Narva Linnavolikogu — Narva munitsipaalharidussüsteemi arengukava muutmine — KO, 25, 440

Määrus kehtestatakse vastavalt Narva Linnavolikogu 29.09.2006. a määruse nr 42 „Narva linna arengudokumentide menetlemise kord” 6. peatükile. 1. Muuta „Narva munitsipaalharidussüsteemi arengukava: Narva munitsipaalharidussüsteemi arenduse tegevuskava aastateks 2006-2009” nimetust alljärgnevalt: „Narva munitsipaalharidussüsteemi arengukava: Narva munitsipaalharidussüsteemi arenduse tegevuskava aastateks 2006-2011”. 2. Muuta Narva munitsipaalharidussüsteemi arengukava punktid 1.3.1, 2.2.3 ja punkt 3 ning sõnastada need järgmises redaktsioonis: Punkt 1.3.1 – Narva munitsipaalharidussüsteemi olukorra SWOT-analüüs Narva linna munitsipaalkoolide ja –gümnaasiumide SWOT-analüüs Tugevused - Olemasolev koolivõrk tagab erinevate võimete ja võimalustega lastele hariduse omandamise erinevatel haridustasemetel - Õppetöö tase võimaldab enamuses ainetes saavutada häid tulemusi eksamitel ja eri tasandite olümpiaadidel - Haridussüsteemis töötavad kvalifikatsiooninõuetele vastavad pedagoogid, kes on avatud elukestvale õppele - Haridusasutuste juhtimine toimib vastavuses EV kehtiva seadusandlusega - Areneb infotehnoloogia kasutamine õppe- ja kasvatuslikus protsessis ning juhtimises kõikides haridusasutustes - Kiirelt areneb õppe- ja töökeskkonna parendamisega seotud projektipõhine tegevus - Toimub riigikeele kasutamise sfääri laienemine koolis - On alanud üleminek eestikeelsele aineõppele gümnaasiumiastmes - Vene õppekeelega koolide baasil töötavad eesti õppekeleega klassid - Areneb multikultuurne hariduskeskkond Nõrkused - Õppeasutuste erinev tehniline seisund, mis takistab tagada ohutu ja kaasaegsel tasemel töökeskkonda - Eesti keele ja aineid eesti keeles õpetatavate pedagoogide ebapüsivus - Eesti keeles aineid õpetatavate pedagoogide puudus - Erivajadustega laste abiinventari vähesus linna õppeasutustes - Narva munitsipaalharidusasutuste õppe- ja tööprotsessi infotehnoloogiate linna arenguprogrammi puudumine Võimalused - Kõikide haridustasemete esindatus Narvas - Haridusalane koostöö Euroopa Liidu ja Venemaaga - Haridusasutuste poolt individuaalsete arenguprogrammide väljatöötamine lähtuvalt asutuse eripärast ja laste võimetest - Täiendavate rahaliste vahendite kaasamine projektitöö abil - - Huvi infotehnoloogia laialdase kasutuse astu - - Soov õppida eesti keelt ja võõrkeeli eesmärgiga astuda kõrgematesse õppeasutustesse ja leida tööd - Ainealase/ametialase täiend- ja ümberõppe võimaluste avardumine - Õpilasvahetuse intensiivistumine - Pedagoogide ajutiseks vahetuseks andmekogu loomine - Kaasaegsel tasemel varustatud KÕK-i ruumide üüri võimalus - Erivajadustega laste kontsentreerumine ühe õppeasutuse baasil parimate õppetingimuste loomiseks Ohud - - Mõnede koolide sulgemine ressursside vähesuse tänase koolivõrgu säilitamiseks ja õpilaskontingendi vähenemise tõttu - - Toimetulekuraskustega peredest pärit olevate laste arvu suurenemine seoses osa elanike elatustaseme langemise (võimalik majanduskriis) ning vaimsete- ja kultuuriliste väärtuste kriisiga - Riikliku hariduspoliitika jätkuv ebastabiilsus - Erinevate