Põltsamaa Linnavolikogu — Põltsamaa linna jäätmehoolduseeskiri — KO, 26, 444

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366 ja «Jäätmeseaduse» § 66 lõike 4 ja § 71 lõigete 1 ja 2 ning «Pakendiseaduse» § 15 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Põltsamaa linna haldusterritooriumil jäätmete kogumist, vedu, töötlemist, hoidmist, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist ning jäätmevaldaja, jäätmetekitaja, territooriumi haldaja, jäätmevedaja, jäätmehoolduskeskuse ja Põltsamaa linna kui omavalitsusüksuse vahelisi suhteid jäätmehooldusalases tegevuses. (2) Põltsamaa linna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, Põltsamaa linna jäätmeveopiirkonnas jäätmete vedamise sageduse ja aja. § 2. Mõisted Eeskirjas kasutatakse mõisteid «Jäätmeseaduse» tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti. Käesolevas eeskirjas kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt: 1) jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) heitmete all mõistetakse majandusliku kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavaid keskkonda suunatavaid jäätmeid; 3) ohtlike jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mis vähemalt ühe «Jäätmeseaduse» § 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 4) tavajäätmete all mõistetakse kõiki jäätmeid, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 5) olmejäätmete all mõistetakse kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed, jäätmekoodiga 20 03 01; 6) segaolmejäätmete all mõistetakse olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 7) aia- ja pargijäätmete all mõistetakse aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevaid jäätmeid nagu rohi, lehed, oksad jne; 8) biolagunevate jäätmete all mõistetakse aeroobselt või anaeroobselt lagundatavaid jäätmeid 9) taaskasutatavate jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed); 10) ehitus- ja lammutusjäätmete all mõistetakse ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivaid jäätmeid ning väljaveetud pinnast; 11) vanapaberi all mõistetakse puhast ja kuiva tarbimisest kõrvaldatud paberit või pappi; 12) vanametalli all mõistetakse kasutusest kõrvaldatud metallpakendit ja muid metallijäätmeid; 13) tootmisjäätmete all mõistetakse toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jääke, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 14) jäätmete kogumise all mõistetakse jäätmete kokkukorjamist, sorteerimist ja segamist nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 15) jäätmete taaskasutamise all mõistetakse toimingut, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 16) jäätmekogumisvahendite all mõistetakse jäätmete kogumiseks kasutatavat mahutit, konteinerid, jm. anumad ja pakendid, kotid kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; 17) kompostimise all mõistetakse orgaaniliste jäätmete segamist ja ladestamist ning käitlemist maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil; 18) komposteri all mõistetakse orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatavat anumat; 19) prügila all mõistetakse ehitist jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa- aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta; 20) jäätmehoidla all mõistetakse lukustatud uksega ruumi või hoonet, kus hoitakse jäätmeid kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele; 21) jäätmejaama all mõistetakse spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskohta (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid. Põltsamaa linna kodulehe aadress www.poltsamaa.ee; 22) keskkonnajaama all mõistetakse taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) ja ohtlike jäätmete esmaseks kogumiseks mõeldud kohta, kuhu on paigutatud vastavad mahutid, vajadusel piiratud aiaga. Keskkonnajaamas ei toimu jäätmete töötlust; 23) jäätmepunkti all mõistetakse taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) esmaseks kogumiseks mõeldud kohta, kuhu on paigutatud vastavad mahutid, vajadusel piiratud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust. Põltsamaa linna kodulehe aadress www.poltsamaa.ee; 24) jäätmehoolduse all mõistetakse jäätmekäitlust, järelvalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust; 25) jäätmekäitluse all mõistetakse jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist; 26) jäätmekäitluskoha all mõistetakse tehniliselt varustatud ehitist jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 27) jäätmekäitlusettevõtte all mõistetakse ettevõtet, mis tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, sorteerimise, taaskasutamise ja kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 28) jäätmekäitluslepingu all mõistetakse kolmepoolset kirjalikku kokkulepet, mis sõlmitakse olmejäätmete kogumise teenust osutava jäätmehoolduskeskuse, jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel, kui leping ei näe ette teisiti; 29) jäätmevedaja all mõistetakse avaliku konkursi korras välja valitud vastavat jäätmeluba omavat jäätmeveoettevõtet, kellel on ainuõigus teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu jäätmeveopiirkonnas; 30) jäätmeveovahendi all mõistetakse jäätmeid kokku pressiva ja konteinerite tühjendamise seadmega varustatud eriotstarbelist veokit; 31) kogumisringi all mõistetakse linna poolt korraldatud ohtlike jäätmete ja/või suurjäätmete ja/või elektroonikajäätmete kogumist kindlaks määratud ajal ja kohtades; 32) territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku; 33) jäätmevaldaja all mõistetakse jäätmetekitajat või muud isikut või riigi või kohaliku omavalitsuse asutust, kelle valduses on jäätmed; 34) jäätmetekitaja all mõistetakse isikut või riigi või kohaliku omavalitsuse asutust, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 35) haiglajäätmete all mõistetakse tervishoiuasutustes tekkivaid nakkusohtlikke jäätmeid, bioloogilisi jäätmeid, ravimijäätmeid ja teisi ohtlikke jäätmeid. 