Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 6. novembri 2003. a määruse nr 277 „Eesti Mereakadeemia põhimäärus” muutmine — RT I, 5, 39

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 2 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 4 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 2003. a määruses nr 277 «Eesti Mereakadeemia põhimäärus» (RT I 2003, 72, 479; 2006, 24, 178) tehakse järgmised muudatused: 1) kogu määruse tekstis asendatakse sõna «rakendusuuringud» sõnadega «rakendus- ja teadusuuringud» vastavas käändes; 2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Mereakadeemia asub Tallinnas. Mereakadeemia struktuuriüksused võivad asuda väljaspool Tallinna.»; 3) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt: «Mereakadeemia tegevuse eesmärk on riigisiseselt ja rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetse merendusalase hariduse pakkumine, merendusalase õppe- ja arendustegevuse teostamine ja koordineerimine ning merendusalaste rakendus- ja teadusuuringute korraldamine.»; 4) paragrahvi 6 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: « 2) merendusalase kutsehariduse omandamise võimaldamine kutsekeskharidusõppe ja keskhariduse baasil toimuva kutseõppe õppekavade alusel mereakadeemia koosseisu kuuluvas Eesti Mereakadeemia Merekoolis;»; 5) paragrahvi 7 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: « 6) korraldab õppe- ja teadustööga seonduvate õpikute ja õppemetoodiliste materjalide koostamist ja väljaandmist;»; 6) paragrahvi 7 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: « 9) teeb kadettide riigikaitselise väljaõppe korraldamisel koostööd Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga; 10) osaleb merendusalase terminoloogia väljatöötamisel ja merendusajaloo materjalide kogumisel;»; 7) paragrahvi 9 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: « 12) esitab haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks mereakadeemia õppekavad (v.a kutsekeskharidusõppe ja keskhariduse baasil toimuva kutseõppe õppekavad, mille kinnitab rektor);»; 8) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 191 järgmises sõnastuses: « 191) kinnitab mereakadeemia töötajate ja kadettide vormiriietuse kirjelduse ja eraldusmärgid;»; 9) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: « § 141. Professorite kogu (1) Rektorile akadeemilistes küsimustes nõu andva organina tegutseb professorite kogu. (2) Professorite kogusse kuuluvad mereakadeemias töötavad professorid, kellele professorite kogu on teinud vastavasisulise ettepaneku. Professorite kogu juhib professorite kogu vanem, kelleks on vanim korraline professor, kes töötab mereakadeemias vähemalt 51-protsendilise koormusega. (3) Professorite kogu liikmete arvu, selle moodustamise ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. Loodava professorite kogu kutsub kokku rektor.»; 10) määruse 3. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: «NÕUKOGU JA NÕUNIKE KOGU»; 11) paragrahvi 16 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, dekaanid, professorite kogu vanem, Eesti Mereakadeemia Merekooli direktor, Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskuse juhataja, õppeosakonna juhataja, teadus- ja arenduskeskuse juhataja, üks iga teaduskonna nõukogus valitud õppejõudude esindaja ning üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust. Üliõpilasesinduse esindajate arvu määrab rektor.»; 12) paragrahvi 17 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: « 4) kinnitab mereakadeemia kodukorra, mereakadeemia juhtimise ja õppe- ning teadus- ja arendustegevuse korraldamise eeskirjad;»; 13) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 221 järgmises sõnastuses: « 221) kehtestab mereakadeemia sümbolid (logo, lipp, märk, ametiraha, medal jm);»; 14) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul teda asendav prorektor või viimase puudumisel nõukogu vanim liige.»; 15) määrust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses: « § 191. Nõunike kogu Nõunike kogu on mereakadeemiat ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse «Rakenduskõrgkooli seadusega» sätestatud tingimustel ja korras.»; 16) paragrahvi 20 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Mereakadeemia struktuur jaguneb akadeemiliseks ja tugistruktuuriks.»; 17) paragrahv 21 sõnastatakse järgmiselt: « § 21. Akadeemiline struktuur (1) Mereakadeemia akadeemilise struktuuri moodustavad teaduskonnad, keskused, instituudid, Eesti Mereakadeemia Merekool ja Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus ning nende allüksused (õppetoolid, osakonnad, laboratooriumid ja õppetöökojad). (2) Mereakadeemia akadeemilise struktuuri üksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.»; 18) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Teaduskond on mereakadeemia akadeemilise struktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste erialade õppe-, arendus- ja teadustööd. (2) Teaduskond võib omakorda jaguneda õppetoolideks ja osakondadeks.»; 19) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: « (41) Laevandus- ja mehaanikateaduskonna dekaani ametikohale võib kandideerida isik, kellel lisaks sellele, et ta vastab lõikes 4 toodud nõuetele, on vähemalt viieaastane praktilise meresõidu kogemus. Dekaani nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor.»; 20) paragrahvi 22 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: « (5) Kui dekaani ametikohta pole võimalik täita dekaani ametikoha nõuetele vastava isikuga või kui dekaani tööleping on peatatud, võib rektor teaduskonna nõukogu esildisel kuni kolmeks aastaks nimetada dekaani ametisse kohusetäitjana. Dekaani