seadusandlusaktide omavaheline vasturääkivus - Eesti keeles ainete õpetatavate pedagoogide puudus täiuslikuks üleminekuks gümnaasiumiastmes eestikeelsele õppele Narva linna munitsipaalsete koolieelste lasteasutuste SWOT-analüüs Tugevad küljed Nõrgad küljed q Koolivõrk tagab erinevate võimete ja võimalustega lastele hariduse omandamise q Koolivalmiduse saamine toimub heal tasemel q Haridusasutuste juhtimine toimib vastavuses EV kehtiva seadusandlusega q Haridussüsteemis töötavad kogenud pedagoogid, kes on avatud täiendõppele q Valdav osa koolieelsete lasteasutuste ruumidest on esteetiliselt kujundatud q Infotehnoloogia kiire areng haridusasutustes q Arenev projektipõhine tegevus q Riigikeele õppe areng q Eesti õppekeelega haridusasutuste jätkusuutlikkus q Multikultuurne hariduskeskkond q Õppeasutuste erinev materiaal-tehniline baas q Eesti keelekeskkonna tagasihoidlik ulatus q Haridusasutuste omavaheline koostöö q Haridusküsimuste ülepolitiseeritus q Erivajadustega laste abiinventari vähesus q Koolieelsetes lasteasutustes laste individuaalse arengu toetamise ja lastevanematega koostöö puudulikkus q Erivajadustega lastele rühmade vähesus q Lastevanematega koostöö puudulikkus q Võõrkeelsetele lastele alushariduse omandamine munitsipaallasteasutustes Võimaluseallikad Ohuallikad q Kõikide haridustasemeteesindatus Narvas q Haridusalane koostöö Euroopa Liidu ja Venemaaga q Haridusasutuste poolt individuaalsete arenguprogrammide väljatöötamine lähtuvalt asutuse eripärast ja laste võimetest q Täiendavate rahaliste vahendite kaasamine projektitöö abil q Huvi infotehnoloogia laialdase kasutuse vastu q Toimetulekuraskustega peredest pärit olevate laste arvu suurenemine seoses osa elanike elatustaseme langemise (võimalik majanduskriis) ning vaimsete- ja kultuuriliste väärtuste kriisiga q Riikliku hariduspoliitika jätkuv ebastabiilsus q Einevate õigusaktide omavaheline kooskõlastamatus q Lasteasutuste pedagoogide vähesus, kes vastab täielikult pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele q Eesti keele õpetajate puudumine lasteasutustes riigi poolt fikseeritud alakoormuse tõttu. Narva linna munitsipaalsete huvikoolide SWOT-analüüs Tugevused: · Huvikoolid soodustavad isiksuse eneseväljendust ja harmoonilist arengut individuaal- või grupiõppe koolivälisel ajal; · Koolivõrk tagab erinevate võimete, võimalustega ja huvidega lastele ja noortele hariduse, oskuste ja vilumuste omandamise; · Õppetöö tase võimaldab enamuses ainetes saavutada häid tulemusi eksamitel ja eri tasandite olümpiaadidel, samuti kultuuri- ja spordiüritustel; · Huviharidussüsteemis töötavad kogenud pedagoogid, kes pidevalt täiendavad oma professionaalset kvalifikatsiooni; · Huvikoolide juhtimine toimib vastavuses EV kehtiva seadusandlusega; · Areneb projektitegevus, mis soodustab laste ja noorte osalemist erinevates projektides; · Multikultuurne hariduskeskkond. Nõrkused: · Huvikoolide pedagoogide töötasude madal konkurentsivõime; · Pinge õpetajate seas seoses laste arvu vähenemise ja kasvavate Eesti keele oskusnõuetega; · Huvikoolide infrastruktuuri, sealhulgas materiaal-tehnilise baasi, vähekõrge tase, mis ei võimalda korraldada