Vändra Alevivolikogu — M. Lüdigi nim. Vändra Muusikakooli põhimääruse kinnitamine — KO, 42, 660

Määrus kehtestatakse «Huvikooli seaduse» § 7 alusel, lähtudes Huvikooli seaduse § 1 lõikes 4, § 9 lõikes 5, § 12 lõikes 2, § 18 lõikes 2, haridus- ja teadusministri 21.03.2007. a määrusega nr 24 kinnitatud «Huviharidusstandard» ja Vändra Alevivolikogu 15.11.2007. a määrusega nr 25 «Huvikooli seadusega kooli pidajale pandud ülesannete delegeerimine» sätestatust. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala M. Lüdigi nim. Vändra Muusikakooli (edaspidi kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus) sätestab kooli ametliku täieliku nime ja asukoha, kooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, kooli tegevuse eesmärgi ja ülesanded, kooli juhtimis- ja õppekorralduse, töötajate ja õppurite õigused ja kohustused, kooli finantseerimise alused, alused kooli ümberkorraldamiseks ja lõpetamiseks ning põhimääruse muutmise korra. § 2. Kooli nimi Kooli täielik nimi on M. Lüdigi nim. Vändra Muusikakool, lühendatult Vändra Muusikakool. § 3. Kooli asukoht Kool asub Vana 61 Vändra alev 87701 PÄRNUMAA. § 4. Kooli õiguslikud alused (1) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, kehtivatest õigusaktidest, huvikooli seadusest, huviharidusstandartist, huviala riiklikest raamõppekavadest, Vändra Alevivolikogu (edaspidi volikogu) ja Vändra Alevivalitsuse (edaspidi valitsus) õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. (2) Kool on Vändra alevivalitsuse hallatav asutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (3) Kool on huvikoolina tegutsev muusikakool. (4) Kool tegutseb haridus- ja teadusministri antud koolitusloa alusel, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Koolitusloa taotleb huvikooli seaduses sätestatud korras valitsus. § 5. Pitsat, eelarve ja arvelduskonto (1) Koolil on oma nimega pitsat. Pitsat on sõõrikujuline ja 35 millimeetrilise läbimõõduga. Pitsati sõõri ülemisel äärel on kiri «EESTI VABARIIK» ja sõõri alumisel äärel kiri «PÄRNU MAAKOND», keskel on kiri «M. Lüdigi nim. Vändra Muusikakool» (2) Koolil on Vändra alevi eelarves iseseisev eelarve osa. § 6. Õppekeel Kooli õppekeel on eesti keel. § 7. Asjaajamise alused (1) Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest ja kooli direktori käskkirjaga kehtestatud asjaajamiskorrast. Volikogu võib kehtestada kõikidele oma asutustele ja hallatavatele asutustele ühtse asjaajamiskorra. (2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. § 8. Kooli sümboolika (1) Koolil on oma sümboolika. (2) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor käskkirjaga. § 9. Haldusmenetlus Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades huvikooli seaduses ja selle alusel antud õigusaktides märgitud erisusi. 2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED § 10. Tegevuse eesmärk (1) Kooli tegevuse eesmärk on anda riiklikust huvihariduse raamõppekavast lähtuvalt muusikalist põhiharidust ja valmistada õppureid ette professionaalse muusikahariduse õppeks. (2) Vastavalt vajadusele ja võimalustele võib kool anda täiskasvanutele vabahariduslikku muusikaharidust. (3) Arendada kontserttegevust, rentida muusikainstrumente, korraldada seminare ja kursusi ja osutada muid tasulisi teenuseid. § 11. Kooli teeninduspiirkond (1) Kooli teeninduspiirkond on Vändra alev - kool võimaldab muusikahariduse omandamist eelkõige Eesti rahvastikuregistri andmetel Vändra alevis elavatele lastele. (2) Väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse õpilasi kooli tingimusel, kui lapse elukohajärgne omavalitsus osaleb huvihariduse kulude katmisel või lapse seaduslik esindaja on nõus katma kogu õpilaskoha maksumuse. (3) Õpilaskoha maksumuse kehtestab valitsus. § 12. Kooli ülesanded (1) Kooli ülesanded on: 1) laste ja noorte muusikaalase võime avastamine ja kavakindel arendamine ning muusikaalaseks eelkutseõppeks tarviliku ettevalmistuse andmine; 2) Vändra alevi kultuurielu edendamine kultuuritraditsioonide alusel koostöös teiste alevi asutustega; 3) kooli töötajatele tööalaste koolituste korraldamine ja neile tingimuste loomine oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks; 4) täiskasvanute vabaharidusliku koolitusega tegelemisel õppijatele sobivas vormis õppe, seminaride ja kursuste korraldamine. 