2. peatükk Jäätmekäitluse üldnõuded § 3. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk (1) Eeskirja eesmärgiks on säilitada Põltsamaa linna haldusterritooriumil puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. (2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Põltsamaa linna haldusterritooriumil. (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. § 4. Jäätmehoolduse arendaja (1) Jäätmehoolduse arendamist korraldavad Põltsamaa Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi jäätmehoolduskeskus) vastavalt oma pädevusele. (2) Linnavalitsus korraldab linnas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 1) nõustab linna elanikke ja levitab jäätmealast teavet; 2) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 3) korraldab linna haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist Põltsamaa piirkondlikus jäätmejaamas; 4) kontrollib linna territooriumi prahistatust ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 5) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid tänava- ja turukaubanduse korraldamisel ning kaubanduse korraldamisel avalikul üritusel. § 5. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. § 6. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik. § 7. Jäätmevaldaja kohustused (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud olmejäätmeveo korral. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima linnavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks ja viima liigiti kogutud jäätmed selleks ettenähtud mahutitesse jäätmepunktides või Põltsamaa piirkondlikku jäätmejaama. (3) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras. (4) Jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumismahuteid või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele; 3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja, kinnistu omanik ja valdaja on erinevad isikud, registreeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga; 4) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumismahutisse asetamist kokkupressimise teel. (5) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas kehtiva jäätmehoolduseeskirja nõuetest. (6) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud: 1) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 2) korraldama jäätmekäitlust , ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta; 4) käitlema tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid ja ehitus- ja lammutusjäätmeid vastavalt eeskirja peatükkides 6 ja 7 toodud korrale; 5) koostama ettevõtte jäätmekava hiljemalt järgmise aasta 1. jaanuariks, võttes aluseks «Jäätmeseaduse» § 44 lõike 4 juhul, kui : * ettevõtte tegevuse tagajärjel tekib aastas rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid aastas; * ettevõtte tegevuse tagajärjel tekib aastas rohkem kui 100 kg ohtlike jäätmeid aastas. § 8. Jäätmete sorteerimise üldnõuded Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, olmejäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. § 9. Jäätmete põletamine (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. (3) Okste ja lehtede põletamine on lubatud kooskõlastatult kinnistu ning puhastusala naabritega linnavalitsuse poolt välja kuulutatud heakorrakuul. Metsa-ja muu taimestikuga kaetud aladel on kulu põletamine keelatud pärast lume sulamist. (4) Jaani- ja maitule tegemise koht ja kasutatav põletusmaterjal tuleb eelnevalt kooskõlastada Lõuna-Eesti Päästekeskusega. 3. peatükk Korraldatud jäätmevedu § 10. Korraldatud jäätmeveole üleminek (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine Põltsamaa linna veopiirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse Põltsamaa Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt korraldatud konkursi korras valitud jäätmevedaja poolt. (2) Korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja tingimused on määratud linnavolikogu määrusega. § 11. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Põltsamaa linna haldusterritooriumil. (2) Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tootmismaa sihtotstarbega maaüksused, avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine. § 12. Jäätmeveo ettevõtja eri- või ainuõiguse tähtaeg Põltsamaa linnas korraldatud jäätmeveo avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on Põltsamaa linna veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. § 13. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliik Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on olmejäätmed (jäätmekood 20 03 01). § 14. Jäätmevaldaja liitunuks lugemine (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmekäitluslepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. (2) Linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks jäätmevaldaja poolt linnavalitsusele esitatud kirjaliku põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas linnavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 4. peatükk Jäätmete kogumine ja üleandmine § 15. Kogumismahutid (1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada eeskirja nõuetele vastavaid kogumismahuteid. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. (2) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida desinfitseerimisvahenditega piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. (3) Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu 3 m raadiuses tagab mahuti valdaja. (4) Kogumismahutina võib kasutada: 1) 60, 80, 140, 240, 340, 600 või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveokisse; 2) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta; 3) presskonteinereid. (5) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav. (6) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (7) Olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (8) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid: 1) must, hall, roheline – olmejäätmed; 2) pruun – biolagunevad jäätmed; 3) sinine – paberi- ja papijäätmed; 4) kollane – pakendijäätmed; 5) punane – ohtlikud jäätmed. (9) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kirje või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kogumispunktidesse paigutatud mahutitel peab lisaks olema kirjas mahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed. (10) Olmejäätmete kogumismahutisse on lubatud koguda vaid kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadseid jäätmeid, mis kuuluvad kõrvaldamisele. (11) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja, linnavalitsuse ja jäätmevedajaga. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult linnavalitsuse tingimustel ja kirjalikul loal. (12) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (13) Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitsealaseid aspekte. (14) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse, konteinerisse, jm suletavasse anumasse, pakendisse või kotti ning viimased tuleb krundil paigutada nii, et nad ei satuks ilmastiku ega loomade meelevalda. Suurjäätmed võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul. (15) Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumismahuti vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. (16) Ajutine mahutiväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. (17) Kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab jäätmeveoki pealesõitu. Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. (18) Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekäitlusettevõtte ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigutatud üldkasutatavad kogumismahutid on soovitav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud ligipääsuga ruumi. (19) Ligipääs jäätmeruumi peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja. (20) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid linnavalitsus või territooriumi haldaja ning nende õigeaegse tühjendamise eest vastutab lepingujärgne hooldusettevõte. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. § 16. Kogumismahutisse paigutamise keeld (1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) üle 40 °C kuuma tuhka; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed 8) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 9) radioaktiivseid jäätmeid; 10) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 11) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveo-vahendeid; 12) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 13) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 14) ehitus- ja lammutusjäätmeid. (2) Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab jäätmetekitaja või kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid, muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (jäätmejaam) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (3) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C). (4) Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40 °C, kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahenditesse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse. 5. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded § 17. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: klaas, plastik, paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong, metall, puit, muu materjal. (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsioonide nõuetele – pakendid peavad olema puhtad. (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid. (4) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi või –pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. (5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, va tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnavalitsuse loal ja tingimustel. (6) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. (8) Joogipakendile (klaas- ja plastpudel ning metallpurk) on määratud tagatisraha ehk pant, mis on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest. (9) Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus lähetuses selleks ettenähtud kohta (taaravastuvõtu punkti, taaraautomaati), kus tagastatakse tagatisraha. (10) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. (11) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise. (12) Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumiseks kogumismahutid linnavalitsuse poolt määratud asukohtadesse. Kogumispunktide paigaldustingimused kooskõlastatakse linnavalitsusega. § 18. Ohtlike jäätmete käitlemine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia Põltsamaa piirkondlikku jäätmejaama või anda ära korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringil. Patareide kogumiseks on linna territooriumile paigutatud spetsiaalsed patareide kogumiskastid. (4) Põltsamaa piirkondlikus jäätmejaamas võetakse tasuta vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid. (5) Vähemalt kord aastas korraldab linnavalitsus ohtlike jäätmete kogumisringi, mille käigus kogutakse kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmeid ning mille peatuspunktidest teavitatakse elanikkonda kohaliku ajakirjanduse vahendusel. (6) Juriidilisest isikust ohtlike jäätmete tekitaja korraldab ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise ja vastutab ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni lepingujärgsele, vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmehooldusettevõttele. (7) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. (8) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni. (9) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. (10) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. (11) Ohtlike