Haanja Vallavolikogu — Haanja Lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 45, 695

Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõike 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 alusel. § 1. Kinnitada Haanja Lasteaia arengukava aastaks 2008–2010 (lisa määruse juures). § 2. Haanja Lasteaia arengukava avalikustada valla kodulehel www.haanja.ee. § 3. Määrus jõustub 25. veebruaril 2008. a. Volikogu esimees Rein PEEDUMÄE Lisa 1 Haanja Vallavolikogu 18. veebruari 2008. a määrusele nr 4 1. Sissejuhatus Haanja Lasteaia (edaspidi lasteaed) arengukava on dokument lasteaia järjepideva arengu tagamiseks, kus määratakse ära arendamise põhisuunad ja -valdkonnad, tegevuskava 2008.–2010. aastaks, arengukava uuendamise kord, esitatakse lasteaia üldandmed, hetkeseisu analüüs ja arengu üldeesmärgid. Arengukava lähtub kehtivatest riiklikest õigusaktidest, lasteaia põhimäärusest, Haanja valla arengukavast 2005–2014, Võrumaa hariduse arengukavast 2006–2010. 2. Üldandmed 2.1. Asend ja teeninduspiirkond Lasteaed teenindab Haanja valla elanike registris olevaid peresid. Lasteaia ruumid asuvad Haanja ja Ruusmäe külas, mille vahemaa on 10 km. 2.2. Lühiajalugu Haanja Lasteaia Ruusmäe rühma eelkäijaks on 14. märtsil 1966. aastal tööd alustanud Ruusmäe sovhoosi lastepäevakodu. Haanja rühma eelkäijaks on Munamäe Lastepäevakodu, mis alustas tööd 1986. aastal Haanjas ja kuulus Munamäe sovhoosile. Haanja Lasteaiana töötame 27. jaanuarist 2000, mil Haanja vallavolikogu kinnitas lasteaia põhimääruse, Haanja rühmale liideti Ruusmäe rühm 15. oktoobril 2000. aastal. 2.3. Lapsed (2007. a oktoobri andmed) Lasteaias käivad lapsed, kes elavad lasteaia lähedal asuvates korterelamutes või ümberkaudsetes külades, mõned lapsed kasutavad lasteaeda jõudmiseks koolibussi. Lasteaias on 2 liitrühma – üks Haanjas, teine Ruusmäel, laste arv vastavalt 16 ja 13. Lasteaeda võetakse 2- kuni 7-aastasi lapsi. Lasteaiaealistest lastest käib lasteaias 80%. Haanja valla väikelaste arv: Sulgudes lasteaias käivate laste arv Sünniaasta Laste arv sellest Haanja piirkond sellest Ruusmäe piirkond 2000 16 (2) 9 (2) 7 2001 6 (6) 1 (1) 5 (5) 2002 10 (7) 6 (5) 4 (2) 2003 5 (3) 4 (2) 1 (1) 2004 10 (10) 5 (5) 5 (5) 2005 10 (1) 4 (1) 6 2006 5 1 4 2007 6 2 4 Aastatel 1996–2000 sündis Haanja vallas üle 10 lapse aastas, nõukogude ajal sündis praeguse valla territooriumil aastas 20–22 last. 2.4. Personal Lasteaia personali moodustavad: pedagoogid (juhataja, 3 õpetajat ja abiõpetaja); õpetaja abi; kütja-koristaja. Pedagoogilisest personalist vastavad kvalifikatsiooni nõuetele 2 õpetajat ja juhataja, 2 Ruusmäe õpetajat vajavad täienduskoolitust, õpetaja abi on keskeriharidusega. Kogu personal on naissoost, pedagoogiline personal on vanuses 30 kuni 58 aastat, keskmine vanus on 44 aastat. 2.5. Ruumid ja mänguväljakud Haanja rühma ruumid asuvad 2-korruselise korterelamu esimesel korrusel, teisel korrusel on korterid. Laste kasutada on mängutuba (38 m2), õppetuba (13 m2), magamistuba (18 m2), riietusruumid (17 m2), WC ja pesuruum. Personalile on kabinet, olmeruum ja WC. Mänguväljak asub maja taga. Ruusmäe rühma ruumid paiknevad endise mõisahoone ülemisel korrusel, samas hoones asub ka Haanja-Ruusmäe Põhikool. Lasteaia kasutada on 2 mängutuba (42 m2), õppetuba (54 m2), magamistuba (15 m2), riietusruum (10 m2), pesuruum ja WC. Mänguväljak asub pargis. Haanja lapsed käivad lõunat söömas 500 m kaugusel koolimaja sööklas. Ruusmäe lapsi toitlustatakse samas hoones asuvas Ruusmäe külalistemaja sööklas. Kasutame kooli harjutusväljakuid ja Haanja ning Ruusmäe rahvamaja saali. 