3. peatükk KOOLI STRUKTUUR § 13. Struktuur (1) Muusikahariduse andmine toimub õppeastmete kaupa. (2) Koolis on järgmised õppeastmed: 1) eelkool 1-2- aastat; 2) põhikooli noorem aste I – IV klass; 3) põhikooli vanem aste V – VII klass; 4) lisa-aastad 1-2 aastat; (3) Kooli õppeastmete tegevus on organiseeritud huvialaliikide kaupa: 1) klahvpillid 2) keelpillid 3) puhkpillid 4) rahvapillid 5) lisahuvialad ( nt koorijuhtimine, laulmine, improvisatsioon) 4. peatükk ÕPPEKORRALDUS 1. jagu Üldsätted § 14. Õppekorralduse alused (1) Õpe koolis toimub õppuri tööst alus-, põhi- või keskharidust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal. (2) Kooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud kooli õppekava. (3) Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaalselt. (4) Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta. 2. jagu ÕPPEKAVA § 15. Õppekava sisu (1) Huviala riiklikust raamõppekavast lähtuvalt koostab kool muusikalise hariduse andmiseks õppekava. (2) Õppekavaga sätestatakse 1) õppe eesmärk ja kestus; 2) õppeainete loendid; 5) ainekavad. (3) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskavade ja tööplaanide koostamiseks. § 16. Õppekava kinnitamine (1) Õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga. (2) Enne kinnitamist peavad õppekava eelnõu heaks kiitma kooli hoolekogu ja õppenõukogu. § 17. Õppekava registreerimine ja muutmine (1) Kooli õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis. (2) Õppekava registreerimiseks esitab kooli direktor pärast õppekava kinnitamist selle valitsusele, kes edastab andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi. (3) Ettepanekuid kooli õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võivad teha valitsus, kooli hoolekogu või õppenõukogu. (4) Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor. (5) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu. 3. jagu KOOLI VASTUVÕTMINE, ÕPPERÜHMADE MOODUSTAMINE JA KOOLIST VÄLJAARVAMINE § 18. Kooli vastuvõtmine (1) Muusikahariduse õppekava alusel muusikahariduse omandamiseks on kooli vastuvõtmise aluseks lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) avaldus. (2) Väljastpoolt muusikakooli teeniduspiirkonda õppida soovija peab esitama vastava omavalitsuse garantiikirja õpilaskoha maksumuse tasumise kohta. (3) Täiskasvanud tasuvad koha maksumuse täies mahus ise. (4) Ettevalmistusklassi võetakse õppur vastu ilma katseteta. (5) Põhikooli noorema astme 1. klassi võetakse õppur vastu ettevalmistusklassi eduka läbimise või sisseastumiskatsete alusel. Sisseastumiskatsete nõuded sätestatakse kooli õppekavas ning katsete hindamine kooli õpilaste hindamise korras. Otsuse õppuri kooli vastuvõtmiseks teeb õppenõukogu. (6) Põhikooli noorema astme 2.-4. klassi ja vanema astme 5.-7. klassi võetakse õppur, kes mõnes muus muusikakooli riikliku õppekava alusel on läbinud eelnevad klassid. Selleks peab õppuri seaduslik esindaja lisaks avaldusele esitama ka muusikakooli tunnistuse ja eriala individuaalplaani koopia. (7) Lisa-aasta õppesse võetakse õppur, kes on muusikakooli põhikooli eelnevalt lõpetanud, kuid õppur soovib õpet jätkata. (8) Õppuri kooli vastuvõtmise vormistab direktor käskkirjaga. § 19. Õpperühmade moodustamine (1) Õpperühmad moodustatakse klasside kaupa võimalusel lähtuvalt õppurite vanusest ja tasemest. Õpperühmad moodustatakse muusikaloo õppeaines, solfedþos ja koosmusitseerimises. Rühmad moodustatakse arvestusega, et rühmas ei oleks rohkem kui 10 õppurit. Pilliõpet antakse üldjuhul individuaaltundidena. § 20. Kooli lõpetamine (1) Kool loetakse lõpetatuks pärast huviala õppekava täitmist ja lõpueksamite sooritamist. (2) Kooli lõpetamist tõendab lõpudokument, milles kajastatakse kooli õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend. § 21. Koolist väljaarvamine (1) Õppur arvatakse õppurite nimekirjast välja: 1) kooli või õppeetapi lõpetamisel; 2) lapsevanema taotluse alusel. (2) Õppuri võib koolist välja arvata: 1) kui õppur ei ole õppeaasta jooksul osalenud õppetöös enam kui pooltes tundides; 2) mitterahuldavate õpitulemuste tõttu õppenõukogu ettepanekul; 3) kui lapsevanema poolt kaetav osalustasu on kahel järjestikusel kuul tasumata; 4) kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide eiramise või rikkumise tõttu; (3) Õppuri koolist väljaarvamise otsustab õppenõukogu (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alapunkti 1 puhul) (4) Õppuri kooli nimekirjast väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga. 4. jagu ÕPPEAASTA JA SELLE ARVESTUSLIKUD ALUSED § 22. Õppeaasta (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini. (2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest. § 23. Õppeperiood (1) Õppeperiood on vähemalt 175 kalendripäeva. (2) Õppeperioodi arvestusühikud on õppeveerand ja õppetund. (3) Õppeperiood jaguneb neljaks õppeveerandiks. (4) Õppeveerandite vahel on õppevaheajad. Õppevaheajad jagunevad: 1) sügisvaheaeg; 2) jõuluvaheaeg 3) kevadvaheaeg; 4) suvevaheaeg. (5) Õppevaheajad koolis on üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal ning need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega. (6) Erandkorras õppepäeva(de) üleviimise kinnitab valitsus direktori ettepanekul. (7) Õppetunni pikkus on 40 minutit. Kahe järjestiku õppetunni vahel peab olema puhkepaus vähemalt 5 minutit. (8) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor . § 24. Õppurite hindamine Õppurite hindamise korra kehtestab õppenõukogu. 