Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Raudteetranspordi tuleohutusnõuded

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 4.03.2008 nr 20 (RTL 2008, 21, 312) 21.03.2008 Määrus kehtestatakse «Päästeseaduse» § 21 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse raudteetranspordi tuleohutuse tagamiseks tuleohutusnõuded raudteemaal ja raudtee kaitsevööndis, raudteeveeremile, tuleohtlike kaupade raudteeveole ja laadimistöödele ning määratakse raudteemaal ja raudteeveeremis kasutatavate tuleohutuspaigaldiste nõutav arv ja nendele esitatavad nõuded. (2) Käesoleva määrusega reguleerimata osas kohaldatakse raudteetranspordi tuleohutuse tagamiseks järgmisi õigusakte: 1) «Kemikaaliseadus» ja selle alusel kehtestatud asjakohased õigusaktid; 2) Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded»; 3) siseministri 4. mai 1998. a määrus nr 7 «Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded»; 4) siseministri 18. juuni 1998.a määrus nr 15 «Tuletööde tuleohutusnõuded»; 5) siseministri 30. juuni 1998.a määrus nr 19 «Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus»; 6) siseministri 8. septembri 2000.a määrus nr 55 «Tuleohutuse üldnõuded»; 7) siseministri 13. septembri 2000. a määrus nr 58 «Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele»; 8) siseministri 7. juuni 2002. a määrus nr 80 «Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele». 2. peatükk TULEOHUTUSNÕUDED RAUDTEEMAAL JA RAUDTEE KAITSEVÖÖNDIS § 2. Tuleohutus raudteemaal ja raudtee kaitsevööndis Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd peab 3 meetri ulatuses rööpme teljest (mitmeteelisel raudteel ja jaamas äärmise rööpme teljest) olema heakorrastatud viisil ja ulatuses, mis on piisav raudteetranspordi tuleohutuse tagamiseks. Tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri muu omanik või valdaja. § 3. Puitliiprite ja -prusside ladustamine (1) Puitliipreid- ja prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis alaliselt ladustada ainult raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri muu omaniku või valdaja poolt selleks ettenähtud ja -valmistatud alalistes ladustamiskohtades. Alalistes ladustamiskohtades rakendatavate tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri muu omanik või valdaja. (2) Alalise ladustamiskoha asukoht kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Ametiga, kui alalise ladustamiskoha asukoha kohta ei ole koostatud ja kehtestatud üldist tuleohutusjuhendit siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 «Tuleohutuse üldnõuded» § 4 alusel. [RTL 2008, 21, 312 – jõust. 21.03.2008] (3) Puitliipreid ja -prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis ajutiselt ladustada väljaspool raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri muu omaniku või valdaja poolt selleks ettenähtud ja ettevalmistatud alalist ladustamiskohta üksnes mõistliku aja jooksul teetööde ettevalmistamisel ja teostamisel, kuid mitte kauem kui 7 päeva ladustamise alustamise hetkest. (4) Lõikes 3 nimetatud puitliipreid ja -prusse võib hoida kuni 10 kaupa virnas, virnade kaugusega üksteisest vähemalt 5 meetrit ning kaugus lähima rööpa pea välisservast vähemalt 2 meetrit. 3. peatükk TULEOHUTUSNÕUDED RAUDTEEVEEREMILE § 4. Keelatud tegevused raudteeveeremis Raudteeveeremis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda, sealhulgas: 1) kasutada ebatüüpilisi või olemasolevale vooluahelale mittevastava rakendusega kaitseseadmeid, projektile mittevastavaid juhtmeühenduse viise, kahjustatud isolatsiooniga seadmeid ja juhtmeid; 2) kasutada lahtist tuld väljaspool selleks ettenähtud kohta; 3) vedada või hoida tuleohtlikke vedelikke ja muid tuleohtlikke aineid mahutites, mis ei ole selleks ettenähtud; 4) ummistada läbikäike ja väljapääse mistahes esemetega; 5) jätta töötava mootoriga raudteeveerem järelevalveta; 6) töötada mootori või tõsteseadmega, mis ei vasta konkreetse veeremi