Siseminister — Kaitsepolitseiameti põhimäärus

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 19.12.2001 nr 104 (RTL 2002, 1, 4) 6.01.2002 20.02.2003 nr 35 (RTL 2003, 30, 451) 6.03.2003 26.02.2008 nr 15 (RTL 2008, 18, 267) 3.03.2008 Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» paragrahvi 42 lõike 1 alusel. I. ÜLDSÄTTED § 1. Kaitsepolitseiamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. § 2. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. § 3. Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. § 4. Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium. Amet on aruandekohustuslik Siseministeeriumi ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. § 5. Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Toompuiestee 3, 10142 Tallinn. Ameti nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne tema asukohas, tuuakse ära struktuuriüksuste põhimäärustes. II. AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 6. Ameti tegevusvaldkonnaks on riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine, riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, sealhulgas riigisaladuse kaitse «Riigisaladuse seaduses» ettenähtud juhtudel ja korras, nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses, ning seaduses ettenähtud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine. § 7. Amet: 1) kogub ja töötleb teavet riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevusest seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 2) rakendab meetmeid riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ning neid toimepannud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 3) korraldab riigisaladuse kaitset, rakendab meetmeid riigisaladuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide sätteid eiranud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 4) vaatab läbi riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemiseks esitatud avaldusi, teostab julgeolekukontrolli, otsustab riigisaladusele juurdepääsu loa andmise või andmisest keeldumise ning tühistab riigisaladusele juurdepääsu lubasid; 5) rakendab meetmeid Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning sellega seotud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 6) rakendab meetmeid terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmiseks ja tõkestamiseks ning kogub ja töötleb selleks vajalikku teavet; [RTL 2008, 18, 267 – jõust. 3.03.2008] 7) teavitab Julgestuspolitseid viimase kaitse all olevate isikute ja objektide suhtes plaanitsetavatest terroriaktidest ja rakendab koos Julgestuspolitseiga meetmeid nende ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning neid toimepannud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 71) kogub ja töötleb teavet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 8) rakendab meetmeid ametialaste kuritegude ja korruptsiooni ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning sellega seotud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 9) teostab kuritegude kohtueelset uurimist ja väärtegude menetlemist seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 91) teostab kriminalistikauuringuid ja annab sellealaseid konsultatsioone ning vastutab kriminalistika andmekogude ja kollektsioonide pidamise eest; [RTL 2008, 18, 267 – jõust. 3.03.2008] 10) teostab jälitustegevust jälitustegevuse seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 11) koostab ameti eelarve projekti ja eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 12) töötab välja ameti tegevusvaldkonda reguleerivate seaduste, Vabariigi Valitsuse ja siseministri määruste ning muude õigusaktide eelnõud; 13) teeb oma pädevuse piires koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse organite ja asutustega ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega, samuti teiste riikide politsei- ja julgeolekuasutuste ning rahvusvaheliste politseiorganisatsioonidega; 14) täidab muid talle seadusega, Riigikogu otsusega, Vabariigi Presidendi seadlusega, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning siseministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid. [RTL 2003, 30, 451 – jõust. 6.03.2003] III. AMETI JUHTIMINE § 8. Ametit juhib kaitsepolitsei peadirektor. § 9. Kaitsepolitsei peadirektor: 1) juhib ameti tööd; 2) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru siseministrile; 3) esitab kaks korda aastas siseministrile ameti ülesannete täitmise aruande ning informeerib vajadusel siseministrit riigi julgeoleku küsimustest; 4) esitab siseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 5) sõlmib lepinguid, esindab ametit ja annab volitusi ameti esindamiseks; 6) annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või siseministri määruse või käskkirja alusel ja täitmiseks teenistusalastes küsimustes käskkirju, mis on kohustuslikud kõikidele ameti teenistujatele; 7) annab ameti teenistujatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ameti asjaajamiskorras ettenähtud korras; 8) kinnitab ameti kodukorra, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja ja teenistujate ametijuhendid; 9) esitab siseministrile kinnitamiseks ameti struktuuriüksuste põhimäärused; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad teenistujad, välja arvatud kaitsepolitsei peadirektori asetäitja; 11) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid ameti abiteenistujatega; 12) pärib aru ameti teenistujatelt; 13) määrab ameti teenistujate palgad, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgamääradest ja töötasufondist; 14) kohaldab nimetatavatele teenistujatele ergutusi ja distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel, nimetab Aasta kaitsepolitseiniku ning annab Aasta kaitsepolitseiniku märke, teenistusstaaþi märke, kaitsepolitsei teeneteplaate ja kaitsepolitsei aukirju; 15) esitab siseministrile ameti eelarve projekti ja eelmise aasta eelarve täitmise aruande ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 16) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel; 17) korraldab ameti varustamist tema ülesannete täitmiseks vajalike vahenditega ning teostab riigihankeid, sealhulgas ka vallas- ja kinnisvaraga seotud riigihankeid; 18) korraldab ameti sisekontrolli süsteemi rakendamist ja siseauditialast tööd; 19) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning siseministri määruse või käskkirjaga, samuti siseministri või Siseministeeriumi kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. [RTL 2003, 30, 451 – jõust. 6.03.2003] § 10. Kaitsepolitsei peadirektori äraolekul asendab teda kaitsepolitsei peadirektori asetäitja süüteomenetluse alal, viimase puudumisel kaitsepolitsei peadirektori asetäitja teabe kogumise alal ning viimaste puudumisel muu kaitsepolitsei peadirektori poolt määratud keskstruktuuriüksuse juht. Kaitsepolitsei peadirektori kuni kahenädalasel äraolekul vormistatakse kaitsepolitsei peadirektori asendamine kaitsepolitsei peadirektori käskkirjaga. Kaitsepolitsei peadirektori asendamine muudel juhtudel vormistatakse siseministri käskkirjaga. [RTL 2008, 18, 267 – jõust. 3.03.2008] § 11. Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja (1) Ameti koosseisus on kaks kaitsepolitsei peadirektori asetäitjat. (2) Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja süüteomenetluse alal: 1) koordineerib, suunab ja kontrollib ameti struktuuriüksuste tegevust süüteomenetluse, terrorismivastase tegevuse, korruptsioonivastase tegevuse ja riigisaladuse kaitse valdkonnas; 2) annab korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud talle alluvatele teenistujatele; 3) esindab ametit kaitsepolitsei peadirektorilt saadud volituste piires; 4) teeb kaitsepolitsei peadirektorile ettepanekuid oma vastutusala piires seoses ameti töökorralduse, samuti ameti struktuuriüksuste juhtide nimetamise ning ameti teenistujate palgaastmete ja lisatasude määramise, toetuste andmise ning ergutuste ja distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta; 5) saab ameti struktuuriüksustelt talle pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet; 6) täidab muid kaitsepolitsei peadirektori antud ülesandeid. (3) Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja teabe kogumise alal: 1) koordineerib, suunab ja kontrollib ameti struktuuriüksuste tegevust julgeolekuasutuste seaduses ette nähtud teabe kogumise valdkondades; 2) annab korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud talle alluvatele teenistujatele; 3) esindab ametit kaitsepolitsei peadirektorilt saadud volituste piires; 4) teeb kaitsepolitsei peadirektorile ettepanekuid oma vastutusala piires seonduvalt ameti töökorralduse, samuti ameti struktuuriüksuste juhtide nimetamise ning ameti teenistujate palgaastmete ja lisatasude määramise, toetuste andmise ning ergutuste ja distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta; 5) saab ameti struktuuriüksustelt talle pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet; 6) täidab muid kaitsepolitsei peadirektori antud ülesandeid. (4) Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja täpsemad tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendis. [RTL 2008, 18, 267 – jõust. 