Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 4.03.2008 nr 20 (RTL 2008, 21, 312) 21.03.2008 Määrus kehtestatakse «Raudteeseaduse» § 59 lõike 6 alusel. § 1. Määruse kohaldusala (1) Määrusega kehtestatakse avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (edaspidi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja) poolt osutatavate juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ning eraldatud sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade eest võetava raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika (edaspidi metoodika). (2) Metoodika põhineb raudtee-ettevõtja avaliku raudtee majandamise ja raudteeveoteenuse osutamise valdkondade tulude ja kulude arvestuse eraldatuse nõudel vastavalt «Raudteeseaduse» § 4 lõikele 2. § 2. Juurdepääsu tagavad põhiteenused, lisateenused ning juurdepääsu abiteenused (1) Juurdepääsu tagavad põhiteenused (edaspidi põhiteenused) on läbilaskevõime taotluste läbivaatamine, jaotatud läbilaskevõimeosa kasutada andmine, raudtee sõlmjaamade, ooteplatvormide ning tee-, side- ja turvanguseadmete kasutamise ja toimimise tagamine, raudteeliikluse korraldamine ning raudteeveo-ettevõtjale jaotatud läbilaskevõimeosa kasutamiseks vajaliku teabe edastamine. (2) Juurdepääsu tagavad lisateenused (edaspidi lisateenused) on elektrialajaamade ja elektri ülekandeliinide, veoalajaamade, kontaktvõrgu ja veoelektri ülekandeliinide kasutamise ning veoelektri tarbimise tagamine, raudteerajatiste valgustus, reisijate teenindamiseks vajalike hoonete ja rajatiste, kaubaterminalide, sorteerimisjaamade, rongikoosteseadmete, eriotstarbeliste raudteede ning hooldus- ja muude tehnorajatiste kasutada andmine, sh seisuteede kasutada andmine. (3) Juurdepääsu abiteenused (edaspidi abiteenused) on reisirongide eelsoojendus, juurdepääsuteede kasutamise võimaldamine raudteeveoteenuse osutamiseks vajalike rajatisteni kütuse tankimise, rongide koostamise ja muude teenuste pakkumise eesmärgil, ohtliku veose veo kontrollimine erilepingu alusel, telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamine, raudteeveeremi tehnoülevaatus, raudteeveo-ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata teabe edastamine või muu sarnane teenus, sh vahendatud elektrienergia ning raudteeveo-ettevõtjate veeremi ja kauba vastuvõtmise ning üleandmise korraldamine piiril. (4) Põhiteenuseid tellitakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud teenuse liikide kogumina. Tasu põhiteenuste eest hõlmab kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud teenuste osutamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja 3 loetletud lisa- ja abiteenuste liike on raudteeveo-ettevõtjal õigus tellida eraldi vastavalt vajadusele. Iga lisa- ja abiteenuse liigi kohta arvestatakse eraldi tasu. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja «Raudteeseaduse» § 58 lõikes 2 sätestatud juhul konkreetse lisateenuse osutamisest loobub või kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja ei saavuta konkreetse abiteenuse osutamise osas kokkulepet, siis sellise lisa- või abiteenuse eest tasu ei arvestata. § 3. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu (1) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu peab tagama raudteeinfrastruktuuri jätkusuutlikkuse ning avaliku raudtee diskrimineerimata kasutamise raudteeveo-ettevõtjale ja «Raudteeseaduses» sätestatud korras sellisele raudteeveeremi valdajale, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja. (2) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhi- ja lisateenuste eest koosneb raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise kuludest ning mõistlikust ärikasumist. (3) Põhi- ja lisateenuste kasutustasu arvestamisel lähtutakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastavate teenuste kogukuludest, mis on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldkuludest ja mõistlik ärikasum. (4) Kui rongiliinil pakub abiteenuseid ainult üks pakkuja, võib kasutustasu abiteenuste eest olla seotud üksnes nende osutamise otseste kuludega ning seda arvestatakse üksnes tegelikult tarbitud abiteenuste eest. Abiteenuse otsesed kulud on selle teenuse osutamise otsekulud ja proportsionaalne osa üldkuludest. Kui põhivara kasutatakse ainult abiteenuse osutamiseks, arvestatakse abiteenuse otseste kulude hulka ka kapitalikulu ja mõistliku ärikasumi komponent. Kui abiteenuse osutamiseks kasutatavat põhivara kasutatakse ka põhi- või lisateenuse osutamiseks, siis kaasatakse vastava põhivara kapitalikulu ja mõistliku ärikasumi komponent põhiteenuse või vastava lisateenuse liigi tasusse. (5) Kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa eest, sealhulgas raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise eest vedurijuhi katsesõiduks, võib olla seotud üksnes selle läbilaskevõimeosa kasutada andmise otseste kuludega. Sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutada andmise otsesed kulud on selle teenuse osutamise otsekulud, kapitali- ega üldkulu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutustasusse ei arvata. § 4. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestuse alused (1) Kulud omistatakse nendele teenustele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise. Kuluarvestussüsteem peab tagama, et teenuse kulu ei sisaldaks selle teenuse osutamiseks mittevajalikke kulusid ja iga kulu oleks omistatud ainult ühele teenusele. (2) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on samaaegselt ka raudteeveo-ettevõtja või tegeleb muu äritegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri- ja raudteeveoteenuste osutamise ning muu äritegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste kulud ettevõtja üldkuludeks, kui neid ei ole raamatupidamise algdokumendi või sobiva kulukäituri alusel võimalik jaotada erinevate tegevusvaldkondade vahel. Üldkulud jaotatakse raudtee-ettevõtja poolt osutatavate teenuste vahel proportsionaalselt kõikide teenuste otsekulude summale. (3) Üldkulude proportsionaalne jaotus toimub vastavalt valemile: ÜP=(I/(I+V))×Ü, kus ÜP on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja proportsionaalne osa üldkuludest; I on raudteeinfrastruktuuri-teenuse osutamise otsekulud; V on muu äritegevuse otsekulud; Ü on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldkulud. (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt osutatava teenuse otsekuludesse arvestatakse vastava teenuse osutamiseks tehtavad hooldus-, materjali- ja sisseostetud teenuste kulud ning antud teenuse osutamiseks vajalikud tööjõuga seotud kulud. (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otse- ja üldkulud prognoositakse igaks liiklusgraafikuperioodiks käesoleva määruse lisades toodud tabelite andmete alusel, mis peavad olema kooskõlas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja viimase kahe auditeeritud majandusaasta aruannete ning aruandega prognoositava liiklusgraafikuperioodi eelse majandusaasta kohta. Otse- ja üldkulude prognoosi arvestamise aluseks on nimetatud kolme majandusaasta otse- ja üldkulude aritmeetiline keskmine, millele lisatakse Statistikaameti poolt avaldatud prognoositava liiklusgraafikuperioodi eelse aasta tarbijahinnaindeks. (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogukuludesse ei või lülitada: 1) tagastamatu abi (näiteks Euroopa Liidu struktuurifondide finantseerimise) raames soetatud põhivara kapitalikulu ja sellelt põhivaralt teenitavat mõistlikku ärikasumit; 2) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 3) kingitusi, sponsorlust, annetusi; 4) varade väärtuste muutust (varude jääkide muutus, käibevara allahindlus, põhivara väärtuse langus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest jms); 5) seaduse alusel määratud trahve ja viiviseid; 6) kulusid, mis on seotud kasumi jaotamisega; 7) teisi mittepõhjendatud kulusid, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega, tulenevad kasutamata ressurssidest (ei kasutata liiklusgraafikuperioodi jooksul raudteeinfrastruktuuriteenuste osutamiseks) jms. § 5. Kapitalikulu arvestus (1) Kapitalikulu on kulu, mis on seotud materiaalse põhivara soetamisega. (2) Kapitalikulu üldeesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine teenuste müügi kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. (3) Reeglina toimub kapitalikulu arvestus ettevõtte raamatupidamises kajastatava põhivara amortisatsiooni (kulumi) arvestuse alusel. Juhul kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuri korrashoiuks ja parendamiseks iga-aastaselt tehtavad investeeringud ületavad põhivara raamatupidamislikku amortisatsiooni, lisatakse raudteeinfrastruktuuri kogukulude arvestusse täiendav kapitalikulu. (4) Täiendav kapitalikulu arvutatakse liiklusgraafikuperioodile eelnenud majandusaastal raudteeinfrastruktuuri korrashoiuks ja olemasoleva põhivara parendamiseks tegelikult teostatud investeeringute ja põhivara raamatupidamisliku amortisatsiooni alusel leitud kapitalikulu vahena. Käesoleva metoodika mõistes liiklusgraafikuperioodi jooksul arvutatud täiendavat kapitalikulu ei võeta arvesse järgmistel liiklusgraafikuperioodidel põhivara raamatupidamisliku amortisatsiooni arvestuses. (5) Investeeringud käesoleva metoodika mõistes on konkreetse majandusaasta jooksul raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja bilansis materiaalse põhivarana arvele võetud investeeringud. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendav kapitalikulu ei tohi ületada 500 000 krooni raudteeliikluseks kasutatava peatee kilomeetri kohta aastas suuremas mahus kui Statistikaameti poolt avaldatud liiklusgraafikuperioodile eelneva aasta tarbijahinnaindeks + 3% iga aasta kohta alates 2008. aasta mais algavast liiklusgraafikuperioodist. Peateede pikkus on toodud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevuseeskirjas. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendav kapitalikulu ületab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud mahtu, siis kasutatakse selliste investeeringute puhul raamatupidamislikku amortisatsiooni, mis liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras arvutatud täiendavale kapitalikulule. (8) Kui investeeringud sisaldavad investeerimisprojekte, mille eesmärk ei ole olemasoleva põhivara asendamine, vaid uue raudtee-infrastruktuuri ehitamine, või investeerimisprojekte, milles tagastamatu abi osakaal moodustab vähemalt 50% investeeringust , siis neid täiendava kapitalikulu arvestuses arvesse ei võeta ning nende puhul kasutatakse kapitalikulu arvutamiseks nende raamatupidamislikku amortisatsiooni. (9) Raudteeinfrastruktuuri-teenuste osutamiseks kasutatav materiaalne põhivara seotakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt ainult ühe teenuseliigiga – põhiteenuse või lisateenustega. Kui mingit materiaalset põhivara kasutatakse üksnes abiteenuse osutamiseks, siis seotakse see vara vastava abiteenusega. § 6. Püsikulud ja muutuvkulud põhiteenuste osutamisel (1) Raudteeveo-ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale makstav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest koosneb järgmistest komponentidest: 1) püsikulude osa, mis põhineb tellitud rong-kilomeetritel; 2) muutuvkulude osa, mis põhineb tegelikel brutotonn-kilomeetritel [brutotonn-kilomeetrid arvutatakse rongikaalu (tonnides) ja tema poolt läbitud vahemaa (kilomeetrites) korrutisena]. (2) Püsi- ja muutuvkulud jaotatakse põhimõttel, et 30% majandusaasta kuludest on püsikulud ja ülejäänud 70% majandusaasta kuludest on muutuvkulud. (3) Püsikulud on kulud, mis ei muutu sõltuvalt osutatud teenuse kogusest. Püsikulud tasub raudteeveo-ettevõtja sõltumata sellest, kas ta kasutab eraldatud rongiliine või mitte. (4) Muutuvkulud on kulud, mis sõltuvad osutatud teenuse kogusest. Kui raudteeveo-ettevõtja ei kasuta eraldatud rongiliine, siis ta ei tasu muutuvkulusid. (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab eraldama rongiliinid avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks rahvusvahelises otseühenduses esimese eelistusena ja riigisisese avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks teise eelistusena. Avaliku reisijateveoteenuse osutamise eest võetav kasutustasu sisaldab ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise muutuvkulu. (6) Avaliku reisijateveoteenuse osutamise eest võetav kasutustasu ei sisalda ainult muutuvkulu, kui vastavat raudteevõrgustikku kasutatakse ainult või valdavalt avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks – sellisel juhul arvestatakse raudteeinfrastruktuuri kasutustasusse ka püsikulud ja püsikulude arvestusel võetakse arvesse kõikide raudteeveo-ettevõtjate tellitud rong-kilomeetrid kokku, sh esimest ja teist eelistust omavate raudteeveoettevõtjate tellitud rong-kilomeetrid. (7) Raudteevõrgustikku kasutatakse valdavalt avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks, kui esimest ja teist eelistust omavate raudteeveo-ettevõtjate poolt tellitud rong-kilomeetrite arv moodustab vähemalt 50% antud raudteevõrgustikul jaotusperioodiks kõikide raudteeveo-ettevõtjate poolt tellitud rong-kilomeetrite koguarvust. (8) Raudteeveo-ettevõtjad, kes kasutavad raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimet kaubaveoteenuse osutamiseks, tasuvad nii püsi- kui muutuvkulude alusel kalkuleeritud kasutustasu osa. § 7. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja mõistliku ärikasumi arvestamine (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja mõistlik ärikasumi norm (%) ei või ületada kapitali kaalutud keskmist kapitali hinda (edaspidi WACC), mis leitakse järgmise valemiga

kus: re on omakapitali kaalutud keskmine hind (%); rd on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) hind (%); E on omakapitali rahaline maht; D on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) rahaline maht. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt WACC-i valemis kasutatava omakapitali hinna leidmisel arvestatakse võrreldavate turguvalitsevas seisundis olevate analoogset infrastruktuuri omavate ettevõtjate vastavate näitajatega, samuti raha- ja kapitaliturgude riski ja tulususe näitajatega. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt WACC-i valemis kasutatav omakapitali hind (re) leitakse järgmise mudeli (CAPM) abil