3. Arenduse valdkonnad Arengukava analüüsib lasteaia hetkeseisu ja pakub tegevuskava järgmiste tegevuste ja valdkondade kaupa: Eestvedamine ja juhtimine •personali kaasamine lasteaia arendamisse •selgete eesmärkide sõnastamine (arengukava, õppekava, aasta tegevuskava, nädalakava) •juhend-dokumentide sõnastamine (sisekorraeeskiri, üldine tuleohutusjuhend, ohuolukorras tegutsemise plaan jms) •sisehindamine Personalijuhtimine • personali planeerimine • personali toetamine • personali arendamine • personali hindamine ja motiveerimine Koostöö huvigruppidega • koostöö kavandamine • huvigruppide kaasamine • koostöö hindamine (rahulolu-uuringud) Ressursside juhtimine • töö eelarvega • lisaressursside leidmine ja kasutamine • töö- ja kasvukeskkonna arendamine • säästlik majandamine ja keskkonnahoid Õppe-kasvatusprotsess • lapse areng • õppekava arendamine • õppekorraldus ja -meetodid 4. Hetkeseisu analüüs Arengukava analüüsib lasteaia hetkeseisu SWOT-meetodil, tuues ära tegevust soodustavad ja takistavad tegurid, parandamise teed ja ohud. 4.1. Eestvedamine ja juhtimine Tugevus • lasteaial on olemas põhikiri, arengukava, õppekava, aasta tegevuskava, töösisekorraeeskiri, ametijuhendid ja hädaolukordades käitumise plaan • väike kollektiiv võimaldab paindlikku töökorraldust • juhataja on läbinud juhtimisalase koolituse ja osaleb lasteaiajuhatajate regulaarsetel kohtumistel Nõrkus • juhataja pole seotud ainult juhtimisalase tegevusega , mistõttu kannatab asutuse arendustöö • kahe rühma ruumiline eraldatus (10 km) • puudub süsteemne sisehindamine Parandamise teed • arengukava järgimine • kujundada sisehindamise süsteem • vabastada juhataja mittejuhtimisalasest tööst personali suurendamise kaudu 4.2. Personalijuhtimine Tugevus • õpihimuline, teotahteline, lapsesõbralik, vastutustundlik personal • sõbraliku sisekliimaga kollektiiv • täiendkoolitust toetav eelarve • pedagoogide tunnustamine pidaja poolt Nõrkus • osa pedagoogilisest personalist ei vasta kvalifikatsioonile • tugipedagoogide (logopeed-eripedagoog) puudumine • noorte pedagoogide vähesus Parandamise tee • personali koolitamine koolieelse pedagoogika kursustel • pidev enesetäiendamine, professionaalsuse tõstmine • koolitusel saadud teadmiste jagamine kolleegidega • lasteaiaõpetaja töö väärtustamine, tutvustamine 4.3. Koostöö huvigruppidega Tugevus • lasteaed on paindlik laste toomise ja viimise aegade suhtes, arvestab lastevanemate tööpäevaga • välja on kujunenud traditsioonid ühisürituste läbiviimiseks lastevanematega • suur osa lastevanematest ja personalist tunnevad isiklikult ja usaldavad üksteist, enamus koolieelses eas lapsi käib lasteaias • toetavad suhted kooli, rahvamaja, raamatukoguga • pidaja toetus võimaluste piirides • koostöö kooli algklassiõpetajatega – tagasiside Nõrkus • ettekujutus, et lasteaed on laste hoiuteenust pakkuv asutus pole asendunud seisukohaga, et lasteaed on haridusasutus • olemasoleva personali arvulise koosseisu juures pole võimalik pikendada lahtiolekuaega • puudub koostööpartner hoolekogu ja valla pädeva haridustöötaja näol • puudub ühiseesmärkide püstitamine ja ühine planeerimistegevus kooliga Parandamise teed • soodustada lasteaia kui organisatsiooni avatust, oma veebilehe loomine • lastevanemate kaasamine lasteaia arendustegevusse • regulaarsete küsitluste