tehnilistele nõuetele. § 5. Suitsetamine raudteeveeremis ja selle vahetus läheduses (1) Raudteeveeremis ja selle vahetus läheduses on suitsetamine keelatud. (2) Suitsetamine on raudteeveeremis lubatud üksnes selleks spetsiaalselt eraldatud ja vastavalt märgistatud suitsetamisruumis või suitsetamisalal suletava kaanega tuhatooside olemasolul. (3) Veduri juhiruumis on suitsetamine lubatud üksnes suletava kaanega tuhatoosi olemasolul. § 6. Raudteeveeremi masinaruumi väljapääs Masinaruumi väljapääs peab suunduma otse raudteeveeremist välja või tamburisse, millel on väljapääs. § 7. Tuleohutusnõuded vedurile ja mootorrongile (1) Vedurit ja mootorrongi tuleb hoida tuleohtlikest ainetest puhtana. Määrdeained ja pühkimisvahendid peavad olema tihedalt suletud kaanega metallnõus. (2) Sädemeohtlikud kohad peavad olema tahmast puhtad ja veeremi tehnonõuetes ettenähtud ajal kontrollitud ning remonttööde ja tehniliste hoolduste käigus puhastatud. (3) Veduri ning mootorrongi masina-, aku- ja diisliruumis, samuti kütusepaagi täitmise ajal on keelatud suitsetada või kasutada lahtist tuld. (4) Keelatud on kasutada vedurit või mootorrongi, millel puuduvad tuleohutuspaigaldised või need ei ole töökorras. (5) Kui raudteeveoks vajalikku vedurit või mootorrongi juhib vedurimeeskonna asemel üksnes vedurijuht, siis tuleb vedur või mootorrong varustada automaatse tulekahjusignalisatsiooni või tulekustutussüsteemiga. (6) Kõik veduri või mootorrongi sõlmed ja osad peavad vastama valmistajatehase kinnitatud tuleohutusnõuetele ja olema puhtad põlevainetest ning kaitstud nende võimaliku pealepritsimise eest. (7) Veduri või mootorrongi mistahes külmunud osade soojendamine lahtise tulega on keelatud. § 8. Elektriseadmete tuleohutusnõuded reisivagunis Elektriseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda, sealhulgas: 1) kasutada valgustusseadmeid, mis ei ole töökorras; 2) paigaldada kaitsmeid, elektri- ja valgustusseadmeid, mis ei vasta kindlaksmääratud nimiväärtusele; 3) jätta töötavaid elektriseadmeid järelevalveta; 4) avada elektriseadmete kaitsekatteid kogu vagunite teeloleku ajal; 5) lubada kasutusse vagunit, millel ilmneb vooluleke vagunikorpusele; 6) jätta vagunitevahelised elektriühendused väljapoole pistikupesi ja kaitsekarpe. § 9. Kütteseadmete tuleohutusnõuded reisivagunis Kütteseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda, sealhulgas: 1) kasutada kütteseadmeid, mis ei ole töökorras; 2) kasutada kütteaineid, mis ei vasta vaguni kasutamisdokumentatsioonis ettenähtule; 3) kütta katlaid, boilereid või veekeetjaid veeta või kui veetase on alla lubatud taseme või mitte korras olevate suitsuväljatõmbetorudega, kui veekeetja küttekoldes puudub leegireflektor; 4) jätta töötavaid kütteseadmeid järelevalveta; 5) puhastada katelt avatud tamburiustega ning ladustada räbu või tuhka väljaspool selleks ettenähtud kohti; 6) kasutada vagunit, millel on rikutud seinte või vaheseinte termoisolatsioon katlaruumis, köögis, veekeetjate läheduses või suitsuväljatõmbetorude paiknemise piirkonnas (laepealsetel pindadel). § 10. Sisepõlemismootoriga vaguni tuleohutusnõuded (1) Sisepõlemismootoriga vaguni sisepõlemismootor peab olema paigaldatud metallalusele ning selle masinaruumi seinad, laed, põrand ja uksed peavad olema kaetud teraslehtedega. (2) Sisepõlemismootoriga vaguni kütusevaru tuleb hoida ainult õhukindlalt suletud metalltaaras ja transportida sisepõlemismootoriga vaguni all asuvas tüüpmetallkastis, millel on astmeliselt fikseeritavad luugid ja mis ei tekita luukide järsu sulgemise korral sädemeid. Tüüpmetallkastis asuvad kütusepaagid või -kanistrid peavad olema kindlalt kinnitatud ja suletud. Muude esemete ja materjalide hoiustamine nimetatud kastides ei ole lubatud. (3) Kütuse hoiustamine vahetult sisepõlemismootoriga vaguni masinaruumis on lubatud ainult vaguni projektijärgsetes mootorkütusepaagi mahutites. § 11. Tuleohutusnõuded eriotstarbelisele raudteeveeremile ja eriveeremile (1) Eriotstarbelisele raudteeveeremile kehtivad käesoleva määruse §-des 4–6 ja 8–10 kehtestatud tuleohutusnõuded. (2) Eriveeremile kehtivad käesoleva määruse §-des 4–7 kehtestatud tuleohutusnõuded. 