Elva Linnavolikogu — Korraldatud jäätmevedu Elva linnas — KO, 27, 462

Määrus on kehtestatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 36.6 ja Jäätmeseaduse § 66 lõike 4 alusel. § 1. Üldsätted (1) Käesoleva korraga sätestatakse järgmist: 1) korraldatud jäätmeveo piirkond; 2) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid; 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg; 4) korraldatud jäätmeveoga liitumise ja liitumisest vabastamise tingimused; 5) jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord; 6) korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid; 7) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise teenustasude piirmäärad ja teenustasude muutmise kord; 8) ainuõiguse andmise ja ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord. § 2. Terminid ja mõisted (1) Käesolevas korras kasutatakse termineid ja mõisteid järgmises tähenduses: 1) Korraldatud jäätmevedu – korraga määratud jäätmete (edaspidi jäätmed) kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 2) Jäätmevedaja - ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas; 3) jäätmeveo piirkond - volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne jäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks ainuõigust omav jäätmevedaja; 4) Jäätmekäitlusleping - jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmevedaja kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 5) Jäätmeveok - jäätmeid kokku pressiv ja konteinerite tühjendamise seadmega varustatud eriotstarbeline veok; 6) Teenustasu - jäätmevaldaja poolt jäätmete käitlemise eest makstav tasu. Teenustasu on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Üksi teenustasu ei saa olla suurem vastava teenustasu piirmäärast; 7) Olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; 8) Segaolmejäätmed - olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlike jäätmeid; 9) Jäätmetevaldaja - korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete tekitaja või muu isik või asutus, kelle valduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed; 10) Olmejäätmete vedamine - konkreetses veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete laadimine jäätmemahutitest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava jäätmevedaja jäätmeveoki(te)le, vedamine ning üleandmine jäätmekäitluskohale või suunamine jäätmekäitlejale edasiseks käitluseks; 11) Linnavalitsus- Elva Linnavalitsus. 12) Linna ja jäätmevedaja vaheline leping - leping, millega reguleeritakse jäätmevedaja ja Elva Linnavalitsuse vahelisi õigusi ja kohustusi korraldatud jäätmeveo korraldamisel; (2) Käesoleva korra paragrahvis 2 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, Elva linna jäätmehoolduseeskirjas ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest. § 3. Korraldatud jäätmeveo eesmärk Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on olmejäätmete kogumine ja vedamine Elva linna haldusterritooriumil (jäätmeveo piirkond) linnavalitsuse määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse käesoleva korra alusel korraldatud konkursi korras valitud jäätmevedaja poolt. § 4. Korraldatud jäätmeveo piirkond Elva linna haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna. § 5. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid (1) Jäätmeteks, mille kogumine ja vedamine käesoleva korra paragrahvi 3 nimetatud jäätmeveopiirkonnas toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele, on järgmised Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määrusega nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» kehtestatud jäätmeliikide nimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmete liigid: 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed; 20 01 01 - paber ja kartong - alates 10 korteriga elamutes, milles on kaugküte, tuleb paberit ja kartongi koguda tekkekohal (kinnistul). (2) Teiste jäätmeliikide käitlemine toimub vastavalt Elva linna jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. § 6. Korraldatud jäätmeveo sagedus (1) Jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise ning haisu tekke, kuid mitte harvemini kui: 1) segaolmejäätmed korterelamute juurest, milles on 10 ja enam korterit: iga kahe nädala järel; 2) Segaolmejäätmed eramute ja kuni 10 korteriga elamute juures: iga nelja nädala järel; 3) paber ja kartong korterelamutes 10 ja enam korterit: vastavalt täituvusele. (2) Juhul, kui käesoleva korra paragrahvi 6 lõikes 1 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust sagedamini. (3) Jäätmemahutite tühjendamine võib toimuda ajavahemikul kella 6.00-24.00. § 7. Jäätmekäitluskohad Veopiirkonnas kogutavad jäätmed ladestatakse lähimas jäätmeluba omavas majanduslikult soodsaimas prügilas. § 8. Korraldatud jäätmeveo jäätmevaldajad (1) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on käesoleva korraga hõlmatud jäätmed. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, -ühisus, hooneühisus, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum või muu ruum, mille kasutamisel võib tekkida käesoleva korraga hõlmatud jäätmeid. (2) Linnavalitsus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. Jäätmevaldajate registris registreeritakse kõik jäätmevaldajad, kes on liidetud korraldatud jäätmeveoga, on vabastatud liitumisest või loetakse mitteliitunuks. § 9. Korraldatud jäätmeveoga liitumine (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. (2) Jäätmevedaja ja jäätmevaldaja on kohustatud sõlmima omavahelise kirjaliku jäätmekäitluslepingu. Jäätmevaldaja võib volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepinguid jäätmevaldaja nimel. (3) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingus sätestatakse: 1) kas jäätmevaldaja üürib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit; 2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg; 3) poolte õigused ja kohustused. (4) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. (5) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul kui jäätmevaldaja ei ole tegeliku jäätmeveo alguseks sõlminud jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingut või vabastatud korraldatud jäätmeteveost, esitab jäätmevedaja igakuuliselt arved miinimumpaketi (käesoleva korra alusel määratud minimaalne jäätmemahuti ja minimaalne lubatud tühjendamissagedus) alusel. (6) Naabruses asuvate kinnistute jäätmevaldajad võivad sõlmida ühise jäätmekäitluslepingu ja kasutada jäätmete kogumiseks ühiseid kogumismahuteid, juhul kui tänavate olukord ei võimalda vedajal teenust osutada jäätmevaldaja kinnistul. Jäätmekäitluslepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühismahuti kasutamine kooskõlastatakse eelnevalt linnavalitsusega. Ühismahuti(te) suurus ja tühjendamise sagedus määratakse kindlaks jäätmekäitluslepingus, kuid ei tohi olla väiksem korras sätestatud miinimumnõuetest. (7) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest. (8) Jäätmevedaja esitab iga kuu korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale arve. (9) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. Nimetatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas linnavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. § 10. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada linnavalitsusele avaldus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Avalduse vorm on toodud korra lisas. (2) Avalduses märgitakse: 1) põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda mitteliitunuks lugemist; 2) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud 3) muud taotluse vormil nõutud andmed; (3) Mitteliitunuks ei saa lugeda pikemaks perioodiks kui üks aasta. (4) Linnavalitsus võib lugeda jäätmevaldaja mitteliitunuks korraldatud jäätmeveoga järgmistel juhtudel: 1) kui jäätmevaldaja juurde ei ole võimalik läheneda jäätmeveoks kohandatud autotranspordiga tulenevalt teede seisundist; 2) kui jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks presskonteinerit; 3) kui jäätmevaldaja ajutiselt ei kasuta elu-, äri- või büroo- või muud sarnast ruumi. Ajutiseks ruumi mittekasutamiseks loetakse perioodi, mis on pikem kui 2 kuud; 4) jäätmevaldaja, kelle tegevuse käigus tekib muid jäätmeid, mille üleandmiseks jäätmekäitlejale on sõlmitud vastav leping ja lepinguga antakse üle ka olmejäätmed. (5) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema avalduse rahuldamata jätmise otsustab linnavalitsus korraldusega ühe kuu jooksul arvates avalduse esitamisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib linnavalitsus avalduse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks, hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude teatavaks saamisest jäätmevaldajale. (7) Linnavalitsus teavitab jäätmevedajat piirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja mitteliitunuks lugemise tähtajast. § 11. Mitteliitumise lõppemine (1) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb korraldusega antud