3.03.2008] IV. AMETI STRUKTUUR § 12. Kaitsepolitseiameti struktuuriüksusteks on osakonnad ja kriminalistikatalitus. [RTL 2008, 18, 267 – jõust. 3.03.2008] § 13. Ameti struktuuriüksuse ülesehitus ja pädevus sätestatakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab siseminister käskkirjaga. § 14. Ameti osakonna koosseisu võivad kuuluda jaoskonnad ja talitused, mille ülesehitus ja pädevus sätestatakse osakonna põhimääruses. [RTL 2008, 18, 267 – jõust. 3.03.2008] § 15. Ameti struktuuriüksused jagunevad keskstruktuuriüksusteks ja regionaalseteks struktuuriüksusteks. § 16. Ameti keskstruktuuriüksused on: – korrapidamisosakond; – õigus-haldusosakond; – kriminalistikatalitus. Kooskõlas "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra" § 7 lõige 6 punktile 1 ei kuulu tervikuna avaldamisele. Keskstruktuuriüksuste salajane osa kinnitatakse ministri käskkirjaga. [RTL 2008, 18, 267 – jõust. 3.03.2008] § 17. Ameti regionaalsed struktuuriüksused on: 1) Lõuna-Eesti osakond; 2) Pärnu osakond; 3) Tallinna osakond; 4) Virumaa osakond. V. AMETI NÕUNIK § 18. Ameti koosseisu kuuluvad väljaspool struktuuriüksuseid asuvad nõunikud, kes alluvad vahetult kaitsepolitsei peadirektorile. § 19. Nõuniku pädevus määratakse kaitsepolitsei peadirektori käskkirjaga kinnitatud nõuniku ametijuhendis. VI. AMETI KOMISJON § 20. Kaitsepolitsei peadirektor võib moodustada ameti tegevusalas nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone. Komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. § 21. Komisjon moodustatakse kaitsepolitsei peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed ning ülesannete täitmise tähtajad. § 22. Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid selle asutuse juhi nõusolekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. § 23. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru kaitsepolitsei peadirektorile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. § 24. Komisjonil on õigus pöörduda ameti struktuuriüksuste poole oma tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. VII. AMETI SÜMBOOLIKA § 25. Amet kasutab Kaitsepolitseiameti lippu, mille kirjelduse kinnitab siseminister käskkirjaga, ning riigilippu õigusaktidega ettenähtud korras. § 26. Ametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «KAITSEPOLITSEIAMET». § 27. Amet kasutab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras registreeritud kaitsepolitsei embleemi. § 28. Ameti kirjaplangil ja üldplangil kasutatakse kaitsepolitsei embleemi, mille all on sõna «KAITSEPOLITSEIAMET». Ameti kirjaplangi ja üldplangi keskosas on kaitsepolitsei embleemil greifi kujutis. § 29. Amet võib kasutada kaitsepolitsei embleemi ameti muudel trükistel ja esemetel. § 30. Amet annab välja Aasta kaitsepolitseiniku märke. Aasta kaitsepolitseiniku märk kujutab endast 32 mm kõrgust musta emailiga kaetud vapikilpi, millel tunnusena kullast väikest riigivappi hoidev püstiasendis greif. Kilpi ümbritseb hõbedast stantsitud tammelehtedest ja lindist koosnev pärg, kummalgi pool viis kolmikut tammelehti. Kilbi taha on keskele vertikaalasendisse paigutatud hõbedast stantsitud allapoole teraga suunatud mõõk, mille käekaitsele on graveeritud märgi kätteandmise aastaarv. Märgi kõrgus koos mõõgaga on kokku 60 mm. Märgi tagaküljele on graveeritud sõnad «Aasta kaitsepolitseinik» ja märgi saaja nimi. Aasta kaitsepolitseiniku märk antakse igal aastal ühele Kaitsepolitseiameti ametnikule erilist tunnustust vääriva teo või ametialaste saavutuste eest võitluses kuritegevusega. § 31. Ameti antavad teenistusstaaži märgid (1) Amet annab välja teenistusstaaži märke. Viieaastase teenistusstaaži märk kujutab endast 36 mm kõrgust musta emailiga kaetud vapikilpi, millel tunnusena kullatud väikest riigivappi hoidev püstiasendis greif. Kilpi ümbritseb hõbedast stantsitud tammelehtedest ja lindist koosnev pärg, kummalgi pool viis kolmikut tammelehti. Kilbi all keskel ruudus on teenistusstaaži näitav number ning märgi ülaosas kilbi kohal lindil arv «18.VI 93». Märgi kõrgus on 45 mm. (2) Kümne aasta teenistusmärk antakse Kaitsepolitseiameti ametnikule, kelle