4. peatükk TULEOHUTUSNÕUDED TULEOHTLIKE KAUPADE RAUDTEEVEOLE NING LAADIMISTÖÖDELE § 12. Tuleohutuse tagamine tuleohtlike kaupade raudteeveol (1) Tuleohtliku kauba raudteevedu toimub rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe SMGS alusel. Enne tuleohtliku kauba raudteeveoteenuse osutamise alustamist peab raudteeveo-ettevõtja veenduma veodokumentide õigsuses ning visuaalselt kontrollima tuleohtlike ainetega täidetud vagunite seisukorda lähtuvalt tuleohutusnõuetest. (2) Raudteeveo-ettevõtja peab tuleohutuse tagamiseks enne raudteeveoteenuse osutamise alustamist kõrvaldama tuleohtliku kaubaga täidetud vaguni kontrollimisel ilmnenud tehnilise rikke või muu tuleohtu tekitada võiva puuduse. Kui raudteeveoteenuse osutamise käigus ilmnevad tehnilised rikked või muud tuleohtu tekitada võivad puudused, siis peab raudteeveo-ettevõtja kasutusele võtma vastavad meetmed nende kiireks kõrvaldamiseks. (3) Üle ühe ööpäeva raudteel seisvale tuleohtlikku kaupa vedavale raudteeveeremile peab selle raudteeveeremi valdaja tagama ööpäevaringse valve. § 13. Vastutus tuleohtlike kaupade laadimistööde tuleohutuse eest Tuleohtlike kaupade laadimistööde tuleohutuse eest vastutab nende tööde teostaja. 5. peatükk TULEOHUTUSPAIGALDISED JA NENDEGA VARUSTAMINE § 14. Tulekustutite kogused ja paiknemine (1) Raudteeveerem tuleb varustada tulekustutitega vähemalt järgmises ulatuses: 1) vedur ja restoranvagun – 3 tulekustutit; 2) diiselrongi juhtvagun – 1 tulekustuti; 3) diiselrongi mootorvagun (statsionaarse tulekustutusseadmega) ja rööbasbuss – 2 tulekustutit; 4) lumesahk, teemasin, raudteekraana, reisi-, pagasi- ja postivagun – 2 tulekustutit; 5) päästerongi raudteeveeremiosa – 16 tulekustutit. (2) Raudteeinfrastruktuur tuleb varustada tulekustutitega vähemalt järgmises ulatuses: 1) raudteeinfrastruktuuri hooned, kus hoitakse tuleohtlikke aineid ning raudteeveeremi remondi- ja hooldetsehhid – 2 tulekustutit põrandapinna iga 100 m2 kohta, kuid mitte vähem kui 2 tulekustutit korruse kohta; 2) raudteeinfrastruktuuri hooned, kus ei hoita tuleohtlikke aineid ning elektrikilbi ruum, akuruum ja katlamaja – 1 tulekustuti põrandapinna iga 100 m2 kohta, kuid mitte vähem kui 1 tulekustuti igas ruumis; 3) estakaadid (lahtised) ja muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised, kus hoitakse tuleohtlikke aineid – 1 tulekustuti iga jooksva 100 m kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 on tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel lähtutud pulberkustutist, mille tulekustutusaine mass on 6 kg. (4) Tulekustutite täpse paiknemise väljapääsude või ohtlike objektide juures määrab raudtee-ettevõtja, raudteeinfrastruktuuri muu omanik või valdaja või raudteeveeremi valdaja oma kirjaliku otsusega. § 15. Täiendavad tulekustutusvahendid Tuleohtlike kaupade laod, veeremi remondi- ja hooldetsehhid ja muud sarnased objektid tuleb lisaks tulekustutitele varustada ka liivakasti, absorbendi, veeanuma ja tulekustutusvaibaga. § 16. Tuletõrje veevõtukoht ja tuletõrje voolikusüsteem (1) Ehitusprojektis ettenähtud kohas peab olema alaliselt töökorras tuletõrje veevõtukoht. Tuletõrje veevõtukoha korrashoiu eest vastutab selle omanik. (2) Tuletõrje voolikusüsteemi olemasolul peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, samuti raudteeinfrastruktuuri muu omanik või valdaja korraldama tuletõrje voolikusüsteemi korrashoiu ning töötajatele vastava väljaõppe selle kasutamiseks. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 17. Määruse kehtetuks tunnistamine Teede- ja sideministri 30. juuli 1998. a määrus nr 45 «Raudteetranspordi tuleohutusnõuded» tunnistatakse kehtetuks. § 18. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.