jäätmete säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. (12) Kinnistu valdaja peab paigutama ohtlike jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (13) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. § 19. Suurjäätmed (1) Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne), mis on vajalik viia Põltsamaa piirkondlikku jäätmejaama. (2) Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada olmejäätmete mahutite juurde, kui nende äravedu organiseeritakse mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul. § 20. Probleemtooted (1) Probleemtoode on toode, mis keskkonda sattumisel võib põhjustada tervise- või keskkonnahäiringuid. Probleemtoodete nimetused on toodud «Jäätmeseaduse» §-is 25. (2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus. (3) Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist. (4) Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud lõikes 2 toodud kohustustest, siis jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja. (5) Endisaegsed probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda Põltsamaa piirkondlikku jäätmejaama. (6) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed tuleb üle anda spetsialiseerunud jäätmekäitlejate kogumispunktidesse või Põltsamaa piirkondlikku jäätmejaama. (7) Vanad autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete kogumispunktidesse või Põltsamaa piirkondlikku jäätmejaama. (8) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast. § 21. Vanametall ja metallijäätmed Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli ja metallijäätmete kogumisega tegelevale, vanametalli ja metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmeluba omavale füüsilisest isikust ettevõtjale või metallijäätmeluba omavale äriühingule, vanametalli ja metallijäätmete toimetamiseks jäätmekäitluskohta või Põltsamaa piirkondlikku jäätmejaama. § 22. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja haljastu biolagunevad jäätmed) tuleb vedada kompostimiseks Põltsamaa piirkondlikku jäätmejaama. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljasalade biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. Lahtine kompostiaun ja komposter peab paiknema vähemalt 2 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (3) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites eraldi aia ja haljastu biolagunevatest jäätmetest, oma kinnistu piirides. Lubatud on üksnes biolagunevate jäätmete kompostimine. (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (5) Linna haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida Põltsamaa piirkondlikus jäätmejaamas või teistes jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades. (6) Heitvee kogumiskaevu (sh välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. (7) Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada vastavat teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõte sõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning (vesi) käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. (8) Reoveepuhasti jääkmuda tuleb komposteerida selleks rajatud komposteerimisväljakul või anda üle selleks rajatud kohta. (9) Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või linnavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. (10) Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida, vt käesoleva paragrahvi lõiget 3. (11) Biolagunevate jäätmete komposteerimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik. (12) Korterelamutes tuleb alates 01.03.2008 biolagunevaid köögijäätmeid koguda eraldi ja need ei tohi sisaldada vedelaid jäätmeid. Biolagunevad köögijäätmed tuleb paigutada spetsiaalsesse kogumismahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplustest. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahutit katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga või regulaarselt pesta. (13) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid. 6. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord § 23. Üldsätted (1) Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmete) käitlemise korra. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Põltsamaa linnas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud « inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida. (3) Käesolev kord ei käsitle heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke. § 24. Jäätmete käitlemise üldnõuded (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad Põltsamaa linnas on: 1) eriarstid; 2) perearstide keskus; 3) eraarstid; 4) hambaarstid; 5) hooldustöötajad, kes teevad hooldust kodus; 6) loomakliinikud ja loomaarstid; 7) kiirabi; 8) hooldushaigla. (2) Inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (3) Kõik haiglajäätmete tekitajad peavad registreerima end linnavalitsuses esitades järgmised andmed: 1) tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress; 2) kontaktisik; 3) äriregistri registrikood; 4) telefoni number; 5) ühes kuus tekkivate haiglajäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides; 6) jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse. (4) Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed. (5) Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja hoidlasse. (6) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda: 1) teravad-torkivad jäätmed; 2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed; 3) patoloogilised jäätmed; 4) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed; 5) ravimijäätmed; 6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed; (9 taaskasutatavad jäätmed. (7) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa. § 25. Olmejäätmed (1) Olmejäätmed käesoleva