õppeprotsessi kaasaegsel tasemel; · Erivajadustega laste abiinventari ja selle kvaliteedi vähesus; · Noorte pedagoogide defitsiit huvikoolides; · Vähene infotehnoloogia areng; · Huviharidust reguleerivate seadusandlike aktide vähene selgus. Võimalused: · Haridusalane koostöö Euroopa Liidu ja Venemaaga; · Huvikoolide poolt individuaalsete arenguprogrammide väljatöötamine lähtuvalt asutuse eripärast ja laste võimetest; · Täiendavate rahaliste vahendite kaasamine projektitöö abil; · Huvi infotehnoloogia laialdase kasutuse vastu; · Täiend- ja ümberõppe võimaluste avardumine; · Uue kvalifitseeritud personali kaasamine; · Huvikoolide kaasaegsetele nõuetele vastavalt varustatud ruumide olemasolu; · Õpilasvahetuse intensiivistumine Ohud: · Õpilaskontingendi vähenemine; · Material-tehnilise baasi vananemine üksikutes huvikoolides vähese finantseerimise tõttu; · Kvalifitseeritud pedagoogide huvikoolidest lahkumine töötasude madala konkurentsivõime tõttu; · Erinevate seadusandlusaktide omavaheline vasturääkivus; · Huvikoolide rolli vähenemine riigi haridussüsteemis. Narva linna noorsootöö SWOT-analüüs TUGEVUSED - Narva Noortekeskus töötab kvaliteetselt nii linna kui ka riigi tasemel (seal hulgas ka info ja nõustamne) - linna noorsootöö on korraldatud vastavalt „Eesti Noorsootöö strateegiale 2006 – 2013” NÕRKUSED - noorsootöö teenistuse puudumine linnavalitsuses - nõrgad suhted kõigi noorsootööd tegevate asutustega linnas. VÕIMALUSED - loodud süsteem, mis võimaldab toetada, teha koostööd ja arendada suhteid organisatsioonide ja asutustega, mis töötavad noortega. OHUD - noorsootöö ebapiisav finantseerimine - linna võimud ei arvesta noorte huve ja vajadusi. Punkt 2.2.3. – Eesmärgid ja ülesanded Eesmärgid Alaeesmärgid, ülesanded tehtud muudatustega Strateegiline eesmärk 1: Eestikeelne haridusvõimalus 1.1. Tagatud on riikliku programmi „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007“ realiseerimine ja Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse. 1.1.1 Narva Eesti Gümnaasiumi ja lasteaia „Punamütsike“ tagatud jätkusuutlikkus 1.1.1. Haridussüsteemi keelega seotud probleemide regulaarne kaardistamine ja analüüs 1.1.2. Kõigil haridusasutustel on välja töötatud „Estica“ kava 1.1.3. Toimib keelekümblus mõnedes koolides ja lasteasutustes 1.1.4. Narva koolides ja lasteasutustes on piisavalt kvalifitseerituid eesti keele õpetajaid 1.1.5. Toimib hea koostöö Tartu Ülikooli Narva Kolledžiga eesti keele õppe alal 1.1.6. Eesti keelsete õpetajate riikliku toetamise tagamine Strateegiline eesmärk 2: Motiveeritud ja kvalifitseeritud õpetajad 2.1 Õppeasutustes toimib süsteemne täiendkoolitus 2.1.1. Õppeasutused on teadlikud õpetajate ja juhtide koolitusvajadusest 2.1.2. Vastavalt koostatud koolitusplaanidele toimub õppeasutustes tööalane täiendkoolitus 2.1.3. Uute kvalifitseeritud kaadrite kaasamine Strateegiline eesmärk 3: Infotehnoloogia laialdane kasutamine 3.1. Õppeasutused on varustatud kaasaegsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga, tagatud on piisava kvaliteediga internetiühendus ja tehniline tugi 3.1.1 Koolieelsetes lasteasutustes on kasutusel kaasaegne