Saarepeedi Vallavolikogu — Saarepeedi valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 20, 332

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 365, jäätmeseaduse § 71 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel. § 1. Üldsätted (1) Saarepeedi valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Saarepeedi valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil. (2) Saarepeedi valla haldusterritooriumil elavatele ja tegutsevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele on jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik. (3) Eeskirja kehtestamise eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine vallas, jäätmekoguste vähendamine, keskkonnaohtlike jäätmete loodusesse sattumise vältimine, jäätmete taaskasutamise ja liigiti kogumise arendamine. (4) Jäätmehooldust vallas korraldab Saarepeedi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt valla põhimäärusele ja jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele. § 2. Mõisted Eeskirjas kasutatakse mõisteid ja termineid, mis tulenevad jäätmeseadusest ja pakendiseadusest ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest: 1) jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 3) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 4) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (aia- ja pargijäätmed, toidujäätmed, paber ja papp); 5) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmetega samalaadsed jäätmed; 7) segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid ja ohtlikud jäätmed; 8) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud taimsed jäätmed (rohi, lehed, oksad jm); 9) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad- ja puidujäätmed); 10) ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed ja mittekasutatav äraveetav pinnas; 11) korraldatud olmejäätmete vedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta ettevõtja poolt; 12) jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 13) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 14) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 15) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 16) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja ( tellija ) ja jäätmekäitlusettevõtte (kui töövõtja) vahel isiklikult või läbi vahendaja sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 17) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 18) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi, kuhu eelnimetatud mahutid on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks;19) jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 20) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 21) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud jäätmete kogumismahuti, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid; 22) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel või seda ettevalmistav tegevus; 23) jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutakse nende esialgsel otstarbel korduvalt, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud; 24) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; 25) jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil nende vedamisel või ladestamisel prügilasse; 26) jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus; 27) bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks; 28) jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse; 29) jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele; 30) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted; 31) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa või veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 32) probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid, akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 33) äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik; 34) prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal ( asutusesisene prügila) ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel 35) kompostor on orgaaniliste jäätmete looduslikuks lagundamiseks ettenähtud mahuti; 36) kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks; 37) vanaõli on mistahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte- või tööstusõli või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt ettenähtud otstarbeks ning mille selle valdaja on kasutuselt kõrvaldanud; 38) suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või mahu tõttu paigutada kogumisvahendisse ( näit. vana mööbel). Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke ja nende osi, ehitus- ja lammutusjäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid (külmikud, elektripliidid, pesumasinad, arvutid, raadiod, telerid); 39) vanametall on kasutusest kõrvaldatud metallijäätmed, väljaarvatud metallpakend; 40) vanapaber ja –papp on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp, väljaarvatud paber- ja papppakend; 41) tootmisjäätmed toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis on tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 42) taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtjate poolt pakendi- ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamise eesmärgil asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud organisatsioon; 43) jäätmenõustamine jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse alane tase ja teadlikkus; 44) ühismahuti on jäätmetekitajate või -valdajate poolt ühiselt kasutatav jäätmemahuti; 45) maaüksus on kinnisasi või muu õiguslikul alusel moodustatud krunt. § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Jäätmetekitaja peab iga tegevuse juures püüdma jäätmeteket vältida või vähendada. ( 2) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga või teiste jäätmemajandust puudutavate õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (4) Jäätmeid tuleb liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel. (5) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist mistahes ainete või teiste jäätmetega. (6) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. (7) Jäätmete käitlemine, sh. põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Hajaasustuses võib risu ja oksi vähesel määral vaikse ilmaga ning kõiki tuleohutusnõudeid järgides ja naabreid häirimata oma kinnistu (krundi) piires põletada, põletamise täpsemad tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse heakorra eeskirjas. (8) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. (9) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud rakendama oma tegevuses kõiki abinõusid jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamisele, otsima võimalusi nende taaskasutamiseks, korraldama oma jäätmete käitlemist ja ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele. (10) Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimaluse piirides vähendada jäätmete tekkimist kodumajapidamises ning ta on kohustatud jäätmeid koguma, sorteerima, taaskasutama või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle jäätmete kogumisettevõttele. (11) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või on ülemäära kulukas. Alates 01. jaanuarist 2008 tohib olmejäätmetest prügilasse ladestada vaid segaolmejäätmeid, s.t. olmejäätmeid, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlikud jäätmed. (12) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb läheduse põhimõtet järgides viia Viljandi prügilasse. Pärast Viljandi prügila sulgemist 2009.a viia jäätmed Väätsa prügilasse. (13) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes pole jäätmekäitlejana registreeritud Keskkonnateenistuses. (14) Olmejäätmete tekkekohas sortimise nõuete täitmata jätmise või sortimata olmeprügi üleandmisega kaasnevad kulud katab jäätmevaldaja. § 4. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel (1) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. (2) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. (3) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (4) Jäätmete kogumise mahuti ei tohi häirida liikluskorraldust. Mahutile peab olema tagatud ligipääs, rajatud piirded ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist. Lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjendamispäeval. (5) Jäätmete hoidmisel peavad mahutid olema terved ja puhtad, hoidmisel peab olema tagatud jäätmete hilisema töötlemise ja taaskasutamise võimalus. (6) Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Ühismahuti kasutamisel sõlmitakse leping konteineri ühise kasutamise ja veo eest tasumise kohta, seejärel sõlmib nende esindaja jäätmeveolepingu jäätmekäitlusettevõttega. (7) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. (8) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutitesse paigaldamata, ei ole lubatud, (v.a. suurjäätmed). Suurjäätmed (vana mööbel jms.), mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse. Jäätmevaldaja (korteriühistu, kinnistu omanik, majavalduse omanik) on kohustatud omal kulul korraldama nende äraveo hiljemalt 5 päeva jooksul. (9) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirjaga kehtestatud nõuetest. (10) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. (11) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahutid ja tagama nende jäätmete käitlemise ning territooriumi korrashoiu. (12) Avalike ürituste toimumise kohad varustab prügimahutitega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigus tekkinud jäätmete kogumise ja nende käitlemise. § 5. Jäätmete liigitikogumise nõuded (1) Alates 01. jaanuarist 2008 ei tohi prügilatesse ladestada töötlemata (sorteerimata) jäätmeid. Olmejäätmete tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine võimaldab oluliselt vähendada nende jäätmete osakaalu ülejäänud segaolmejäätmetes ja suurendada taaskasutusse suunatavate jäätmete koguseid. Olmejäätmete liigitikogumise ja sortimise nõuete täitmisel jäätmevaldajate poolt loetakse ülejäänud jäätmed jäätmeseaduse § 16 mõistes töödelduks ja neile ei laiene prügilasse ladestamise keeld. (2) Väljasorditava jäätmematerjali kõrgema kvaliteedi tagamiseks ning selle taaskasutamisvõimaluste suurendamiseks võrreldes segunenud olmejäätmete hilisema lahutamise ja järelsortimisega kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks tekkekohas ning väljasorditud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. (3) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb alates 01. jaanuarist 2008 liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele: 1) paber ja kartong (20 01 01); 2) pakendid (15 01); 3) ohtlikud jäätmed ( jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed); 4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01); (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldada ka valla territooriumil asuvate kaubandus- toitlustus-, tööstusettevõtetes, ametiasutustes ja mujal tekkivate kodumajapidamis- jäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse § 7 toodud olmejäätmete mõistele. (5) Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) kogumiskaevude setteid ja käimlajäätmeid; 5) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmekäitlejat või mahutit; 6) elektroonikaromusid; 7) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 8) inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud jäätmeid; 9) probleemtooteid ja radioaktiivseid jäätmeid; 10) jahtunud tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmevedaja poolt kehtestatud tingimustele. (6) Eelmises lõikes nimetatud omadustega jäätmed peab nende valdaja eraldi koguma ja viima selleks eraldi määratud vastuvõtukohta, kui see on olemas või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (7) Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid. (8) Taaskasutatavad jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta või vastuvõtupunkti. Liigiti kogutud jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale tuleb vältida nende segunemist muude jäätmetega. (9) Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. (10) Ehitus- ja lammutusjäätmete jaoks tuleb jäätmevaldajal tellida eraldi mahuti ja korraldada äravedu jäätmekäitluskohta või võimalusel koguda ja viia ehitus- ja lammutuspraht oma vahenditega jäätmekäitluskohta. (11) Vanad autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete poolt loodavatesse kogumispunktidesse, piiratud koguses on neid võimalik üle anda ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete kogumisringil. (12) Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda Veterinaar- ja toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud. (13) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ( kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid, lahustid ja nende taara ning elavhõbedalambid ja –kraadiklaasid jms, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Nende üleandmiseks jäätmekäitlejale korraldab kohalik omavalitsus üks kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringi, mis läbib valla kõiki külasid. Elanikud saavad ohtlikud jäätmed kogumisringil üle anda tasuta. Kogumisringi vaheajal saab ohtlikke jäätmeid üle anda jäätmekäitlusettevõtte juures asuvasse kogumispunkti. (14) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke osi sisaldavad elektroonikaromud tuleb üle anda nende kogumisringil või vastava seadme turustajale. (15) Eeskirja § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud eraldi kogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb võimalusel komposteerida selleks ettenähtud kohas või vastavas konteineris, mille korraldab hajaasustusega piirkonnas iga jäätmevaldaja ise. Kompostorisse paigutades tohib biolagunevad jäätmed mahutisse panna paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. § 6. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kogumispunktidesse. (2) Tagatisraha ehk pandiga maksustatud pakendit on pakendiettevõtja kohustatud tarbijalt mõistlikus koguses tagasi võtma müügikohas. (3) Pakendiettevõtja on kohustatud teavitama pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohtadest ja tingimustest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. (4) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (5) Olmejäätmete hulgast liigiti kogutud käesoleva eeskirja § 5 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud jäätmete üleandmiseks jäätmekäitlejale teeb kohalik omavalitsus koostööd Eesti Pakendiringluse ja Eesti Taaskasutusorganisatsiooniga. Liigiti kogutud paberi- ja papipakend ning segapakend tuleb jäätmetekitajatel panna vastava märgistusega kogumisvahendisse, mille paigaldab ja märgistab jäätmekäitleja. Tühjendamine ja äravedu toimub jäätmekäitlejaga sõlmitud lepingu alusel regulaarselt vastavalt konteinerite täituvusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Kulud katab pakendiorganisatsioon, kui jäätmetekitaja ja jäätmekäitleja ei ole kokku leppinud teisiti. § 7. Jäätmete käitlemine (1) Saarepeedi valla territooriumil ei rakendata korraldatud jäätmevedu tulenevalt jäätmeseaduse § 66 lõikest 3 ja § 135 lõikest 2. (2) Jäätmevaldajad on kohustatud sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neil tekkinud või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta. Juhul, kui jäätmevaldajad veavad jäätmeid ise, peavad nad vallavalitsuse nõudmisel esitama jäätmete üleandmise kohta dokumendid. (3) Kui jäätmevaldajad või kinnistute omanikud peavad ühismahutit, esitavad nad vallavalitsusele andmed, kes on jäätmekäitluse eest vastutav isik, kes kantakse jäätmevaldajana jäätmevaldajate registrisse ning ühismahuti asukoht. § 8. Jäätmete kompostimine ning kogumiskaevude setete ja reovee käitlus (1) Eraldi kogutud aia ja haljastu biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. (2) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Aia ja haljastu biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtises aunas. Kompostiaun peab paiknema vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Väljaspool oma kinnistut, v.a. jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult keskkonnateenistuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel. (3) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks näriliste ja putukate teket. (4) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (5) Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida. (6) Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. (7) Kogumiskaevude setteid ja reovett võib vedada Viljandimaa Keskkonnateenistuse registreeringut omav ettevõtja reovee vastuvõtu sõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile välja arvatud vastava jäätmeloa olemasolu korral. § 9. Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlemine (1) Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akud, õlid, õlifiltrid, värvid, lakid ja lahustid ning nende taara, elavhõbedalambid ja –kraadiklaasid, viib jäätmevaldaja kogumispunkti või annab kogumisringil üle vastavat litsentsi omavale isikule (2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule. (3) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule. (4) Ohtlike jäätmete kogumine: 1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi; 2) ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised; 3) ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist vastavat litsentsi omavale käitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale; 4) ohtlike jäätmete kogumist korraldav käitleja peab paigutama kogumist reguleerivad juhised kogumiskohas nähtavasse kohta; 5) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni; 6) probleemtoodete jäätmete kogumise ja kogumispunktide paigaldamise korraldavad tootjad, kooskõlastades selle Keskkonnateenistusega.. § 10. Ehitusjäätmete käitlemine (1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. (2) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omanikuga kooskõlastatult. (3) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta. (4) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (näit. ehituskivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. (5) Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud. (6) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta ja raudbetoonijäätmed on lubatud viia prügilasse. (7) Ehituskive, telliseid ja puhtad puidujäätmeid tuleb taaskasutada või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. (8) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kinnistesse kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne, neid tuleb säilitada originaalpakendis. (9) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas. (10) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (11) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse muinsuskaitseinspektoriga. (12) Ehitusjäätmeid teenustööna vedav juriidiline isik peab olema registreeritud Viljandimaa Keskkonnateenistuses. § 11. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Nende nõuete järgimine on kohustuslik kõikidele Saarepeedi vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». (2) Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed (edaspidi: tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) on jäätmed, mis tekivad inimeste või loomade haiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või haiguste ärahoidmisel, sellesuunalise uurimistöö käigus või bioloogiliste preparaatide testimisel ja tootmisel. (3) Erikäitlust vajavad tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb koguda liikide kaupa ja pakkida tekkekohas liigiti jäätmeid käitlemiseks vastu võtva isiku poolt kehtestatud nõuete kohaselt. Jäätmepakenditele tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. (4) Erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete ja patoloogiliste jäätmete pakendid tuleb viia jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada vastavate jäätmete jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kogumismahutitesse. Eelpoolnimetatud jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda vastavat luba omavale isikule ühe nädala jooksul. § 12. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded (1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab: 1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; 3) tuleohu vältimise; 4) võimaliku lekke vältimise. (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) 80, 100, 120, 140, 240, 360, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse; 2) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse või toimetada käitluskohta; (3) Ühe leibkonna jäätmete kogumisel on lubatud kasutada jäätmekäitleja poolt tarnitavaid 50 liitriseid jäätmekotte. Jäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 10 kg. Jäätmekotid tuleb paigutada aiaga piiratud territooriumil nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. (4) Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks tingimusel, kui majapidamises on vastavalt käesolevale eeskirjale korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine ja taaskasutatavate jäätmete käitlemine. Jäätmekottide ja nende paiknemiskohtade korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. (5) Käsitsi ja eriautoga teisaldatavad jäätmete kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigaldada jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte. (6) Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja. (7) Kogumispunktidesse paigaldatud kogumismahutid peavad olema varustatud vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumismahuti tühjendaja nime ja telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga. (8) Jäätmete veo ajal peab tagama, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. § 13. Järelevalve ja vastutus (1) Järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab vallavalitsus keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras. (2) Jäätmekäitluse nõuete täitmist kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb vallavalitsus, keskkonnainspektsioon ja politseiprefektuur. (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vastavalt jäätmeseaduse § 128. (4) Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik. § 14. Aruandlus (1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. (3) Vallas tegutsevad jäätmeluba ja keskkonnakompleksluba omavad isikud või jäätmeseaduse § 74 kohaselt registreeritud isik on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Jäätmealase arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat ning esitada need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. § 15. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Saarepeedi Vallavolikogu 07.veebruari 2000.a määrus nr 2 «Saarepeedi valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine» ja 04. märtsi 2005.a määrus nr 27 «Jäätmeveo korraldamine». (2) Määrus jõustub 21. jaanuaril 2008.a. Volikogu esimees Marek TANVALD