eeskirja mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed. (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab lepingujärgne jäätmekäitlusettevõte. § 26. Taaskasutatavad jäätmed (1) Taaskasutatavaid jäätmeid nagu paber, papp, klaas, pakend jne tuleb koguda liigiti eraldi ning paigutada vastavatesse kogumismahutitesse ning anda üle jäätmekäitlusettevõttele. (2) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. (3) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne). (4) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. (5) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse. (6) Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. § 27. Bioloogilised jäätmed Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud punasesse jäätmekotti, millel on märge «Bioloogilised jäätmed» ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20 °C. Bioloogilised jäätmed võib käitlemiseks üle anda ainult vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. § 28. Teravad ja torkivad jäätmed (1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!». Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. (2) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt «Teravad ja torkivad jäätmed». Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Neid võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 29. Nakkusohtlikud jäätmed (1) Nakkusohtlikud jäätmed on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga. (2) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida hoolikalt suletud kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Pakitud jäätmed tuleb viia jäätmehoidlase selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. (5) Eriolukorras, nt epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele ja Jõgeva Maakonna Kriisireguleerimiskorrale. § 30. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena. § 31. Muud ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (2) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust. (3) Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel: 1) antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev; 2) hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile; 3) tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev. (4) Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida. (5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. (6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. (7) Fotojäätmete käitlemisel tuleb: 1) kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus; 2) aegunud filmijäätmed koguda eraldi kogumismahutisse. § 32. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 1) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 2) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurireþiimi (jahe või külm); 3) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav. (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. 7. peatükk Ehitus ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded § 33. Vastutus ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. § 34. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded (1) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikidekaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile; 4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks. (2) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (pinnas, kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) kiled; 7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa; 8) muud segajäätmed. (3) Ehitusprojektis peab olema ära toodud: 1) jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete edasine suunamine. (4) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegevale jäätmekäitlusettevõttele. (5) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. (6) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt koos linnavalitsuse kirjaliku nõusolekuga või ehitusloaga. (7) Õiendi vorm ehitus-ja lammutusjäätmete nõuete kohase käitlemise kohta on ära toodud eeskirja lisas. (8) Ehitusjäätmeid ei tohi üle anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete vedamisel on nõutav vastav jäätmeluba ja ohtlike ehitusjäätmete käitlemisel on nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents. (9) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides Põltsamaa linnas või selle lähiümbruses paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas. (10) Ehitusjäätmete eraldikogumise eesmärk on nende võimalikult suures ulatuses taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine. (11) Eraldi kogutud ehitusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustele. (12) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (13) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja linnavalitsusega kooskõlastatult. Linnavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3. (14) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (ka territooriumi planeerimiseks) on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel territooriumi haldaja ja linnavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult linnavalitsusega. (15) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. (16) Betoonijäätmete, asfaldi, puidu ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud. Samuti on keelatud nende materjalide kasutamine pinnatäiteks. (17) Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena. (18) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale ettevõttele. (19) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. § 35. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed (v.a saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ohtlikke jäätmeid (värvid, lakid, lahustid, liimid jne). (3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas. (4) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele; (6) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt linnavalitsuse kooskõlastuse alusel. 