info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning piisav internetiühendus 3.1.2. Üldhariduskoolides on kasutusel kaasaegne info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning piisav internetiühendus 3.1.3. Toimib koostöö projektiga „Tiigrihüpe“ 3.1.4. Huvikoolides on kasutusel kaasaegne info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia ning piisav internetiühendus Strateegiline eesmärk 4: Optimeeritud, kaasaegse ja turvalise õpikeskkonnaga koolivõrk 4.1. Narva linna koolivõrk vastab Narva linna ning Eesti arengusuundumustele 4.1.1. Narva linna haridusasutuste arv on optimaalne 4.1.2. Narva linna koolid on omanäolised ning spetsialiseerunud erinevate õppesuundade arendamisele 4.2. Õppeasutused on varustatud kaasaegsete õppevahendite ja inventariga lähtuvalt õppekavast ja nõuetest 4.2.1. Haridusasutused remonditakse 4.2.2. Haridusasutused varustatakse kaasaegse tehnika ja vajaliku varustusega 4.3. Õppehoonete füüsiline õpikeskkond on kaasajastatud 4.3.1. Koolihooned on korrastatud ja vastavad kõigile ohutus- ja tervisekaitsenõuetele 4.3.2. Koolieelsete lasteasutuste hooned on korrastatud ja vastavad kõigile ohutus- ja tervisekaitsenõuetele 4.4. Koolide õppekavad vastavad riiklik õppekava (alus-, põhi- ja gümnaasiumiharidus) nõuetele, tagades hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi kõigil tasanditel ning motiveerides õpilase võimetekohast individuaalset mitmekülgset arengut 4.4.1 Haridusasutuste õppekavad on kaasajastatud 4.4.2 Haridusasutuste kvaliteedi hindamise ja tunnustamise süsteem on välja töötatud ja igas haridusasutuses rakendatud 4.4.3. Toimib andekate laste motivatsioonisüsteem 4.4.4. Individuaalõppekava laialdasem kasutamine 4.5. Õpikeskkond tagab erivajadustega laste toimetuleku ning jätkusuutliku arengu 4.5.1 Igas koolis ja lasteaias on kättesaadav õpilaste toetusesüsteem (logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog) 4.5.2. Lasteasutused erivajadustega lastele vastavad ohutus- ja tervisekaitsenõuetele. 4.6. Toimib õpilaste toimetulekuprobleemide ennetustegevus 4.6.1 Kasvatuslik töö haridusasutustes on suunatud kuritegevuse ennetamisele ja tervisliku eluviisi hoidmisele 4.7. Kättesaadavad on mitmekesised huviharidusvõimalused 4.7.1. Narva munitsipaalhuvikoolide poolt pakutav huviharidus on saanud kvaliteetsemaks ja mitmekesisemaks 4.8. Toimib kutsealane eelkoolitus 4.8.1. Kutsealase eelkoolituse arendamine Strateegiline eesmärk 5: Haridusalane koostöö 5.1. Toimub hea koostöö linna haridusasutuste ja teiste huvipoolte vahel 5.1.1. Toimub hea koostöö üldhariduskoolide vahel 5.1.2. Toimub hea koostöö koolieelsete lasteasutuste vahel 5.1.3. Toimub hea koostöö linna haridusasutuste ja linnavalitsuse vahel 5.1.4. Toimub hea koostöö haridusasutuste ja lastevanemate vahel 5.1.5. Toimib hea koostöö üldhariduskoolide ja kutsehariduskeskuse vahel 5.1.6. Toimib hea koostöö Tartu Ülikooli Narva Kolledžiga 5.1.7. Toimub hea koostöö huvikoolide vahel ning huvikoolide ja üldhariduskoolide vahel. 