5. peatükk KOOLI JUHTIMINE 1. jagu Direktor § 25. Direktori pädevus ja ülesanded (1) Kooli juhib direktor, kes peab tagama kooli tulemusliku toimimise ja töö, vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Direktor: 1) teeb kooli kasuks tehinguid ulatuses, mis on vajalikud huvikooli, selle alusel antud õigusaktide või põhimääruses ja direktori töölepingus sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) juhatab kooli õppenõukogu; 3) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise; 4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega; 5) kinnitab kooli asjaajamiskorra ja õpilaste kodukorra, töösisekorraeeskirja ja muud töökorraldusdokumendid; 6) kinnitab kooli õppekava ja selle muudatused või tunnistab õppekava kehtetuks; 7) koostab kooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja koolipidajale kinnitamiseks; 8) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise; 9) lahendab muid käesoleva seadusega, kooli põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi; 10) kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja kooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi. § 26. Direktori ametisse kinnitamine (1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab valitsus. (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sealhulgas ka vajalike erialateadmiste taseme, kehtestab valitsus. (3) Direktor kinnitatakse konkursi tulemuste alusel ametisse konkursil väljakuulutatud ajaks. (4) Kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu Vändra alevivanem või tema volitatud isik. § 27. Direktori asendamine (1) Direktorit asendab direktori puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega õppealajuhataja või tema äraolekul isik, kellele on töölepingu või asutuse juhi käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori ülesannete täitmine. (2) Direktor määrab isiku, kes asendab direktorit ka juhul, kui direktor ja õppealajuhataja on samal ajal ära. 2. jagu ÕPPEALAJUHATAJA § 28. Õppealajuhataja pädevus ja ülesanded (1) Koolis võib olla rakendatud õppealajuhataja (direktori asetäitja õppealal) ametikoht (2) Õppealajuhataja: 1) osaleb kooli õppekava, tunnijaotusplaani ja õppekorraldust puudutavate dokumentide ettevalmistamisel; 2) koostab ja kooskõlastab tunniplaanid; 3) korraldab õppetööd; 4) kontrollib õppetunde ja õppetööga seotud dokumentide täitmist ja kasutamist; 5) võtab osa õppetulemuste ja õpilaste arengu hindamisest; 6) lahendab õppeprotsessis tekkinud lahkarvamusi; 7) teeb kokkuvõtteid õppetulemuste kohta. 3. jagu ÕPPENÕUKOGU § 29. Kooli õppenõukogu (1) Kooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad. (2) Õppenõukogu tööd juhib direktor. § 30. Õppenõukogu pädevus ja ülesanded (1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid. § 31. Õppenõukogu töökord (1) Õppenõukogu töövorm on koosolek. (2) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord õppeveerandis. (3) Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist. (4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest. (5) Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. (7) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku protokollija õppeaasta esimesel õppenõukogu koosolekul. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 4. jagu HOOLEKOGU § 32. Kooli hoolekogu Kooli hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja kooli pidajale kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes. § 33. Hoolekogu moodustamine ja esimehe valimine (1) Hoolekogul on üheksa liiget. (2) Hoolekogu koosseisu kuuluvad valitsuse ja õpilaste esindaja, kaks õpetajat ning viis lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat. Õpetajate esindajad valitakse õppenõukogu koosolekul, lastevanemate esindajad lastevanemate üldkoosolekul ja õpilaste esindaja valitakse vanemate klasside (V – VII) õpilaste poolt. (3) Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori taotluse alusel valitsus. (4) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub kokku direktor. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees. (5) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Esimehe kanditaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku, mis protokollitakse. (6) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor. § 34. Hoolekogu ülesanded (1) Hoolekogu: 1) teeb vajadusel ametiasutusele ettepaneku järelevalve teostamiseks kooli tegevuse üle; 2) kuulab ära kooli direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi; 3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti, teeb ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseks või täiendamiseks; 4) teeb ettepanekuid kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks; 5) teeb ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks; 6) teeb ettepanekuid kooli tasuliste teenuste ja huvihariduse andmisel lastevanemate poolt kaetavate osalustasu kehtestamise ja selle suuruse