Iisaku Vallavolikogu — Iisaku Vallavolikogu 16. detsembri 2004. a määruse nr 29 «Iisaku valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine» muutmine — KO, 19, 307

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1, lõike 3 punktide 1 ja 2, § 22 lõike 1 punkti 36.5 ning «Jäätmeseaduse» § 71 lõike1 alusel. § 1. Iisaku Vallavolikogu 16.12.2004.a määruses nr 29 «Iisaku valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine» (KO 2005, 24, 153; 2006, 12, 158; 56, 650; 88, 1107; 2007, 35, 405) tehakse järgmised muudatused: (1) Punkti 7 lisatakse kolmas lause järgmises sõnastuses: «Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldaja ühismahutit, on kohustatud teavitama vallavalitsust ühismahuti kasutamisest». (2) Punkti 12 esimeses lõigus täiendatakse jäätmekonteinerite mahtude loetelu ja sõnastatakse tekst pärast sõna «mahtudega» järgmiselt: «80 l, 140 l, 240 l, 370 l, 600 l, 800 l; 1,5 m3, 2,5 m3, 4,5 m3 ja 5,5 m3.» (3) Muudetakse punkti 19 ja sõnastatakse see järgmiselt: «19. Taaskasutatavad jäätmed (paber, papp, kartong, klaastaara, plastmasstaara, klaas) tuleb, vastavate konteinerite olemasolul, paigutada nende kogumiseks paigaldatud konteineritesse. Iisaku alevikus tuleb paber, papp ja kartong koguda Tartu mnt 62 asuva katlamaja juurde paigaldatud konteinerisse. Pakendijäätmed, välja arvatud tagatisraha vastuandmisega vastuvõetavad, tuleb Iisaku alevikus paigutada konteineritesse, mis on paigaldatud kinnistu Metsa tn 11B, Iisaku bussijaama, Iisaku Ostukeskuse, korterelamu Hanseni tn 9, Tartu mnt 62 asuva katlamaja, kaupluse Prowints ja Pargi tn sauna juurde. Konteineritesse paigaldatavad pakendid peavad olema tühjad.» (4) Muudetakse punkti 28 ja sõnastatakse see järgmiselt: «28. Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. Ehitiste lammutamiseks peab olema vallavalitsuse poolt antud lammutusluba. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vallavalitsusele esitada jäätmeõiend, mis peab andma ülevaate lammutustöödega seotud jäätmekäitlusest. Eterniidist katusekatte vahetamisel tuleb vallavalitsusele esitada dokument eterniidijäätmete üleandmise kohta prügilasse.» (5) Muudetakse punkti 35 ja sõnastatakse järgmiselt: «35. Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkujaid karistatakse jäätmeseadusega sätestatud korras.» § 2. Kinnitada «Iisaku valla jäätmehoolduseeskirja» terviktekst vastavalt määruse lisale. § 3. Määrus jõustub 01.jaanuaril 2008.a. Volikogu esimees Vello TAAR LISA Iisaku Vallavolikogu 20.12.2007.a. määrusele nr 13 TERVIKTEKST IISAKU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA KEHTESTAMINE Kehtestatud Iisaku Vallavolikogu 16.12.2004.a määrusega nr 29 (KO 2005, 24, 153), jõustunud 01.01.2005.a Muudetud Iisaku Vallavolikogu 15.12.2005.a määrusega nr 19 (KO 2006, 12, 158), jõustunud 01.01.2006.a Muudetud Iisaku Vallavolikogu 16.02.2006.a määrusega nr 7 (KO 2006, 56, 650), jõustunud 01.03.2006.a Muudetud Iisaku Vallavolikogu 16.03.2006.a määrusega nr 9 (KO 2006, 88, 1107), jõustunud 01.04.2006.a Muudetud Iisaku Vallavolikogu 18.01.2007.a määrusega nr 1 (KO 2007, 35, 405), jõustunud 01.02.2007.a Muudetud Iisaku Vallavolikogu 20.12.2007.a määrusega nr 13, jõustunud 01.01.2008.a I ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmeseadusest, maakonna ja valla jäätmekavast lähtudes kindlaks jäätmehoolduse korra Iisaku valla haldusterritooriumil. 2. Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, igat liiki jäätmete koguse vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik kõigile Iisaku vallas tegutsevatele asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 4. Jäätmehooldust Iisaku vallas korraldab Iisaku Vallavalitsus. (Muudetud 18.01.2007.a määrusega nr 1) 5. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitluse territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, supluskohad jms) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigus tekkivate jäätmete veo jäätmekäitluskohta. II MÕISTED 6. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Biolagunevad (komposteeruvad) jäätmed on jäätmed, mis anaeroobselt või aeroobselt lagunevad, nagu näiteks toidu- ja aiajäätmed ning paber ja papp. Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskoha järelhooldus. Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. Jäätmeluba jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks ning tavajäätmete veoks teenustööna ettevõetavate tegevuste jaoks vajaminev dokument (jäätmeloa taotlemisel ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna peab taotlejal olema ohtlike jäätmete käitluslitsents, mille annab keskkonnaminister). Jäätmeloa annab Ida-Virumaa Keskkonnateenistus. Jäätmehooldusleping on dokument, mis reguleerib jäätmetekitaja, -valdaja ja -käitleja vahelisi suhteid. Korraldatud jäätmeveoga piirkond alevik ja külad, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik. III JÄÄTMETEKITAJA JA TERRITOORIUMI VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEHOOLDUSEL 7. Kõigi jäätmetekitajate esmane kohustus on vältida või vähendada tekkivate jäätmete hulka. Kõigil jäätmetekitajatel või territooriumi valdajatel peab olema jäätmete kogumiseks piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid, mis võivad olla tema omandis või renditud jäätmekäitlejalt, samuti võib jäätmehoolduslepingu alusel kasutada ühismahuteid. Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldaja ühismahutit, on kohustatud teavitama vallavalitsust ühismahuti kasutamisest. (Muudetud 20.12.2007.a määrusega nr 13) 8. Iisaku aleviku, Kauksi ja Kuru küla territooriumid on korraldatud jäätmeveoga territooriumid, kus jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates vallavalitsuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldaja käesoleva punkti tähenduses on selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum, samuti korteriühisused. 9. Korraldatud jäätmeveo puhul valitakse jäätmevedaja vallavalitsuse poolt korraldatud konkursi korras. Konkursi kutsedokumentides määratakse veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (sagedus ja aeg), jäätmeveo teenustasu piirmäär. 10. Punktis 8 nimetamata Iisaku valla külade jäätmevaldajad peavad sõlmima jäätmekäitluslepingu vallavalitsuse poolt valitud jäätmevedajaga või korraldama jäätmekäitluse ise. Viimasel juhul on nad kohustatud kontrollorgani nõudmisel tõendama kviitungiga, et jäätmed on üle antud jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. 11. Korraldatud jäätmeveoga Iisaku alevikus, Kauksi ja Kuru külas võib vallavalitsus erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Sel juhul esitab jäätmevaldaja üks kord aastas vallavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 12. Jäätmete kogumisvahendina võib kasutada: - kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mis on valmistatud metallist või plastikust, mahtudega 80 l, 140 l, 240 l, 370 l, 600 l, 800 l; 1,5 m3, 2,5 m3, 4,5 m3 ja 5,5 m3. Neid peab olema võimalik jäätmeautodele tühjendada tõstemehhanismidega või käsitsi; - jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; - projektikohaselt ehitatud sette- ja kogumiskaeve reovee jaoks; - purunemiskindlat ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks; - korralikult suletud transpordivahendi käru. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud aia või taimedega. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. (Muudetud 20.12.2007.amäärusega nr 13) 13. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja peab tagama jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket või ümbruskonna reostust. Olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt peab toimuma vähemalt üks kord kuu jooksul. (Muudetud 18.01.2007.a määrusega nr 1) 14. Olmejäätmete mahutitesse ei või panna: - ohtlikke jäätmeid, sealhulgas tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; - vedelaid jäätmeid; - käimlajäätmeid; - kogumiskaevude setteid; - taaskasutatavaid jäätmeid juhul, kui nende kogumiseks on lähipiirkonnas taaskasutatavate jäätmete kogumismahutid; - ehitusjäätmeid; - raskeid või kogukaid esemeid, mis võivad takistada ja ohustada mahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas. 15. Prügi põletamine kogumisvahendites on keelatud. 16. Keelatud on paigutada jäätmeid väljapoole kinnistu piire, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 17. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Elanikkond peab ohtlikud jäätmed andma ohtlike jäätmete kogumispunkti Iisaku alevikus Tartu mnt 62 asuva katlamaja juures, mis on avatud tööpäevadel 08:00-16:00. Jäätmete üleandmine eelnevalt kookõlastada telefonil 5175952. Ohtlikud eterniidijäätmed tuleb üle anda selleks ettenähtud prügilatesse. Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (Muudetud 18.01.2007.a määrusega nr 1) 18. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni nende nõuetekohase üleandmiseni ja on kohustatud andma järelvalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja lõppkäitlemiseks üleandmise kohta. IV JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMINE JA KOMPOSTIMINE 19. Taaskasutatavad jäätmed (paber, papp, kartong, klaastaara, plastmasstaara, klaas) tuleb, vastavate konteinerite olemasolul, paigutada nende kogumiseks paigaldatud konteineritesse. Iisaku alevikus tuleb paber, papp ja kartong koguda Tartu mnt 62 asuva katlamaja juurde paigaldatud konteinerisse. Pakendijäätmed, välja arvatud tagatisraha vastuandmisega vastuvõetavad, tuleb Iisaku alevikus paigutada konteineritesse, mis on paigaldatud kinnistu Metsa tn 11B, Iisaku bussijaama, Iisaku Ostukeskuse, korterelamu Hanseni tn 9, Tartu mnt 62 asuva katlamaja, kaupluse Prowints ja Pargi tn sauna juurde. Konteineritesse paigaldatavad pakendid peavad olema tühjad. (Muudetud 18.01.2007.a määrusega nr 1, muudetud 20.12.2007.a määrusega nr 13) 20. Kauba müügipakendi või pakendi jäätmed peab pakendiettevõtja (ettevõtja, kes pakendab, veab sisse või müüb pakendatud kaupa), välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tarbijalt või lõppkasutajalt tasuta tagasi võtma kauba müügikohas või korraldama selle lepingu alusel teises vahetus läheduses asuvas müügikohas. Õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolsete jookide ja karastusjookide müügipakendi (klaas, plastik, metall) tagasivõtmine peab toimuma tagatisraha vastuandmisega, mis oli eelnevalt arvestatud müügihinna sisse. Tagatisraha suuruse kehtestab keskkonnaminister oma määrusega ja selle suurus on vähemalt 50 senti. 21. Jäätmete liigiti kogumise soodustamiseks võidakse jäätmetekitajatele, kes on korraldanud jäätmete liigiti kogumise vastavalt jäätmekäitlusettevõtte poolt kehtestatud nõuetele, kehtestada jäätmete kõrvaldamiseks soodustariifid. 22. Musta ja värvilise metalli jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Metalli üleandmisel peab olema tõestatud metalli omandiõigus. 23. Suuregabariidilised ja rasked jäätmed veab jäätmetekitaja ise kõrvaldamiskohta või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta. 24. Heitvete või fekaalide kogumiskaevud peavad olema vee reostuse vältimiseks vettpidavad ja pealt suletavad.Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. Kaevude tühjendamine toimub paakmasinaga selleks ettenähtud purgimiskohta. 25. Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutajate jäätmed tuleb koguda nõuetekohastesse mahutitesse ja sõltuvalt ohtlikkuse astmest üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. 26. Bioloogiliste jäätmete kompostimine on lubatud selleks väljaehitatud kohtades või selleks otstarbeks ehitatud kompostrites. Komposteerimiskoht ei tohi asuda kaevude veekaitsevööndis ega naaberkrundi piiril ilma naabri nõusolekuta. 27. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. Territooriumil, kus peetakse koduloomi ja -linde, peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. Laupäeval, pühapäeval ja riigipühadel on vedu keelatud. 28. Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. Ehitiste lammutamiseks peab olema vallavalitsuse poolt antud lammutusluba. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vallavalitsusele esitada jäätmeõiend, mis peab andma ülevaate lammutustöödega seotud jäätmekäitlusest. Eterniidist katusekatte vahetamisel tuleb vallavalitsusele esitada dokument eterniidijäätmete üleandmise kohta prügilasse. (Muudetud 20.12.2007.a määrusega nr 13) V JÄÄTMETE VEDU JA PÕLETAMINE 29. Jäätmete äravedu korraldab jäätmete valdaja oma vahenditega või kokkuleppel jäätmekäitlusettevõttega. Korraldatud jäätmeveoga Iisaku alevikus, Kauksi ja Kuru külades korraldab jäätmete äraveo vallavalitsuse poolt konkursiga valitud jäätmekäitlusettevõte. Jäätmeveo teenustasud kooskõlastab vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud teenustasu piirmäärade ulatuses, kooskõlas konkursil valitud jäätmekäitlusettevõttega sõlmitud lepingule. (Muudetud 16.03.2006.a. määrusega nr 9, jõustus 01.04.2006) 30. Territooriumi reostamise ja haisu tekkimise vältimiseks tuleb jäätmete konteinereid tiheasustusalal (Iisaku alevikus) tühjendada mitte harvemini kui kord kuus, korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuvates külades (Kauksi ja Kuru) mitte harvemini kui kord kolme kuu jooksul. Jäätmekottide kasutamisel Kauksi ja Kuru külade suvilates, peab nende äravedu toimuma vähemalt kord kuus. Konteinerite tühjendamine kõigis ülejäänud külades, samuti sette- ja kogumiskaevude tühjendamine kogu valla territooriumil toimub vastavalt vajadusele. Jäätmed, mis võivad ohustada tervist, tuleb jäätmekäitlejale üle anda koheselt. (Muudetud 15.12.2005.a määrusega nr 19, jõustus 01.01.2006; muudetud 16.02.2006.a määrusega nr 7, jõustus 01.03.2006.a,) 31. Jäätmekogumisvahendite tühjendamise käigus maha pudenenud jäätmed on kohustatud ära koristama tühjendaja. Jäätmete transpordil peab koorem olema kaetud, transportija kannab vastutust jäätmekoorma transportimise või laadimise käigus toimunud keskkonnareostuse eest. 32. Prügilaid, kus toimub jäätmete kõrvaldamine, Iisaku valla territooriumil ei ole. Jäätmed veetakse Uikala või Torma prügilatesse. Ohtlikud jäätmed viib jäätmekäitlusettevõte, sõltuvalt nende koostisest, prügilasse, mis on kohandatud antud jäätme käitlemiseks. 33. Lahtises tules on lubatud põletada vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides riisutud kulu, oksi või lehti. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire ilma territooriumi valdaja nõusolekuta on keelatud. VI KONTROLL JA VASTUTUS 34. Jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmist Iisaku valla territooriumil kontrollivad ja väärteoasja menetlevad keskkonnainspektsioon, politseiprefektuur ja Iisaku Vallavalitsus. 35. Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkujaid karistatakse jäätmeseadusega sätestatud korras. (Muudetud 20.12.2007.a määrusega nr 13) 36. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse täies ulatuses nende tekitaja kulul. Kui reostuse tekitaja keskkonnareostust ei likvideeri, siis korraldab likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud territooriumi valdaja. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud territooriumi valdaja reostuse likvideerimise omal kulul. Kui reostatud territooriumi valdaja ei täida eelpool nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise territooriumi valdaja kulul Iisaku Vallavalitsus.