5.1.8. Toimub järjepidevus koolieelse lasteasutuse ja algkooli töös. 3. Täiendada Narva munitsipaalharidussüsteemi arengukava punktidega 1.3.3, 1.3.4, 1.3.5 järgmises redaktsioonis: Punkt 1.3.3. – Narva alushariduse arengu variandid Narva munitsipaallasteasutuste arengumudel koosneb neljast valdkonnast, mille all on välja toonud eesmärgid ja ülesanded eesmärkide saavutamiseks. 1. Olemasoleva lasteasutusevõrgu säilitamine 1.1 Arendada koolieelsete lasteasutuste laste riigikeele ja võõrkeelte oskust. 1.2 Uurida lasteasutuste tehnilise baasi ja välja selgitada lasteasutuste vastavus tervisekaitsenõuetele ning lähtudes nendest nõuetest kontrollida rühmade täituvuse norme. 1.3 Tagada erivajadustega lastele tingimused ja suurendada erivajadustega lastele rühmade ja lasteaiakohtade arvu linna lasteasutustes. 2. Lasteasutuste pedagoogilise personali viimine vastavusse pedagoogide kvalifikatsiooninõuetega. 2.1 Tagada kvalifitseeritud pedagoogide ja vajaliku abipersonali olemasolu lasteaedades ja kvalifikatsioonile vastav töö tasustamine. 3. Haridusalane koostöö 3.1 Soodustada lasteaedade omavahelist koostööd. 3.2 Süvendada lasteasutuste koostööd linna kultuuriasutustega. 3.3 Tihendada lasteaedade koostööd koolidega, tagades lasteasutuste ja koolide töö järjepidevuse. 3.4 Toetada suhtlust ja kogemuste tundmaõppimist Eesti ja teiste riikide lasteasutustega. 4. IT-tehnoloogiate sisseviimine 4.1 Kujundada lasteaedade kodulehekülgedest kaasaegsed infovahetuskeskkonnad. 4.2 Arendada kodulehekülgedele tuginedes e-teenuseid (sh. e-asjaajamist). 4.3 Infotehnoloogia vahendite haldamine (sh uute ametikohtade sisseviimine) Punkt 1.3.4. – Narva huvihariduse arengu variandid 1. Huvikoolide materiaal-tehnilise baasi parendamine. - Huvikoolide hoonete tehniline seisukorra parendamine - Õppevahendite soetamine - Kaasaegse õppeinventari ja seadmete soetamine 2. Huvikoolide projektitegevuse arendamine. - Ürituste projektid - Ministeeriumitega, sihtasutustega ja fondidega koostöö arendamine 3. Huvikoolide pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastavusse viimine. - Pedagoogide täiendkoolitus seoses Narva munitsipaalhuvikoolide pedagoogide kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega kooli pidaja poolt 4. Haridusalase koostöö arendamine. - Koostöö arendamine huvikoolide vahel ja ühisürituste läbiviimine - Koostöö arendamine huvikoolide ja üldhariduskoolide vahel ning ühisürituste läbiviimine 5. Huvikoolides infotehnoloogia kasutamise arendamine. - Huvikoolide Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimine. EHIS-esse andmete esitamine ja regulaarne uuendamine - WEB-lehekülgede korraldamine 6. Huvikoolide dokumentatsiooni Huvikooli seadusega vastavusse viimine. - Õppekavade kaasajastamine - Põhimääruste kinnitamine - Huvikooli seadusega nõutavate kordade väljatöötamine ja kehtestamine. Punkt 1.3.5. – Narva noorsootöö arengu variandid „2009. aastaks saab Narva Noortekeskus noorsootöö keskuseks ja põhitähelepanu eraldatakse noorte ja noortega seotud asutuste tegevuste koordineerimisele ja arendamisele, konsulteerib asutusi ja organisatsioone, teeb koostööd Narva Linnavolikoguga Narva noortepoliitika kujundamises ning on metoodiline keskus”. 4. Määrus jõustub seadusega sätestatud korras. Linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin