Riigikogu — Kriminaalkoodeks — RT I, 1997, 21, 353

KRIMINAALKOODEKSI SISUKORD ÜLDOSA 1. peatükk. ÜLDSÄTTED 2. peatükk. KURITEGU 3. peatükk. KARISTUS 4. peatükk. KARISTUSE MÕISTMINE 5. peatükk. KARISTUSEST VABASTAMINE 6. peatükk. MEDITSIINILISE JA KASVATUSLIKU ISELOOMUGA MÕJUTUSVAHENDID ERIOSA 1. peatükk. INIMSUSEVASTASED KURITEOD JA SÕJAKURITEOD 2. peatükk. RIIGIVASTASED KURITEOD 3. peatükk. [kehtetu] 4. peatükk. ISIKUVASTASED KURITEOD 5. peatükk. KURITEOD ISIKU POLIITILISTE JA TÖÖALASTE ÕIGUSTE VASTU 6. peatükk. VARAVASTASED KURITEOD 7. peatükk. MAJANDUSALASED KURITEOD 8. peatükk. AMETIALASED KURITEOD 9. peatükk. KURITEOD ÕIGUSEMÕISTMISE VASTU 10. peatükk. VALITSEMISKORRAVASTASED KURITEOD 11. peatükk. KURITEOD AVALIKU KORRA JA ÜHISKONDLIKU JULGEOLEKU VASTU 12. peatükk. [kehtetu] 13. peatükk. KAITSETEENISTUSALASED KURITEOD LÕPPSÄTTED Kehtestatud Eesti Vabariigi 7. mai 1992. a. seadusega "Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta (RT 1992, 20, 287 ja 288) 1. juunil 1992. a. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 28.01.1993 (RT 1993, 7, 103) 4.02.1993 19.05.1993 (RT I 1993, 33, 539) 27.06.1993 17.06.1993 (RT I 1993, 43, 620) 20.07.1993 21.06.1993 (RT I 1993, 49, 693) 31.07.1993 10.02.1994 (RT I 1994, 12, 202) 11.03.1994 22.02.1994 (RT I 1994, 16, 290) 18.03.1994 9.03.1994 (RT I 1994, 24, 391) 16.04.1994 6.04.1994 (RT I 1994, 30, 466) 7.05.1994 11.05.1994 (RT I 1994, 39, 620) 12.06.1994 15.06.1994 (RT I 1994, 50, 845) 21.07.1994 12.10.1994 (RT I 1994, 74, 1324) 8.11.1994 9.11.1994 (RT I 1994, 83, 1447) 9.12.1994 23.11.1994 (RT I 1994, 91, 1529) 30.12.1994 14.12.1994 (RT I 1995, 5, 40) 13.01.1995 15.12.1994 (RT I 1995, 4, 36) 20.01.1995 9.01.1995 (RT I 1995, 11, 114) 6.02.1995 19.01.1995 (RT I 1995, 14, 170) 20.02.1995 26.01.1995 (RT I 1995, 15, 173) 2.03.1995 15.02.1995 (RT I 1995, 26-28, 355) 1.09.1995 21.02.1995 (RT I 1995, 24, 336) 24.03.1995 22.02.1995 (RT I 1995, 25, 352) 25.03.1995 24.05.1995 (RT I 1995, 53, 845) 25.06.1995 14.06.1995 (RT I 1995, 58, 1005) 21.07.1995 28.06.1995 (RT I 1995, 60, 1018) 27.07.1995 28.06.1995A (RT I 1995, 62, 1056) 1.01.1996 19.12.1995 (RT I 1996, 3, 56) 1.04.1996 8.01.1996 (RT I 1996, 6, 101) 5.02.1996 3.04.1996 (RT I 1996, 26, 528) 3.05.1996 17.04.1996 (RT I 1996, 31, 631) 24.05.1996 11.12.1996 (RT I 1997, 1, 4) 1.03.1997 18.12.1996 (RT I 1997, 5/6, 30) 24.01.1997 12.02.1997 (RT I 1997, 16, 260) 16.03.1997 Muudatusi tähistab joon vasakul veerisel, muudetud tekstiosa lõpus on nurksulgudes viide muutvale seadusele (vastuvõtmise kuupäev). Kui kehtetuks tunnistamise aega pole toodud, oli paragrahv kehtetu juba uue redaktsiooni vastuvõtmise ajal. Terviktekst avaldatakse 18.12.1996 seaduse § 27 alusel. ÜLDOSA 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kriminaalkoodeksi ülesanded Käesolev koodeks määrab kindlaks kriminaalkorras karistatavad teod ja näeb ette karistused ning muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes. § 2 [kehtetu] § 3. Kriminaalvastutuse alused (1) Kriminaalvastutusele ja karistamisele kuulub ainult see isik, kes süüliselt - tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu - on pannud toime käesolevas koodeksis ettenähtud teo. (2) Mitte kedagi ei tohi tunnistada süüdi ega karistada kriminaalkorras teisiti kui kohtuotsuse järgi ja vastavalt seadusele. § 4. Käesoleva koodeksi ruumiline kehtivus (1) Käesoleva koodeksi järgi kuuluvad kriminaalvastutusele kõik isikud, kes on toime pannud kuriteo Eesti Vabariigi territooriumil. (2) Kriminaalvastutus käesolevas koodeksis ettenähtud kuritegude eest, mille on Eesti Vabariigi territooriumil pannud toime välisriigi diplomaatiline esindaja või muu isik, kes kehtivate seaduste või rahvusvaheliste lepingute alusel ei allu Eesti Vabariigi kohtule, lahendatakse diplomaatilisel teel. § 5. Käesoleva koodeksi kehtivus tegude suhtes, mis on toime pandud väljaspool Eesti Vabariigi piire Eesti Vabariigi või välisriigi kodanik, samuti kodakondsuseta isik allub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi käesoleva koodeksi toimele juhul, kui rahvusvaheline õigus või riikidevaheline leping näeb ette tema kriminaalvastutuse Eesti Vabariigi kriminaalseaduse järgi. § 6. Kriminaalseaduse ajaline kehtivus (1) Teo kriminaalkorras karistatavus määratakse selle teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega. (2) Seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud - selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toime pandud enne selle seaduse vastuvõtmist. (3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Inimsusevastane kuritegu või sõjakuritegu (§-d 611-614) on karistatav, sõltumata kuriteo toimepanemise ajast. [9.11.1994] 2. peatükk KURITEGU § 7. Kuriteo mõiste (1) Kuritegu on käesolevas koodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu - tegevus või tegevusetus. (2) Kui käesoleva koodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase suhtes haldus- või distsiplinaarkaristuse eelnevast kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel. § 71 [kehtetu] § 72. Kuritegude raskusastmed (1) Kuriteod jagunevad esimese, teise ja kolmanda astme kuritegudeks vastavalt nende toimepanemise eest käesolevas koodeksis ettenähtud karistuse raskusele. (2) Esimese astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest käesolevas koodeksis nähakse ette raskemate karistustena tähtajaline vabadusekaotus üle kaheksa aasta või eluaegne vabadusekaotus või surmanuhtlus. [18.12.1996] (3) Teise astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest käesolevas koodeksis nähakse raskeima karistusena ette vabadusekaotus mitte üle kaheksa aasta. (4) Kolmanda astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest käesolevas koodeksis nähakse karistusena ette rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. § 8. Kuriteo toimepanemine tahtlikult (1) Tahtlus on otsene või kaudne. (2) Tahtlus on otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest ning juhul, kui käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks teatava tagajärje saabumisega, näeb ette selle tagajärje ja soovib seda. (3) Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, mille saabumisega käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks, ja kuigi ei soovi seda tagajärge, möönab teadlikult selle saabumist. § 9. Kuriteo toimepanemine ettevaatamatuse tõttu (1) Ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus. (2) Kuritegu on toime pandud kergemeelsuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, kuigi pidi sellest aru saama ja võis aru saada, nägi ette, et tema tegu võib põhjustada tagajärje, mille saabumisega käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks, kuid lootis kergemeelselt seda vältida. (3) Kuritegu on toime pandud hooletuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, ei näinud ette, et tegu võib põhjustada tagajärje, mille saabumisega käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks, kuigi võis ja pidi seda ette nägema. § 10. Kriminaalvastutuse iga (1) Kriminaalvastutusele kuulub isik, kes enne kuriteo toime panemist on saanud viisteist aastat vanaks. [10.02.1994] (2) Isik, kes pani kuriteo toime kolmeteistkümne- kuni viieteistkümneaastaselt, kuulub kriminaalvastutusele ainult käesoleva koodeksi §-des 100, 101, 107, 108, 113, 114, § 139 2. ja 3. lõikes, § 140 2. ja 3. lõikes, § 141 2. lõikes, § 142 2. ja 3. lõikes ning § 1842 2. lõikes ettenähtud juhtudel. [10.02.1994; 17.04.1996] (3) Kui kohus leiab, et isikut, kes pani kuriteo toime enne viieteistkümneaastaseks saamist, saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata, võib ta sellise isiku suhtes kohaldada käesoleva koodeksi § 61 1. lõikes ettenähtud mõjutusvahendit, olenemata toimepandud kuriteo raskusastmest. (4) Kui kohus leiab, et isikut, kes pani toime kolmanda astme kuriteo viieteistkümne kuni kaheksateistkümne aasta vanuselt, saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata, võib ta sellise isiku suhtes kohaldada käesoleva koodeksi § 61 1. lõikes ettenähtud mõjutusvahendit. [10.02.1994] § 11. Süüdimatus (1) Kriminaalvastutusele ei kuulu isik, kes käesolevas koodeksis ettenähtud teo toimepanemise ajal oli süüdimatusseisundis, s.t. ei olnud võimeline endale oma teost aru andma või seda juhtima vaimuhaiguse, vaimutegevuse ajutise rikke, nõrgamõistuslikkuse või muu haigusliku seisundi tõttu. Selle isiku suhtes võib kohtu määramisel kohaldada käesoleva koodeksi § 59 1. lõikes ettenähtud mõjutusvahendit. (2) Karistamisele ei kuulu isik, kes pani kuriteo toime süüdivusseisundis, kuid enne kohtuotsuse tegemist jäi vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima. Sellise isiku suhtes võib kohtu määramisel kohaldada käesoleva koodeksi § 59 1. lõikes ettenähtud mõjutusvahendit, pärast tervenemist aga võib ta kuuluda karistamisele, kui ei ole möödunud käesoleva koodeksi §-s 53 ettenähtud tähtajad või ei ole teisi aluseid tema vabastamiseks kriminaalvastutusest või -karistusest. § 12. Vastutus joobeseisundis toimepandud kuriteo eest Isik, kes pani kuriteo toime joobeseisundis, ei vabane karistusest. [8.01.1996] § 13. Hädakaitse (1) Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. (2) Hädakaitses toimepandud tegu, sealjuures ka ründajale kahju tekitamine on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. (3) Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. § 131. Kurjategija kinnipidamine Tegevus, millel on küll käesolevas koodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija kinnipidamisele, ei ole kuritegu. § 132. Kuritegude matkimine Tegevus, millel on küll käesolevas koodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ning toime pandud isiku poolt, kellel oli kompetentse riigiorgani volitus kuritegu matkida, ei ole kuritegu. [26.01.1995] § 14. Hädaseisund Tegevus, millel on küll käesolevas koodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis pandi toime hädaseisundis, s.o. ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid, ei ole kuritegu, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. § 15. Vastutus kuriteo ettevalmistamise ja kuriteokatse eest (1) Kuriteo ettevalmistamine on kuriteo toimepanemiseks vahendi või riista hankimine või kohandamine, samuti selleks tingimuste muu tahtlik loomine. (2) Kuriteokatse on tahtlik tegu, mis on vahetult suunatud kuriteo toimepanemisele, kui seejuures kuritegu ei viidud lõpule põhjusel, mis ei olenenud süüdlase tahtest. (3) Karistus kuriteo ettevalmistamise ja kuriteokatse eest mõistetakse käesoleva koodeksi selle paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse antud kuriteo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdlase isikut, toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kuritegeliku kavatsuse teostamise astet ning põhjusi, mille tõttu kuritegu jäi lõpule viimata. § 16. Vabatahtlik loobumine kuriteo toimepanemisest Isik, kes vabatahtlikult loobus kuriteo lõpuleviimisest, kuulub kriminaalvastutusele ainult sel juhul, kui tema poolt faktiliselt toimepandud tegu sisaldab mõne teise käesolevas koodeksis ettenähtud kuriteo koosseisu. § 17. Osavõtt (1) Kuriteost osavõtt on kahe või enama isiku tahtlik ühine osavõtmine kuriteo toimepanemisest. (2) Kuriteost osavõtjateks peale täideviija on organisaator, kihutaja ja kaasaaitaja. (3) Täideviija on isik, kes kuriteo vahetult toime pani. (4) Organisaator on isik, kes organiseeris või juhtis kuriteo toimepanemist. (5) Kihutaja on isik, kes kallutas kuritegu toime panema. (6) Kaasaaitaja on isik, kes aitas kaasa kuriteo toimepanemisele nõuandega, juhatusega, vahendi või riista andmisega, takistuse kõrvaldamisega või muul viisil soodusolukorra loomisega, samuti isik, kes eelnevalt lubas varjata kurjategijat, kuriteo toimepanemise vahendit või riista, kuriteo jälgi või kuritegelikul teel saadud eset. (7) Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama kuriteo toimepanemisest osavõtnud iga isiku osavõtu astet ja iseloomu. § 18. Varjamine (1) Kuriteo toimepannud isiku, kuriteo toimepanemise vahendi või riista, kuriteo jälgede või kuritegelikul teel saadud eseme eelnevalt mittelubatud varjamine toob kaasa kriminaalvastutuse ainult käesoleva koodeksi §-s 180 ettenähtud juhtudel. (2) Kriminaalvastutusele eelnevalt mittelubatud varjamise eest ei võeta kuriteo toimepannud isiku abikaasat, vanemaid, lapsi, lapsendajaid, lapsendatuid, vendi ja õdesid, vanavanemaid ning lapselapsi. § 19. Mitteteatamine (1) Mitteteatamine kindlasti teadaolevast ettevalmistatavast või toimepandud kuriteost toob kaasa kriminaalvastutuse ainult käesoleva koodeksi §-s 181 ettenähtud juhtudel. (2) Kriminaalvastutusele mitteteatamise eest ei võeta kuriteo toimepannud isiku abikaasat, vanemaid, lapsi, lapsendajaid, lapsendatuid, vendi ja õdesid, vanavanemaid ning lapselapsi. 3. peatükk KARISTUS § 20. Karistuse mõiste ja eesmärk (1) Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises käesolevas koodeksis ettenähtud ulatuses. (2) Karistuse kohaldamisega avaldatakse riiklikku hukkamõistu süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest ning mõjutatakse teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest. (3) Karistuse eesmärk ei ole füüsiliste kannatuste tekitamine ja inimväärikuse alandamine. § 21. Karistuse liigid (1) Kohus võib mõista järgmisi põhikaristusi: 1) rahatrahv; 2) teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine; 3) arest; 4) vabadusekaotus. (11) Peale põhikaristuse võib kohus mõista lisakaristusena riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmist. [11.12.1996] (2) Rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista ka lisakaristusena. (3) Kuriteo eest võib mõista ühe põhikaristuse, millega võib ühendada ühe või mitu lisakaristust. (4) Üheliigilisi karistusi ei saa samaaegselt mõista põhi- ja lisakaristusena. § 22. Surmanuhtlus (1) Erakorraliselt on lubatud mõista surmanuhtlust mahalaskmise läbi käesoleva koodeksi eriosas ettenähtud esimese astme kuritegude tahtliku toimepanemise eest. (2) Surmanuhtlust ei kohaldata naisele ja isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui kaheksateistkümne- või vanem kui kuuekümne viie aastane. (3) Armuandmise korras võib surmanuhtluse asendada eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas. § 23. Vabadusekaotus (1) Vabadusekaotust võib mõista tähtajaga kolmest kuust kuni viieteistkümne aastani või eluaegsena. Tähtajaliste vabadusekaotuslike karistuste liitmisel vastavalt käesoleva koodeksi § 43 lõikele 31 võib kohus mõista lõpliku karistusena tähtajalise vabadusekaotuse kuni kolmekümne aastani. [18.12.1996] (2) Isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui kaheksateistkümneaastane, ei või vabadusekaotuse tähtaeg ületada kaheksat aastat. (3) Vastavalt kohtuotsusele kannavad täiskasvanud süüdimõistetud vabadusekaotust kinnises, poolkinnises või avavanglas. (4) Alaealised kannavad vabadusekaotust noorte vanglas. [21.06.1993] (5) Avavanglas kannavad karistust esmakordselt vabadusekaotusele mõistetud ettevaatamatuse tõttu teise astme kuriteo toimepannud isikud. (6) Poolkinnises vanglas kannavad karistust esmakordselt vabadusekaotusele mõistetud tahtlikult teise astme kuriteo toimepannud isikud. (7) Kinnises vanglas kannavad karistust varem vabadusekaotust kandnud või esimese astme kuriteo toimepannud isikud. (8) Avavangla, poolkinnise ja kinnise vangla ning alaealiste parandusmaja režiimid ja nende kohaldamise korra sätestab seadus. § 231 [kehtetu] § 232. Arest (1) Aresti võib mõista tähtajaga kuni kolme kuuni. (2) Mõistetud arest kantakse ära arestikambris või arestimajas kinnise või poolkinnise vangla selleks eraldi kohandatud osakonnas, mis on eraldatud vabadusekaotuse kandmiseks määratud osakondadest. Ajateenijale mõistetud arest kantakse garnisoni arestimajas. [19.05.1993; 21.06.1993] §-d 24-26 [kehtetud] § 27. Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine (1) Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista põhi- või lisakaristusena ühest kuni kolme aastani. (2) Selle karistuse mõistmisel lisakaristusena kõrvuti vabadusekaotuse või arestiga laieneb lisakaristus süüdimõistetu poolt põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega kindlaksmääratud tähtajale. § 28. Rahatrahv (1) Rahatrahv on rahaline sissenõue, mille kohus võib mõista kuni üheksasaja päevamäärani. Trahvi päevamäär arvestatakse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel pärast maksude mahaarvamist, võttes arvesse tema perekondlikku ja majanduslikku seisundit. [17.04.1996] (2) Mõistes karistusena rahatrahvi, võib kohus, arvestades süüdimõistetu isikut, perekondlikku ja majanduslikku seisundit, määrata trahvi maksmise osade kaupa. Rahatrahvi osade kaupa maksmine ei ole lubatud süüdimõistetu suhtes, kellel ei ole Eesti Vabariigis alalist elukohta. (3) Rahatrahvi ei saa mõista alaealisele süüdimõistetule, kellel puudub iseseisev sissetulekuallikas. (4) Kui kolmanda astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetu hoiab kõrvale rahatrahvi maksmisest, asendab kohus rahatrahvi arestiga, kui teise või esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetu hoiab kõrvale rahatrahvi maksmisest, asendab kohus rahatrahvi, olenevalt päevamäärade arvust, kas aresti või vabadusekaotusega, juhindudes käesoleva koodeksi § 43 sätetest karistuste võrdleva raskuse kohta. §-d 29, 30, 301, 31, 32 [kehtetud] § 321. Karistuste täitmise kord ja tingimused Karistuste täitmise kord ja tingimused sätestatakse vastava seadusega. § 33. Erikonfiskeerimine (1) Kuriteo toimepanemise vahendid ja riistad ning kuriteo läbi omandatud vara, samuti kriminaalasja menetlusel avastatud aine või ese, mida võib omandada ainult eriloaga, ja see luba puudub, kuuluvad erikonfiskeerimisele. [19.05.1993] (2) Kuriteo vahetuks objektiks olnud väärtuse erikonfiskeerimist võib kohaldada käesoleva koodeksi §-des 76, 86, 136, 147, 148, 1481 lg. 2, 1491, 152, 1522, 1523, 155, 157, 1591, 1772 ja 2002 ettenähtud kuritegudes. [19.05.1993; 14.12.1994; 9.01.1995; 14.06.1995; 17.04.1996; 18.12.1996] (3) Erikonfiskeerimist võib kohaldada ka transpordivahendile, esemele, legaalsele kaubale või muule vahendile, millega, mille sees või mille abil toimetati edasi salakaupa suures ulatuses, samuti transpordivahendile, mille abil toimus isikute ebaseaduslik üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamine, kui transpordivahendi omanik või seaduslik valdaja teadis või pidi teadma selle ebaseaduslikust kasutamisest. [14.12.1994; 17.04.1996] (4) Erikonfiskeerimist võib kohaldada transpordivahenditele, mis on salaküttimiseks või salakaubaveoks eriliselt ümber ehitatud. [19.05.1993; 14.12.1994] (5) Erikonfiskeerimist võib kohaldada teoste koopiatele, mis on valmistatud autoriõiguse seadust (RT 1992, 49, 615; RT I 1996, 49, 953) rikkudes. [9.01.1995] (6) Erikonfiskeerimist võib kohaldada tootele, mis on valmistatud patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või kaubamärgivaldaja ainuõigust rikkudes. [17.04.1996] § 34 [kehtetu] § 341. Riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmine (1) Riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmist võib kohus mõista süüdimõistetule lisakaristusena ühest kuni kolme aastani. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud lisakaristuse mõistmisel kõrvuti vabadusekaotuse või arestiga laieneb lisakaristus süüdimõistetu poolt põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega kindlaksmääratud tähtajale. [11.12.1996] § 35 [kehtetu] 4. peatükk KARISTUSE MÕISTMINE § 36. Karistuse mõistmise üldsätted Kohus mõistab karistuse käesoleva koodeksi eriosa selle paragrahviga kehtestatud piirides, mis näeb ette vastutuse toimepandud kuriteo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. § 37. Vastutust kergendavad asjaolud (1) Karistuse mõistmisel on vastutust kergendavad asjaolud: 1) toimepandud kuriteo kahjuliku tagajärje ärahoidmine või tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine või kõrvaldamine süüdlase poolt; 2) kuriteo toimepanemine raskete isiklike, perekondlike või muude asjaolude kokkusattumise mõjul; 3) kuriteo toimepanemine ähvarduse, sundimise või materiaalse, teenistusliku või muu sõltuvuse mõjul; 4) kuriteo toimepanemine tugeva hingelise erutuse mõjul, mille kannatanu on esile kutsunud oma mitteõiguspärase teoga; 5) kuriteo toimepanemine kaitsel õigusvastase ründe vastu, kuigi seejuures ületati hädakaitsepiirid; 6) kuriteo toimepanemine alaealise poolt; 7) kuriteo toimepanemine raseda poolt; 8) puhtsüdamlik kahetsus või süü ülestunnistamisele ilmumine. (2) Kohus võib karistuse mõistmisel arvestada ka kergendavaid asjaolusid, mida käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud. § 38. Vastutust raskendavad asjaolud Karistuse mõistmisel on vastutust raskendavad asjaolud: 1) kuriteo toimepanemine isiku poolt, kes varem on mingisuguse kuriteo toime pannud, kui sellest ei ole möödunud käesoleva koodeksi §-s 53 ettenähtud tähtajad või kui karistatus ei ole kustunud või kustutatud. Olenevalt esimese kuriteo iseloomust on kohtul õigus seda mitte lugeda raskendavaks asjaoluks; 2) kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt; [17.04.1996] 3) kuriteo toimepanemine omakasu või muul madalal ajendil või süstemaatiliselt; 4) kuriteoga raske tagajärje põhjustamine; 5) kuriteo toimepanemine lapseealise, kõrges vanuses või abitus seisundis oleva isiku, vaimuhaige või nõrgamõistusliku isiku suhtes või ära kasutades teise isiku teenistuslikku alluvust või muud sõltuvust süüdlasest; 6) alaealise või teise isiku, kelle võime oma teost aru saada või seda juhtida oli piiratud, kihutamine kuriteo toimepanemisele või ahvatlemine kuriteost osavõtmisele, samuti kuriteo toimepanemisel isiku ärakasutamine, kes ei kuulu kriminaalvastutusele; 7) kuriteo toimepanemine erilise julmuse või kannatanu mõnitamisega; 8) kuriteo toimepanemine ühiskondliku õnnetuse tingimuste ärakasutamisega; 9) kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 10) kuriteo toimepanemine joobeseisundis. Olenevalt kuriteo iseloomust on kohtul õigus seda mitte lugeda vastutust raskendavaks asjaoluks; 11) kuriteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; [19.05.1993] 12) kuriteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine; [10.02.1994] 13) kuriteo toimepanemine korruptsiooniohtliku suhte ärakasutamisega. [19.01.1995] § 39. Käesoleva koodeksi eriosas ettenähtust kergema karistuse mõistmine Arvestades toimepandud kuriteo raskust oluliselt vähendavaid erandlikke tehiolusid, samuti süüdlase isikut ning pidades vajalikuks mõista temale karistus alla alammäära, mille käesoleva koodeksi eriosa selle kuriteo eest ette näeb, või üle minna mõnele teiseliigilisele karistusele, võib kohus karistust selliselt kergendada, ära märkides kergendamise motiivid. § 40. Karistuse mõistmine mitme kuriteo toimepanemise eest (1) Kui isik tunnistatakse süüdi kahe või enama käesoleva koodeksi eriosa erinevates paragrahvides ettenähtud kuriteo toimepanemises ja teda ei ole varem nendest ühegi eest süüdi tunnistatud, siis kohus, mõistes karistuse eraldi iga kuriteo eest, mõistab lõpliku karistuse kuritegude kogumi eest, kas lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega või liites mõistetud karistused täies ulatuses või osaliselt. [18.12.1996] (2) Põhikaristusele võib liita lisakaristused. (3) Kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et süüdimõistetu on süüdi veel teises käesoleva koodeksi eriosa samas või mõnes muus paragrahvis tähendatud kuriteos, mille ta on toime pannud enne kohtuotsuse tegemist esimeses asjas, liidab kohus hiljem mõistetud karistusega varem mõistetud karistuse ärakandmata osa või loeb kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. [8.01.1996; 18.12.1996] (4) Karistuste liitmisel juhindub kohus käesoleva koodeksi § 43 sätetest. § 41. Karistuse mõistmine mitme kohtuotsuse järgi (1) Kui süüdimõistetu pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist pani toime uue kuriteo, liidab kohus eelmise otsuse järgi kandmata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud karistusega. (2) Karistuste liitmisel juhindub kohus käesoleva koodeksi § 43 sätetest. § 42 [kehtetu] § 43. Karistuste liitmine, ümberarvutamine ja võrdlev raskus (1) Üheliigilised karistused liidetakse nende kestuse või suuruse järgi. (2) Eriliigilised põhikaristused liidetakse kõige raskemaliigilise karistusega, välja arvatud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine ja rahatrahv, mis viiakse täide iseseisvalt. Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt. (3) Karistuste liitmisel ei tohi karistuse üldine tähtaeg või suurus ületada antud karistusliigi ülemmäära, mis on kehtestatud käesoleva koodeksiga, karistuste liitmisel käesoleva koodeksi §-s 40 ettenähtud juhtudel aga käesoleva koodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud raskema karistuse ülemmäära, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 31 ja 32 loetletud juhtudel. [18.12.1996] (31) Kui mõni liidetavatest tähtajalistest vabadusekaotuslikest karistustest mõistetakse esimese astme kuriteo eest, võib kohus karistuste täielikul või osalisel liitmisel mõista lõpliku karistusena tähtajalise vabadusekaotuse kuni kolmekümne aastani. (32) Kui mõni liidetavatest karistustest on eluaegne vabadusekaotus, mõistab kohus lõpliku karistusena eluaegse vabadusekaotuse. [18.12.1996] (4) Karistuste ümberarvutamisel vastab ühele päevale vabadusekaotusele üks päev aresti või kolm rahatrahvi päevamäära. (5) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõike sätteid kohaldatakse ka eelvangistusaja ja karistuse ärakandmata osa arvestamisel karistuse kandmise hulka. § 44. Karistuse tähtaegade arvutamine Vabadusekaotuse ja teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise tähtaega arvutatakse kuudes ja aastates, aresti tähtaega arvutatakse päevades, nädalates ja kuudes. Karistuste asendamisel või liitmisel, samuti ümberarvestamisel on lubatud karistuste tähtaegade arvutamine päevades. § 45. Eelvangistuse arvestamine Eelvangistusaja arvestab kohus karistuse tähtaja hulka käesoleva koodeksi § 43 sätete kohaselt. § 451 [kehtetu] § 46. Karistuste asendamine (1) Kui toimepandud kuriteo eest on käesoleva koodeksi eriosas ette nähtud karistus, mida antud juhul ei saa mõista või täita, mõistab kohus süüdlasele teiseliigilise karistuse või asendab mõistetud karistuse teiseliigilise karistusega. (2) Karistuste asendamisel juhindub kohus käesoleva koodeksi § 43 sätetest karistuste võrdleva raskuse kohta. (3) Lisakaristust, mida ei saa mõista ega täide viia, ei asendata ega kohaldata. 5. peatükk KARISTUSEST VABASTAMINE § 47. Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine [18.12.1996] (1) Kui kohus, arvestades tehiolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vabadusekaotuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekohane, võib ta määrata, et tähtajalist vabadusekaotust süüdimõistetu suhtes tingimuslikult ei kohaldata. Sel juhul määrab kohus, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse tähtajalise vabadusekaotusega, ja täidab temale käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel pandud kohustused. [18.12.1996] (2) Katseaeg määratakse kestusega ühest kuni kolme aastani. (3) Kohus võib mõistetud tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslikul mittekohaldamisel kohustada süüdimõistetut teatavaks tähtajaks kõrvaldama tekitatud kahju, asuma tööle või õppima, teatama politseiasutusele elu-, töö- või õppimiskoha muutmisest, ilmuma perioodiliselt registreerimiseks politseiasutusse, läbi tegema alkoholismi-, narkomaania-, toksikomaaniavastase või suguhaiguse ravikuuri. [18.12.1996] (4) Kui süüdimõistetu ei täida kohustusi, mis on temale pandud kooskõlas käesoleva paragrahvi 3. lõikega, või on katseaja kestel rikkunud avalikku korda või töödistsipliini, mille eest on tema suhtes kohaldatud haldus- või distsiplinaarkaristusi, võib kohus politseiasutuse sellekohasel taotlusel teha määruse süüdimõistetu saatmise kohta temale mõistetud karistust kandma. (5) Kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse tähtajalise vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele. [18.12.1996] (6) Käesoleva paragrahvi sätteid ei kohaldata mõistetud lisakaristuste suhtes. §-d 48, 481 [kehtetud] § 482. Kaitseväelase või kaitseteenistuskohustuslase suhtes sõja ajal kohtuotsuse täitmise edasilükkamine (1) Sõja ajal kaitseväelase või kutse alla või mobiliseerimisele kuuluva kaitseteenistuskohustuslase suhtes tehtud, aresti või vabadusekaotust ettenägeva kohtuotsuse täitmise võib kohus kuni sõjategevuse lõppemiseni edasi lükata ja saata süüdimõistetu tegevväkke. (2) Kohus võib süüdimõistetu poolt ülesnäidatud isikliku vapruse korral vastava väeosa ülema taotlusel vabastada ta karistusest või asendada karistuse teise, kergemaliigilise karistusega. (3) Kui isik, kelle suhtes kohtuotsuse täitmine lükati edasi seoses sõjaseisukorraga, paneb toime uue kuriteo, mõistab kohus talle karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele. [19.05.1993] § 49. Karistusest vabastamise alused (1) Karistusest vabastatakse ainult käesolevas peatükis ettenähtud alustel või käesoleva koodeksi eriosas tähendatud juhtudel ning see kuulub kohtu pädevusse, välja arvatud karistusest vabastamine või karistuse kergendamine amnestia või armuandmise korras. [8.01.1996] (2) Kohus otsustab karistusest vabastamise süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel või pärast seda. § 491 [kehtetu] § 50. Karistusest vabastamine isiku andmise korral käendusele (1) Isiku, kes on toime pannud teise või kolmanda astme kuriteo, võib kohus vabastada karistusest ja anda individuaalsele või kollektiivsele käendusele, kui ta leiab, et süüdimõistetut saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. (2) Kohus võib anda süüdimõistetu käendusele sellekohase taotluse esitanud isikule või kollektiivile, kui ta leiab, et need soovivad ja suudavad valvata süüdimõistetu käitumise järele ning avaldada temale kasvatuslikku mõju. (3) Käendus lõpeb kahe aasta möödumisel käendusele andmise päevast. (4) Kui käendatav jätkab õiguserikkumiste toimepanemist, võib kohus käendaja või politseiasutuse sellekohasel taotlusel teha määruse mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kui käendatav paneb käenduse ajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele. § 501. Karistusest vabastamine süüdistatava poolt kuriteo tehiolude või kurjategija väljaselgitamisel osutatud abi eest (1) Isiku, kes on toime pannud kuriteo, võib kohus riikliku süüdistaja taotlusel vabastada karistusest, kui ta leiab, et süüdimõistetu poolt antud olulised tõendid on viinud kuriteo tehiolude väljaselgitamiseni või kurjategija süüdimõistmiseni. Karistusest vabastamine on võimalik ainult juhtudel, kui süüdimõistetu poolt esitatud tõendid on viinud jõustunud kohtuotsuseni asjas, milles süüdimõistetu abi osutas. (2) Kui süüdimõistetu kahe aasta jooksul pärast karistusest vabastamist paneb toime uusi õiguserikkumisi, siis võib kohus politseiasutuse taotlusel teha määruse mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. [26.01.1995] §-d 51, 511 [kehtetud] § 52. Karistuse kandmisest vabastamine isiku parandamatult raskesti haigestumise korral Isiku, kes pärast kohtuotsuse tegemist on parandamatult raskesti haigestunud, võib kohus vabastada karistuse kandmisest. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, süüdimõistetu isikut, haiguse iseloomu ja ärakantud karistuse kestust. Kui isik pärast kohtuotsuse tegemist on jäänud vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima, siis vabastab kohus ta karistuse kandmisest ja juhindub käesoleva koodeksi § 59 sätetest, pärast tervenemist aga võib see isik kuuluda karistamisele kooskõlas käesoleva koodeksi § 11 2. lõikega. § 53. Kriminaalvastutusele võtmise aegumine (1) Isikut ei või võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt kuriteo toimepanemisest on möödunud järgmised tähtajad: 1) kaks aastat kolmanda astme kuriteo toimepanemisest; [8.01.1996] 2) viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest; 3) kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest. (2) Aegumine katkeb, kui isik enne käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaegade möödumist paneb toime uue kuriteo. Aegumise arvestamist alustatakse sel juhul uue kuriteo toimepanemisest. (3) Aegumine peatub, kui kuriteo toimepannud isik ennast uurimise või kohtu eest varjab. Neil juhtudel aegumine uuendub ajast, mil isik kinni peeti või ilmus süü ülestunnistamisele. Seejuures ei või isikut kriminaalvastutusele võtta, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat ja aegumine ei ole katkenud uue kuriteo toimepanemise tõttu. (4) Aegumise kohaldamise isiku suhtes, kes on toime pannud kuriteo, mille eest käesoleva koodeksi järgi võib mõista surmanuhtluse, lahendab kohus. Kui kohus ei pea võimalikuks aegumist kohaldada, ei või surmanuhtlust mõista ja see asendatakse eluaegse vabadusekaotusega. (5) Käesolevas paragrahvis ettenähtud aegumine ei ole kohaldatav isiku suhtes, kes on süüdi kuriteos rahu või inimsuse vastu või sõjakuriteos. § 54. Süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumine (1) Süüdimõistvat kohtuotsust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kolme aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. (2) Aegumine katkeb, kui süüdimõistetu karistuse kandmisest kõrvale hoidub, enne käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tähtaja möödumist paneb toime uue kuriteo või kui kohtusse on saabunud taotlus tingimisi mõistetud vabadusekaotuse täitmisele pööramiseks. Aegumise arvestamine uue kuriteo toimepanemise puhul algab selle toimepanemisest, karistuse kandmisest kõrvalehoidumise puhul karistuse kandmisele ilmumisest või end varjava süüdimõistetu kinnipidamisest, tingimisi mõistetud vabadusekaotuse täitmisele pööramise puhul aga käesoleva koodeksi § 47 4. lõikes tähendatud määruse tegemisest. Seejuures süüdimõistvat kohtuotsust ei pöörata täitmisele, kui selle tegemisest on möödunud kümme aastat. (3) Aegumise kohaldamise küsimuse isiku suhtes, kes on surma mõistetud, lahendab kohus. Kui kohus ei pea võimalikuks aegumist kohaldada, asendatakse surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega. (4) Käesolevas paragrahvis ettenähtud aegumine ei ole kohaldatav isiku suhtes, kes on süüdi kuriteos rahu või inimsuse vastu või sõjakuriteos. § 55. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine ja karistuse asendamine kergemaliigilise karistusega (1) Isiku suhtes, kes on mõistetud vabadusekaotusele, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 551 loetletud isikud, võib kohaldada tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega. (2) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib kohaldada süüdimõistetu suhtes vaid sel juhul, kui ta eeskujuliku käitumise ja kohusetundliku töössesuhtumisega on tõestanud enda paranemist. (3) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist ja karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega kohaldab karistuse kandmise koha järgne kohus karistust täitva asutuse administratsiooni ja järelevalvekomisjoni ühise esildise alusel. (4) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib kohaldada pärast seda, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. (5) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib kohaldada pärast vähemalt kahe kolmandiku mõistetud karistusaja tegelikku ärakandmist isiku suhtes, kellele on tahtlikult toimepandud kuriteo eest mõistetud vabadusekaotus üle kolme aasta. (51) Eluaegse vabadusekaotusega karistatud süüdimõistetu suhtes võib tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa vähendamist kohaldada, kui süüdimõistetu on mõistetud karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat. [18.12.1996] (6) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise või karistuse asendamise korral kergemaliigilise karistusega võidakse süüdimõistetu vabastada lisakaristusena mõistetud rahatrahvist või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisest. (7) Vabadusekaotuse ärakandmata osa asendamisel rahatrahviga määratakse rahatrahvi suurus vastavalt käesoleva koodeksi § 43 sätetele karistuste võrdleva raskuse kohta. (8) Kohaldades tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega, võib kohus panna kollektiivile või üksikisikule kohustuse valvata vabastatu või isiku käitumise üle, kellele on karistuse ärakandmata osa asendatud kergemaliigilise karistusega, ning mõjutada teda kasvatuslikult. (9) Kui isik, kes vabastati tingimisi enne tähtaega, paneb ärakandmata karistusaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega või arestiga, mõistab kohus temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele. [8.01.1996] § 551. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise ja karistuse kergemaliigilise karistusega asendamise kohaldamatus Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist ja karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega ei kohaldata: 1) isiku suhtes, kellele surmanuhtlus on armuandmise või amnestia korras asendatud vabadusekaotusega; 2) tahtliku kuriteo toime pannud isiku suhtes, kellele on varem mõistetud vabadusekaotus tahtliku kuriteo eest, kui karistatus eelmise kuriteo eest ei ole kustunud või kustutatud. § 552 [kehtetu] § 56. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine ja karistuse asendamine kergemaliigilise karistusega alaealise suhtes (1) Isiku suhtes, kes on mõistetud vabadusekaotusele kuriteo eest, mille toimepanemise ajal ta oli alaealine - noorem kui kaheksateistkümneaastane -, võib kohaldada tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega. (2) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega alaealise suhtes võib kohaldada vaid juhul, kui ta oma eeskujuliku käitumise ja kohusetundliku suhtumisega õpingutesse on tõestanud enda paranemist. (3) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist ja karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega kohaldab karistuse kandmise koha järgne kohus karistust täitva asutuse administratsiooni ja alaealiste asjade komisjoni või järelevalvekomisjoni esildise alusel. (4) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib isiku suhtes, kes on süüdi mõistetud alaealisena toimepandud kuriteo eest, kohaldada pärast süüdimõistetu poolt vähemalt poole mõistetud karistusaja tegelikku ärakandmist. (5) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib kohaldada pärast vähemalt kahe kolmandiku karistusaja tegelikku ärakandmist alaealisena kuriteo toimepannud isiku suhtes: 1) kellele on mõistetud vabadusekaotus mitte alla viie aasta tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on varem kandnud vabadusekaotust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille eest karistatus ei ole kustunud või kustutatud, ja pani toime uue tahtliku kuriteo. (6) Kohaldades tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega, võib kohus panna kollektiivile või üksikisikule kohustuse valvata vabastatu või isiku käitumise üle, kellele on karistuse ärakandmata osa asendatud kergemaliigilise karistusega, ning mõjutada teda kasvatuslikult. (7) Kui isik, kelle suhtes alaealisena kohaldati tingimisi enne tähtaega vabastamist, paneb ärakandmata karistusaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele. § 57 [kehtetu] § 58. Karistatuse kustumine (1) Karistatus kustub isikutel: 1) kelle suhtes karistust tingimisi ei kohaldatud - katseaja möödumisel, kui ta katseaja kestel ei pannud toime uut kuritegu. Kui süüdimõistetu saadeti enne katseaja möödumist karistust kandma, kustub karistatus selle karistuse kandmiselt vabanemise päevast üldises korras arvutatava karistatuse kustumise tähtaja möödumisel; 2) kes on karistusena ära kandnud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise; 3) ühe aasta möödumisel aresti ärakandmisest või rahatrahvi äramaksmisest; 4) kahe aasta möödumisel kuni viie aastani mõistetud vabadusekaotuse ärakandmisest; 5) kolme aasta möödumisel üle viie, kuid mitte üle kümne aasta mõistetud vabadusekaotuse ärakandmisest; 6) viie aasta möödumisel üle kümne aasta mõistetud vabadusekaotuse ärakandmisest. (11) Eluaegse vabadusekaotusega karistatud süüdimõistetu suhtes karistatuse kustumist ei kohaldata. [18.12.1996] (2) Karistatuse kustumist arvutatakse põhi- ja lisakaristuse ärakandmise päevast. (3) Karistatuse kustumise tähtaja hulka arvatakse aeg, mille kestel kohtuotsust ei pööratud täitmisele ja seejuures täitmise aegumine ei katkenud. Kui kohtuotsust ei pööratud täitmisele, kustub karistatus kohtuotsuse täitmise aegumistähtaegade möödumisel. (4) Kui isik vabastati enne tähtaega karistusest või kui karistus asendati teiseliigilise karistusega, siis arvutatakse karistatuse kustumise tähtaega, lähtudes tegelikult ärakantud karistusest. (5) Kui karistuse ärakandnud isik paneb enne karistatuse kustumise tähtaja möödumist uuesti toime kuriteo, siis katkeb karistatuse kustumise tähtaeg. Sel juhul arvutatakse karistatuse kustumise tähtaega mõlema kuriteo eest viimase kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest. 6. peatükk MEDITSIINILISE JA KASVATUSLIKU ISELOOMUGA MÕJUTUSVAHENDID § 59. Meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendid (1) Meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldatakse käesoleva koodeksi §-s 11 tähendatud isikute suhtes ja samuti isiku suhtes, kes pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist on jäänud vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima, ning isiku suhtes, kellel on eeluurimise käigus või asja arutamisel kohtus tuvastatud vaimutegevuse ajutine rike, mis takistab selle isiku vaimse seisundi kindlakstegemist käesolevas koodeksis ettenähtud teo toimepanemise ajal, kui see isik toimepandud teo laadi ja oma vaimse seisundi tõttu on ohtlik ning vajab ravi. Meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendid on paigutamine ravile tavalise või tugevdatud järelevalve alla psühhiaatriahaiglasse. [12.02.1997] (11) Isikut, kes on paigutatud ravile tugevdatud järelevalve alla psühhiaatriahaiglasse, hoitakse seal tingimustes, mis välistavad ohtlike tegude toimepanemise tema poolt. [12.02.1997] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite määramisel arvestab kohus toimepandud teo ja selle toime pannud isiku ohtlikkuse laadi, samuti seda, millist ravi isik vajab. Meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendit kohaldatakse kuni selle isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni. Nende mõjutusvahendite kohaldamise, lõpetamise või liigi muutmise määrab kohus. [12.02.1997] (3) Kui pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamist kohaldatakse isiku suhtes karistust, siis arvestatakse mõjutusvahendi kohaldamise aeg karistuse kandmise hulka. Üks päev meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamist loetakse võrdseks ühe päeva vabadusekaotusega. (4) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud isiku suhtes ei ole meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamine vajalik või kui kohus lõpetab selle vahendi kohaldamise, võib ta anda sellise isiku omaste või muude isikute hooldamisele ja arstliku järelevalve alla. § 591 [kehtetu - 12.02.1997] § 60 [kehtetu] § 61. Kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendid alaealiste suhtes (1) Kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendid, mida kohus võib kohaldada alaealise suhtes kooskõlas käesoleva koodeksi § 10 3. ja 4. lõikega, on: [10.02.1994] 1) paigutamine eri-õppekasvatusasutusse; 2) paigutamine ravikasvatusasutusse. (2) Alaealiste eri-õppekasvatus- ja ravikasvatusasutuses viibimise kord, tingimused ja tähtaeg määratakse kindlaks seadusega. ERIOSA 1. peatükk INIMSUSEVASTASED KURITEOD JA SÕJAKURITEOD § 611. Inimsusevastane kuritegu (1) Inimsusevastaste kuritegude, sealhulgas genotsiidi toimepanemise eest, nagu need kuriteod on määratletud rahvusvahelise õiguse normides, s.o. tahtlike tegude eest, mille eesmärk oli täielikult või osaliselt hävitada rahvuslik, etniline, rassiline, usuline, okupatsioonirežiimile vastupanu osutav või muu sotsiaalne grupp, sellise grupi liikme tapmise või talle raske või üliraske kehavigastuse või vaimsete hälvete tekitamise või tema piinamise eest, laste vägivaldse äravõtmise, relvastatud ründe, okupatsiooni või anneksiooni korral põliselanike deporteerimise või väljasaatmise, majanduslikest, poliitilistest ja sotsiaalsetest inimõigustest ilmajätmise või nende õiguste piiramise eest - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vabadusekaotusega või surmanuhtlusega. [9.11.1994; 18.12.1996] (2) Võimuorgani esindaja, kelle nõusolekul pandi toime käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud kuritegu, kannab § 17 6. lõike kohaselt vastutust selle kuriteo toimepanemisest kaasaaitajana osavõtu eest. § 612. Vägivald elanikkonna kallal sõjategevuse piirkonnas Sõjategevuse piirkonnas röövimise, vara ebaseadusliku hävitamise, vägivalla või vara ebaseadusliku äravõtmise eest sõjalise vajaduse ettekäändel või muude tsiviilelanikkonna kaitset käsitlevate rahvusvahelise õiguse normide rikkumise eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani. § 613. Sõjavangi kohtlemise õigusliku režiimi rikkumine Sõjavangi kohtlemise õigusliku režiimi rikkumise eest, mis on seotud erilise julmusega või toime pandud haige või haavatud sõjavangi suhtes, samuti hooletu kohustuse täitmise eest haige või haavatud sõjavangi suhtes isiku poolt, kellele oli pandud sõjavangi ravimine ja tema eest hoolitsemine, raskema kuriteo tunnuste puudumisel - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 614. Keelatud sõjapidamisvahendite või -viiside kasutamine või nende kasutamiseks käsu andmine Keelatud sõjapidamisvahendite või -viiside kasutamiseks käsu andmise, samuti kehtivate sõjapidamisnormide rikkumise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani. [9.11.1994] 2. peatükk [9.11.1994] RIIGIVASTASED KURITEOD § 62. Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevus (1) Välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku või nende grupi või nende ülesandel tegutseva isiku abistamise eest Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevuses, kui see ei ole seotud vägivallaga ning puuduvad käesoleva koodeksi §-s 63 ettenähtud kuriteo tunnused - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani. (2) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või kehtiva riigikorra vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani. § 63. Salakuulamine Riigisaladust sisaldava teabe kogumise eest selle edasiandmise eesmärgil või selle teabe edasiandmise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule, samuti välisriigi luure ülesandel muu teabe kogumise või edastamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani. [18.12.1996] § 64 [kehtetu] § 641. Terrorism (1) Isikule, ettevõttele, asutusele või organisatsioonile kallaletungimise, samuti vara hõivamisele, purustamisele või rikkumisele või inimeste hävitamisele või tervisekahjustuste tekitamisele suunatud tegude toimepanemise eest sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või muul poliitilisel või usulisel eesmärgil - karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuni kaheteistkümne aastani. [17.04.1996] (2) Sama tegevuse eest samal eesmärgil, kui see tõi kaasa inimeste hukkumise või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vabadusekaotusega või surmanuhtlusega. [17.04.1996; 18.12.1996] § 65. Terroristlik akt välisriigi esindaja vastu (1) Välisriigi esindaja tapmise eest sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise eesmärgil - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vabadusekaotusega või surmanuhtlusega. [18.12.1996] (2) Samale isikule samal eesmärgil üliraske kehavigastuse tekitamise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani. §-d 66-68 [kehtetud] § 69. Sõjapropaganda Igasugusel kujul tehtava sõjapropaganda eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani. §-d 70-71 [kehtetud] § 72. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise õhutamine (1) Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise õhutamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Sama tegevuse eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise, vigastamise või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 721. Võrdõiguslikkuse rikkumine Üksikisiku õiguste otsese või kaudse kitsendamise või talle otseste või kaudsete eeliste kehtestamise eest olenevalt tema rahvusest, rassist, nahavärvusest, soost, keelest, päritolust, usutunnistusest, poliitilistest või muudest veendumustest, varalisest või sotsiaalsest seisundist või muude asjaolude alusel - karistatakse rahatrahvi või arestiga. [19.05.1993] § 73. Riigisaladuse avaldamine (1) Riigisaladuseks tunnistatud teabe avalikustamise, samuti edastamise eest, kui puuduvad salakuulamise tunnused, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [17.04.1996; 18.12.1996] (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellele need andmed olid usaldatud või said teatavaks seoses tema teenistuse või tööga või kui see põhjustas raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni nelja aastani. § 74. Riigisaladust sisaldava teabekandja kaotamine (1) Riigisaladust sisaldava teabekandja kaotamise eest isiku poolt, kellele see teabekandja oli usaldatud, kui kaotamine oli tingitud riigisaladuse kaitset reguleerivate õigusaktide rikkumisest, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani. [17.04.1996] §-d 741, 75 [kehtetud] § 751. Kinnipidamisasutuse tegevuse desorganiseerimine Kinnipidamisasutusse paigutatud isiku poolt teiste kinnipeetavate või süüdimõistetute terroriseerimise või administratsiooni esindajale kallaletungimise, samuti sel eesmärgil grupi organiseerimise või selle grupi tegevusest aktiivse osavõtu eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani. § 76. Salakaubavedu (1) Salakaubaveo, s.o. tollikontrollile kuuluva kauba või muu väärtuse olulises ulatuses ebaseadusliku toimetamise eest üle tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna või sellest kõrvale hoides või muul pettuslikul viisil - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [19.05.1993] (2) Keelatud või vastava loata eriluba nõudva kauba või muu väärtuse - radioaktiivse või lõhkematerjali, narkootilise, psühhotroopse aine, mittenarkootilise ravimi või mürkaine, strateegilise kauba, tulirelva või laskemoona - salakaubaveo eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. [19.05.1993; 10.02.1994; 6.04.1994; 19.12.1995] (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest: 1) ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades või 2) isikute grupi poolt - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kaheksa aastani. [17.04.1996] § 77. Massilised korratused Massiliste korratuste organiseerimise eest, millega kaasnes rüüstamine, purustamine, süütamine või muu taoline tegevus, samuti sellise kuriteo vahetu toimepanemise eest massilistest korratustest osavõtja poolt või tema relvastatud vastuhakkamise eest võimuesindajale - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kümne aastani. § 78 [kehtetu] § 781. Tegevteenistusest või õppekogunemisest kõrvalehoidumine (1) Kaitsejõudude õppekogunemisele ilmumisest kõrvalehoidumise eest reservväelase poolt - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Kaitsejõudude tegevteenistusse ilmumisest kõrvalehoidumise eest kutsealuse poolt - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [19.05.1993] § 782. Mobilisatsioonist kõrvalehoidumine [19.05.1993] (1) Eesti Vabariigi kaitsejõududesse mobiliseerimisest kõrvalehoidumise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani. (2) Sama teo eest sõjaajal, samuti sõjaajal kõrvalehoidumise eest järjekordsesse kaitsejõudude tegevteenistusse kutsumisest - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani. § 79 [kehtetu] § 791. Riigikaitselise sundkoormise täitmisest kõrvalehoidumine Riigikaitselise sundkoormise täitmisest kõrvalehoidumise eest sõjaseisukorra ajal - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 792. Vara sundvõõrandamiseks ja sundkasutamisele võtmiseks pädeva voliniku tegevuse takistamine Sõjaseisukorra ajal riigikaitseliseks vajaduseks vara sundvõõrandamiseks ja sundkasutusele võtmiseks pädeva voliniku tegevuse takistamise eest vara sundvõõrandamisel või sundkasutusele võtmisel - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. [22.02.1995] §-d 80-81 [kehtetud] § 811. Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine (1) Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest, kui see oli seotud piirivalveametniku peatumise märguande või käsu täitmata jätmisega, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama tegevuse eest: 1) isikute grupi poolt või 2) kui sellega kaasnes vägivald või vägivallaga ähvardamine kuriteo toimepanemist tõkestanud isiku suhtes või 3) transpordivahendiga selleks mitte ettenähtud kohas - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani. § 812. Isiku ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamine (1) Isiku ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Sama tegevuse eest: 1) isikute grupi poolt või 2) kui sellega kaasnes vägivald või vägivallaga ähvardamine kuriteo toimepanemist tõkestanud isiku suhtes või 3) ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani. [17.04.1996] § 82. Rahvusvahelise õhusõidu eeskirjade rikkumine Sellekohase loata Eesti Vabariiki sisselendamise või Eesti Vabariigist väljalendamise eest, loas tähendatud marsruudist, õhuväravast või lennukõrgusest mittekinnipidamise või rahvusvahelise õhusõidu eeskirjade muu rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 83. Transpordi ohutu liiklemise või transpordivahendi käituseeskirjade rikkumine (1) Raudtee-, vee- või õhutranspordi töötaja poolt transpordi ohutu liiklemise või transpordivahendi käituseeskirjade rikkumise eest, mis põhjustas õnnetusjuhtumi inimestega, katastroofi, avarii või muu raske tagajärje, samuti transpordivahendi, tee, signalisatsiooni- või sidevahendi halvakvaliteedilise remondi eest, mis põhjustas samasuguse tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani. (2) Samade tegude eest, mis küll ei põhjustanud sellist tagajärge, kuid teadvalt lõid selle saabumise ohu, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 84. Liiklustee, transpordivahendi, side-, signalisatsiooni- või energeetikaseadme rikkumine Liiklustee või -vahendi, side-, signalisatsiooni- või energeetikaseadme tahtliku purustamise või rikkumise eest, mis põhjustas või võis põhjustada rongiõnnetuse või laevaavarii, transpordi või side normaalse töö rikkumise, häire energia tootmise või jaotamise süsteemis - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheteistkümne aastani. [10.02.1994] § 85. Raha või väärtpaberi võltsimine või võltsitud raha või väärtpaberi kasutamine (1) Raha, krediitkaardi või muu maksevahendi, samuti aktsia, obligatsiooni, tšeki, veksli või muu väärtpaberi võltsimise eest käibelelaskmise eesmärgil või teadvalt võltsitud raha, krediitkaardi või muu maksevahendi, samuti aktsia, obligatsiooni, tšeki, veksli või muu väärtpaberi käibelelaskmise eest - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani. (2) Sama tegevuse eest süstemaatiliselt või suures ulatuses - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani. § 851. Väärismetalltoodete riikliku proovijärelevalve märgise võltsimine või kasutamine märgisele mittevastaval materjalil (1) Väärismetalltoodete riikliku proovijärelevalve märgise võltsimise või kasutamise eest märgisele mittevastaval materjalil nende toodete käibelelaskmise eesmärgil - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. (2) Sama tegevuse eest süstemaatiliselt - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheksa aastani. § 86. Valuutatehingute sooritamise korra rikkumine Valuutatehingute sooritamise korra rikkumise eest olulises ulatuses - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. [19.05.1993] §-d 861, 87 [kehtetud] 3. peatükk [9.11.1994] §-d 88-99 [kehtetud] 4. peatükk [9.11.1994] ISIKUVASTASED KURITEOD § 100. Tahtlik tapmine Tahtliku tapmise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani. § 101. Tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel Tahtliku tapmise eest, kui see pandi toime: 1) omakasu ajendil või 2) huligaansel ajendil või 3) teise kuriteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil või seoses vägistamisega või 4) seoses kannatanu poolt teenistusliku või ühiskondliku kohustuse täitmisega või 5) kahe või enama isiku suhtes või 6) süüdlasele teadvalt raseda naisisiku, rauga või lapseealise suhtes või 7) eriti piinaval või eriti julmal või paljude inimeste elule ohtlikul viisil või 8) isiku poolt, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise, välja arvatud käesoleva koodeksi §-des 103 ja 104 ettenähtud tapmine, - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vabadusekaotusega või surmanuhtlusega. [18.12.1996] § 102. Ema poolt oma vastsündinud lapse tapmine Ema poolt oma vastsündinud lapse tahtliku tapmise eest sünnituse ajal või vahetult pärast sünnitust - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani. § 103. Tapmine hingelise erutuse seisundis Tahtliku tapmise eest äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas vägivald või raske solvamine kannatanu poolt, - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani. § 104. Tapmine hädakaitse piiride ületamisel Tapmise eest hädakaitse piiride ületamisel - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. § 105. Surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu Surma põhjustamise eest ettevaatamatuse tõttu - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 106. Enesetapmisele viimine Julma kohtlemise või mõnitamisega teise isiku enesetapmisele või selle katsele viimise eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani. § 107. Üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine (1) Kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, mis on eluohtlik või põhjustas mõne organi kaotuse, selle tegevuse lakkamise, vaimuhaiguse, töövõime püsiva, mitte alla ühe kolmandiku kaotusega seotud muu terviserikke, raseduse katkemise või näo parandamatu, inetuks tegeva rikke, - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani. (2) Sama teo eest: 1) kui sellega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm või 2) kui see pandi toime huligaansel ajendil või 3) seoses kannatanu poolt oma teenistusliku või ühiskondliku kohustuse täitmisega või 4) kahe või enama isiku suhtes või 5) eriti piinaval või eriti julmal või paljude inimeste elule ohtlikul viisil või 6) isiku poolt, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise või tahtlikult tekitanud üliraske kehavigastuse, välja arvatud käesoleva koodeksi §-des 103 ja 104 ettenähtud tapmine ja § 109 1. lõikes ja §-s 110 ettenähtud üliraske kehavigastuse tekitamine, - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani. § 108. Raske kehavigastuse tahtlik tekitamine (1) Kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, mis ei ole eluohtlik ega põhjustanud käesoleva koodeksi §-s 107 ettenähtud tagajärgi, kuid tõi kaasa pikaajalise terviserikke või terviserikke, mis on seotud töövõime püsiva, alla ühe kolmandiku olulise kaotusega, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. (2) Sama teo eest, kui see pandi toime: 1) seoses kannatanu poolt oma teenistusliku või ühiskondliku kohustuse täitmisega või 2) kahe või enama isiku suhtes või 3) eriti piinaval või eriti julmal või paljude inimeste elule ohtlikul viisil või 4) isiku poolt, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise või tahtlikult tekitanud üliraske või raske kehavigastuse, välja arvatud käesoleva koodeksi §-des 103 ja 104 ettenähtud tapmine ning §-des 109 ja 110 ettenähtud üliraske või raske kehavigastuse tekitamine, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni seitsme aastani. § 109. Kehavigastuse tekitamine hingelise erutuse seisundis Raske või üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas vägivald või raske solvamine kannatanu poolt, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 110. Üliraske kehavigastuse tekitamine hädakaitse piiride ületamisel Üliraske kehavigastuse tekitamise eest hädakaitse piiride ületamisel - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 111. Üliraske kehavigastuse tekitamine ettevaatamatuse tõttu Üliraske kehavigastuse tekitamise eest ettevaatamatuse tõttu - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kuue kuuni. § 112 [kehtetu] § 113. Vägivallateod isiku kallal Kerge kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, samuti tahtliku löömise, peksmise või füüsilise valu põhjustanud muu vägivallateo eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 114. Piinamine Käesoleva koodeksi §-s 113 ettenähtud tegude eest, kui need olid piinava iseloomuga, - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani. § 115. Vägistamine (1) Suguühenduse eest täisealise naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või ära kasutades kannatanu abitut seisundit - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni viie aastani. (2) Vägistamise eest: 1) isiku poolt, kes on varem toime pannud vägistamise või 2) isikute grupi poolt või 3) alaealise vägistamise eest või 4) kui sellega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani. (3) Vägistamise eest: 1) kui sellega põhjustati raske tagajärg või 2) lapseealise vägistamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani. § 1151. Sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil (1) Sugulise kire ebaloomulikul viisil rahuldamise eest vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või ära kasutades kannatanu abitut seisundit, kui puuduvad käesoleva koodeksi §-s 118 ettenähtud kuriteo tunnused, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. (2) Sama tegevuse eest teadvalt noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani. § 116. Suguühendus noorema kui neljateistkümneaastase naissoost isikuga Täisealise poolt suguühendusse astumise eest teadvalt noorema kui neljateistkümneaastase naissoost isikuga käesoleva koodeksi §-s 115 ettenähtud kuriteo tunnuste puudumisel - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani. § 117. Sugukõlvatu tegevus noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes Sugukõlvatu tegevuse eest teadvalt noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani. § 118. Pederastia (1) Pederastia eest vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või ära kasutades kannatanu abitut seisundit - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni viie aastani. (2) Pederastia eest teadvalt noorema kui kuueteistkümneaastase isikuga - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kümne aastani. § 119. Suguhaigusesse nakatamine (1) Suguühenduse või muu tegevusega teise isiku teadvalt suguhaigusesse nakatamise ohtu asetamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Teise isiku nakatamise eest suguhaigusesse isiku poolt, kes teadis selle haiguse olemasolu enesel, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest isiku poolt, keda on varem karistatud teise isiku suguhaigusesse nakatamise eest, samuti kahe või enama isiku või alaealise nakatamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 1191. Suguhaiguse ravist kõrvalehoidumine Suguhaiguse ravist kõrvalehoidumise eest, mis jätkub pärast hoiatuse tegemist tervishoiuorgani poolt, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 1192. AIDS-i viirusega nakatamine (1) Teise isiku teadvalt AIDS-i nakatumise ohtu asetamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. (2) Teise isiku nakatamise eest AIDS-i isiku poolt, kes teadis selle haiguse olemasolust enesel, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani. § 120. Ebaseaduslik abort (1) Ebaseadusliku abordi tegemise eest isiku poolt, kellel on kõrgem meditsiiniline haridus, - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. (2) Abordi tegemise eest isiku poolt, kellel ei ole kõrgemat meditsiinilist haridust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (3) Ebaseadusliku abordi eest, mis tehti vähemalt teistkordselt või põhjustas raske tagajärje, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 121. Lapsele alimentide maksmisest kõrvalehoidumine (1) Vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest lapsele kohtu poolt väljamõistetud alimentide maksmisest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama teo eest isiku poolt, kellel on karistatus lapsele alimentide maksmisest kõrvalehoidumise eest, - karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 122. Vanemale alimentide maksmisest kõrvalehoidumine Lapse kuritahtliku kõrvalehoidumise eest elatanud või töövõimetule vanemale kohtu poolt väljamõistetud alimentide maksmisest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 123. Eestkoste- või hooldusõiguste kuritarvitamine Eestkoste- või hooldusõiguste kasutamise eest omakasu eesmärgil eestkostetava või hooldatava kahjuks - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 1231. Lapse müümine või ostmine Lapse müümise või ostmise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani. [10.02.1994] § 124. Lapse ümbervahetamine või vargus (1) Lapse ümbervahetamise või varguse eest kättemaksu, omakasu või muul isiklikul ajendil - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. (2) Sama tegevuse eest isikute grupi poolt - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheksa aastani. [17.04.1996] § 1241. Pantvangi võtmine (1) Isiku pantvangi võtmise või pantvangina kinnipidamise eest tapmise, kehavigastuse tekitamise või selle isiku kinnipidamise jätkamise ähvardusel, sundimaks pantvangi vabastamise tingimusena riiki, rahvusvahelist organisatsiooni, füüsilist või juriidilist isikut või isikute gruppi mingi tegevuse toimepanemisele või sellest hoidumisele, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani. (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas raske tagajärje või pandi toime lapseealise suhtes, - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani. [17.04.1996] § 1242. Ebaseaduslik psühhiaatriahaiglasse paigutamine Teadvalt terve isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. § 1243. Ebaseaduslik vabaduse võtmine (1) Isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Sama tegevuse eest, kui see oli seotud elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 125. Eluohtlikus seisundis oleva isiku abita jätmine Eluohtlikus seisundis oleva isiku tahtlikult abita jätmise eest, kui see isik ise ei olnud suuteline tarvitusele võtma enesealalhoiu abinõusid oma abituse tõttu ja süüdlasel oli kohustus ja võimalus abi anda, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 126. Haigele meditsiinilise abi mitteandmine Haigele mõjuva põhjuseta meditsiinilise abi mitteandmise eest meditsiini alal töötaja poolt, kellel oli kohustus ja võimalus sellist abi anda, kui selle tegevusetuse tõttu saabus raske tagajärg, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. § 127. Laeva kapteni poolt veeteel hukkumisohus olevale inimesele abi mitteandmine Laeva kapteni poolt merel või muul veeteel hukkumisohus olevale inimesele abi mitteandmise eest, kui sellist abi võis anda tõsise ohuta oma reisijaile, meeskonnale või laevale ja kui selle tegevusetuse tagajärjel saabus raske tagajärg, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. § 128. Ähvardamine (1) Ähvardamise eest tapmise või üliraske kehavigastuse tekitamisega või vara hävitamise või rikkumisega olulises ulatuses, kui oli alus karta selle ähvarduse täideviimist, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. [19.05.1993; 17.04.1996] (2) Sama tegevuse eest, kui ähvardati kasutada lõhkeseadeldist või lõhkematerjali või muud üldohtlikku viisi, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [17.04.1996] § 1281. Kutsetegevuses teatavaks saanud saladuses hoitava teabe avaldamine Arsti, velskri, meditsiiniõe, ämmaemanda, psühholoogi, notari või muus kutsetegevuses teatavaks saanud isiku perekonnaellu või tervisesse puutuva saladuses hoitava teabe avaldamise eest, kui sellega rikuti kutsetegevust reguleerivaid või muid õigusakte, - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. [17.04.1996] § 129. Laim (1) Teadvalt vale ja teist isikut häbistava väljamõeldise levitamise eest - karistatakse rahatrahviga. (2) Laimu eest trükis või muul teel paljudele isikutele kättesaadavaks tehtud viisil, samuti riiklikule, ühiskondlikule või muule organisatsioonile esitatud avalduses või anonüümkirjas - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 130. Solvamine Teise isiku au ja väärikuse alandamise eest ebasündsas vormis - karistatakse rahatrahvi või arestiga. 5. peatükk [9.11.1994] KURITEOD ISIKU POLIITILISTE JA TÖÖALASTE ÕIGUSTE VASTU [19.05.1993] § 131. Valimis- või hääletamisõiguse teostamise takistamine Vägivalla, pettuse või ähvardusega või muul viisil valija või hääletaja takistamise eest vabalt teostamast oma õigust valida või olla valitud Vabariigi Presidendiks, Riigikogu liikmeks või kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks või hääletada Eesti Vabariigi seaduste järgi korraldataval referendumil või tegemast valimis- või referendumieelset agitatsiooni, samuti valija või hääletaja hääle ostmise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. [19.05.1993] § 132. Valimis- või hääletamisdokumendi või -tulemuse võltsimine või hääletamise saladuse rikkumine Vabariigi Presidendi, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel või Eesti Vabariigi seaduste järgi korraldataval referendumil valimis- või hääletamisdokumendi või -tulemuste võltsimise, teadvalt ebaõigesti häälte lugemise või hääletamise saladuse rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. [19.05.1993] § 1321. Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikme või kohaliku omavalitsuse volikogu liikme kandidaadi kohta vale või muu teda häbistava väljamõeldise levitamine või tema au ja väärikuse alandamine Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikme või kohaliku omavalitsuse volikogu liikme kandidaadi kohta teadvalt vale või muu teda häbistava väljamõeldise levitamise või tema au ja väärikuse ükskõik millisel viisil alandamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. [19.05.1993] § 133. Ebaseaduslik läbiotsimine või väljatõstmine Ebaseadusliku läbiotsimise või elamispinnalt väljatõstmise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 1331. Ebaseaduslik jälitustegevus (1) Tahtliku tegevuse eest isiku või isikute grupi poolt, kellel ei olnud õigust jälitustegevuseks ja kelle tegevuses esinevad jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955) § 12 1. lõikes loetletud jälituse eritoimingu tunnused, kui selle tegevusega rikuti õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele või õigust kodu puutumatusele - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Tahtliku tegevuse eest isiku või isikute grupi poolt, kellel ei olnud õigust jälitustegevuseks ja kelle tegevuses esinevad jälitustegevuse seaduse § 12 2. lõikes loetletud jälituse erandtoimingu tunnused - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni viie aastani. [22.02.1994] § 1332. Ebaseadusliku jälitustegevuse erandtoimingute teostamise eesmärgil teabe varjatud kogumist ja salvestamist võimaldavate abivahendite valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine, müümine või edasiandmine Ebaseadusliku jälitustegevuse erandtoimingute teostamise eesmärgil teabe varjatud kogumist ja salvestamist võimaldavate abivahendite valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, vedamise, müümise või edasiandmise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [17.04.1996] § 134. Sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumine (1) Isikliku kirjavahetuse, telefonikõne või telegraafi või muu sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse tahtliku rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama teo eest isiku poolt, kes sõnumi juurde pääses oma teenistusseisundi tõttu, - karistatakse rahatrahviga või arestiga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. § 1341. Isiku tagakiusamine kriitika tõttu (1) Ametiisiku poolt isiku õiguste ja seadusega kaitstud huvide tahtliku kitsendamise eest, mis on seotud tema tagakiusamisega ettepanekute, avalduste või kaebuste kehtestatud korras esitamise või neis sisalduva kriitika pärast, samuti muus vormis kriitika esinemise tõttu, - karistatakse rahatrahviga. [19.05.1993] (2) Sama tegevuse eest, mis tekitas olulise kahju isiku õigustele ja seadusega kaitstud huvidele, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. [19.05.1993] § 135. Töökaitse-eeskirjade rikkumine (1) Ohutustehnika- või muude töökaitse-eeskirjade rikkumise eest nende eeskirjade täitmise eest vastutava isiku poolt, kui see rikkumine võis kaasa tuua õnnetusjuhtumi inimesega või muu raske tagajärje, - karistatakse rahatrahviga. (2) Sama rikkumise eest, kui sellega põhjustati kehavigastus või töövõime kaotus, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud rikkumise eest, kui sellega põhjustati inimese surm või tekitati üliraske kehavigastus mitmele isikule, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. §-d 1351, 1352 [kehtetud] § 136. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumine (1) Autoriõigusega kaitstava teose, teose esituse, fonogrammi, raadio- ja televisioonisaate oma nimel üldsusele teatavakstegemise (plagiaadi) või autorsuse muul viisil rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. (2) Autoriõigusega kaitstava teose, sealhulgas arvutiprogrammi, elektroonilise andmebaasi ja audiovisuaalse teose, teose esituse, fonogrammi, raadio- ja televisioonisaate ebaseadusliku reprodutseerimise, müümise, rentimise, laenutamise, esitamise, ülekandmise, müügile või rendile pakkumise, eksponeerimise, levitamise, importimise, eksportimise või muul viisil ebaseadusliku kasutamise (kontrafaktsiooni) eest, kui seda tehti ettevõtluse eesmärgil või kui samasuguse tegevuse eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust või kui see põhjustas isikule, kellele kuulub autoriõigus või autoriõigusega kaasnevad õigused, suure varalise kahju - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (3) Autoriõigusega kaitstava teose, sealhulgas arvutiprogrammi, elektroonilise andmebaasi ja audiovisuaalse teose, teose esituse, fonogrammi, raadio- ja televisioonisaate ebaseadusliku reprodutseerimise vastase kaitsevahendi või satelliidi ja kaabli vahendusel ülekantava signaali ebaseadusliku vastuvõtmise vastase kaitsevahendi kõrvaldamiseks mõeldud tehnilise vahendi või seadme tootmise, müümise, rentimise, laenutamise, müügile või rendile pakkumise, eksponeerimise, levitamise, importimise või muul viisil ebaseadusliku kasutamise eest, kui seda tehti ettevõtluse eesmärgil või kui samasuguse tegevuse eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust või kui see põhjustas isikule, kellele kuuluvad autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused, suure varalise kahju - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [9.01.1995] § 1361. Leiutise autorsuse omastamine ja andmete avalikustamine leiutise kohta (1) Leiutise autorsuse omastamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Leiutise kohta andmete avalikustamise eest teadvalt ilma patendile või kasulikule mudelile õigust omava isiku loata enne nende andmete avalikustamist selle isiku poolt või enne patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse patendiseaduse (RT I 1994, 25, 406; 1996, 49, 953) või kasuliku mudeli seaduse (RT I 1994, 25, 407; 1996, 49, 953) kohast avaldamist - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 1362. Patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või kaubamärgivaldaja ainuõiguse tahtlik rikkumine Patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või kaubamärgivaldaja ainuõiguse tahtliku rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [17.04.1996] § 137 [kehtetu - 17.04.1996] § 138. Usutalituse täitmise takistamine Usutalituse täitmise takistamise eest, kui see talitus ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. [19.05.1993] 6. peatükk [9.11.1994] VARAVASTASED KURITEOD § 139. Salajane vargus (1) Võõra vara salajase varguse eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Sama tegevuse eest: 1) isikute grupi poolt või [17.04.1996] 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 140-143, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, või 3) kui see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kuue aastani. (3) Salajase varguse eest: 1) suures ulatuses või 2) kuritegeliku ühenduse poolt - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani. [17.04.1996] § 140. Avalik vargus (1) Võõra vara avaliku varguse eest, kui sellega ei kaasnenud vägivalda isiku kallal, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani. (2) Sama tegevuse eest: 1) kui sellega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele, või ähvardus kasutada vahetult sellist vägivalda või 2) isikute grupi poolt või [17.04.1996] 3) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 139, 141-143, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, või 31) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist või [17.04.1996] 4) kui see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega ühest kuni seitsme aastani. (3) Avaliku varguse eest: 1) suures ulatuses või 2) kuritegeliku ühenduse poolt - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni üheksa aastani. [17.04.1996] § 141. Röövimine (1) Võõra vara röövimise eest elule või tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal või ähvardusega kasutada vahetult sellist vägivalda - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani. (2) Sama tegevuse eest: 1) isikute grupi poolt või [17.04.1996] 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 101 p. 1, 142, 2071 lg. 3 või 2103 lg. 3 ettenähtud kuriteo, või [17.04.1996] 3) kui see oli toime pandud relvaga või relvana kasutatava muu esemega või 4) kui see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega või 41) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, või 5) kuritegeliku ühenduse poolt [17.04.1996] - karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuni kaheteistkümne aastani. § 1411. Riisumine omastamise, raiskamise või ametiseisundi kuritarvitamise teel (1) Süüdlasele usaldatud või tema korralduses oleva võõra vara omastamise või raiskamise eest, samuti võõra vara riisumise eest ametiisiku poolt oma ametiseisundi kuritarvitamise teel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani. (2) Sama tegevuse eest: 1) isikute grupi poolt või [17.04.1996] 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 139-141, 142, 143, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kahest kuni seitsme aastani. (3) Riisumise eest ametiseisundi kuritarvitamise või omastamise või raiskamise teel: 1) suures ulatuses või 2) kuritegeliku ühenduse poolt - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani. [17.04.1996] § 142. Väljapressimine (1) Võõra vara või varalise õiguse või muu varalise kasu üleandmise nõudmise eest ähvardusega kasutada isiku kallal vägivalda, piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid ähvardatava või teise isiku kohta, hävitada või rikkuda vara - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani. (2) Sama tegevuse eest: 1) kui see oli seotud vägivallaga, mis ei olnud ohtlik elule ega tervisele, või 2) kui see oli seotud ähvardusega tappa või tekitada üliraske kehavigastus või 3) isikute grupi poolt või [17.04.1996] 4) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 139-1411, 143, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, või 41) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, või [17.04.1996] 5) kui see oli seotud vara hävitamise või rikkumisega, - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani. (3) Väljapressimise eest: 1) kui see oli seotud elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega või 2) kui see oli seotud isikult vabaduse võtmisega või 3) kuritegeliku ühenduse poolt või [17.04.1996] 4) kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg, - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani. § 143. Kelmus (1) Võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu saamise eest pettuse teel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Sama tegevuse eest: 1) isikute grupi poolt või 11) kui sellega põhjustati suur varaline kahju või [17.04.1996] 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 139-142, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, [17.04.1996] - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni kuue aastani. (3) [kehtetu - 17.04.1996] § 144. Vara tahtlik hävitamine või rikkumine Võõra vara tahtliku hävitamise või rikkumise eest üldohtlikul viisil või kui see põhjustas olulise varalise kahju - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani. [19.05.1993] § 145. Vara hävitamine või rikkumine ettevaatamatuse tõttu Võõra vara hävitamise või rikkumise eest ettevaatamatuse tõttu, mis põhjustas suure varalise kahju või muu raske tagajärje ning oli toime pandud üldohtlikul viisil, kui puuduvad käesoleva koodeksi §-s 2061 ettenähtud tunnused, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 1451. Elektrooniliselt salvestatud võõra teabe hävitamine või rikkumine Elektrooniliselt salvestatud võõra teabe tahtliku hävitamise või rikkumise eest, kui see tekitas suure varalise kahju, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. [17.04.1996] 7. peatükk [9.11.1994] MAJANDUSALASED KURITEOD §-d 146, 1461 [kehtetud] § 147. Mittekvaliteetse toodangu väljastamine (1) Standardile, tehnilistele tingimustele või kinnitatud retseptuurile mittevastava toodangu väljastamise eest tootmis-, teenindus-, kaubandus- või toitlustusettevõttest isiku poolt, kellele on pandud vastutus kvaliteetse toodangu väljastamise eest, kui mittekvaliteetse toodangu väljastamine põhjustas ohu inimese elule või tervisele või avalikule julgeolekule, - karistatakse rahatrahviga. (2) Mittekvaliteetse toodangu väljastamise eest, mis põhjustas raske tagajärje, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 1471. Mittekvaliteetne ehitamine Projektis ettenähtud tugevuse, vastupidavuse või ekspluatatsiooni kvaliteedi nõuetele mittevastava hoone või ehitise püstitamise, samuti nende ekspluatatsiooni andmise eest isiku poolt, kellele on pandud vastutus kvaliteetse ehitamise eest, või oma kohustuste rikkumise eest järelevalve alal kvaliteetse ehitamise üle, kui käesolevas paragrahvis ettenähtud tegudega põhjustati raske tagajärg või oht inimese elule või tervisele, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 148. Ebaseaduslik ettevõtlus Tootmis- või teenindustegevuse eest alal, mille kohta kehtib erikeeld, samuti tegevusloa või litsentsita tegutsemise eest alal, kus selline tegevusluba või litsents on nõutav, kui nimetatud tegevuse eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust ja puuduvad käesoleva koodeksi §-s 1523 ettenähtud kuriteo tunnused, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. [28.01.1993] § 1481. Tuludeklaratsiooni või muude maksuarvutluste esitamisest kõrvalehoidumine, tulude või muude maksustamisobjektide varjamine või maksude tasumisest kõrvalehoidumine (1) Tuludeklaratsiooni esitamisest kõrvalehoidumise või deklaratsiooni õigeaegselt esitamata jätmise või selles moonutatud andmete esitamise eest tuludeklaratsiooni esitama kohustatud isiku poolt, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Tulude või muude maksustamisobjektide varjamise, vähendamise või sel eesmärgil kulude suurendamise, tuludeklaratsioonide, maksuarvutluste, raamatupidamisaruannete ja muude maksude ning maksete arvutamise ja eelarvesse kandmisega seotud dokumentide mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise, maksude õigsuse määramiseks ja kontrolliks vajalike raamatupidamisdokumentide, lepingute ja teiste dokumentide mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise, maksuameti ettekirjutuste mittetäitmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (3) Maksude mittetähtaegse tasumise või tasumata jätmise ning panga poolt maksuameti esitatud maksude sundsissenõudmise ettekirjutuse ebaõige täitmise või täitmata jätmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (4) Töötajate palgast (tulust) üksikisiku tulumaksu ebaõige kinnipidamise või kinni pidamata jätmise või kinnipeetud maksete mittetäieliku või mitteõigeaegse eelarvesse kandmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse tegevuse eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [19.05.1993; 14.12.1994] (5) Maksuseaduse alusel kohustuslikul registreerimisel ebaõigete andmete või dokumentide esitamise, elu-, töö- või tegutsemiskoha maksuhalduri eest varjamise või muu maksukorralduse seaduses (RT I 1994, 1, 5; 1996, 35, 714; 49, 953; 78, 1379; 81, 1447) sätestatud maksude tasumisest kõrvalehoidmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku või füüsilise isiku poolt, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [14.12.1994] (6) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel on karistatus käesoleva paragrahvi 1., 2., 3., 4. või 5. lõikes ettenähtud kuriteo eest, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani. (7) Käesoleva paragrahvi 1., 2., 3., 4. või 5. lõikes ettenähtud tegevuse eest suures ulatuses - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni seitsme aastani. [19.05.1993; 14.12.1994] § 1482. Maksejõuetuse tahtlik põhjustamine Tahtlikult oma maksevõime olulise vähendamise või enda maksejõuetuks muutmise eest vara hävitamise või rikkumise, põhjendamatu kinkimise või loovutamise või välismaale paigutamise või põhjendamatute kohustuste võtmise teel, samuti soosides ühte kreeditori teisele võlgniku poolt, kes on teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu tema teod võivad kahjustada kreeditori huve, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. [19.05.1993] § 1483. Vara või võlgade varjamine pankroti- või sissenõudemenetluses (1) Pankroti- või sissenõudemenetluses võlgniku poolt oma vara või võlgade varjamine või nende või muude kreeditori jaoks tähtsust omavate asjaolude kohta eksitavate või teadvalt valeandmete esitamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Võlgnik vabastatakse karistusest, kui ta õiendab eksitavad või valeandmed või muul viisil hoiab ära kreeditorile kahjuliku tagajärje saabumise enne, kui ta kinnitab kohtus vandega vara ja võlgade nimekirja õigsust. [8.01.1996] (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tegude eest, kui sellega kaasnes kreeditorile oluline kahju või kohtus valevande andmine, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. § 1484. Raamatupidamise ebarahuldav korraldamine (1) Majandusüksuste majandusalase, sealhulgas kaubandus- ja finantsalase tegevuse või vara kohta peetavat raamatupidamisarvestust ja aruandlust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise eest, kui selle tagajärjel pole võimalik õigesti kindlaks teha majandusüksuste tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust, maksevõimet või vara suurust, - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. [17.06.1993] (2) [kehtetu - 8.01.1996] § 1485. Raamatupidamisandmete moonutamine, varjamine ja hävitamine (1) Majandusüksuse majandusliku, sealhulgas kaubandusliku ja finantsalase tegevuse või vara kohta peetava raamatupidamisarvestuse ja aruannete andmete moonutamise, varjamise või hävitamise eest, kui selle tagajärjel pole võimalik kas osaliselt või täielikult kindlaks teha majandusüksuse tegevuse majanduslikke tulemusi, selle tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust ja maksevõimet või vara suurust, - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [17.06.1993] (2) [kehtetu - 8.01.1996] § 1486. Ebaõigete andmete esitamine (1) Järelevalveõiguslikele riigiasutustele või nende määratud komisjonidele, revidentidele või teistele pädevatele ametiisikutele teadvalt ebaõigete andmete esitamise eest majandusüksuse tulude, kulude, kasumi, kahjumi, võlgnevuse ja varade kohta - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. [17.06.1993] (2) [kehtetu - 8.01.1996] (3) Raamatupidamise eest vastutav isik vabaneb karistusest käesoleva paragrahvi ja kriminaalkoodeksi §-des 1484 ja 1485 nimetatud tegude eest kas täielikult või osaliselt, kui ta teatab raamatupidamisandmete toimunud, teoksil olevast või kavatsetavast moonutamisest, varjamisest või hävitamisest õigeaegselt politseile või muule pädevale organile. Õigeaegne on teatamine ajal, millal saadud informatsioon on või oli oluliselt kasulik teo vältimisel või teo toimepanijate kindlakstegemisel. [17.06.1993; 8.01.1996] § 1487. Loterii korraldamise nõuete rikkumine Loterii korraldamisel loterii korraldamise nõuete või korraldusloa väljaandja poolt kehtestatud eritingimuste rikkumise eest või loterii korraldamise eest ilma korraldusloata, kui nimetatud tegevuse eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. [15.06.1994] § 1488. Rahapesu tõkestamise eeskirjade mittetäitmine Krediidiasutuse juhi või töötaja poolt krediidiasutuste seadusega (RT I 1995, 4, 36) sätestatud rahapesu tõkestamise eeskirjade mittetäitmise eest - karistatakse rahatrahviga koos teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta. [15.12.1994] § 1489. Ebaõigete andmete esitamine äriregistrile Äriregistrile kande aluseks olevate ebaõigete andmete tahtliku esitamise eest, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 14810. Ebaõigete andmete esitamine äriühingu osanikele või aktsionäridele Äriühingu juhatuse või nõukogu liiget või likvideerijat, kes on osanikele või aktsionäridele tahtlikult esitanud valeandmeid ühingu varalise seisundi kohta, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 14811. Teatamiskohustuse järgimata jätmine Osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liiget, kes ei kutsu kokku osanike või aktsionäride koosolekut, kui bilansist selgub, et vara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või vara on alla minimaalse osa- või aktsiakapitali suuruse, samuti juhatuse liiget või likvideerijat, kes ei esitanud seaduses sätestatud pankrotiavaldust, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 14812. Ärisaladuse avaldamine Osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liiget või likvideerijat, kes on õigustamatult avaldanud talle teatavaks saanud ühingu ärisaladuse, samuti isikut, kes kasutab talle sel viisil teatavaks saanud ärisaladust, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 14813. Audiitori vastutus Audiitorit, kes esitab aruandes tahtlikult ebaõigesti talle audiitorkontrolli teostamisel teatavaks saanud asjaolusid, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. [15.02.1995] § 149. Kodusel teel valmistatava kange alkohoolse joogi ajamine, turustamine või hoidmine Puskari, meski või muu kodusel teel valmistatava kange alkohoolse joogi ajamise või hoidmise eest turustamise eesmärgil või selle ajamiseks kasutatava aparaadi valmistamise või hoidmise eest turustamise eesmärgil, samuti tähendatud alkohoolsete jookide või aparaatide turustamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. § 1491. Alkoholi ebaseaduslik tootmine (1) Alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 15% mahust, ebaseadusliku tootmise eest turustamise eesmärgil tegevusloata käesoleva koodeksi §-s 149 ettenähtud kuriteo tunnuste puudumisel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. (2) Sama tegevuse eest: 1) isikute grupi poolt või 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud kuriteo, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [18.12.1996] § 150 [kehtetu] § 151. Ostja või tellija petmine (1) Kaubandus-, toitlustus-, teenindus- või kommunaalmajanduse ettevõtte töötaja poolt ostja või tellija petmise eest alakaalumise, -mõõtmise või arvutamisega või teenuste tariifide või hindade suurendamisega või muul viisil, kui süüdlase suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise või arestiga. (2) Sama tegevuse eest: 1) isikute grupi poolt või [17.04.1996] 2) isiku poolt, kellel on karistatus ostja või tellija petmise eest, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. § 1511 [kehtetu] § 1512. Isikutelt ebaseadusliku tasu saamine elanike teenindamisega seotud tööde tegemise eest Ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ametiisikuks mitteoleva töötaja poolt isikult väljapressimise teel ebaseadusliku tasu saamise eest selle töötaja teenistuskohustuste hulka kuuluvate tööde tegemisel või teenuste osutamisel kaubanduse, toitlustuse, kommunaal-, meditsiinilise teenindamise, transpordi või elanike muu teenindamise alal, kui süüdlase suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 1513 [kehtetu - 17.04.1996] § 1514 [kehtetu] § 1515. Riigireservi ebaseaduslik kasutamine (1) Riigireservi omavolilise kasutamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, - karistatakse rahatrahviga või arestiga. (2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati suur kahju või muu raske tagajärg - karistatakse rahatrahviga või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. [23.11.1994] § 152. Spekulatsioon (1) Riiklikult kehtestatava või kooskõlastatava hinnaga kauba Eesti Vabariigist kasusaamise eesmärgil kokkuostmise ja vaheltkasuga edasimüümise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Spekulatsiooni eest: 1) korduvalt või 2) suures ulatuses - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (3) Spekulatsiooni eest isiku poolt, kellel on karistatus spekulatsiooni eest, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 1521 [kehtetu] § 1522. Kauba kokkuostmine ja ümbertegemine edasimüümiseks (1) Riiklikult kehtestatava või kooskõlastatava hinnaga müüdava kauba (välja arvatud teiste kaupade tootmiseks vajalikud toidu- ja tarbekaubad) kasusaamise eesmärgil kokkuostmise ja pärast selle ümbertegemist, dekoreerimist või markeeringu muutmist vaheltkasuga edasimüümise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama tegevuse eest: 1) suures ulatuses või 2) isikute grupi poolt või [17.04.1996] 3) isiku poolt, kellel on karistatus käesolevas paragrahvis ettenähtud kuriteo eest, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 1523. Metallide kokkuostu, ekspordi, reekspordi või nendega kauplemise eeskirjade rikkumine (1) Musta või värvilise metalli või vanametalli või metallijäätmete kokkuostu, ekspordi, reekspordi või nendega kauplemise eeskirjade rikkumise eest, kui süüdlase suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahviga või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel on karistatus käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud kuriteo eest, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (3) Musta või värvilise metalli või vanametalli või metallijäätmete kokkuostu, ekspordi, reekspordi või nendega kauplemise eeskirjade rikkumise eest suures ulatuses, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani. [28.01.1993] §-d 153, 1531, 154 [kehtetud] § 1541. Maaomandiõiguse rikkumine Maatüki omavolilise hõivamise või vahetamise eest, samuti maatüki ostmise ja müümise, pantimise, kinkimise, rentimise või muu tegevuse eest, mis rikub omandiõigust maale, - karistatakse rahatrahviga. § 1542. Maakasutuse nõuete või maakatastri pidamise korra rikkumine (1) Maa ja mulla kaitse või maakasutuse muude nõuete või maakatastri pidamise korra rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati suur kahju või muu raske tagajärg, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [12.10.1994] § 1543. Maapõue kaitse ja kasutamise nõuete rikkumine (1) Maapõue kaitse ja kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati suur kahju või muu raske tagajärg, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. § 155. Ebaseaduslik metsaraie (1) Puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega põhjustati oluline kahju taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. [24.05.1995] (2) Samasuguse tegevuse eest, kui sellega põhjustati suur kahju tähendatud taksides, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [24.05.1995] (3) Puude ja põõsaste ebaseadusliku raie eest süstemaatiliselt - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [24.05.1995] § 1551. Metsa tahtlik hävitamine või kahjustamine (1) Metsa, puudegrupi või põõsastiku tahtliku hävitamise või kahjustamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju taksides, mis on kehtestatud metsamajandusele tekitatud kahjude sissenõudmiseks, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati suur kahju tähendatud taksides, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 1552. Metsa hävitamine või kahjustamine ettevaatamatuse tõttu (1) Metsa, puudegrupi või põõsastiku hävitamise või kahjustamise eest ettevaatamatuse tõttu, kui sellega põhjustati oluline kahju taksides, mis on kehtestatud metsamajandusele tekitatud kahjude sissenõudmiseks, - karistatakse rahatrahviga. (2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati suur kahju tähendatud taksides, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 1553. Metsamaterjaliga sooritatavate tehingute ja veonõuete rikkumine Metsamaterjaliga sooritatavate tehingute ja metsamaterjali vedamise nõuete rikkumise eest, kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud halduskaristust - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [24.05.1995] § 156. Külvi või istandiku kahjustamine Külvi või puuvilja-, marjapõõsa- või muu istandiku tahtliku kahjustamise eest, kui sellega tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu põhjustati suur varaline kahju, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 157. Ebaseaduslik jahipidamine, kalapüük või taimede kogumine (1) Ebaseadusliku jahipidamise, kalapüügi või taimede kogumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju taksides, mis on kehtestatud jahi- või kalamajandusele või taimestikule tekitatud kahjude sissenõudmiseks, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati suur kahju jahi- või kalamajandusele või taimestikule, samuti ebaseadusliku jahipidamise või kalapüügi eest üldohtlikul viisil, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (3) Ebaseadusliku jahipidamise, kalapüügi või taimede kogumise eest süstemaatiliselt - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 158. Veeobjekti saastamine, risustamine või veehulga lubamatu vähendamine või atmosfääriõhu saastamine (1) Veeobjekti saastamise, risustamise või veehulga lubamatu vähendamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju, samuti atmosfääriõhu saastamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati suur kahju või muu raske tagajärg, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. § 1581. Kalavarude hävitamine (1) Kalavarude hävitamise eest kalavarude kaitseks kehtestatud eeskirjade rikkumise tagajärjel, kui sellega põhjustati oluline kahju kalamajandusele, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati suur kahju kalamajandusele, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. § 1582 [kehtetu] § 1583. Ebaseaduslik majandus- või uurimistegevus majandusvööndis Loodusvarade ebaseadusliku uurimise või kasutamise eest Eesti Vabariigi majandusvööndis, kui sellega põhjustati oluline kahju, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 159. Postimaksumärgi või transpordidokumendi võltsimine või võltsitud postimaksumärgi või transpordidokumendi kasutamine või käibelelaskmine (1) Postmargi, kuigi see oli käibelt kõrvaldatud või ei olnud kasutamisel, postiteenistuses kasutatava isikutõendi, vastuskupongi, vinjeti või frankeerimis- või trükimasina postmärgijäljendi võltsimise eest omakasu ajendil või postiteenistuses kasutamise eesmärgil, samuti teadvalt võltsitud postimaksumärgi käibelelaskmise eest süstemaatiliselt või selle kasutamise eest postiteenistuses - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Raudtee-, vee- või muu