kohusetäitja põhiülesanne on teaduskonna arendamine nõukogus kinnitatud arenduskava alusel.»; 21) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Kui õppetooli juhataja ametikohta pole võimalik täita professori või dotsendi ametikoha nõuetele vastava isikuga või kui korralise professori või dotsendi tööleping on peatatud, võib rektor kuni kolmeks aastaks nimetada õppetooli juhataja ametisse kohusetäitjana. Õppetooli juhataja kohusetäitja põhiülesanne on õppetooli arendamine teaduskonna nõukogus kinnitatud arenduskava alusel.»; 22) paragrahv 24 sõnastatakse järgmiselt: « § 24. Tugistruktuur Mereakadeemia tugistruktuuri moodustavad osakonnad, teenistused, talitused, kirjastus ja raamatukogu, kes tegutsevad rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruste alusel neile antud õiguste piires.»; 23) paragrahvi 25 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « § 25. Eesti Mereakadeemia Merekool (1) Eesti Mereakadeemia Merekool on mereakadeemia struktuuriüksus, kes tegutseb käesoleva põhimääruse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. Kutseõppe õppekavade rakendamisele Eesti Mereakadeemia Merekoolis laienevad «Kutseõppeasutuse seaduse» kutseõppe õppekava reguleerivad ja pedagooge puudutavad sätted.»; 24) paragrahvi 25 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Eesti Mereakadeemia Merekooli juhib direktor, kes valitakse mereakadeemia rektori poolt kehtestatud korras ja kelle nimetab ametisse rektor kuni viieks aastaks.»; 25) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus on täiskasvanute koolitusega tegelev õppekeskus ja mereakadeemia struktuuriüksus, kes tegutseb käesoleva põhimääruse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.»; 26) paragrahvi 26 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskust juhib juhataja, kes valitakse mereakadeemia rektori poolt kehtestatud korras ja kelle nimetab ametisse rektor kuni viieks aastaks.»; 27) paragrahvi 27 tekst sõnastatakse järgmiselt: «Mereakadeemias toimub õppetöö «Kutseõppeasutuse seadusele» vastavate kutsekeskharidusõppe ja keskhariduse baasil toimuva kutseõppe õppekavade, Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusele nr 258 «Kõrgharidusstandard» vastavate rakenduskõrgharidusõppe õppekavade ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridus- ja teadusminister, välja arvatud kutsekeskharidusõppe ja keskhariduse baasil toimuva kutseõppe õppekavad, mille kinnitab rektor.»; 28) paragrahvi 29 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Mereakadeemia õppetöö üksikasjaline korraldus, sealhulgas isikute õppimine eksternina, sätestatakse nõukogu kehtestatud mereakadeemia juhtimise ja õppe- ning teadus- ja arendustegevuse korraldamise eeskirjades. (2) Mereakadeemial on õigus viia läbi õpet mereakadeemia juhtimise ja õppe- ning teadus- ja arendustegevuse korraldamise eeskirjades nimetatud õppevormides, mis aitavad kaasa õppe eesmärkide saavutamisele.»; 29) paragrahvi 33 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Korraliste õppejõudude ametikohad nähakse ette mereakadeemia koosseisus ja need täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 23 lõikele 5 haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. Erakorraline õppejõud võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. (4) Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor igaks õppeaastaks.»; 30) paragrahvi 36 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: «Õpilased on kutseõppe õppekava järgi õppijad.»; 31) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: « 8) vastavalt mereakadeemia juhtimise ja õppe- ning teadus- ja arendustegevuse korraldamise eeskirjadele õigus motiveeritud avalduse alusel nõuda eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;»; 32) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses: « 141) õigus riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja vormiriietusele, kui ta õpib «Meresõiduohutuse seadusega» reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks oleval õppekaval riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal;»; 33) paragrahvi 38 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Lisaks lõikes 1 loetletud õigustele ja kohustustele täidavad kadetid kadettide kodukorra nõudeid ja omandavad laevaohvitseri tööks vajaliku vastutustunde, distsipliini ning juhtimiskogemuse.»; 34) paragrahvi 39 tekst sõnastatakse järgmiselt: « (1) Mereakadeemia üliõpilased moodustavad üliõpilaskonna. (2) Üliõpilaskond on institutsioon, kes teostab üliõpilaste õigust omavalitsusele – otsustada ja korraldada kooskõlas «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja seaduse alusel antud õigusaktidega iseseisvalt üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest. (3) Üliõpilaskonna tegevuse aluseks on «Rakenduskõrgkooli seadus» ja üliõpilaskonna põhikiri, mille üliõpilaskond võtab oma koosolekul vastu koosseisu vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega ja kinnitab mereakadeemia nõukogu. (4) Üliõpilaskonna esindusorgan on üliõpilasesindus. Üliõpilaskond valib üliõpilaste esindajad mereakadeemia nõukogusse. (5) Üliõpilasesinduse valimise õigus on kõikidel mereakadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilastel. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel teaduskondade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. (6) Mereakadeemia eelarves nähakse ette vahendid, mida üliõpilasesindus kasutab seadusest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks.»; 35) paragrahvid 40 ja 41 tunnistatakse kehtetuks. Peaminister Andrus ANSIP Haridus- ja teadusminister Tõnis LUKAS Riigisekretär Heiki LOOT