kus: rf on riskivaba tulumäär1; β on beetakordaja, mis näitab ettevõtte aktsia süstemaatilist riski2; rm on turu riskipreemia3. 1 Riskivabaks tulumääraks võetakse kõrgeima reitinguga eurotsooni pikaajalise võlakirja (Saksamaa 10-a võlakiri) tulususe viimase viie aasta keskmine; 2 Beetakordaja hindamisel lähtutakse börsil noteeritud maailma raudtee-ettevõtjate aritmeetilisest keskmisest beetakordajast ning seejuures arvestatakse konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga seotud riske; 3 Turu riskipreemia leitakse Euroopa ja USA pikaajalise turu riskipreemiate aritmeetilise keskmise alusel. (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt WACC-i valemis kasutatava võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) hinna määramisel võetakse aluseks raudtee-ettevõtja intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär liiklusgraafikuperioodi eelsel majandusaastal. (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja WACC-i arvutamisel kasutatavaks võõrkapitali osakaaluks võetakse 50% kogukapitalist. Juhul, kui vastava raudtee-ettevõtja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris võõrkapitali osakaal moodustab üle 50% kogukapitalist, kasutatakse WACC-i arvutamisel raudtee-ettevõtja raamatupidamislikku kapitalistruktuuri. (5) Põhiteenuste mõistlik ärikasum arvutatakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil vastavalt valemile: ärikasum = WACC × põhiteenuste osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus. (6) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle ajalooline soetusmaksumus liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. (7) Lisateenuste mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil vastavalt valemile: ärikasum = WACC × konkreetse lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus. (8) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle ajalooline soetusmaksumus liiklusgraafiku perioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. (9) Abiteenuste mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil vastavalt valemile: ärikasum = WACC × konkreetse abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus. (10) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle ajalooline soetusmaksumus liiklusgraafiku perioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. (11) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril on käesoleva metoodika kontekstis õigus teha korrektsioone reguleeritud põhivara maksumuses ja amortisatsiooninormides, kui ilmneb, et põhiteenuste või konkreetse lisa- või abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara hulgas on vara, mis on soetatud tagastamatu abi korras või vara, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegelikult ei kasuta majandustegevuse teostamiseks või kui ilmneb, et amortisatsiooninormid ei ole põhjendatud. [RTL 2008, 21, 312 – jõust. 21.03.2008] § 8. Põhiteenuste eest võetava kasutustasu arvestamise valemid (1) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest arvestatakse alljärgneva valemi alusel: T0 = P0 + M0, kus: T0 – raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu raudteeveo-ettevõtjatele; P0 – raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu püsikulude osa; M0 – raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu muutuvkulude osa. (2) Raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu püsikulude osa arvutatakse alljärgneva valemi alusel: P0 = [(30% × raudteeinfrastruktuuri kogukulud/12) / antud kuul esimest ja teist eelistust mitteomavate raudteeveo-ettevõtjate poolt tellitud rong-kilomeetrid kokku] × konkreetse raudteeveo-ettevõtja poolt antud kuul tellitud rong-kilomeetrid. (3) Raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu muutuvkulude osa arvutatakse alljärgneva valemi alusel: M0 = [(70% × raudteeinfrastruktuuri kogukulud/12) / antud kuul veetud brutotonn-kilomeetrid kokku] × konkreetse raudteeveo-ettevõtja poolt antud kuul veetud brutotonn-kilomeetrid. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud raudteeinfrastruktuuri põhiteenuse kogukulud liiklusgraafikuperioodi jooksul ei muutu ning nendesse ei tohi arvestada lisateenustele, abiteenustele ja sihtotstarbelistele ühekordsetele läbilaskevõimeosadele tehtavaid kulutusi. § 9. Lisa- ja abiteenuste eest võetava kasutustasu arvestamise valemid (1) Lisateenuse kasutustasu ühes kuus arvutatakse alljärgneva valemi alusel: L0 = [antud kuul konkreetse lisateenuse osutamise kogukulud / antud kuul konkreetse lisateenuse kogus kokku] × antud kuul konkreetse raudteeveo-ettevõtja poolt kasutatud lisateenus. (2) Abiteenuse kasutustasu ühes kuus arvutatakse alljärgneva valemi alusel: A0 = [antud kuul konkreetse abiteenuse osutamise otsesed kulud / antud kuul konkreetse abiteenuse kogus kokku] × antud kuul konkreetse raudteeveo-ettevõtja poolt kasutatud abiteenus. § 10. Andmete esitamine (1) Paragrahvis 7 toodud valemite kohaselt arvestatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kapitali kaalutud keskmise hinna koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud täielikud andmed esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt seitse kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. [RTL 2008, 21, 312 – jõust. 21.03.2008] (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab käesoleva määruse lisades 1–9 toodud esialgsed arvestused koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt seitse kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. Arvestused esitatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja viimase kahe auditeeritud majandusaasta ja arvestuse hetkel käimasoleva majandusaasta kohta. [RTL 2008, 21, 312 – jõust. 21.03.2008] (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile viis kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust liiklusgraafikuperioodiks prognoositava brutotonn-kilomeetrite koguarvu, mis prognoositakse vastavaks liiklusgraafikuperioodiks tellitud rong-kilomeetrite arvu pealt, arvestades sealjuures liiklusgraafiku kavandiga. [RTL 2008, 21, 312 – jõust. 21.03.2008] (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile neli kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust prognoositava kasutustasu liiklusgraafikuperioodil osutatavate põhi-, lisa- ja abiteenuste eest. Samaaegselt prognoositavate kasutustasudega esitatakse nende arvestuse alused koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud täielikud andmed. [RTL 2008, 21, 312 – jõust. 21.03.2008] (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab oma raudteeinfrastruktuuril igas kuus veetud brutotonn-kilomeetrite koguarvu Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt vastavale kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. [RTL 2008, 21, 312 – jõust. 21.03.2008] (6) Paragrahvis 9 sätestatud valemi kohaselt koostatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestused osutatud lisa- ja abiteenuste eest iga kuu kohta ja arvestuste aluseks olnud täielikud andmed esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Tehnilise Järelevalve Ametile vastavale kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. [RTL 2008, 21, 312 – jõust. 21.03.2008] (7) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril on õigus korrigeerida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatud andmeid või nõuda nende korrigeerimist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, kui need ei vasta käesolevas määruses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetele. [RTL 2008, 21, 312 – jõust. 21.03.2008] § 11. Kasutustasu määramine (1) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor määrab prognoositavad kasutustasud põhi-, lisa- ja abiteenuste eest kogu liiklusgraafikuperioodiks mitte hiljem kui kolm kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. [RTL 2008, 21, 312 – jõust. 21.03.2008] (2) Prognoositava kasutustasu määramisel põhiteenuste eest leitakse tellitud rong-kilomeetrite maht vastavalt raudteeveo-ettevõtjate rahuldatud läbilaskevõimeosade taotlustele. Kui enne liiklusgraafikuperioodi algust loobub raudteeveo-ettevõtja talle eraldatud läbilaskevõime osast, on Tehnilise Järelevalve Amet kohustatud määrama uue prognoositava kasutustasu põhiteenuste eest kümne tööpäeva jooksul vastava ametliku teate saamisest alates. [RTL 2008, 21, 312 – jõust. 21.03.2008] (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasutab raudteeveo-ettevõtjatele arvete esitamisel prognoositud kasutustasu. Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor määrab täpsustatud kasutustasud juurdepääsu tagavate põhi-, lisa- ja abiteenuste eest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt saadud andmete alusel igakuiselt hiljemalt vastavale kuule järgneva kuu 25. kuupäevaks. [RTL 2008, 21, 312 – jõust. 21.03.2008] (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori määratud täpsustatud kasutustasu alusel tasaarveldused raudtee-ettevõtjatega raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingutes kokkulepitud ajavahemike järel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori poolt täpsustatud kasutustasu määramist. [RTL 2008, 21, 312 – jõust. 21.03.2008] § 12. Rakendussätted (1) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on läbilaskevõime jaotamisel sõltumatu ja ei esine «Raudteeseaduse» § 63 lõikes 1 nimetatud asjaolusid, teostab käesolevast määrusest tulenevaid Tehnilise Järelevalve Ameti toiminguid raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramisel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ise ning sellisel juhul ei pea raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja §-s 10 ettenähtud andmeid Tehnilise Järelevalve Ametile esitama. [RTL 2008, 21, 312 – jõust. 21.03.2008] (2) Käesoleva metoodika rakendamisel annab selgitusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudteetalitus. (3) Käesoleva metoodika alusel arvestatavat kasutustasu rakendatakse alates 2008. aasta maikuu viimasel pühapäeval algavast liiklusgraafikuperioodist neljal järjestikusel liiklusgraafikuperioodil. § 13. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2004. a määrus nr 144 «Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika» tunnistatakse kehtetuks käesoleva määruse § 12 lõikes 3 nimetatud rakendamise päevast. Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 18.05.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-03383.