teenistusstaaž kaitsepolitseis on kümme aastat ja mida arvestatakse 1. märtsist 1991. Märk koosneb kolmest tasapinnast. Ülemise tasapinna moodustab reljeefne, kuldne greif, kes hoiab käes vappi kolme sinise emailiga kaetud lõviga (30×27 mm, paksus 1,5 mm). Keskmise tasapinna moodustab kuldne musta emailiga kaetud vapp (35,5×32 mm, paksus 1,5 mm). Alumise tasapinna moodustab reljeefne, kuldne tammepärg, mille ülaosas on number 10 ja alumises osas looklev lint tekstiga: VIRTUTE ET CONSTANTIA, (51×45 mm, paksus 1,8 mm). (3) Viieteistkümneaastast teenistusstaaži näitav teenetemärk kujutab endast kuldsele tammelehtedest pärjale asetatud musta emailiga kaetud neljakihilist sulusristi. Suluste sisemised nurgad on ümardatud. Risti garnituur on kuldne, risti harude kesktelgedel on 0,8 mm laiused kuldsed jooned, mis kattuvad 1,3 mm enne suluse serva. Risti ülaosas on kuldne rooma number XV. Risti südamikus on kuldse garnituuriga ning musta emailiga kaetud gooti kilp mõõtudega 80x28 mm, millel väikest riigivappi hoidev seisev kuldne greif. Väikesel riigivapil paiknevad leopardid on siluetsed ja kaetud sinise emailiga. Greifi kandva kilbi teravik toetub allapoole kaardes kuldsele lindile, millel on reljeefses kirjas deviis VIRTUATE ET CONSTANTIA. Märgi mõõdud on 53x48. Märgiga kaasneb tunnistus. (4) Kahekümneaastast teenistusstaaži näitav teenetemärk kujutab endast kuldsele tammelehtedest pärjale asetatud musta emailiga kaetud neljakihilist sulusristi. Suluste sisemised nurgad on ümardatud. Tammelehtedest pärjast ulatuvad välja ristatud kaheteralised kuldsed mõõgad. Risti garnituur on kuldne, risti harude kesktelgedel on 0,8 mm laiused kuldsed jooned, mis kattuvad 1,3 mm enne suluse serva. Risti ülaosas on kuldne rooma number XX. Risti südamikus on kuldne garnituuriga ning musta emailiga kaetud gooti kilp mõõtudega 80x28 mm, millel väikest riigivappi hoidev seisev kuldne greif. Väikesel riigivapil paiknevad leopardid on siluetsed ja kaetud sinise emailiga. Greifi kandva kilbi teravik toetub allapoole kaardes kuldsele lindile, millel on reljeefses kirjas deviis VIRTUATE ET CONSTANTIA. Märgi mõõdud on 53x48. Märgiga kaasneb tunnistus. [RTL 2008, 18, 267 – jõust. 3.03.2008] § 32. Amet annab välja teeneteplaate. Teeneteplaat kujutab endast tombakust musta emailiga kaetud kaitsepolitsei vappi kõrgusega 82 mm, mis asetseb mustast tammest alusel mõõtudega 185×135 mm. Vapil on kujutatud väikest riigivappi hoidvat püstiasendis kullatud greifi. Vapi kohal tombakust alusel paikneb kaarekujuliselt kiri «KAITSEPOLITSEIAMET». Vapi all asetseb tombakust pühendusplaat mõõtudega 25×60 mm. Teeneteplaat antakse Kaitsepolitseiameti ametnikule heade tulemustega teenistusalase tegevuse eest Kaitsepolitseiametis, ametiasutusele tulemusliku koostöö eest ning Eesti või välisriigi kodanikule või rahvusvahelisele organisatsioonile Kaitsepolitseiametile osutatud abi eest. [RTL 2003, 30, 451 – jõust. 6.03.2003] § 321. Amet annab välja meenemedaleid. Meenemedal on valmistatud pronksist, on ümara kujuga ning kahe reljeefse küljega. Kaitsepolitseiameti meenemedali esiküljel medali ülaservas on Kaitsepolitseiameti tunnuslause “VIRTUTE ET CONSTANTIA”, mille all Kaitsepolitseiameti vapp ning medali keskosas kiri “KAITSEPOLITSEIAMET”. Esikülje alumisel poolel viienurkne geomeetriline kujund. Medali tagakülje ülaservas kiri “EESTI VABARIIK”, mille all kolm vapilõvi. Tagakülje alumisel poolel Toompea lossi kujutis koos pika Hermanni torniga. Kaitsepolitseiameti meenemedal antakse Kaitsepolitseiameti politseiametnikule ja ametnikule erilist tunnustust vääriva teo või teenistusalase tegevuse eest ning Eesti või välisriigi kodanikule Kaitsepolitseiametile osutatud abi eest. [RTL 2003, 30, 451 – jõust. 6.03.2003] § 33. Amet annab välja aukirju. Aukirja põhjaks on pruunikates toonides pilt XVI sajandist pärineva Püha Jüri kujutisega raidreljeefist. Aukirja põhjal paikneb käsitsi joonistatud kuldne kaitsepolitsei embleem, sõnad «KAITSEPOLITSEIAMET» ja «AUKIRI». Kaitsepolitseiameti aukiri on teostatud kollaka varjundiga paberil "Terreus" formaadis A3 (297x420). Aukiri antakse Kaitsepolitseiameti ametnikule tulemusliku teenistusalase tegevuse eest Kaitsepolitseiametis. [RTL 2003, 30, 451 – jõust. 6.03.2003] VIII. LÕPPSÄTTED § 34. Amet korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduse alusel. IX. RAKENDUSSÄTTED § 35. Käesolevat määrust rakendatakse 1. märtsist 2001. a.