transpordi sõidupileti või veodokumendi võltsimise või võltsitud transpordidokumendi käibelelaskmise eest omakasu ajendil - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 1591. Maksumärgi võltsimine või teadvalt võltsitud maksumärgiga kauba hoidmine, edasitoimetamine või müümine (1) Maksumärgi, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 159 tähendatud maksumärgi võltsimise või teadvalt võltsitud maksumärgiga kauba hoidmise või edasitoimetamise või müümise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Sama tegevuse eest suures ulatuses või isikute grupi poolt - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [17.04.1996] 8. peatükk [9.11.1994] AMETIALASED KURITEOD § 160. Ametiisiku mõiste (1) Ametiisik on isik, kellel on ametiseisund ükskõik millisel omandivormil põhinevas asutuses, ettevõttes või organisatsioonis, kui temale on riigi või omaniku poolt pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed, organisatsioonilised, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. [19.01.1995] (2) Käesoleva koodeksi § 1642 rakendamisel on ametiisikuna käsitatud korruptsioonivastase seaduse (RT I 1995, 14, 170; 68, 1142) §-s 4 loetletud isikuid. [19.01.1995] § 161. Ametiseisundi kuritarvitamine Ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [19.05.1993; 8.01.1996] § 1611. Võimuliialdus [19.05.1993] Oma ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva ebaseadusliku kasutamise, vägivalla tarvitamise või kannatanut piinava või solvava teo eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kuue aastani. § 1612. Emitendi väärtpaberitega isiklikes huvides sooritatud tehing Emitendi väärtpaberitega sooritatud tehingu eest selle emitendi väärtpaberitega vahetult tegeleva äriühingu töötaja poolt isiklikult või vahendaja kaudu või teiste väärtpaberituru kutseliste osaliste väärtpaberitega vahetult tegelevate töötajate poolt isiklikult või vahendaja kaudu isiklikes või isikuga seotud juriidilise isiku huvides - karistatakse rahatrahviga või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani koos vastaval ametikohal töötamise või vastaval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta. [3.04.1996] § 162. Ametialane lohakus Ametiisiku poolt oma ametialaste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava täitmise eest nendesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tagajärjel, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele, - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. [19.05.1993] § 163 [kehtetu] § 164. Altkäemaksu võtmine (1) Vara, varalise õiguse või muu varalise kasu altkäemaksuna saamise eest isiklikult või vahendaja kaudu altkäemaksu andja huvides mingi teo toimepanemise või toime panemata jätmise eest, mida ametiisik pidi tegema või võis teha oma ametiseisundit kasutades, - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. (2) Sama tegevuse eest: 1) korduvalt või [8.01.1996] 2) isikute grupi poolt või [8.01.1996; 17.04.1996] 3) suures ulatuses või 4) väljapressimisega - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. (3) Altkäemaksu võtja vabastatakse karistusest, kui ta esimesena pärast vara, varalise õiguse või muu varalise kasu saamist, kuid enne altkäemaksu andja huvides teo toimepanemist või toime panemata jätmist vabatahtlikult teatas toimunust kirjalikult. § 1641. Altkäemaksu vahendus (1) Altkäemaksu vahenduse eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani. (2) Altkäemaksu vahenduse eest: 1) korduvalt või 2) isiku poolt, kellel on karistatus altkäemaksu eest või 3) kasutades ametiseisundit - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani. (3) Altkäemaksu vahendaja vabastatakse karistusest, kui temalt altkäemaksu vahendust välja pressiti või kui ta pärast altkäemaksu vahendust, kuid enne altkäemaksu andja huvides altkäemaksu saaja poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist esimesena vabatahtlikult teatas toimunust kirjalikult. [8.01.1996] § 1642. Korruptsioon (1) Korruptsioon (korruptiivne tegu) on ametiisiku tegevus või tegevusetus, millega ta, kasutades ära oma ametikohale või ametiseisundile vastavaid volitusi või kättesaadavat teavet või oma ametikohast või ametiseisundist tulenevat autoriteeti või rikkudes korruptsioonivastase seaduse §-s 13 kehtestatud töökoha- ja ametipiiranguid, tekitab riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule nende vara põhjendamata kulutamisega, neile põhjendamatute varaliste kohustuste võtmisega või eraõiguslikule isikule põhjendamatute soodustuste tegemisega kahju ja saab sellise tegevuse või tegevusetuse eest korruptiivset tulu või talle jääb tekkimata kahju. (2) Korruptsiooni eest - karistatakse rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise või arestiga. (3) Korruptsiooni eest, kui sellega tekitatakse olulist kahju, - karistatakse rahatrahviga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (4) Sama teo eest: 1) korduvalt või [19.01.1995] 2) isikute grupi poolt või [19.01.1995; 17.04.1996] 3) kui sellega tekitatakse suurt kahju või 4) väljapressimisega - karistatakse vabadusekaotusega kuni kuue aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. § 1643. Avalikustamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni esitamata jätmine või selles teadlikult valeandmete esitamine Avalikustamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmise või selles teadlikult valeandmete esitamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. [19.01.1995] § 165. Altkäemaksu andmine (1) Altkäemaksu andmise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani. (2) Altkäemaksu andmise eest: 1) korduvalt või 2) isiku poolt, kellel on karistatus altkäemaksu eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani. (3) Altkäemaksu andja vabastatakse karistusest, kui temalt altkäemaksu välja pressiti või kui ta pärast altkäemaksu andmist, kuid enne altkäemaksu saaja poolt tema huvides teo toimepanemist või selle tegemata jätmist esimesena vabatahtlikult teatas toimunust kirjalikult. [8.01.1996] § 166. Ametialane võltsimine (1) Dokumendi ametialase võltsimise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele või huvidele või riigi huvidele, - karistatakse rahatrahviga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni kolme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. [19.05.1993; 14.12.1994] (2) Maksude õigsuse kontrollimiseks vajaliku arve, muu maksedokumendi, deklaratsiooni, bilansi või muu raamatupidamisdokumendi ametialase võltsimise eest eesmärgiga maksta vähem makse või kui selle tagajärjel maksti vähem makse - karistatakse rahatrahviga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni kolme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. [14.12.1994] § 1661 [kehtetu] § 167. Avaldamisele mittekuuluvate andmete avaldamine Riigisaladust mittesisaldavate, kuid avaldamisele mittekuuluvate andmete avaldamise eest ametiisiku poolt, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. § 1671. Riikliku registri pidamise või selles asuvate andmete kasutamise korra rikkumine Riikliku registri pidamise või selles asuvate andmete kasutamise korra rikkumise eest, kui sellega kaasnes isiku põhiõiguste rikkumine või olulise kahju tekitamine riigi huvidele, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [19.05.1993] § 1672. Väärtpaberite avaliku väljalaske kohta valeinformatsiooni andmine ja investorite võrdse informeerimiskohustuse eiramine (1) Emitendi, tema ametniku või töötaja poolt väärtpaberite avaliku väljalaske kohta teadlikult valeinformatsiooni avaldamise, esitamise või levitamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga koos vastaval ametikohal töötamise või vastaval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta. (2) Investorite võrdse informeerimiskohustuse rikkumise eest emitendi, tema ametniku või töötaja või väärtpaberivahendusega tegeleva äriühingu töötaja poolt, kui süüdlase suhtes oli samasuguse teo eest kohaldatud halduskaristust - karistatakse rahatrahvi või arestiga koos vastaval ametikohal töötamise või vastaval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta. [3.04.1996] 9. peatükk [9.11.1994] KURITEOD ÕIGUSEMÕISTMISE VASTU § 168. Ebaseaduslik kriminaalvastutusele võtmine või süüdistustõendite kunstlik loomine Prokuröri, uurija või juurdlust teostava isiku poolt teadvalt süütu isiku kriminaalvastutusele võtmise või süüdistustõendite kunstliku loomise eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani. [19.05.1993] § 169. Seadusele mittevastava kohtuotsuse või -määruse tegemine Kohtuniku poolt teadvalt seadusele mittevastava kohtuotsuse või -määruse tegemise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani. § 170. Ebaseaduslik vahistamine, arest, kinnipidamine või sundtoomine Teadvalt ebaseadusliku vahistamise, aresti, kinnipidamise või sundtoomise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 171. Sundimine ütluse andmisele (1) Sundimise eest ütluse andmisele ähvardamise või muu ebaseadusliku tegevusega isiku poolt, kes teostab kohtueelset uurimist, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Sama tegevuse eest, kui see on seotud vägivallaga või ülekuulatava mõnitamisega, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani. § 172. Vägivald tunnistaja, kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi, manuka või kuriteo toimepannud isiku, samuti nende lähedaste kallal või samade isikute ähvardamine (1) Tunnistaja, kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi või manuka ähvardamise eest õigusemõistmise takistamise eesmärgil või kättemaksuks nende isikute poolt oma kohustuste täitmise eest või kuriteo toimepannud isiku ähvardamise eest kuriteo teiste osaliste varjamise eesmärgil või kättemaksuks nende paljastamise eest, samuti nimetatud isikute lähedaste ähvardamise eest samadel eesmärkidel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. (2) Vägivalla tarvitamise eest nimetatud isikute kallal samadel eesmärkidel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani. § 1721. Vägivald kohtuniku, kohtukaasistuja, kohtutäituri, advokaadi, prokuröri, uurija või juurdlust teostava isiku, samuti nende lähedaste kallal või samade isikute ähvardamine (1) Kohtuniku, kohtukaasistuja, kohtutäituri, advokaadi, prokuröri, uurija või juurdlust teostava isiku ähvardamise eest õigusemõistmise takistamise eesmärgil või kättemaksuks nende isikute poolt oma kohustuste täitmise eest, samuti nimetatud isikute lähedaste ähvardamise eest samadel eesmärkidel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni kahe aastani. (2) Vägivalla tarvitamise eest nimetatud isikute kallal samadel eesmärkidel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni nelja aastani. § 173. Tunnistaja, kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi või manuka ilmumise takistamine või nende isikute poolt oma kohustuse täitmisest keeldumine (1) Tunnistaja, kannatanu, eksperdi, spetsialisti, tõlgi või manuka poolt kohtus või kohtueelsel uurimisel oma kohustuse täitmisest keeldumise eest, kui neile oli teatavaks tehtud vastutus sellise keeldumise eest, - karistatakse rahatrahviga. (2) Tunnistaja, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi või manuka ilmumise takistamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 174. Valekaebus (1) Teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama tegevuse eest, kui sellega kaasnes süüdistustõendite kunstlik loomine, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 175. Valeütlus, valearvamus või valetõlge (1) Kohtus või kohtueelsel uurimisel tunnistaja või kannatanu poolt teadvalt vale ütluse või eksperdi poolt teadvalt vale arvamuse andmise eest, samuti tõlgi poolt teadvalt valesti tõlkimise eest, kui nendele isikutele oli teatavaks tehtud vastutus selle tegevuse eest, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Sama tegevuse eest ühenduses süüdistustõendite kunstliku loomisega - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 176. Vahistatu põgenemine (1) Põgenemise eest vahi alt või karistuse kandmise kohast - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani. [18.12.1996] (2) Sama tegevuse eest, kui see on seotud vägivallaga isiku kallal, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni viie aastani. [18.12.1996] § 1761. Vabadusekaotuse kandmisest kõrvalehoidumine Karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest süüdimõistetu poolt, kellel oli lubatud lühiajaliselt välja sõita vabadusekaotuse kohast, - karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 1762. Kohtuotsuse mittetäitmine Täitmisele pööratud kohtuotsuse tahtliku mittetäitmise eest, kui puuduvad käesoleva koodeksi §-des 121, 122 ja 1761 ettenähtud kuritegude tunnused, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 1763 [kehtetu] § 1764. Kinnipidamisasutuses viibiva isiku piinamine või tema suhtes ebaseaduslike mõjustamisvahendite kohaldamine Vabadusekaotuse või aresti kandmisel või eelvangistuses viibiva isiku piinamise või temale füüsilisi kannatusi põhjustava või tema suhtes muu ebaseadusliku mõjutamisvahendi kohaldamise eest kinnipidamisasutuse administratsiooni hulka kuuluva või järelevalvet või julgestamist teostava isiku poolt - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega. § 1765. Kinnipeetavate või interneeritute grupi poolt kinnipidamisasutuse või interneerimislaagri ametniku või abiteenistuja teenistuskohustuste täitmise takistamine Kinnipeetavate või interneeritute grupi poolt kinnipidamisasutuse või interneerimislaagri ametniku või abiteenistuja teenistuskohustuste täitmise takistamise eest, kui takistamise eesmärgiks oli teenistusalase tegevuse lõpetamine või selle piiramine ja takistamine tõi kaasa kinnipidamisrežiimi, kinnipidamisasutuse või interneerimislaagri sisekorra eeskirjade või muude õigusaktide nõuete rikkumise, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani. [18.12.1996] §-d 177, 1771 [kehtetud] § 1772. Aine või eseme ebaseaduslik toimetamine kinnipidamisasutuse või interneerimislaagri või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldava asutuse territooriumile või selle ebaseaduslik üleandmine (1) Kinnipidamisasutuse või interneerimislaagri või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldava asutuse territooriumile alkohoolse joogi või piiritust sisaldava aine või narkootilise või psühhotroopse aine või raha või relva või muu samalaadse aine, eseme või vahendi ebaseadusliku, mis tahes viisil toimetamise eest, kui isiku suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani. (2) Kinnipidamisasutuses või interneerimislaagris või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldavas asutuses kinnipeetavale või interneeritule alkohoolse joogi või piiritust sisaldava aine või narkootilise või psühhotroopse aine või raha või relva või muu samalaadse aine, eseme või vahendi ebaseadusliku, mis tahes viisil üleandmise eest, kui isiku suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni viie aastani. § 1773. Vahistatu või kinnipeetava või interneeritu poolt alkohoolse joogi või piiritust sisaldava aine või narkootilise või psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, hoidmine, edasiandmine või arsti ettekirjutuseta tarvitamine Vahistatu või kinnipeetava või interneeritu poolt alkohoolse joogi või piiritust sisaldava aine või narkootilise või psühhotroopse aine valmistamise, omandamise, hoidmise, edasiandmise või arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuust kuni kolme aastani. [18.12.1996] § 178 [kehtetu] § 179. Üleskirjutatud vara raiskamine, võõrandamine või varjamine Üleskirjutatud vara raiskamise, võõrandamise või varjamise eest isiku poolt, kelle vastutavale hoiule see vara oli antud, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. § 180. Kuriteo varjamine Esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 181. Kuriteost mitteteatamine Kindlasti teadaolevast ettevalmistatavast või toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise eest, olenemata sellest, kas mitteteatamine oli eelnevalt lubatud või mitte, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. 10. peatükk [9.11.1994] VALITSEMISKORRAVASTASED KURITEOD § 182. Vastuhakkamine võimuesindajale või avalikku korda kaitsvale muule isikule või nende sundimine ebaseaduslikule teole Vastuhakkamise eest võimuesindajale või avalikku korda kaitsvale muule isikule, kes on oma ametialase või ühiskondliku kohustuse täitmisel, kui see vastuhakkamine oli seotud vägivallaga isiku kallal, samuti nende isikute sundimise eest ilmselt ebaseaduslikule teole samadel asjaoludel, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 1821 [kehtetu] § 1822. Politsei vormiriietuse või politsei ametitunnistuse ebaseaduslik kaasaskandmine või kasutamine (1) Politsei vormiriietuse, vormimütsi või politseiembleemiga riietuseseme või politsei ametitunnistuse kaasaskandmise eest isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik alus, - karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Politsei vormiriietuse, vormimütsi või politseiembleemiga riietuseseme või politsei ametitunnistuse kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik alus, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [17.04.1996] § 183. Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamine Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamise eest seoses nende poolt oma ametialase või ühiskondliku kohustuse täitmisega - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 1831 [kehtetu] § 184. Ähvardus või vägivald ametiisiku või isiku suhtes, kes täidab ühiskondlikku kohustust (1) Ametiisiku või ühiskondlikku kohustust täitva isiku ähvardamise eest tapmise, üliraske kehavigastuse tekitamise või vara hävitamisega süütamise teel, kui ähvarduse eesmärgiks oli ametialase või ühiskondliku tegevuse lõpetamine või selle iseloomu muutmine ähvardaja huvides, samuti isiku sellise ähvardamise eest seoses tema osavõtuga kuriteo või õigusvastase teo tõkestamisest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. [19.05.1993] (2) Kerge kehavigastuse tekitamise, peksmise või muu vägivallateo eest, mis pandi toime ametiisiku suhtes seoses tema ametialase tegevusega või isiku suhtes seoses tema poolt ühiskondliku kohustuse täitmisega või isiku suhtes seoses tema osavõtuga kuriteo või muu õigusvastase teo tõkestamisest, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [19.05.1993] § 1841 [kehtetu] § 1842. Vägivald politseiametniku või politseiametnikuga võrdsustatud isiku suhtes (1) Vägivalla, s.o. löömise, peksmise või kehavigastuse tekitamise eest politseiametniku või politseiametnikuga võrdsustatud isiku suhtes seoses nende teenistus- või ametialase tegevusega, kui teo toimepanija võis teada või pidi teadma, et tegemist on politseiametniku või politseiametnikuga võrdsustatud isikuga ja kui puuduvad käesoleva koodeksi §-de 101, 107 ja 108 järgi karistatava teo tunnused - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. [10.02.1994] (2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati raske või üliraske kehavigastus või kannatanu surm - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vabadusekaotusega või surmanuhtlusega. [10.02.1994; 18.12.1996] (3) Politseiametnikuga võrdsustatud isikuteks käesoleva paragrahvi mõistes on piirivalveametnikud, täitevametnikud, abipolitseinikud, kohtunikud ja prokurörid. [10.02.1994] § 185. Dokumendi, pitsati või stambi riisumine, hävitamine, rikkumine või peitmine (1) Ettevõttes, asutuses või organisatsioonis oleva dokumendi, pitsati või stambi riisumise, hävitamise, rikkumise või peitmise eest ettevõtte, asutuse või organisatsiooni tegevuse häirimise eesmärgil - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Isikut ja kodakondsust tõendava või muu ametliku isikliku dokumendi riisumise eest, samuti võõra ametliku isikliku dokumendi kasutamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 186. Isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi võltsimine Isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi võltsimise eest kasutamise eesmärgil, samuti teadvalt võltsitud isikut või kodakondsust tõendava või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. § 187. Valeandmete esitamine või teabe varjamine (1) Valeandmete esitamise või teabe varjamise eest Eesti kodakondsuse, Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi, elamisloa või välismaalase passi taotlemisel, samuti perekonnaseisuakti registreerimisel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. (2) Valeandmete esitamise või teabe varjamise eest muu ametliku dokumendi taotlemisel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. [17.04.1996] § 1871. Valeandmete esitamine või teabe varjamine strateegilise kauba kohta Valeandmete esitamise või teabe varjamise eest väljaveolitsentsi või transiitveo loa taotlemisel strateegilise kauba kohta - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [6.04.1994] § 188. Omavoli Oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui see oli seotud vägivalla või vägivallaga ähvardamisega, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega või kui sellega põhjustati muu oluline kahju, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani. [17.04.1996] §-d 1881, 189, 1891, 1892, 1893, 1894 [kehtetud] § 1895 [kehtetu - 11.05.1994] § 190. Eesti Vabariigi lipu ebaseaduslik heiskamine kaubalaeval Eesti Vabariigi lipu ebaseadusliku heiskamise eest kaubalaeval - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 191. Laeva kapteni poolt laeva nime mitteteatamine Laeva kapteni poolt laeva nime, kodu-, lähte- ja sihtsadama mitteteatamise eest merel tema laevaga kokkupõrganud laevale - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 192. Laevade kokkupõrkel teise laeva päästmiseks abinõude tarvitusele võtmata jätmine Laevade kokkupõrkel teise laeva päästmiseks vajalike abinõude tarvitusele võtmata jätmise eest laeva kapteni poolt juhul, kui nende abinõude tarvituselevõtmine oli võimalik tõsise ohuta oma reisijaile, meeskonnale või laevale, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 193. Mere-telegraafikaabli rikkumine Mere-telegraafikaabli rikkumise eest, kui see põhjustas telegraafiühenduse katkemise, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 194. Punase Risti või Punase Poolkuu nimetuse või märgi ebaseaduslik kasutamine Punase Risti või Punase Poolkuu nimetuse või märgi ebaseadusliku kasutamise eest sõjaajal - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 1941 [kehtetu] § 1942. Riigilipu või riigivapi teotamine Eesti Vabariigi või välisriigi riigilipu või riigivapi maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. § 1943. Avalikku korda rikkuva grupilise tegevuse organiseerimine või sellisest tegevusest aktiivne osavõtt Grupilise tegevuse organiseerimise, samuti aktiivse osavõtu eest grupilisest tegevusest, mis rikkus jämedalt avalikku korda või oli seotud ilmse mitteallumisega võimuesindaja seaduslikule korraldusele või mis põhjustas häireid transpordis või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni töös, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 1944 [kehtetu] § 1945. Ebaseaduslik tegevus Eesti riiklike teenetemärkide suhtes (1) Eesti riikliku teenetemärgi kandmise või muu kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik alus, kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud halduskaristust, samuti Eesti riikliku kehtiva teenetemärgi ostmise, müümise, vahetamise või muu tasulise üleandmise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Eesti riikliku teenetemärgi võltsimise või tahtliku hävitamise või rüvetamise või muul viisil teotamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [11.12.1996] 11. peatükk [9.11.1994] KURITEOD AVALIKU KORRA JA ÜHISKONDLIKU JULGEOLEKU VASTU § 195. Huligaansus (1) Huligaansuse eest, s.o. tahtliku tegevuse eest, mis jämedalt rikub avalikku korda ja väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Kuritahtliku huligaansuse, s.o. sama tegevuse eest, mis oma sisult on eriti küüniline või eriti jõhker või on seotud vastuhakkamisega võimuesindajale või avalikku korda kaitsvale üldsuse esindajale või teisele isikule, kes tõkestab huligaanset tegevust, samuti huligaansuse eest, mille pani toime isik, kellel on karistatus huligaansuse eest, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. [19.05.1993] (3) Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest, kui selle toimepanemisel kasutati või püüti kasutada tulirelva, külmrelva või kehavigastuse tekitamiseks külmrelvana kasutatavat või selleks spetsiaalselt kohandatud eset, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni seitsme aastani. § 1951. Loomade julm kohtlemine või muu loomakaitse eeskirjade rikkumine Loomade julma kohtlemise eest, mille tagajärjel nad hukkusid või said vigastada, samuti loomade piinamise või loomade kaitseks kehtestatud eeskirjade rikkumise eest, kui süüdlase suhtes oli samasuguse teo eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. [19.05.1993] § 1952. Omavoliline tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile Omavolilise tungimise eest võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile ähvardusega kasutada vägivalda isiku kallal või tõkke või lukustuse rikkumise või selle kõrvaldamisega, kui see oli toime pandud isikute grupi või relvastatud või maskis isiku poolt, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [17.04.1996] § 196 [kehtetu] § 1961. Kuritegelikku ühendusse kuulumine või selle organiseerimine või sellesse liikmete värbamine või sellise ühenduse või selle osa juhtimine (1) Kuritegelikku ühendusse - kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse -, mille eesmärk või tegevus oli suunatud esimese või teise astme kuritegude toimepanemisele, kuulumise eest, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud ühenduse organiseerimise või sellesse liikmete värbamise, samuti sellise ühenduse või selle osa juhtimise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani. (3) Kuritegeliku ühenduse liige, kes ei ole osa võtnud ühestki selle ühenduse poolt toimepandud kuriteo ettevalmistamisest, katsest või täideviimisest, vabastatakse karistusest, kui ta vabatahtlikult teatab enda kuulumisest sellesse ühendusse. [17.04.1996] § 197. Mootorsõiduki ärandamine (1) Mootorsõiduki ärandamise eest selle ajutise kasutamise eesmärgil - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Sama tegevuse eest: 1) vähemalt teistkordselt või 2) isikute grupi poolt või 21) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, või [17.04.1996] 3) kui see oli seotud vägivallaga, mis ei olnud ohtlik elule ega tervisele, või ähvardusega vahetult kasutada sellist vägivalda - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kuue aastani. (3) Sama tegevuse eest, kui see pandi toime, kasutades elule või tervisele ohtlikku vägivalda või ähvardusega vahetult kasutada sellist vägivalda - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheteistkümne aastani. § 1971. Õhusõiduki ebaseaduslik hõivamine (1) Maal või lennus oleva õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kuue aastani. (2) Maal või lennus oleva õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise eest või sellise sõiduki hõivamise eest ärandamise eesmärgil, mis pandi toime vägivalda või ähvardust kasutades või tõi kaasa õhusõiduki avarii või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani. [19.05.1993] (3) Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes ettenähtud tegude eest, kui need tõid kaasa inimese hukkumise või põhjustasid üliraske kehavigastuse, - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani. § 198. Kultuurimälestise või looduskaitseobjekti hävitamine või rikkumine Riikliku kaitse alla võetud kultuurimälestise või looduskaitseobjekti hävitamise või rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [9.03.1994] § 1981. Inimsusevastaste või sõjakuritegude toimepanemist kajastavate dokumentide hävitamine, rikkumine või peitmine (1) Toimepandud inimsusevastaseid või sõjakuritegusid kajastavate dokumentide tahtliku hävitamise, rikkumise või peitmise eest - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Samasuguse tegevuse eest ametiisiku poolt - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. [9.11.1994] § 199. Hauarüüstamine või maetute mälestuse muu teotamine Kalmistule, hauale või muule viimseks puhkepaigaks tunnistatud kohale püstitatud mälestusmärgi või muu kaunistuse rüüstamise või viimse puhkepaiga puutumatuse muu rikkumise, sealhulgas sukeldumise, vrakist või merepõhjast laevahuku ohvrite või vara ülestoomise eesmärgil toimuva muu tegevuse eest, samuti kalmistul, haual või hauas või muus viimses puhkepaigas oleva eseme salajase varguse või maetute mälestuse muu teotamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [28.06.1995] § 1991. Laiba teotamine Laiba teotamise eest selle moonutamisega või kehaosade eraldamisega või tükeldamisega või põletamisega või muu teotava tegevusega - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [17.04.1996] § 200. Erootilise või pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva teose omandamine, hoidmine ja levitamine (1) Alaealist erootilises või pornograafilises situatsioonis kujutava teose omandamise, hoidmise, veo, edasiandmise, levitamise, demonstreerimise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Vägivalda või julmust propageeriva teose levitamise või demonstreerimise eest või muul viisil alaealisele kättesaadavaks tegemise eest - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. (3) Alaealist erootilises või pornograafilises situatsioonis kujutava teose levitamise või demonstreerimise eest või muul viisil alaealisele kättesaadavaks tegemise eest - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani. [21.02.1995] § 2001 [kehtetu] § 2002. Hasartmängu ebaseaduslik korraldamine (1) Keelatud hasartmängu korraldamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel on karistatus keelatud hasartmängu korraldamise eest, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [14.06.1995] § 2003. Alaealist erootilises või pornograafilises situatsioonis kujutava teose valmistamine (1) Alaealist erootilises või pornograafilises situatsioonis kujutava teose või selle koopia valmistamise eest alaealist erootilise või pornograafilise tegevuse objektina kasutamata - karistatakse aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Alaealise kasutamise eest erootilist või pornograafilist situatsiooni kujutava teose valmistamisel erootilise või pornograafilise tegevuse objektina - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni viie aastani. § 201. Isikule kuuluvates ruumides seadusega keelatud tegevuse võimaldamine Isikule kuuluvates eluruumides või mitteeluruumides narkootilise vahendi või psühhotroopse aine või muude uimastava toimega vahendite ebaseadusliku tarvitamise või ebaseaduslike hasartmängude või prostitutsiooni või seadusega keelatud muu tegevuse võimaldamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. [21.02.1995] § 2011. Avaliku korra rikkumine või rünne isikule või tema õigustele usutalituse täitmise näol (1) Grupi organiseerimise või juhtimise eest, kui grupi tegevus religioosse õpetuse kuulutamise või usutalituse näol on seotud avaliku korra rikkumisega või kahju tekitamisega isiku tervisele või muu ründega isiku elule või õigustele, samuti isiku kallutamisega keeldumisele kodanikukohustuste täitmisest, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud grupi tegevusest aktiivse osavõtu eest, samuti selle grupi religioosses õpetuses ja usutalituses ettenähtud tegude toimepanemise propageerimise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [19.05.1993] §-d 2012, 2013, 2014 [kehtetud] § 202. Alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele või prostitutsioonile Alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele või prostitutsioonile, samuti alaealise kasutamise eest prostitutsiooniks - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni viie aastani. [10.02.1994] § 2021. Alaealise kaasatõmbamine joomisele Alaealise süstemaatilise kallutamise eest alkoholijoogi pruukimisele vanema või muu täisealise isiku poolt, kellest alaealine oli teenistuslikus või muus sõltuvuses, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 2022. Alaealise kallutamine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele Alaealise kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani. § 2023. Kallutamine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele (1) Kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Sama teo eest, kui see pandi toime: 1) kahe või enama isiku suhtes või 2) isiku poolt, keda varem on karistatud kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele, samuti isiku poolt, kes varem on toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2102-2105 ettenähtud kuriteo, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 2024. Alaealise kaasatõmbamine ravimi või muu uimastava toimega vahendi mittemeditsiinilisele tarvitamisele Alaealise kaasatõmbamise eest mittenarkootilise ravimi või muu uimastava toimega vahendi mittemeditsiinilisele tarvitamisele - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 2025. Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses ulatuses ebaseaduslik omandamine või hoidmine või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta (1) Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses ulatuses ebaseadusliku omandamise või hoidmise eest ilma edasiandmise eesmärgita või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta vähemalt teistkordselt aasta jooksul pärast halduskaristuse kohaldamist samasuguse tegevuse eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Isik, kes vabatahtlikult annab ära narkootilise või psühhotroopse aine, samuti vabatahtlikult pöördub meditsiiniasutuse poole arstiabi saamiseks seoses narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisega mittemeditsiinilisel eesmärgil, vabastatakse karistusest käesolevas paragrahvis ettenähtud tegevuse eest. [8.01.1996] § 2026. Isiku kallutamine prostitutsioonile või prostitutsiooni vahendamine (1) Isiku kallutamise eest prostitutsioonile või prostitutsiooni vahendamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) 18- kuni 21-aastase isiku kallutamise eest prostitutsioonile või tema prostitutsiooni vahendamise eest - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani. (3) Isiku kallutamise eest prostitutsioonile või prostitutsiooni vahendamise eest, kui see pandi toime: 1) vägivalda või muud sundi kasutades või 2) alaealise suhtes või 3) kahe või enama isiku suhtes või 4) isiku poolt, keda varem on karistatud sama teo eest, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni seitsme aastani. [21.02.1995] § 203. Teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamine või turustamine (1) Teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise, edasitoimetamise, hoidmise või turustamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. [17.04.1996] (2) Sama tegevuse eest süstemaatiliselt - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. (3) Sama tegevuse eest suures ulatuses - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [17.04.1996] § 204. Mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumine isiku poolt, kelle juhtimisel on mootorsõiduk (1) Mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumise eest isiku poolt, kelle juhtimisel on mootorsõiduk, kui selle rikkumisega põhjustati kannatanu surm või tekitati talle üliraske või raske kehavigastus, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. [19.05.1993] (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud teo eest, kui sellega põhjustati kahe või enama isiku surm, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheteistkümne aastani. §-d 2041, 2042 [kehtetud] § 205. Transpordivahendi ohutu liiklemise või käituseeskirjade muu rikkumine (1) Raudtee-, õhu-, veetranspordivahendi, mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumise eest juhtudel, mis ei ole ette nähtud käesoleva koodeksi §-des 83, 84, 204 või 2051, kui selle rikkumisega tekitati kannatanule raske kehavigastus, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. (2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati eriti raske tagajärg, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 2051. Rongi omavoliline ilma vajaduseta peatamine (1) Rongi omavolilise ilma vajaduseta peatamise eest hädapiduriga, õhkpidurmagistraali lahutamise teel või mõnel muul viisil, kui see põhjustas normaalse rongiliikluse rikkumise, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas õnnetusjuhtumi inimesega, katastroofi, veereva koosseisu vigastamise või mõne muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani. § 206. Eeskirjade rikkumine ehitustööl (1) Ehitustööl ohutustehnika- või ehituseeskirjade või ehitusmehhanismide käituseeskirjade rikkumise eest, kui sellega tekitati kahju inimese tervisele, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama rikkumise eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 2061. Tuleohutuse eeskirjade kuritahtlik rikkumine (1) Tuleohutuse eeskirjade kuritahtliku rikkumise eest, mis põhjustas tulekahju tekkimise ohu, kui süüdlase suhtes oli samade eeskirjade rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas tulekahju tekkimise, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas raske tagajärje, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 2062. Sideliinide kaitse eeskirjade rikkumine Sideliinide kaitse eeskirjade rikkumise eest, mis põhjustas kaabel- või raadioreleeliinide vigastamise ja side katkemise, välja arvatud käesoleva koodeksi §-des 84 ja 193 tähendatud juhud, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. § 2063. Mäetööde ohutuseeskirjade rikkumine (1) Mäetööde ohutuseeskirjade rikkumise eest, kui sellega põhjustati kahju inimese tervisele, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama rikkumise eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 2064. Ohutuseeskirjade rikkumine plahvatusohtlikus ettevõttes või plahvatusohtlikus tsehhis (1) Plahvatusohtlikus ettevõttes või plahvatusohtlikus tsehhis tootmise ohutust tagava tootmis-tehnilise distsipliini või ohutuseeskirjade rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama rikkumise eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 207. Tulirelva või laskemoona või lõhkematerjali ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, kandmine, kasutamine, edasitoimetamine, vedamine, müümine või edasiandmine (1) Tulirelva või laskemoona või lõhkematerjali ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, kasutamise, vedamise, müümise või edasiandmise, samuti laskemoona ebaseadusliku kandmise või edasitoimetamise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani. [28.06.1995A; 17.04.1996] (2) Tulirelva või lõhkematerjali ebaseadusliku kandmise või edasitoimetamise eest - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes märgitud tegevuse eest, kui see pandi toime: 1) teistkordselt või 2) isikute grupi poolt või 3) siis, kui nimetatud tegevuse objektiks olid tulirelvad või laskemoon või lõhkematerjalid suures koguses, - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni seitsme aastani. (4) Isik, kes on vabatahtlikult ära andnud ilma vastava loata hoitud tulirelva või laskemoona või lõhkematerjali, vabastatakse kriminaalkaristusest. [28.06.1995A] § 2071. Tulirelva, laskemoona, lõhkematerjali vargus või röövimine (1) Tulirelva, laskemoona või lõhkematerjali salajase varguse eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. [10.02.1994] (2) Sama tegevuse eest: 1) korduvalt või 2) isikute grupi poolt või [17.04.1996] 3) isiku poolt, kellele tulirelv, laskemoon või lõhkematerjal oli välja antud teenistusalaseks kasutamiseks või kelle valve alla see oli usaldatud, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega ühest kuni seitsme aastani. (3) Tulirelva, laskemoona või lõhkematerjali avaliku varguse või röövimise eest - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kaheteistkümne aastani. [10.02.1994] § 2072. Tulirelva helisummuti või öösihiku ebaseaduslik kandmine, hoidmine, omandamine, valmistamine, müümine või edasiandmine (1) Tulirelva helisummuti või öösihiku ebaseadusliku kandmise, hoidmise, omandamise, valmistamise, müümise või edasiandmise eest - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Isik, kes on vabatahtlikult ära andnud tema juures ebaseaduslikult hoitud tulirelva, helisummuti või öösihiku, vabastatakse kriminaalkaristusest. [28.06.1995A] § 2073. Plastilise lõhkeaine ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, müümine, vedamine või edastamine (1) Märgitud plastilise lõhkeaine ebaseadusliku Eestisse sisse- või väljaveo, valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, müümise, vedamise või edasiandmise eest - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani. (2) Märkimata plastilise lõhkeaine, nagu seda mõistetakse plastiliste lõhkeainete avastamiseks nende märkimise konventsioonis (RT II 1995, 41, 172), välja arvatud konventsiooni artikli III punktis 2 nimetatud juhtudel, Eestisse sisse- või väljaveo, valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, müümise, vedamise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani. § 2074. Lõhkeseadeldise või selle valmistamiseks vajaliku osa ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, müümine või üleandmine Lõhkeseadeldise või selle valmistamiseks vajaliku osa ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, müümise või üleandmise eest - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani. [17.04.1996] § 208. Tulirelva lohakas hoidmine (1) Tulirelva lohaka hoidmise eest, kui selle tõttu sai võimalikuks selle kasutamine teise isiku poolt, kui sellega kaasnes kehavigastuse tekitamine või raske tagajärg või kuriteo toimepanemine - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. (2) Sama teo eest isiku poolt, kellele tulirelv oli antud töö- või teenistuskohustuste täitmiseks, kui sellega kaasnes kehavigastuse tekitamine või raske tagajärg või kuriteo toimepanemine - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [10.02.1994] § 2081 [kehtetu - 19.05.1993] § 2082 [kehtetu] § 2083. Radioaktiivse materjali ebaseaduslik omandamine, hoidmine, kasutamine, edasiandmine või lõhkumine (1) Radioaktiivse materjali (seadmes või tootes mis tahes füüsikalises seisundis olevate või muul kujul esinevate ioniseeriva kiirguse allikate, radioaktiivsete ainete ja tuumamaterjalide) ebaseadusliku omandamise, hoidmise, kasutamise, edasiandmise või lõhkumise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. (2) Sama tegevuse eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani. § 2084. Radioaktiivse materjali omandamine kuritegelikul teel Radioaktiivse materjali omandamise eest kuritegelikul teel - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheteistkümne aastani. § 2085. Ähvardamine omandada kuritegelikul teel radioaktiivset materjali või kasutada seda materjali kuritegelikul eesmärgil (1) Ähvarduse eest omandada kuritegelikul teel radioaktiivset materjali, sundimaks riiki, rahvusvahelist organisatsiooni, füüsilist või juriidilist isikut midagi toime panema või toimepanemisest hoiduma, kui on alust karta selle ähvarduse teostamist, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Ähvarduse eest kasutada radioaktiivseid materjale inimeste hukkumise või muu raske tagajärje põhjustamiseks, kui oli alust karta selle ähvarduse teostamist, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 2086. Radioaktiivse materjali hoidmise, kasutamise, arvestamise, veo või nendega ümberkäimise muude eeskirjade rikkumine (1) Radioaktiivse materjali hoidmise, kasutamise, arvestamise, veo või nendega ümberkäimise muude eeskirjade rikkumise eest, kui see tegevus oleks võinud kaasa tuua inimeste hukkumise või muu raske tagajärje, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama tegevuse eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani. § 209. Lõhkematerjali, mürkaine, kergesti süttiva või sööbiva aine hoidmise, kasutamise, arvestamise või edasisaatmise eeskirjade rikkumine (1) Lõhkematerjali, mürkaine, kergesti süttiva või sööbiva aine hoidmise, kasutamise, arvestamise või edasisaatmise eeskirjade rikkumise eest, kui see võis kaasa tuua inimeste hukkumise, keskkonna saastamise või muu raske tagajärje, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama teo eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise, keskkonna saastamise või muu raske tagajärje, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 2091. Reisija poolt lõhkematerjali või kergesti süttiva või sööbiva aine vedu õhusõidukis (1) Reisija poolt lõhkematerjali või kergesti süttiva või sööbiva aine veo eest õhusõidukis - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama tegevuse eest, kui see tõi kaasa raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani. § 2092. Narkootilise või psühhotroopse aine tootmise, omandamise, hoidmise, arvestamise, väljastamise, veo või edasisaatmise eeskirjade rikkumine Narkootilise või psühhotroopse aine tootmise, omandamise, hoidmise, arvestamise, väljastamise, veo või edasisaatmise kohta kehtestatud eeskirjade rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. § 210. Mittenarkootilise ravimi või mürkaine ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, vedu, edasisaatmine või edasiandmine [19.12.1995] Mittenarkootilise ravimi või mürkaine, mis ei ole psühhotroopne aine, ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, veo või edasisaatmise eest edasiandmise eesmärgil, samuti mittenarkootilise ravimi või mürkaine ebaseadusliku edasiandmise eest - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [19.12.1995] § 2101. Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, vedu või edasisaatmine edasiandmise eesmärgita (1) Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, veo või edasisaatmise eest edasiandmise eesmärgita - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. (2) Sama tegevuse eest, kui see pandi toime: 1) teistkordselt või 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2102, 2103, 2104 või 2105 ettenähtud kuriteo, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. 3) Isik, kes vabatahtlikult annab ära narkootilise või psühhotroopse aine, samuti vabatahtlikult pöördub meditsiiniasutuse poole arstiabi saamiseks seoses narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisega mittemeditsiinilisel eesmärgil, vabastatakse karistusest äraantud või tarvitatud narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise, hoidmise, veo või edasiandmise eest. [8.01.1996] § 2102. Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, vedu, edasisaatmine või edasiandmine (1) Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, veo või edasisaatmise eest edasiandmise eesmärgil, samuti narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku edasiandmise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Sama tegevuse eest, kui see pandi toime: 1) teistkordselt või 2) isikute grupi poolt või [17.04.1996] 3) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2103, 2104 või 2105 ettenähtud kuriteo, või 4) siis, kui nimetatud tegevuse objektiks oli narkootiline või psühhotroopne aine suures koguses, - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani. (3) Isik, kes vabatahtlikult annab ära narkootilise või psühhotroopse aine, samuti vabatahtlikult pöördub meditsiiniasutuse poole arstiabi saamiseks seoses narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisega mittemeditsiinilisel eesmärgil, vabastatakse karistusest äraantud või tarvitatud narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise, hoidmise, veo või edasiandmise eest. [8.01.1996] § 2103. Narkootilise või psühhotroopse aine vargus või röövimine (1) Narkootilise või psühhotroopse aine varguse eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. (2) Sama teo eest, kui see pandi toime: 1) korduvalt või 2) isikute grupi poolt või [17.04.1996] 3) kasutades vägivalda, mis ei olnud ohtlik elule ega tervisele, või 4) isiku poolt, kellele tähendatud aine oli usaldatud seoses tema ametiseisundiga või valve alla, või 5) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2102, 2104 või 2105 ettenähtud kuriteo, või 6) suures koguses - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani. (3) Narkootilise või psühhotroopse aine röövimise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuni kaheteistkümne aastani. § 2104. Viljelemiseks keelatud oopiumimaguna või kanepi külvamine või kasvatamine (1) Viljelemiseks keelatud oopiumimaguna, samuti india kanepi, mandžuuria tšu, arhoni või krasnodari kanepi lõunasortide külvamise või kasvatamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Sama tegevuse eest: 1) vähemalt teistkordselt või 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2102, 2104 või 2105 ettenähtud kuriteo, - karistatakse vabaduskaotusega kuni kolme aastani. § 2105. Unimaguna ja kanepi ebaseaduslik külvamine või kasvatamine (1) Unimaguna, samuti kanepi, peale käesoleva koodeksi § 2104 1. lõikes nimetatud liikide, ebaseadusliku külvamise või kasvatamise eest vähemalt teistkordselt pärast halduskaristuse kohaldamist samasuguse tegevuse eest, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kes on varem toime pannud käesoleva paragrahvi 1. lõikes või mingi käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2102, 2103 või 2104 ettenähtud kuriteo, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. § 211. Epideemia- või epizootiavastast võitlust sätestavate eeskirjade rikkumine (1) Epideemiliste ja muude nakkushaiguste vastast võitlust sätestavate eeskirjade rikkumise eest, mis põhjustas ohtliku nakkushaiguse leviku ohu, kui süüdlase suhtes oli samade eeskirjade rikkumise eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. (2) Epideemiliste või epizootiliste haiguste vastast võitlust sätestavate eeskirjade rikkumise eest, kui selle tagajärjeks oli nimetatud haiguste levik, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. §-d 2111, 2112 [kehtetud] § 2113. Vastutavate ametiisikute poolt inimeste tervisele või mere elusressurssidele kahjulike ainete või muude jäätmete ja materjalide vettejuhtimisest mitteteatamine Laevade ja muude ujuvvahendite, õhusõidukite, platvormide ja teiste merre paigutatud tehisrajatiste vastutavate ametiisikute poolt lähima Eesti Vabariigi sadama administratsioonile, aga matmise eesmärgil vettejuhtimisel ka vettejuhtimiseks loa andvale organisatsioonile andmete mitteteatamise eest nende poolt Eesti Vabariigi sisemerel, territoriaalvetes või majandusvööndis äärmise hädavajaduse tõttu kavatsetava või toime pandud inimeste tervisele või mere elusressurssidele kahjulike ainete või selliseid aineid üle kehtestatud normi sisaldava segu või muude jäätmete ja materjalide, mis võivad tekitada kahju puhketsoonidele või takistada mere kasutamise muid seaduslikke viise, vettejuhtimise või vältimatu kaotuse kohta, samuti Eesti Vabariigi laevade ja muude ujuvvahendite, õhusõidukite, platvormide ja teiste merre paigutatud tehisrajatiste vastutavate ametiisikute poolt lähima Eesti Vabariigi sadama administratsioonile, aga matmise eesmärgil vettejuhtimisel ka vettejuhtimiseks loa andvale organisatsioonile andmete mitteteatamise eest nimetatud ainete, segude, jäätmete või materjalide äärmise hädavajaduse tõttu kavatsetava või toimepandud vettejuhtimise kohta avamerel - karistatakse rahatrahvi või arestiga. [19.05.1993] § 2114. Jäätmete käitlemise korra rikkumine Jäätmete käitlemise korra rikkumise eest, kui samasuguse rikkumise eest oli kohaldatud süüdlase suhtes halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [19.05.1993] 12. peatükk [9.11.1994] §-d 212-244 [kehtetud] 13. peatükk [9.11.1994] KAITSETEENISTUSALASED KURITEOD § 245. Vastutus kaitseteenistusalaste kuritegude toimepanemise eest (1) Kaitseteenistusalaste kuritegude toimepanemise eest kannavad vastutust isikud, kes on tegevteenistuses kaitseväes, piirivalves, sisekaitse- ja Päästeameti üksustes või muudes organisatsioonides, millele on laiendatud kaitseväes kehtivad määrustikud, samuti õppekogunemisel viibivad reservväelased. (2) Isik loetakse tegevteenistuses olevaks käskkirjaga määratud päevast, mil ta arvati väeosa või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutuse või organisatsiooni koosseisu. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud isikud kannavad käesoleva koodeksi eriosa teistes peatükkides ettenähtud kuritegude toimepanemise eest vastutust üldistel alustel. § 246. Keeldumine käsu täitmisest (1) Keeldumise eest ülema teenistusalase käsu täitmisest isiku poolt, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus sellise üleastumise eest, - karistatakse arestiga. (2) Ülema teenistusalase käsu täitmisest avaliku keeldumise eest isiku või isikute grupi poolt - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (3) Keeldumise eest ülema teenistusalase käsu täitmisest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani. § 247. Käsu täitmata jätmine (1) Ülema teenistusalase käsu tahtliku täitmata jätmise eest isiku poolt, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus sellise üleastumise eest, - karistatakse arestiga. (2) Ülema teenistusalase käsu tahtliku täitmata jätmise eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 248. Ülemale vastuhakkamine või tema sundimine teenistuskohustuste rikkumisele (1) Vastuhakkamise eest ülemale või muule isikule, kes on temale pandud kaitseteenistusalaste kohustuste täitmisel, kui see vastuhakkamine oli seotud vägivallaga isiku kallal või vägivallaga ähvardamisega, samuti nende isikute sundimise eest teenistuskohustuste rikkumisele - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kuue aastani. (2) Sama tegevuse eest isikute grupi poolt või relva kasutamisega ähvardamisega või relva kasutamisega - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani. § 249. Ähvardus või vägivald ülema suhtes (1) Ülema ähvardamise eest tapmise, kehavigastuse tekitamise või vara hävitamisega, samuti ülema ähvardamise eest panna samasuguseid tegusid toime tema perekonnaliikmete suhtes, kui ähvarduse eesmärgiks oli kaitseteenistusalaste kohustuste täitmise lõpetamine või nende iseloomu muutmine ähvardaja huvides, samuti ülema sellise ähvardamise eest seoses tema osavõtuga kuriteo või muu õigusvastase teo tõkestamisest - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. (2) Üliraske, raske või kerge kehavigastuse tekitamise, peksmise või muu vägivallateo eest, mis pandi toime kaitseteenistusalaste kohustuste täitmisel oleva ülema suhtes seoses tema poolt nende kohustuste täitmisega või seoses tema osavõtuga kuriteo või muu õigusvastase teo tõkestamisest, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kaheteistkümne aastani. (3) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani. § 250. Omavoliline lahkumine väeosast või teenistuskohast (1) Väeosast või teenistuskohast omavolilise lahkumise eest, samuti väeosast väljalubatu tähtajaks teenistusse mitteilmumise eest teenistuskohale määramisel või üleviimisel või komandeeringust, puhkuselt või raviasutusest tagasitulekul, kui omavoliline äraolek kestis üle kolme ööpäeva, - karistatakse arestiga. (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 251. Väeosa omavoliline mahajätmine lahinguolukorras Väeosast või teenistuskohast omavolilise lahkumise eest lahinguolukorras, sõltumata äraoleku kestusest, - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani. § 252. Väejooks (1) Väeosast või teenistuskohast omavolilise lahkumise eest kaitseteenistusest kõrvalehoidumise eesmärgil - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni nelja aastani. (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kümnest kuni viieteistkümne aastani. § 253. Kõrvalehoidumine kaitseteenistusest enesevigastamise abil või muul viisil (1) Kõrvalehoidumise eest kaitseteenistusalaste kohustuste kandmisest endale vigastuse tekitamise või tekitada laskmise, haiguse simuleerimise, dokumendi võltsimise või muu pettuse abil - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni nelja aastani. (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kümnest kuni viieteistkümne aastani. § 254. Masinate juhtimise või käituseeskirjade rikkumine Lahingutehnika, spetsiaal- või transpordimasina juhtimise või käituseeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas õnnetusjuhtumi inimesega või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani. § 255. Lendude või nendeks ettevalmistamise eeskirjade rikkumine Lendude või nendeks ettevalmistamise eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas õnnetusjuhtumi inimesega või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheteistkümne aastani. § 256. Laevajuhtimiseeskirjade rikkumine Laevajuhtimiseeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas laeva hukkumise või sellele tõsise kahjustuse tekkimise, õnnetusjuhtumi inimesega või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheteistkümne aastani. § 257. Garnisoni- või sisemäärustiku sätete rikkumine (1) Garnisoni- või sisemäärustiku sätete rikkumise eest, kui see põhjustas olulise kahju või muu raske tagajärje, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kaheksa aastani. § 258. Riigisaladust kujutavate sõjalise iseloomuga andmete avaldamine või sõjasaladust sisaldava dokumendi kaotamine (1) Riigisaladust kujutavate sõjalise iseloomuga andmete avaldamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Riigisaladust kujutavaid sõjalisi andmeid sisaldava dokumendi, samuti eseme kaotamise eest, millesse puutuvad andmed kujutavad riigisaladust, isiku poolt, kellele see dokument või ese oli usaldatud, kui kaotamine oli nimetatud dokumendi või esemega ümberkäimiseks kehtestatud eeskirjade rikkumise tagajärg, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ettenähtud tegude eest, kui need põhjustasid raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani. § 259. Võimu kuritarvitamine (1) Ülema või ametiisiku poolt võimu või teenistusseisundi kuritarvitamise, võimupiiridest või teenistusvolitustest üleastumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. (2) Samade tegude eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kaheksa aastani. § 260. Teenistusalane lohakus (1) Ülema või ametiisiku poolt oma teenistusalaste kohustuste täitmata jätmise või nõuetele mittevastava täitmise eest nendesse kohusetundetu või lohaka suhtumise tagajärjel, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Samade tegude eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 261. Kaitseväe vara pillamine (1) Kaitseväe relvastuse, tehnika, varustuse või muu vara pantimise, mahajätmise, hooletu hoidmise või ettevaatamatu rikkumise eest, kui sellega tekitati oluline kahju, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani. § 262. Sõjajõudude üleandmine või sõjapidamisvahendi jätmine vaenlasele Ülema poolt temale usaldatud sõjajõudude üleandmise eest vaenlasele, samuti kindlustuse, lahingutehnika või muu sõjapidamisvahendi jätmise eest vaenlasele, ilma et seda oleks tinginud lahinguolukord, - karistatakse vabadusekaotusega kümnest kuni viieteistkümne aastani. § 263. Hukkuva sõjalaeva mahajätmine (1) Hukkuva sõjalaeva mahajätmise eest komandöri poolt, kes ei täitnud oma teenistuskohustusi lõpuni, samuti laeva meeskonda kuuluva isiku poolt ilma komandöri sellekohase korralduseta - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni seitsme aastani. § 264. Lahinguvälja omavoliline mahajätmine või relvaga tegutsemisest keeldumine Lahingu ajal lahinguvälja omavolilise mahajätmise või lahingu ajal relvaga tegutsemisest keeldumise eest - karistatakse vabadusekaotusega kümnest kuni viieteistkümne aastani. § 265. Marodeerimine Lahinguväljal langenu või haavatu juures oleva eseme riisumise eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani. [19.05.1993] §-d 266-267 [kehtetud - 9.11.1994] LÕPPSÄTTED Käesolev koodeks kehtestatakse eraldi seadusega.