kohta; 7) teeb ettepanekuid kooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks. (2) Hoolekogu teeb üksikküsimustes otsuseid. § 35. Hoolekogu töökord (1) Hoolekogu töövorm on koosolek. (2) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees. (3) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord. (4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek uuesti kokku esimesel võimalusel. (5) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees. (6) Hoolekogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi. (7) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis. Hoolekogu otsused on kooli juhtkonnale täitmiseks. (8) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse õppeaasta algul protokollija. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. 6. peatükk KOOLI TÖÖTAJAD JA ÕPPURID § 36. Koolitöötajad (1) Koolitöötajad on pedagoogid (direktor, õppealajuhataja, õpetaja, kontsertmeister) ja kooli teenindav personal. (2) Koolitöötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja ametijuhendis. (3) Töökorralduslikud kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse kooli töösisekorraeeskirjaga. Töösisekorraeeskirja kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle tööinspektsiooniga. § 37. Õppurite õigused ja kohustused (1) Õppuril on õigus: 1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekava, põhimääruse ning kodukorraga; 2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid; 3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses; (2) Õppur on kohustatud: 1) järgima kooli kodukorda; 2) hoidma kooli kasutuses olevat vara. (3) Kool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema tervise kaitse. 7. peatükk KOOLI VARA JA FINANTSMAJANDUS § 38. Kooli vara (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle volikogu kehtestatud alevivara valitsemise korra alusel Vändra alevilt või teistelt isikutelt ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara. (2) Kooli valduses olev vara on Vändra alevi omand. (3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub volikogu kehtestatud alevivara valitsemise korras. § 39. Kooli finantseerimine (1) Kooli finantseeritakse Vändra alevi eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest. (2) Muudest allikatest saadud vahenditeks on: 1) eraldised riigieelarvest; 2) õppekulude osaliseks katmiseks lapsevanemalt või õppurilt võetav õppetasu; 3) laekumised sihtfondidest; 4) teistelt omavalitsustelt laekuvad rahalised vahendid; 5) projektidest; 6) annetustest; 7) osutatud tasulistest teenustest (3) Õppetasu suuruse kinnitab kooli hoolekogu ettepanekul volikogu, kuulates eelnevalt ära valitsuse arvamuse. (4) Kooli finantstegevust juhib koostöös kooli hoolekoguga kooli direktor. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt alevivalitsuse kaudu. § 40. Õppetasust vabastamine ja soodustuste andmine (1) Direktoril on käesolevas paragrahvis sätestatud korras õigus otsustada õpilase õppetasu maksmisel soodustusi. (2) Õppetasu maksmisest vabastatakse juhul, kui õpilane ei ole osalenud õppetöös mõjuva põhjusega terve kalendrikuu jooksul. Selleks esitab lapsevanem direktorile avalduse või arstitõendi. (3) Rahvastiku registris Vändra alevi aadressiga olevatele peredele, kust õpib koolis vähemalt kaks last, volikogu poolt kehtestatud õppemaksu soodustuse saajate nimekirja koostab ja kinnitab direktor. § 41. Aruandlus Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning volikogu ja valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras. 8. peatükk Järelevalve § 42. Järelevalve (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadus- ministeerium või haridus- ja teadusministri volitusel Pärnu maavanem. (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab valitsus. (3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib volikogu revisjonikomisjon ja Riigikontroll. (4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve organi määratud tähtajaks. 9. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 43. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine (1) Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu ja korraldab valitsus seadusandluses ettenähtud korras. (2) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu. (3) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatakse kirjalikult lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu. 10. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED § 44. Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine (1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks volikogu. (2) Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja kooli direktor ja esitab selle valitsusele arvamuse saamiseks. Eelnõu peab enne kinnitamist heaks kiitma volikogu vastav komisjon. § 45. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2008. aastal. Volikogu aseesimees volikogu esimehe ülesannetes Tiiu LING