tähtaja möödumisel, millega loeti jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. (2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist linnavalitsusele uus taotlus jäätmevaldaja lugemist mitteliitunuks korraldatud jäätmeveoga. Käesolevas punktis nimetatud taotluse menetlemisel juhindutakse korra §10 sätestatust. § 12. Mitteliitumise ennetähtaegne lõpetamine Linnavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine korraldatud jäätmeveoga, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja sõlmib jäätmekäitluslepingu ja teavitab kirjalikult linnavalitsust; 3) mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolud on muutunud. § 13. Korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud olmejäätmete valdaja peab jäätmemahutitena kasutama mahuteid, mida on võimalik jäätmeveoki tõstemehhanismiga tühjendada. Reeglina on lubatud kasutada kaanega suletavaid metallist või plastist väikekonteinereid mahuga 140, 240, 370, 600 ja 800 liitrit, kaanega suletavaid metallist konteinereid mahuga 1500, 2500 ning 4500 liitrit või presskonteinereid või teisi jäätmemahuteid, kui see on kokku lepitud jäätmevedajaga sõlmitud jäätmekäitlus lepingus. (2) Ühepereelamu jäätmemahuti on minimaalselt 140 l. (3) Korterelamu jäätmemahuti minimaalne maht leitakse lähtudes inimeste arvust. Minimaalne arvestuslik jäätmeteke on 45 liitrit segaolmejäätmeid inimese kohta kuus. (4) Ühepereelamu ühe leibkonna jäätmete kogumisel on lubatud kasutada standardseid 50 l jäätmekotte. Jäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 10 kg. Jäätmekotid tuleb paigutada üleandmiseks oma kinnistul asuvasse suletavasse nõusse (konteinerisse) nii, et jäätmekotid on kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest. Konteiner peab olema markeeritud sõnaga « segaolmejäätmed» ja jäätmekäitluslepingu numbriga. Jäätmekotid peavad olema pealt suletud, kergesti käega haaratavad. (5) Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel: 1) elamus elab kuni 2 inimest; 2) biolagunevate jäätmete kompostimine on korraldatud vastavalt nõuetele; 3) taaskasutatavate jäätmete käitlemine on korraldatud vastavalt nõuetele. (6) Jäätmekottide ja nende paiknemiskohtade korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. § 14. Teenustasude piirmäärad (1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäär on jäätmekoti või -konteineri ühe korra tühjendustasu, mis sisaldab kõiki sellega kaasnevaid teenuseid - jäätmekäitluskoha teenustasu, jäätmete veokulu, prügikonteineri käsitransporti jäätmeveokini kuni 10 m, lukustatud konteineri avamine kliendi võtmega jms. (2) Teenustasu kehtestatakse segaolmejäätmete puhul järgmiselt: Konteineri maht 2008.a 2009.a kuni 16.07 2009.alates 16.07 2010.a liiter krooni krooni krooni krooni jäätmekott 50l 50 55 55 58 kuni 140 65 75 73 79 kuni 240 75 89 86 93 kuni 370 85 105 100 108 kuni 660 110 142 134 144 kuni 800 130 169 159 170 kuni 1500 210 266 271 290 kuni 2500 310 401 409 436 kuni 4500 500 660 674 718 Hinnad on antud koos käibemaksuga. (3) Teenustasu kehtestatakse vanapaberi- ja kartongi puhul järgmiselt: Konteiner 2008-2010 240l 40 600l 55 1500l 94 2500l 135 Hinnad on antud koos käibemaksuga. (4) Teenustasu piirmäär ei sisalda jäätmekogumisvahendite rendi, amortisatsiooni, soetamise jms jaoks tehtavaid kulutusi. § 15. Teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord (1) Teenustasu on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid. (2) Jäätmevedaja saab taotleda teenustasu suurendamist kas ühe või mitme jäätmeliigi osas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete teenustasu suurust. Oluliseks asjaoluks loetakse, kui inflatsioon (tarbijahinnaindeks) on aasta jooksul suurenenud vähemalt 10%. (3) Vedaja poolt esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada: 1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon; 2) lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne; 3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes; 4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates teenustasudes. (4) Teenustasu muudetakse jäätmevedaja põhjendatud taotluse esitamisel üldjuhul mitte rohkem kui üks kord aastas. (5) Veopiirkonnas jäätmevedajale makstavate jäätmeveo teenustasude suurendamise otsustab linnavalitsus. (6) Juhul, kui linnavalitsus otsustab suurendada jäätmevedajale makstavat teenustasu, ei tohi ükski suurendatud teenustasu olla kõrgem linnavolikogu poolt kehtestatud teenustasude piirmääradest. (7) Linnavalitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne päeva pärast alates uute teenustasude avalikustamisest ajalehes Tartu Postimees ja kohalikus ajalehes Elva Postipoiss. § 16. Lisateenused (1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Jäätmevedaja ei tohi arvestada lisatasusid mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras. § 17. Avalik konkurss ainuõiguse andmiseks (1) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab linnavalitsus, juhindudes jäätmeseadusest, konkurentsiseadusest ja Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määrusest nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord». Linnavalitsus annab avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu jäätmeveo piirkonnas. (2) Avalikul konkursil kasutatakse pakkumismenetlusena avatud kirjalikku pakkumist. Avalik konkurss kuulutatakse välja ühes üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes Elva Postipoiss ja Elva linna veebilehel. (3) Avaliku konkursi pakkumise kutse dokumendid kooskõlastatakse Tartumaa Keskkonnateenistusega jäätmeseaduses ettenähtud korras. (4) Lisaks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määruse nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord» § 11 sätestatud andmetele tuleb avatud pakkumise väljakuulutamise teates ühe kvalifitseerimistingimusena ette näha jäätmevedaja Eestis kehtiva jäätmeloa olemasolu olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevuses. (5) Lisaks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määruse nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord» § 15 sätestatud andmetele ning jäätmeseaduse § 67 lg 2 sätestatud andmetele peavad avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides sisalduma järgnevad andmed ja dokumendid: 1) jäätmeveolepingu projekt; 2) pakkumise maksumuse esildis; 3) andmed ainuõiguse kestvuse kohta piirkonnas; 4) nõue, et ettevõtja tagab pakkumise vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele; 5) nõue, et ettevõtja pakkumises sisalduvate jäätmeveo teenustasude suurus ei tohi ületada kehtivaid teenustasude piirmäärasid. § 18. Avalikkuse teavitamine Linnavalitsus teavitab avalikkust ühes üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes Elva Postipoiss ja Elva linna veebilehel avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud jäätmevedajast ja jäätmeveo teenustasudest. § 19. Linna ja vedaja vaheline leping Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima linnavalitsusega jäätmeveolepingu hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates jäätmevedajale kirjaliku ettepaneku tegemisest. § 20. Ennetähtaegne ainuõiguse äravõtmise kord (1) Linnavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus jäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu: 1) jäätmevedaja ei ole sõlminud korra §19 nimetatud tähtaja jooksul linnavalitsusega jäätmeveolepingut; 2) Jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas jäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates linnavalitsuse ja jäätmevedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast; 3) Jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt linnavalitsuse ja jäätmevedaja vahelises lepingus sätestatud jäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast; 4) Jäätmevedaja on ilma mõjuva põhjenduseta jätnud viiel korral jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata; 5) Jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või jäätmeveolepingut. (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva korra lõikes (1) nimetatud asjaolu, teavitab Linnavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Kirjalik selgitus tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest jäätmevedaja poolt. (3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita lõikes (2) nõutud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt lõikes (1) nimetatud rikkumisi, otsustab linnavalitsus jäätmevedajalt jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise veopiirkonnas. (4) Jäätmevedaja ainuõigus jäätmete vedamiseks veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avaliku konkursi tulemusena väljaselgitatud uus jäätmevedaja veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist. § 21. Rakendussätted Määrus jõustub 15.veebruaril 2008. § 22. Lõppsätted Järelevalvet käesoleva korra täitmise üle teostab oma haldusterritooriumil Elva Linnavalitsus. Volikogu esimees Leelo SUIDT