läbiviimine lastevanemate hulgas • hoolekogu töö tõhustamine 4.4. Ressursside juhtimine Tugevus • pidaja toetab eelarve projekti etteantud piirides • lisaressursside saamine Munamäe tornis asuva annetuskasti kaudu • ruumid on avarad, vastavad tervisekaitse nõuetele • uued vahendid mänguväljakutel • mitmekesine loodus rikastab kasvukeskkonda • võimalus kasutada kooli spordiväljakut, rahvamajade ruume, suusaradu Nõrkus • puudulik lisaressursside otsimine projektide esitamise kaudu • toitlustamine eraldiasuvas koolisööklas (Haanja) • ruumide halb soojapidavus (Ruusmäe) • ühine trepikoda kahe korteriga, ülemiste naabrite häirimine (Haanja) • aegunud mööbel, voodipesu • vananenud mänguasjad • õppetegevuseks vajaliku inventari (paljundustehnika, CD-mängija) ja spordivahendite puudumine Ruusmäe rühmas Parandamise teed • uute ruumide ehitamine lasteaiale • projektide esitamine fondidele • õppe- ja mänguvahenditele ettenähtud osa suurendamine vanemate poolt tasutavas lasteaiamaksus • mänguasjade, mööbli ja voodipesu uuendamine • puuduva inventari muretsemine 4.5. Õppe-kasvatusprotsess Tugevus • väikeses rühmas on lapse arengu toetamine, jälgimine ja hindamine tõhus • väikeses kollektiivis on hea ülevaade kolleegide tööst, toimub koostöö laste tegevuse organiseerimisel • Haanjamaa rikas rahvapärimus ja traditsioonid soosivad kodukohast lähtuvat õpetust, võru keele kasutamist • mitmekesine looduskeskkond ja laste toitlustamine (Haanjas) tingivad rohke õuesviibimise • koolituse läbinud õpetajad kasutavad oma töös uusi õppemeetodeid Nõrkus • õppekava ei kajasta täielikult lasteaia eripära • metoodilise õppekirjanduse jaoks ei jätku piisavalt rahalisi vahendeid • puudub pädevus tööks erivajadustega lastega • koolitusmaterjalid ja uued õppevahendid on süstematiseerimata Parandamise teed • õppekava pidev arendamine Haanjamaa eripära arvestades • tugipedagoogi tööle rakendamine • koolitus- ja õppematerjalide süstematiseerimine • metoodilise õppekirjanduse muretsemiseks vajalike vahendite osa suurendamine eelarves Analüüsides lasteaia hetkeseisu, peame silmas pidama ka ühiskonna arengust tulenevaid ohtusid: • majandustegevuse ja töökohtade vähesus tõmbekeskustest kaugel • progresseeruv sündivuse vähenemine Haanja vallas • maaelanikkonna vananemine • lasteaedniku töö madal staatus ühiskonnas • vastuseis lasteaiaõpetajate alampalga määrade ühtlustamisele riigi tasandil 5. Arengu üldeesmärk, missioon, visioon, prioriteedid Arengukava üldeesmärgiks on tagada lasteaia tegevuse vastavus Koolieelse lasteasutuse seadusele. Missioon Me töötame selleks, et meie lasteaia lapsed oleksid turvaliselt hoitud, hindaksid oma vanemaid, kaaslasi, kodukohta, loodust ja läheksid kooli täis õppimisrõõmu ja julgust olla mina ise. Visioon Tahame kujuneda lasteaiaks, mida iseloomustab • koostöövalmidus, avatud organisatsioon • kvalifitseeritud, loominguline kaader • lapse igakülgset arengut toetav turvaline töö- ja kasvukeskkond • õppekava, mis arvestaks laste ja paikkonna eripära Tegevuse eesmärgid arenduse valdkondade kaupa Eestvedamine ja juhtimine • lasteaias on toimiv sisehindamissüsteem • lasteaial on sõnastatud ja personalile kättesaadavad töö- ja kasvukeskkonna turvalisust tagavad dokumendid Personalijuhtimine • kõik õpetajad vastavad kvalifikatsioonile • lasteaias töötab logopeed Koostöö huvigruppidega • lasteaed kaasab õppe-kasvatustegevusse Haanja valla talusid, ettevõtteid ja asutusi • lasteaial on oma veebileht • lasteaed teab huvigruppide ootusi Ressursside juhtimine • lasteaed koostab igal õppeaastal 2–3 taotlust lisaressursside leidmiseks • lasteaia töö- ja kasvukeskkond on hästi varustatud mugav ning turvaline Õppe-kasvatusprotsess • õppekava on kooskõlas uue riikliku õppekavaga ja kajastab Haanjamaa omapära • õppetegevus toimub iga päev ka õuealal, looduses või suusaradadel • lasteaial on metoodilised teema- ja ainemapid • tegevus on lapsest lähtuv 6. Tegevuskava kolmeks õppeaastaks Eestvedamine ja juhtimine Tegevus arenduseks Aeg Maksumus Finantsallikas Vastutaja 1. Arengukava täitmise analüüs, uuendamine ja järgimine Pidev Juhataja 2. Sisehindamise korra väljatöötamine 2008 Juhataja 3. Sisehindamise kriteeriumide väljatöötamine 2009 Juhataja 4. Sisehindamise aruande koostamine 2010 Juhataja 5. Üldise tuleohutusjuhendi väljatöötamine 2008 Juhataja 6. Turvamapi koostamine ja esitamine personalile 2008 Juhataja Personalijuhtimine Tegevus arenduseks Aeg Maksumus Finantsallikas Vastutaja 1. Koolitusvajaduse hindamine, täiendkoolituse planeerimine ja läbiviimine 2008 2009 2010 22 900 14 000 16 000 KOV RE Juhataja 2. Eneseharimine, metoodilise kirjanduse muretsemine 2008 2009 2010 700 1 000 1 500 KOV Juhataja Personali tunnustamissüsteemi sõnastamine 2010 Juhataja Koolituskogemuse jagamine kolleegidega Pidev Kogu personal Personali rahulolu uuring 2008 2010 Juhataja Koostöö huvigruppidega Tegevus arenduseks Aeg Maksumus Finantsallikas Vastutaja 1. Lasteaia veebilehe loomine 2009 10 000 KOV Juhataja 2. Hoolekogu kaasamine lasteaia töösse Pidev Juhataja 3. Küsitluse läbiviimine lastevanemate hulgas 2010 Juhataja 4. Paindlik töökorraldus, lastevanemate soovidega arvestamine Pidev Juhataja, õpetajad 5. Haanja valla elanike ja asutuste kaasamine õppekäikude läbiviimisel Pidev 3 000 KOV Juhataja, õpetajad Ressursside juhtimine Tegevus arenduseks Aeg Maksumus Finantsallikas Vastutaja 1. Projektide esitamine mitmesugustele fondidele 2008 2009 2010 Juhataja, õpetajad 2 Ettepaneku tegemine pidajale õppemaksu tõstmiseks 2008 Juhataja 3. Paljundustehnika muretsemine 2008 3 500 KOV Annetused Juhataja 4. Spordivahendite muretsemine 2008 2009 3 000 3 000 Annetused Juhataja 5. CD-mängija muretsemine 2009 2 000 KOV Juhataja 6. Personaliruumide, mängutoa remont 2008/2010 18 000 KOV Juhataja 7. Riiulite muretsemine 2008 2 500 KOV Juhataja 8. Õppevahendite muretsemine 2008 2009 2010 18 000 18 000 18 000 Lapse- vanemad Juhataja, õpetajad 9. Osalemine Haanja lasteaiarühma uute ruumide projekteerimises 2008 Juhataja, õpetajad 10. Lasteaia ehitamine 2008/2010 KOV EL struktuuri-fondid KOV Õppe-kasvatusprotsess Tegevus arenduseks Aeg Maksumus Finantsallikas Vastutaja 1. Õppekava arendamine uue riikliku ÕK valguses Pidev Juhataja, õpetajad 2. Lapsest lähtuva eesmärkide püstitamise süvendamine Pidev Juhataja, õpetajad 3. Riiklike ja maakondlike prioriteetide järgimine Pidev Juhataja, õpetajad 4. Lasteaia metoodiliste materjalide süstematiseerimine 2008 Pidev 3 000 Õpetajad 5. Laste hindamise täiendamine Pidev Juhataja, õpetajad 6 Logopeedi ametikoha loomine 2009 Juhataja 7. Mitmekesise metoodika kasutamine õppetegevuses (õuesõpe, integratsioon) Pidev Juhataja, õpetajad 7. Arengukava uuendamise kord Arengukava elluviimist analüüsitakse ja tegevuskava täiendatakse igal aastal juunikuus. Arengukava korrigeerimisel lähtub lasteaed sisehindamistulemustest. Arengukava kinnitab Haanja Vallavolikogu.