueksami lühikirjeldus teedeehituse erialal Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi teooriatöö) ja õpimapi koostamisest ja kaitsmisest. 7.1. TEOORIATÖÖ. Avatud vormis test, mille küsimused käsitlevad järgnevat temaatikat: töökoha korraldamise põhimõtete, tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra, materjalide, masinate ja mehhanismide valiku kriteeriumite, tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldamine; materjalide ja mehhanismide iseloomustamine lähtuvalt nende kasutusalast ja -tingimustest põhioskuste moodulite õppesisust lähtuvalt. Töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusega seonduvad küsimused. 7.2. ÕPIMAPI KOOSTAMINE. Esitada kuni 10-leheküljeline kokkuvõte praktikal teostatud teehoiutööde kohta, mis sisaldab järgnevat andmestikku: 1) praktikaettevõtte tutvustus; 2) töökoha korraldamise põhimõtete kirjeldus; 3) tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra, alusmaterjalide, töövahendite, masinate ja seadmete valiku kriteeriumite kirjeldus; 4) tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldus. 7.3. TÖÖ KAITSMINE. Esitada lühikokkuvõte õpimapist ja vastata eksamikomisjoni liikmete asjakohastele küsimustele. 8. Lõpueksami lühikirjeldus maaparanduse ja vesiehituse erialal Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi kirjalik töö). 8.1. KIRJALIK TÖÖ. Erialast terminoloogiat kasutades koostada ja nõuetekohaselt vormistada kuni 10-leheküljeline kirjalik töö, mis sisaldab järgnevat andmestikku: 1) vesiehitus- või maaparandusobjekti kirjeldus (iseloomustatakse objekti asukohta, lähteülesannet, teostavate tööde vajadust jms); 2) hinnang teostatavate tööde mahule või objekti konstruktsioonielementide tehnilisele seisukorrale; 3) tööde mahu ja materjalivajaduse selgitamine ja arvutused; 4) teostatavate tööde tehnoloogia valiku põhjendus ja kirjeldamine (sh kasutatavad materjalid ja töövahendid); 5) töö- ja keskkonnaohutusnõuete kirjeldamine; 6) lisad (skeemid, jms); 7) kasutatud allikmaterjalid. 8.2. TÖÖ KAITSMINE. Esitada lühikokkuvõte oma tööst ja selle valmimise/valmistamise protsessist ning vastata eksamikomisjoni liikmete asjakohastele küsimustele.