8. peatükk Jäätmete vedu ja kõrvaldamine § 36. Jäätmevedu jäätmekäitluskohta (1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta avalikul konkursil edukaks tunnistatud, jäätmeluba omav jäätmevedaja. (2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (3) Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema jäätmekäitluskoha haldaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. § 37. Kogumismahutite tühjendamissagedus (1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud. (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamise sagedus on kehtestatud Põltsamaa linna korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimuste ja korraga. (3) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest. (4) Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini. § 38. Jäätmeveo aeg (1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 23.00 – 6.00., kui linnavolikogu õigusaktidega ei nähta ette teisiti. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides. § 39. Jäätmekäitlusettevõtte kohustused (1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud: 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta; 2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil. (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. § 40. Jäätmete kõrvaldamine (1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud. (2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, sh neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (3) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb kõrvaldada prügilas või järgides läheduse põhimõtet mõnes muus tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. (4) Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt sorteeritud. (5) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala. (6) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevad aia- ja toidujäätmed. (7) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes. 9. peatükk Vastutus ja järelevalve § 41. Järelevalve teostamine Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab linnavalitsus «Keskkonnajärelevalve seaduses» sätestatud korras. § 42. Vastutus Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt «Jäätmeseaduse» § 120, 121, 122, 124, 125, 126 ja «Pakendiseaduse» § 29, 31, 32, 33, 34. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse «Karistusseadustiku üldosa» ja «Väärteomenetluse seadustiku» sätteid. § 43. Keskkonnasaastatuse likvideerimine (1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastatusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastatuse likvideerimisega seotud kulud, hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja). (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab saastaja omal kulul. (3) Vajadusel teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks keskkonnajärelevalve asutus või linnavalitus ettekirjutuse. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud keskkonnajärelevalve asutus või linnavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid «Asendustäitmise- ja sunniraha seaduses» sätestatud korras. (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamist, samuti juhul, kui jäätmete ja saastatuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või linnavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid «Asendustäitmise ja sunniraha seaduses» sätestatud korras. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul on «Maareformi seaduse» § 31 lõikes 2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas «Maareformi seadusega» riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus keskkonnateenistusel. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel on sunniraha rakendamise ülemmääraks 75 000 krooni. 10. peatükk Rakendussätted § 44. Jõustumine Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Toivo KROON Põltsamaa Linnavolikogu 22.01.2008 määruse nr 68 lisa JÄÄTMEÕIEND NR…… «…» ………………… 20….. Koostatakse ehitus-lammutusjäätmete käitlemise kohta objektil vastavalt Põltsamaa Linnavolikogu ___._________2007 määrusega nr _____ kinnitatud Põltsamaa linna jäätmehoolduseeskirjale. Ehitise nimetus ja aadress______________________________________________________ Ehitise omanik:______________________________________________________________ Peatöövõtja:_________________________________________________________________ Ehitusjäätmete vedaja:________________________________________________________ Jäätmeluba nr________________________________________________________________ Ehitusluba (nr, kuupäev)_______________________________________________________ Ehituse alustamine (kuupäev)____________, lõpetamine (kuupäev)_____________________ Ehitusprojekti kooskõlastus (nr, kuupäev, jäätmealased tingimused):____________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ JÄÄTMELIIK (vastavalt jäätmete nimistule) JÄÄTMETE KOGUS LADESTAMINE TAASKASUTUS Projektijärgne (tonni) Tegelik (tonni) Kogus (tonni) Ladestuspaik Kogus (tonni) Tegevuse lühikirjeldus KOKKU Jäätmeõiendi vormistamisel esitada Põltsamaa Linnavalitsusele dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast üleandmist ladestamiseks või taaskasutamiseks. Käesolev õiend kuulub kohustuslikult ehitisele kasutusloa saamiseks esitatavate dokumentide juurde (Põltsamaa linna jäätmehoolduseeskirja ptk 7 § 34 lg 5 ja lg 6). Andmete esitaja (ehitise omanik): ________________________________________________ (amet, nimi, allkiri, pitsat) ___________________________________________________________________________ Põltsamaa Linnavalitsus: _______________________________________________________ (amet, nimi, allkiri, pitsat) ___________________________________________________________________________